2-23-3834/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-3834

Tsiviilasi / hagi ese

City Foxes Invest OÜ hagiavaldus ELMO Rent AS-i vastu

laenusumma tagastamise ja kahjuhüvitise ning viivise

tasumise nõuetes

Hagihind

10 569,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

City Foxes Invest OÜ (registrikood 12285829, aadress

Komeedi tn 14-38, 10142 Tallinn)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Severinas Jakubauskas

Kostja

ELMO Rent AS (registrikood 12994939, aadress Kivi tn 12,

76805 Paldiski)

Lepingulised esindajad advokaat Lee Laanemäe ja

vandeadvokaat Piret Schasmin

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata City Foxes Invest OÜ (registrikood 12285829) hagiavaldus ELMO Rent

AS-i (registrikood 12994939) vastu laenusumma 8751,14 eurot, õigusabikulude 1035 eurot,

põhinõudelt 8751,14 eurot viivise ulatuses 0,15% päevas alates 10.03.2023.a ja põhinõudelt

1035 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud ulatuses viivise alates

10.03.2023.a tasumise nõuetes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud City Foxes Invest OÜ (registrikood 12285829) kanda.

3. Välja mõista City Foxes Invest OÜ-lt (registrikood 12285829) ELMO Rent AS-i

(registrikood 12994939) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulu 6429 (kuus tuhat

nelisada kakskümmend üheksa) eurot ja 30 (kolmkümmend) senti.

4. Välja mõista City Foxes Invest OÜ-lt (registrikood 12285829) ELMO Rent AS-i

(registrikood 12994939) kasuks viivis menetluskulude 6429 (kuus tuhat nelisada

kakskümmend üheksa) eurot ja 30 (kolmkümmend) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

5. Jätta kindlaks määramata ja City Foxes Invest OÜ-lt (registrikood 12285829) ELMO Rent

AS-i (registrikood 12994939) kasuks välja mõistmata ELMO Rent AS-i lepingulise

esindaja kulu 2078 (kaks tuhat seitsekümmend kaheksa) eurot ja 70 (seitsekümmend) senti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. City Foxes Invest OÜ (hageja) esitas 10.03.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse ELMO

Rent AS-i (kostja) vastu laenusumma tagastamise ja kahjuhüvitise ning viivise tasumise nõuetes

(dtl-d 1-7). Kohus võttis hagiavalduse 16.03.2023 menetlusse (dtl 37). Kostja vastas hagile

17.04.2023 (dtl-d 47-52). Kohus määras 24.08.2023 asja lahendamise kirjalikus menetluses ja

avalduste ning dokumentide esitamise tähtajad (dtl-d 102-103). Hageja esitas 29.09.2023 arvamuse

ja tõendid (dtl-d 107-113). Kostja esitas 29.09.2023 arvamuse ja tõendid (dtl-d 202-205). Hageja

esitas 06.10.2023 tõendi (dtl-d 228-230). Hageja esitas 13.10.2023 seisukohad (dtl-d 257-259).

Kostja esitas 13.10.2023 seisukohad (dtl-d 242-246). Hageja esitas 01.11.2023 nõude täpsustuse

(dtl-d 276-278). Kostja esitas hageja nõude täpsustuse kohta 06.11.2023 arvamuse (dtl 283).

2. Hageja nõuab kostjalt laenusumma 8751,14 eurot, õigusabikulude 1035 eurot, põhinõudelt

8751,14 eurot ulatuses 0,15% päevas viivise alates 10.03.2023.a ja põhinõudelt 1035 eurot

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud ulatuses viivise alates 10.03.2023.a tasumist (dtl-

d 1, 277). Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Pooled sõlmisid 30.08.2021 (lepingus

28.08.2021) laenulepingu nr 20210225, millega hageja kohustus kostjale üle andma laenu summas

10 105 eurot. Laen anti tähtajalisena 10 aastaks ning laenu tagastamise tähtpäevaks lepiti kokku

28.07.2031. Pooled leppisid kokku intressis ning selles, et laenu tagasimaksmine toimub iga kuu 28.

kuupäeval annuiteetmaksena vastavalt lepingu lisa 1 toodud maksegraafiku alusel. Lepingu lisa 1

oli valesti arvestatud, pooled lähtusid tagasimaksete tegemisel tegelikkuses korrektsest graafikust,

mis on hagi lisaks 2. Pooled leppisid lepingu punktis 4.1.1 kokku, et laenuandjal on õigus leping

üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui lepingust tulenevaid laenusaaja kohustusi tagava

vara väärtus väheneb oluliselt ning laenusaaja ja laenuandja ei jõua kokkuleppele laenu täiendava

tagamise osas. Pärast laenulepingu sõlmimist langes kostja kohustusi tagava vara väärtus oluliselt.

Hageja esitas kostjale 12.01.2023 ettepaneku laenu täiendavaks tagamiseks. Kostja jättis tasumata

2023.a jaanuari intressimakse ning põhiosa. Kostja ei nõustunud hageja ettepanekuga laenu

täiendavaks tagamiseks. Hageja ütles lepingu 12.02.2023 avaldusega üles ja nõudis laenu

tagastamist, sest pooled ei jõudnud lepingu punktis 4.1.1 nimetatud kokkuleppeni ning kostja jättis

2023.a jaanuari eest intressi tasumata. Kostja vastas 13.02.2023 ülesütlemisavaldusele, milles

avaldas arvamust lepingu ülesütlemise aluse puudumise kohta ning selgitas viivise osamakse

põhjusi. Kostja tunnistas e-kirjas intressimakse tasumata jätmist. Kostja tasus intressi 13.02.2023.

Kostja sai ülesütlemisavalduse kätte enne intressimakse tasumist 13.02.2023. Hageja õigus leping

üles öelda ei sõltu vastaspoole võimaliku vastuväite esitamisest ega selle sisust. Hageja on kostjat

lepingu ülesütlemise alustest korduvalt teavitanud ning teinud probleemi likvideerimiseks

meeldetuletusi. Kostja on andnud hagejale väheütlevaid ning ebamääraseid vastuseid. Kostja

2 (12)

kohustusi tagava vara väärtus on oluliselt vähenenud. Esineb ka täiendav lepingu ülesütlemise ja

laenu tagasinõudmise alus. Lepingu punkti 5 kohaselt vastutab laenusaaja vastutab lepingust

tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Järelikult pidasid pooled silmas, et tagatis

tähendab kogu laenusaaja vara õiguste poolt. Hageja tegi kostjale 12.01.2023 ettepaneku laenu

täiendavaks tagamiseks, millest kostja keeldus. Hagejale sai enne 12.01.2023 ettepaneku tegemist

avalikult avaldatud majandustulemuste kaudu teatavaks, et kostja vara õiguste väärtus on oluliselt

vähenenud ning laenusaaja on kahjumis. 2021. majandusaasta kahjum oli -308 528 eurot. Kostja

üldkoosolekul otsustati kanda 2021. majandusaasta kahjum akumuleerunud kahjumi koosseisu ning

katta kahjum tulevaste perioodide kasumi arvelt. 2022. aasta esimese poolaasta auditeerimata

kahjum oli 817 328 eurot. 30.06.2021 kahjum oli 185 842 eurot. Kostja ei ole avaldanud vastupidist

teavet, mistõttu saab eeldada, et kostja vara ei ole positiivses suunas muutunud. Kostja

majandusandmed kinnitavad, et kostja kahjum on ajas järjepidevalt kasvanud. See tähendab, et

lepingus sätestatud kohustuse täitmist tagava vara väärtus väheneb. Viimane annab hagejale

laenulepingu kohaselt õiguse nõuda täiendava tagatise andmist ning öelda laenuleping üles, kui

pooled ei jõua täiendava tagatise andmises kokkuleppele. Täiendava tagatise andmise regulatsioon

on loodud hageja kaitseks. Täiendava tagatise saamise esimeseks eelduseks on asjaolu, et kostja

vara ei pruugi tagada enam lepingus sätestatud kohustuste täitmist. Praegusel juhul on väljaspool

mõistlikku vaidlust, et isiku, kes on kahjumis, vara ei kata laenulepingus sätestatud kohustuste

täitmist. Teiseks peab hageja põhistama, et nõude täitmine võib sattuda küsimärgi alla just tagatise

väärtuse vähenemise tõttu. Vaidluse all ei ole eelnevalt mainitud kahjumi järjepidev suurenemine

ning seega ka tagatisvara väärtuse vähenemine. Hagejal on tekkinud varaline kahju kohtueelsete

õigusabikulude 1035 eurot näol. Hageja nõuab põhinõudelt viivise tasumist protsendina (dtl-d 2-6).

Lepingu punktidest 4.1.1 ja 5.1 nähtubki selgelt poolte ühine tahe ning pooltelt puudus tahe milleski

muus kokku leppida. Kostja varaline seis on halvenenud. Kostjal oli 31.12.2022 seisuga vara 3 625

569 euro väärtuses, kohustusi 3 047 577 euro väärtuses, omakapitali suuruseks 577 992 eurot,

sealhulgas kahjum 1 557 081 eurot. Kostjal oli 2021 I poolaasta seisuga vara 3 048 945 euro

väärtuses, kohustusi 2 085 962 euro väärtuses, omakapitali suuruseks 962 983 eurot, sealhulgas

kahjum 185 842 eurot. Kuigi nähtub, et kostja on ligikaudu 600 000 euro võrra kasvanud, siis

ettevõtte kohustused (nt laenud) on kasvanud ning omakapital on märkimisväärselt langenud ning

kahjum on märkimisväärselt kasvanud. Hageja hinnangul on see selge märk kostja kohustusi tagava

vara väärtuse langusest. Kostja esitab börsile ning äriregistrile ebaõigeid andmeid: 2022.a

äriregistrile esitatud aruandes on varadeks märgitud 3 625 569 eurot, börsile esitatud aruandest

nähtub, et varade maht on 3 796 325 eurot, see on ligikaudu 150 000 euro suurune vahe. Kostja

esitatud finantsilist infot ei saa seetõttu usaldusväärseks pidada, vähemalt omakapitali puudutavas

osas. Kostja parandab sageli oma finantsandmeid, nt 31.08.2022 esitas kostja 2022 6 kuu aruande ja

samal päeval tuli „täiendus“ ehk parandatud finantsnäitajatega aruanne ning 31.03.2023 esitas

kostja 2022 II poolaasta aruande, mida 16.06.2023 parandasid jällegi. Kostja on börsil

ebaõigeid/ebakorrektseid finantsandmeid raporteerinud. Kostja varalisele/majanduslikule seisule on

väga negatiivse hinnangu andud kostja varasid hinnanud vandeaudiitor. Ühelgi isikul ei tohiks jääda

eeltoodu valguses kahtlust, et kostja varade seis on mitte ainult vähenenud, vaid vähenenud

märkimisväärselt. 2021 I poolaastal oli osakapital 31,6% ja 2022 I poolaastal 36,8% ehk tänu

kaasatud rahale toimus tõus. Auditeeritud 2022 täisaasta finantsides oli omakapital 16% ehk kaks

korda kukkunud. Kostja vahearuanded pole järelikult usaldusväärsed, kostja on neid mitu korda

parandanud ja uuesti börsile avaldanud. Hageja ei tea, milline oli kostja varaline seis 12.02.2023.

Seetõttu leiab hageja, et kui kohtul ei piisa hagi rahuldamiseks eeltoodud andmetest, tuleb kostjal

tõendada tema varalist seisu lepingu ülesütlemise ajal ise. Hageja selgitab, et tema jaoks on kõige

olulisem kostja majandusliku olukorra halvenemine ning lisatagatise andmisest loobumine, kuigi

kostja oli laenulepingu järgi majandusliku olukorra halvenemisel kohustatud tagatist andma.

Küsimus pole selles, kas leping oli tagatud, vaid kas kostja majanduslik seisund oli halvenenud ning

kas kostja keeldus sellises olukorras tagatist andmast. Kostja loogika, mille kohaselt pole kostja

majanduslik olukord halvenenud, kuna kostja bilansimaht kasvas, on eksitav. Bilanss kasvab ka siis,

kui kasvavad kohustused. Ka autopargi suurenemine pole alti märgiks majanduslikust suutlikkusest,

vaid seda on võimalik kasvatada ka kohustuste arvelt. Kostja kahjum on aastaga suurenenud,

3 (12)

rahavoog on. See näitab selgelt ettevõtte väärtuse vähenemist. Ettevõtte suurenemine ei korreleeru

alati sama ettevõtte finantsolukorraga. Arvud näitavad suurenenud kahjumit ning negatiivset

rahavoogu ehk majandusliku olukorra halvenemist. EBITDA (Earnings Before Interest Taxes

Depreciation and Amortization) tähendab kasumit enne intresse, makse ja kulumit, mis on üks

levinumaid põhitegevuse kasumi mõõdikuid. EBITDA näitab ettevõtte genereeritava rahavoogu ehk

laenude tagastuse allikat, mis kostja on kostja puhul negatiivne. Väita, et peaaegu 500 000 suurusest

omakapitalist piisab 8000 euro suuruse laenu tagastamiseks, pole korrektne. Tuleb vaadata, kas

äriühingu maksevõime on piisav kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Hageja hinnangul

see nii ei ole. Kostja negatiivse rahavoo ja võlateenindamise kordaja (DSCR) on halvenenud, mis

tähendab, et äriühingu maksejõuetuse risk suureneb ning maksejõuetuse korral, kui kõik

võlausaldajad nõuavad kohustuste täitmist, jääb hageja oma faktiliselt tagamata nõudega. Teades

maksejõuetusmenetluste praktikat, siis ilmselt rahast ilma. Kostja reaalne genereeritav rahavoog

pole kostja enda esitatud dokumentide kohaselt kohustuste teenindamiseks piisav, isegi kui kostja

väidab, et tema kliendibaas jm on tõusutrendis. Kostja 2021 I poolaasta EBITDA -6383 eurot, 2022

I poolaasta EBITDA -535 737 eurot. DSCR jätkuvalt on negatiivne ja jätkuvalt halvenev ja DSCR

näitab, et ettevõtte genereeritav rahavoog ei ole kohustuste teenindamiseks piisav. Ettevõte põletab

raha ja põletamise maht aina suureneb. Kostja võimalik vastuargument, et see on tuleviku

investeering, tehnoloogia arendus jne ja seda kaetakse uute investorite rahaga, on oletuslik. Aluseks

tuleb võtta siiski praegused finantsnäitajad ning nendest nähtub finantsolukorra halvenemine. Kõik

muu on tulevik, fantaasia ja turundus ning sellest ei tule eksimusse sattuda. Kostja jutud klientidest,

autoparkidest jms on puhas turundus ning reaalsete faktidega ei pruugi siin pistmist olla. Hageja on

hagi esitamisel lähtunud reaalsetest andmetest ning nagu eeltoodust nähtub, siis need näitavad

kostja majandussuutlikkuse langust. Väide uue raha kaasamisest vastab tõele, kuid see juhtus pärast

lepingu ülesütlemist. Lepingu ülesütlemise ajal oli hageja finantsolukord (laenukohustust tagatav

vara) oluliselt halvenenud, võrreldes lepingu sõlmimise hetkega. Hageja ei pidanud laenumaksete

tasumiseks täiendavat tähtaega andma tulenevalt VÕS § 116 lg 2 p-st 3, mis koosmõjus VÕS § 196

lg-ga 2 sätestab, et täiendava tähtaja andmine pole vajalik, kui kostja rikub kohustust tahtlikult või

raskest hooletusest tulenevalt. Kostja viivitas maksega vähemalt raskest hooletusest tulenevalt

(VÕS § 104 lg 4). Kostjale kui relatiivselt pikka aega turul tegutsenud äriühingule oleks pidanud

olema tema pangalimiitide madal tase teada ning neid vajadusel eos korrigeerima. Fakt on see, et

kostja ei pidanud maksetähtpäevast kinni ning kostja selgitustest nähtub, et tähtpäeva

möödalaskmise tingis veel ka kostja raske hooletus. Kui kostja rikub laenulepingut, siis tuleb kostjal

arvestada, et hageja võib õigusabi saamiseks pöörduda advokaadi poole ning sellest võivad tekkida

õigusabikulud (dtl-d 108-113).

3. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ja põhjendab vastuväiteid järgmiste

asjaoludega. Poolte vahel sõlmiti 30.08.2021 laenuleping nr 20210225, mille kohaselt andis hageja

kostjale laenu kogusummas 10 105 eurot, tähtajaga 10 aastat. Hageja esindaja saatis 12.01.2023

kostjale kirja „Ettepaneku edastamine“, millega tegi hageja kostjale ettepaneku laenu täiendavaks

tagamiseks, viidates laenusaaja vara vähenemisele. Hageja esindaja edastas 26.01.2023 edastas

kostjale meeldetuletuse ettepaneku kohta. Kostja vastas hagejale 02.02.2023 e-kirjaga, kinnitades,

et kostja vara väärtus ei ole tegelikkuses vähenenud. Hageja esindaja edastas 07.02.2023 kostjale

laenulepingu ülesütlemise avalduse ning nõude laenu tagastamiseks, põhistades ülesütlemisavaldust

vara väärtuse vähenemise, pooltevahelise kokkuleppe puudumise ning jaanuarikuise osamakse

tasumata jätmisega. Kostja vastas ülesütlemisavaldusele 13.02.2023 viidates, et laenulepingu

ülesütlemine on alusetu, sest kostja vara ei ole vähenenud ja tagatise väärtus ei ole langenud.

Samuti selgitas kostja, et viivituse tingis otsekorralduse limiit Swedbankis, mille tõttu kõik limiiti

ületavad osamaksed ebaõnnestusid ning need tuli eraldiseisvalt panka esitada. Kostja juhtis

13.02.2023 vastuses tähelepanu, et jaanuarikuu osamakse (laenu põhiosa ning intress) on tasutud.

Hageja poolt laenulepingu ülesütlemine tühine, sest hagejal puudus õiguslik alus laenulepingu

ülesütlemiseks. Hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega kohustuse (intressi tasumise)

täitmiseks ning hagejal puudus õigus nõuda täiendavat tagatist. Samuti on alusetu hageja

õigusabikulude nõue. Laenulepingu punkt 4.1.2 näeb ette, et hageja peab andma kostjale täiendava

30-päevase tähtaja kohustuse täitmiseks. Pooled on ühiselt kokku leppinud selles, et kui laenusaaja

4 (12)

rikub oma kohustusi, peab laenuandja laenusaajat lepingu rikkumisest teavitama ning alles siis kui

laenusaaja ei täida kohustust ka 30 päeva jooksul, on laenuandjal õigus leping üles öelda.

Laenulepingus sätestatud tingimused ei olnud täidetud ning hagejal puudus õigus laenuleping üles

öelda. Hagi lisaks olnud laenulepingu graafiku kohaselt oli jaanuarikuu laenumakse tasumise

tähtajaks 28.01.2023. Kostja pidi tasuma makse summas 116,57 eurot (põhiosa 69,74 eurot ja

intress 46,83 eurot). Hageja ei teavitanud kostjat lepingu rikkumisest ega andnud täiendavat

tähtaega võlgnevuse tasumiseks, vaid esitas kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse

07.02.2023. Kostja tasus laenumakse 08.02.2023, pärast seda kui oli teada saanud, et otsekorraldus

hagejale ebaõnnestus. 2023.a jaanuari laenu põhiosa ja intressimakse hilinemise põhjuseks oli

Swedbanki otsekorralduse limiidi ületamine, mis oli ühes kalendrikuus 7000 eurot. Seetõttu ei

olnud kostja teadlik, et makse tegemine ebaõnnestus. Kuigi üks laenumakse hilines, on hageja

kinnitanud, et kõik ülejäänud laenulepingujärgsed maksed on kostja poolt tasutud. Sealhulgas on

kostja tasunud 2023.a veebruari ja märtsi laenumaksed, sh intressi. Kui hageja oleks andnud

kostjale täiendava tähtaja rikkumise lõpetamiseks, oleks hagejal olnud võimalik kohtumenetlust

vältida. Kostja tasus laenumakse koheselt pärast seda, kui oli makse ebaõnnestumisest teada saanud.

Vastavalt hagiavalduse lisale 2 on kostja kõik eelnevad 17 laenumakset õigeaegselt tasunud ning ei

ole andnud kordagi alust arvata, et ta lepingust tulenevaid kohustusi ei täida. Olukorras, kus kostja

on üksnes ühe maksega olnud viivituses ning kõik ülejäänud laenumaksed tähtaegselt tasunud, on

hageja poolne laenulepingu ülesütlemine selgelt ebaproportsionaalne ning pahatahtlik. Hageja on

otsinud põhjuseid laenulepingust vabanemiseks, mida tõendab hagiavalduse lisa 7, millest nähtuvalt

on hageja palunud oma lepingulisel esindajal 10.01.2023 analüüsida laenulepingu ennetähtaegse

lõpetamise võimalusi. 10.01.2023 ei olnud veel jaanuari laenumakse tähtaeg saabunud ning

12.01.2023 saatis hageja kostjale juba ettepaneku laenu täiendavaks tagamiseks. See näitab, et

hageja soovib laenulepingu üles öelda, kuid samas ei arvesta hageja laenulepingust ja seadusest

tulenevaid piiranguid laenulepingu ülesütlemiseks. VÕS § 399 lg 1 p 2 ja § 196 lg 2 järgi pidi

hageja andma täiendava tähtaja, mida ta ei ole teinud. VÕS § 196 lg 1 kohaldamise eeldused

puuduvad. Hageja seisukohad, et laenulepingu näol on tegemist tagatisega laenuga ning kohustusi

tagava vara väärtus on oluliselt vähenenud, on ebaõiged. Laenulepingu punkti 5.1 kohaselt vastutab

laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Pooled ei ole kokku

leppinud täpses tagatises, laenuleping kordab sisuliselt üle ÄS § 221 lg-s 3 sätestatud vastutuse

põhimõtet. Pooled ei ole kokku leppinud tagatise andmises kohustuses. Seetõttu puudus hagejal

õigus nõuda täiendavat tagatist ning sellest tulenevalt leping üles öelda. Hageja ei ole tõendanud

väidet, et kostja varaline seisund on oluliselt halvenenud. Hageja tugineb asjaolule, et 2022. aasta

esimese poolaasta auditeerimata kahjum oli võrreldes 2021. aasta majandusaasta aruande kahjumiga

suurenenud. Hageja on sihilikult jätnud arvesse võtmata selle, milline on kostja varade maht,

kohustuste maht ning üldine võimekus oma kohustusi täita. Kostja 2022. aasta majandusaasta I

poolaasta vahearuandest, aga ka 2022. aasta majandusaasta II poolaasta vahearuandest ei nähtu, et

kostja vara ei pruugi tagada enam lepingus sätestatud kohustuste täitmist. 2022. aasta I kui ka II

poolaasta andmetest nähtub, et kostja varad tagavad laenulepingus sätestatud kohustuste (sh

8751,14 euro laenu põhiosa jäägi) täitmise. 2022. aasta I poolaasta vahearuande kohaselt oli kostja

põhivarade maht 2 464 532 eurot, käibevarasid 1 109 917 eurot ja kohustusi 2 256 704 eurot.

Vastavalt kostja auditeerimata konsolideeritud 2022. aasta majandusaasta II poolaasta

vahearuandele on näha, et kostja põhivarade maht on kasvanud 2 885 750 euroni ning käibevarasid

on kostjal 915 575 eurot. Kostjal on kohustusi kokku 3 233 696 eurot. Sellest nähtuvalt on kostjal

kokku põhivarasid ja käibevarasid 3 801 325 eurot, mis on oluliselt rohkem kui kohustusi (3 233

696 eurot). Kostja kohustuste ja varade vahe on 567 629 eurot. Hageja nõutav laenusumma 8751,14

eurot moodustab sellest summast vaid 1,54%. 2022. aasta majandusaasta II poolaasta vahearuandest

nähtub, et kostja autoparki lisandus 2022. aasta II poolaastal 5 uut sõidukit, lisandus 3855 uut

klienti ning ettevõtte töötajaskond on aastaga kasvanud 67%. 31.12.2022 seisuga oli kostja

bilansimaht 3 796 325 eurot, mis suurenes 2021. aasta sama aja bilansimahuga võrreldes 44%.

Kostjal oli kokku käibevarasid 915 575 eurot ja põhivarasid oli 2 885 750 eurot. Kostja vara väärtus

ei ole vähenenud. Kostja varad on kasvanud ning kostjal on varasid selgelt rohkem kui kohustusi.

Kostjal ei ole makseraskuseid ning puuduvad igasugused viited sellele, et kostjal oleks raskendatud

laenu tagasimaksmine. Seega puudus hagejal õigus nõuda kostjalt täiendavat tagatist ning sellest

5 (12)

keeldumise korral laenuleping üles öelda. Kostja ei ole tõendanud laenulepingut rikkumist ega

põhjuslikku seost hagejale tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel. Kostjale polnud ka ettenähtav,

et juba 10.01.2023 asub hageja kaaluma, kuidas lepingust vabaneda. Kuna puudub kostja poolne

laenulepingu rikkumine, laenulepingu rikkumise ja hageja kahju vahel puudub põhjuslik seos, on

hageja nõue õigusabikulude hüvitamiseks alusetu (dtl-d 48-52).

Pooled ei ole leppinud kokku üheski konkreetses tagatises – hüpoteegis, kommertspandis, aktsia

pandis, käenduses ega garantiis. Kui pooled oleksid soovinud tagatise andmises kokku leppida,

oleks laenulepingus viidatud konkreetsele tagatisele või kostja kohustusele anda hagejale tagatis.

Hageja juhatuse liige J. N. on kinnitanud, et laenuleping on tagamata. Hageja juhatuse liige J. N.,

kes oli laenulepingu sõlmimise ajal ka kostja juhatuse liige, saatis enne laenulepingu sõlmimist

20.08.2021 e-kirja kostja nõukogu liikmetele, milles teavitas, et hagejaga sõlmitav laenuleping on

tagamata. Kostja nõukogu kinnitas otsuse sõlmida laenuleping ilma tagatiseta. Poolte tegelik tahe

oli sõlmida laenuleping ilma tagatiseta. Seetõttu puudus hagejal õigus kostjalt tagatist nõuda ning

selle keeldumisel laenulepingut erakorraliselt üles öelda. Hageja poolt antud laen on tagamata laen

ja seetõttu pole asjakohane hinnata ka asjaolu, kas kostja vara väärtus on vähenenud. Kostja

varaline seisund ei ole halvenenud võrreldes lepingu sõlmimise ajaga. Kostja majanduslik seisund

hoopiski paranes. Hinnata tuleb seda, kas käibevara ja põhivara väärtus on vähenenud. 30.06.2021

seisuga oli kostjal käibevarasid 1 076 287 eurot ja põhivarasid 1 972 658 eurot, mis tähendab, et

kostja varade hulk oli kokku 3 048 945 eurot. 31.12.2022 seisuga oli kostjal käibevarasid 915 575

eurot ning põhivarasid 2 885 750 eurot, mis tähendab, et kostja varade hulk oli kokku 3 801 325

eurot. Eeltoodust on selgelt näha, et kostja tagatava vara väärtus ei ole vähenenud, vaid hoopis

suurenenud. Isegi kui võtta arvesse nii kostja vara kui ka kohustusi, siis kostja vara väärtus ei ole

vähenenud. Laenulepingu punktide 4.1.1. ja 4.1.2. kohaselt on poolte ühiseks tahteks juba

grammatilise tõlgendamise läbi väärtuse langus selline langus, kui laenusaaja ei suuda oma

kohustusi täita. Oluliseks vara väärtuse languseks võib kostja hinnangul pidada üksnes sellist

olukorda, kus esineks reaalne oht, et kostja vara ei kata kostja kohustusi ning seetõttu on oht, et

kostja ei suuda täita oma kohustusi hageja ees. Käesoleval juhul sellist olukorda tekkinud ei ole,

sest kostja varade hulk on suurenenud, kostjal on varasid oluliselt rohkem kui kohustusi ning kostja

on kõik oma kohustused hageja eest täitnud. Kostja on tasunud maksegraafiku järgi kõik maksed

(dtl-d 203-205).

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 4 p 2 sätestab, et hagi muutmiseks ei

peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist.

Hageja esitas 01.11.2023 nõude täpsustuse, milles laiendas TsMS § 367 järgi protsendina esitatud

viivisenõuet selliselt, et laenusummalt 8751,14 eurot arvestatava viivise määr on 0,15% päevas ning

õigusabikulude hüvitiselt 1035 eurot arvestatava viivise määr on võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg

1 ls 2 sätestatud määr (dtl-d 276-278). Kostja vaidles hageja avaldusele vastu (dtl 283).

Kohus määras 24.08.2023 TsMS § 403 lg-st 1 juhindudes avalduste ja dokumentide esitamise

tähtajad ja otsuse teatavakstegemise aja (dtl 102). Avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäev oli

29.09.2023 ja vastaspoole menetlusdokumendile vastamise tähtpäev 13.10.2023. Hageja esitas

nõude täpsustuse 01.11.2023 (dtl 276). Hagiavalduse menetlemisel kirjalikus menetluses lõpeb asja

kohtulik arutamine tähtaja möödumisel, mille jooksul on pooltel võimalik avaldada arvamust

vastaspoole esitatud avalduste ja dokumentide kohta, mis esitati avalduste ja dokumentide esitamise

tähtaja jooksul. Eeltoodut arvestades on hageja esitanud avalduse nõude täpsustamiseks pärast

TsMS § 330 lg-s 1 nimetatud tähtaja möödumist ning asja arutamise lõppemist.

TsMS § 330 lg 3 sätestab, et pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast

taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust,

samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva

6 (12)

seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite,

menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse

lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Hageja ei ole põhjendanud nõude laiendamise taotluse hilinenud esitamist mõjuva põhjuse

esinemisega. Kohus on võimaldanud kostjal avaldusele vastata. Avalduse esitamine ei too kaasa

vajadust teha kohtu ja kostja poolt täiendavaid toiminguid, mis põhjustavad menetluse lahendamise

viibimist. Seetõttu leiab kohus, et hageja avaldust on võimalik menetleda vaatamata hilinenud

esitamisele, sest avalduse menetlemine ei põhjusta asja lahendamise edasist menetlemist. Kohus

menetleb seetõttu hageja esitatud viivisenõuet, mis on esitatud 01.11.2023 menetlusdokumendis.

5. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooled on sõlminud 28.08.2021 laenulepingu nr

20210225. Hageja on soovinud asjaolu tõendada lepingudokumendiga (dtl-d 8-13, laenuleping).

Lepingudokumendist nähtuvalt on selle hageja esindajana 28.08.2021 digitaalselt allkirjastanud J.

N. ja kostja esindajana 30.08.2021 digitaalselt allkirjastanud E. L. (dtl 8). Laenulepingust nähtuvalt

on hageja lepingupoolena laenuandja ning kostja lepingupoolena laenusaaja. Laenulepingu kohaselt

on laenulepingu põhitingimused järgmised: hageja on kostjale andnud laenu 10 105 eurot (dtl 9, p

1.1), kostja kohustub tasuma laenujäägilt intressi 6% aastas (dtl 9, p 2.3), laen tagastatakse

osamaksetega annuiteetgraafiku alusel (dtl 9, p 2.4), laenu tagastamise tähtpäev on 28.07.2031 (dtl

9, p 2.1). Lepingutingimused on tõendatud lepingudokumendiga (dtl-d 9-10). Laenulepingu punktist

1.2 nähtuvalt on laenusumma antud kostjale üle ajavahemikus 25.02.2021-09.04.2021 tehtud

ülekannetega kostja pangakontodele EEXXX ja EEXXX(dtl 9, p 1.2). Laenusumma kostjale

üleandmine on seega tõendatud lepingudokumendiga. Kostja ei ole esitanud vastuväited

laenulepingu sõlmimisele ja laenu üleandmisele ega tõendanud hageja avaldatust erinevaid

asjaolusid. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud poolte vahel VÕS § 396 lg 1 mõistes

tähtajalise laenulepingu sõlmimise 28.08.2021 laenulepingu nr 20210225 lepingudokumendis

märgitud tingimustel.

Hageja on avaldanud, et laenulepingu lisaks 1 olevas maksegraafikus märgitud tagasimaksed (dtl-d

11-13) olid arvestatud ebaõigesti ning pooled lähtusid hagi lisas 2 esitatud graafikust (dtl-d 14-16).

Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu täitmisel on lähtutud laenulepingu lisaks 1 oleva graafiku

asemel hagi lisana 2 esitatud graafikust. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist

(TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kuivõrd pooled on lähtunud laenulepingu lisaks 1 oleva graafiku

asemel hagi lisana 2 esitatud graafikust, on pooled sellega avaldanud vastastikku tahet lugeda

graafik laenulepingu tingimuseks.

6. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja on pooltevahelise laenulepingu üles

öelnud laenulepingu punkti 4.1.1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 399 lg 1 p 2 alusel. Hageja on

soovinud tõendada ülesütlemisavalduse tegemist 07.02.2023 ülesütlemisavaldusega (dtl-d 26-29).

Kohtu hinnangul nähtub ülesütlemisavalduse dokumendist, et see on 07.02.2023 digitaalselt

allkirjastatud S. J. poolt, avalduse punkt 3 sisaldab viidet poolte vahel sõlmitud laenulepingule ning

avalduse punkt 7 avaldust nimetatud lepingu ülesütlemiseks (dtl 26). Kohus leiab, et tahteavalduse

koostamine 07.02.2023 seisuga on ülesütlemisavalduse dokumendiga tõendatud. Hageja on

soovinud tõendada lepingu ülesütlemisavalduse kostja poolt kättesaamist hageja esindaja Severinas

Jakubauskase ja kostja juhatuse liikme E.L. e-kirjavahetusega (dtl-d 30-31). Kohtu hinnangul

nähtub hageja esindaja 07.02.2023 e-kirja pealkirjast ja sisust, et e-kirjaga saadetakse e-

postiaadressile XXX laenulepingu ülesütlemisavaldus ning nõue laenu tagastamiseks (dtl-d 30-31).

E-kirjast ei nähtu, kas ja millise sisuga dokument on e-kirjale manusena lisatud. Kostja juhatuse

liikme 13.02.2023 e-kiri on saadetud vastusena hageja esindaja 07.02.2023 e-kirjale ning e-kirja

sisust nähtuvalt on kostja saanud kätte ülesütlemisavalduse (dtl 30). See nähtub kosta esindaja e-

kirjas väljendatud arvamusest, et puudub tõendus ja ka reaalne alus lepingu ülesütlemiseks (dtl 30).

Kostja esindaja on osundanud e-kirjas saadud dokumendi punktile 6 ja selles märgitud

põhjendusele, milleks on osamakse viivitus (dtl 30). Ülesütlemisavalduse punkt 6 sisaldab hageja

viidet VÕS § 399 lg 1 p-le 2 (dtl 27, p 6). Eeltoodust nähtuvalt tõendab kostja esindaja 13.02.2023

7 (12)

e-kiri koosmõjus hageja esindaja 07.02.2023 e-kirjaga ja 07.02.2023 ülesütlemisavaldusega seda, et

kostja on saanud ülesütlemisavalduse kätte hiljemalt 13.02.2023. Kohus arvestab seejuures, et

kostja ei ole vastu vaielnud ülesütlemisavalduse kättesaamise väitele. Kohus on eeltoodu põhjal

seisukohal, et täidetud on ülesütlemise formaalsed eeldused, milleks on hageja poolt

ülesütlemisavalduse tegemine ja kostja poolt selle kättesaamine.

7. Laenulepingu punkt 4.1.1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „4.1. Laenuandjal on

õigus Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui: 4.1.1. Lepingust tulenevaid

Laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ning Laenusaaja ja Laenuandja ei jõua

kokkuleppele Laenu täiendava tagamise osas“ (dtl 10). Laenulepingu punkt 5.1 sätestab, et

laenusaaja vastutab Lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga (dtl 10).

Kohus leiab, et kuivõrd kostja kohustused ei saa tagada hageja nõudeõigusi kostja suhtes, on pooled

lepingu sõlmimisel sisustanud terminit „kostja kohustusi tagav vara“ selliselt, et kostja kohustusi

tagavaks varaks on kostjale kuuluvad asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused. Sellisest tõlgendusest

on lähtunud kohtu hinnangul ka hageja, kes on hagis avaldanud, et tagatis tähendab kogu laenusaaja

vara õiguste poolt (dtl 4, p 5). Kostja ei ole sellisele tõlgendusele vastu vaielnud ning on tuginenud

kostja käibe- ja põhivara väärtusele (dtl 204).

Kohus leiab, et laenulepingu punkti 4.1.1 järgi on laenulepingu ülesütlemise eeldusteks kostja vara

väärtuse oluline vähenemine, hageja poolt kostjalt täiendava tagatise nõudmine ning kostja poolt

hagejale täiendava tagatise mitteandmine. Kohus peab asja lahendamisel välja selgitama, kas ja

millises ulatuses on kostja kohustusi tagava vara väärtus langenud. Seetõttu peab kohus tuvastama,

milline oli kostja kohustusi tagava vara väärtus lepingu sõlmimise ajal ning milline oli kostja vara

väärtus lepingu ülesütlemise ajal. Kohus tegi hagejale 24.08.2023 ettepaneku esitada tõendeid selle

kohta, milline oli kostja kohustusi tagava vara väärtus lepingu sõlmimise ajal ning lepingu

ülesütlemise ajal (dtl 102).

Lepingu punkti 5.1 kohaselt on pooled tagatisena pidanud silmas kogu kostja vara. Kohus nõustub

sellega, et lepingu punktis 5.1 ei sisaldu poolte kokkulepet pandiõiguse seadmiseks. Asjaolu, et

laenuandja nõue ei ole tagatud pandiõigusega, ei piira poolte õigust leppida kokku eeldustes, mille

esinemisel on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt tagatist. Kohus on seisukohal, et laenulepingu

punkt 4.1.1 sisaldabki sellist kokkulepet, mille alusel on hagejal õigus nõuda tagatist, kui lepingu

punktis 5.1 nimetatud vara väärtus väheneb oluliselt.

Kohus on seisukohal, et hageja ei ole välja toonud, milline oli 30.08.2021 seisuga kostja kohustusi

tagava vara väärtus, mille hageja võttis lepingu sõlmimisel aluseks. Kuivõrd hagejale on teada

asjaolud, mida aluseks võttes hageja kostjaga laenulepingu sõlmis, on hagejal puudunud takistused

neid asjaolusid kohtule avaldada. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud kostja kohustuste

suurenemise 31.12.2022 seisuga võrreldes 2021.a I poolaasta seisuga. See nähtub 2021.a I poolaasta

ja 2022.a majandusaasta aruannete andmete võrdlusest, mille kohaselt on kostja kohustused

suurenenud 961 615 euro võrra (dtl-d 114-181). Kostja kahjumlikku tegevust ja rahavoogude

negatiivsust arvestades, mida tõendab vandeaudiitori arvamus (dtl 192), tõendab kostja kohustuste

kasv kostja majandusliku seisundi halvenemist. Kostja majandusliku seisundi halvenemine ei anna

aga teavet selle kohta, milline oli kostja kohustusi tagava vara väärtus lepingu sõlmimise aja

seisuga. Samuti ei sisalda kostja majandusliku seisundi halvenemise kohta teavet sisaldavad hageja

esitatud tõendid teavet selle kohta, milline oli kostja kohustusi tagava vara väärtus 2023.a

veebruaris. Kohtu hinnangul ei nähtu laenulepingu punktist 4.1.1 poolte kokkulepe selle kohta, et

hagejal on õigus laenuleping üles öelda kostja majandusliku seisundi või majandusliku näitaja

halvenemisel, nt kahjumi suurenemisel. Seega ei anna kostja majandusliku seisundi halvenemine

hagejale õigust leping üles öelda. Lepingutingimusest nähtuvalt on pooled sõnaselgelt sidunud

lepingust taganemise õiguse kohustusi tagava vara väärtuse vähenemisega. Eeltoodut arvestades

leiab kohus, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub kostja kohustusi

8 (12)

tagava vara väärtus lepingu sõlmimise ajal ning lepingu ülesütlemise ajal. Seetõttu ei ole kohtul

võimalik hinnata, kas ja millises ulatuses on sellise vara väärtus on vähenenud.

Kohus leidis eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud kostja kohustusi tagava vara väärtuse vähenemist.

Kuivõrd vara väärtuse vähenemist ei ole tõendatud, ei saa kohus hinnata ka väärtuse vähenemise

ulatuse olulisust. Eeltoodut arvestades ei ole hageja tõendanud, et kostja kohustusi tagava vara

väärtus oli ülesütlemise aja seisuga oluliselt vähenenud. Seega ei olnud laenulepingu punktis 4.1.1

sätesatud ülesütlemise eeldus täidetud ning hagejal puudus õigus leping nimetatud tingimusele

tuginedes üles öelda. Seetõttu ei oma lepingu ülesütlemise avaldus õiguslikke tagajärgi.

8. VÕS § 399 lg 1 p 2 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu

kohest tagastamist, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Pooled ei vaidle selle üle, et

kostja ei tasunud õigeaegselt 28.01.2023 tasumisele kuuluvat osamakset 116,57 eurot, mis sisaldas

nii põhiosa tagasimakset kui ka intressimakset. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi

tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Laenulepingu punkt 4.1.2 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „4.1. Laenuandjal on õigus

Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui: [---] 4.1.2. Laenusaaja ei täida kohaselt

Lepingust tulenevaid kohustusi või mõnda neist ning jätkab kohustuse mittetäitmist ka pärast 30

päeva möödumist Laenuandjalt vastavasisulise kirjaliku teatise saamisest“ (dtl 10). Kohus leiab, et

pooled on laenulepingu punktis 4.1.2 kokku laenulepingu erakorralise ülesütlemise alustes ning

tingimustes. Lepingutingimuse kohaselt on laenulepingu ülesütlemise eeldusteks esiteks kostja

poolt lepingust tuleneva kohustuse rikkumine, hageja poolt kostjale lepingurikkumisest teatamine

ning kostja poolt rikutud kohustuse mittetäitmine pärast hagejalt teate saamisest 30 päeva

möödumist. Eeltoodust tulenevalt on pooled asendanud VÕS §-s 399 sätestatud laenulepingu

ülesütlemise alused ning VÕS § 114 sätestatud täiendava tähtaja andmise regulatsiooni poolte

kokkuleppega. Seadus ei piira lepingupoolte õigust leppida majandus- või kutsetegevuses sõlmitud

laenulepingus kokku ülesütlemise alustes ja korras seaduses sätestatust erinevalt. Eeltoodut

arvestades ei kohaldu pooltevahelisele lepingule VÕS § 399 lg 1 p 2, § 114 ja § 196.

Hageja ei ole kostjale saatnud kirjalikku teatist 28.01.2023 osamakse tasumise kohustuse rikkumise

kohta. Hageja ei ole sellise teatise saatmisele hagi aluses ka tuginenud. Kuivõrd hageja ei ole

saatnud kostjale laenulepingu punktis 4.1.2 nimetatud teatist, puudus hagejale laenulepingu punkti

4.1.2 järgi õigus laenuleping üles öelda põhjusel, et kostja ei tasunud õigeaegselt 28.01.2023

tasumisele kuulunud laenusumma ja intressi osamakset. Seetõttu ei anna 28.01.2023 osamaksega

viivitamine hagejale õigust laenulepingu ülesütlemiseks ning hageja 07.02.2023 ülesütlemisavaldus

ei toonud kaasa lepingu lõppemist alusel, et kostja ei tasunud õigeaegselt 28.01.2023 osamakset.

Kuigi pooltevahelisele lepingule ei kohaldu VÕS § 399, § 114 ja § 196, ei omaks

ülesütlemisavaldus õiguslikke tagajärgi ka siis, kui nimetatud sätteid tuleks kohaldada.

Laenulepingu ülesütlemisele kohaldub VÕS § 196 lg 2. Hageja ei ole andnud kostjale VÕS § 114 lg

1 alusel täiendavat tähtaega 28.01.2023 osamakse tasumiseks. Samuti ei ole hageja välja toonud, et

täiendavat tähtaega polnud vastavalt VÕS § 116 lõike 2 p-dele 2-4 vaja määrata. Kohtu hinnangul ei

ole hageja tõendanud asjaolusid, millest nähtub kostja tahtlus VÕS § 104 lg 5 mõistes või raske

hooletus VÕS § 10´4 lg 4 mõistes otsekorralduse limiidi määramisel. Seetõttu ei olnud laenulepingu

ülesütlemise eeldus täidetud VÕS § 196 lg 2 järgi, mistõttu ülesütlemine ei oleks omanud

õiguslikke tagajärgi ka seaduse kohaldumisel.

9. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja 07.02.2023 ülesütlemisavaldus ei omanud õiguslikke

tagajärgi. Kohus leiab, et ülesütlemisavaldus ei toonud kaasa pooltevahelise laenulepingu lõppemist

erakorralise ülesütlemisega ning VÕS § 399 lg 1 järgi hagejale laenusumma kohese tagastamise

nõudeõiguse tekkimist kostja vastu. Kogu laenusumma tagastamise kohustus ei ole muutunud

sissenõutavaks. Seetõttu ei ole kostja laenulepingu punkti 3.1 mõistes laenu tagastamisega

viivitanud ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Hagejal puudus õigus

9 (12)

laenulepingu punkti 4.1.1 järgi lepingust taganemiseks. Hageja ei teostanud seoses kostja poolse

makseviivitusega laenulepingu punktis 4.1.2 kokkulepitud õigusi. Seetõttu ei olnud hageja poolt

õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt

õigusabikulude hüvitamist VÕS § 127 lg 2 ning § 128 lg-te 1 ja 2 järgi. Eeltoodut arvestades jätab

kohus hagiavalduse rahuldamata laenusumma 8751,14 eurot tagastamise, õigusabikulude 1035

eurot tasumise, põhinõudelt 8751,14 eurot ulatuses 0,15% päevas viivise alates 10.03.2023.a

tasumise ja põhinõudelt 1035 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud ulatuses

viivise alates 10.03.2023.a tasumise nõuetes.

10. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

11. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab sellest

lähtuvalt menetluskulud hageja kanda.

12. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas. Hageja on pidanud kostja lepingulise esindaja ajakulu

maakohtus osaliselt põhjendamatuks.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindasid lepinguliste esindajatena advokaadid Lee

Laanemae, Pirkko-Liis Harkmaa, Piret Schasmin ja Maria Pihlak, kes on advokaatidena TsMS §

218 lg 1 p-s 1 nimetatud esindajateks. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad lepinguliste esindajate kulud

põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitamisele. Kohtu hinnangul ei piira nelja esindaja kasutamine

kostja õigust nõuda menetluskulude hüvitamist. Kohus võtab nelja esindaja poolt õigusabi

osutamist arvesse õigusani vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel, sest mitme esindaja kasutamine

võib, kuid ei pruugi kaasa tuua täiendavat ajakulu, mida ei tekiks ühe esindaja korral.

13. Kostja on palunud kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 8508

eurot. Kostja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 39,7 tundi.

Keskmiseks tasumääraks nähtuvalt kostjale õigusabi eest osutatud arvetest ja ajakulust on 214,31

eurot tunnis (8508:39,7=214,31), millele ei lisandu käibemaksu (dtl-d 249-256).

TsMS § 394 lg 1 kohaselt on hagile vastamine kostja kohustus ning ühtlasi TsMS § 199 lg-s 1

sätestatud menetlusosalise õiguste teostamiseks vajalik toiming. Eeltoodust tulenevalt on

hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine vajalik ja põhjendatud toiming. VÕS § 620 lg 2

sätestab, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja

jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste

tasemel. Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 2 kohaselt peab advokaadi osutatud õigusteenus

peab olema asjatundlik ning põhinema tehiolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul

uurimisel. Asjatundliku õigusteenuse eelduseks on see, et advokaat täiendab pidevalt oma

kutsealaseid teadmisi ja oskusi. Advokaat ei või kasutada kliendi huvide kaitsmiseks seadusega

vastuolus olevaid viise ja vahendeid. TsMS § 45 lg 2 ja § 218 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt eeldatakse

esindajalt asjatundlikkust. VÕS § 624 lg-st 1, advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg 1 p 2 ja Eesti

Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 4 kohaselt on advokaadist esindajal kliendi suhtes

teavitamiskohustus.

10 (12)

Kohus on seisukohal, et kutsetegevuses õigusabi osutava esindaja kohustus osutada asjatundlikku

õigusabi hõlmab esindaja kohustust tutvuda asja materjalidega, koguda asjas andmeid ja tõendeid

ning neid analüüsida ja kujundada analüüsist lähtuvalt menetluslik positsioon, millest lähtuvalt

koostatakse ja esitatakse kohtule kostja vastus. Tulenevalt teavitamiskohustusest ja asjatundliku

õigusabi osutamise kohustusest on esindajal seejuures kohustus suhelda kliendiga. Seetõttu leiab

kohus, et esindajate poolt ajavahemikus 22.03.2023 kuni 06.04.2023 tehtud toimingud mahus 9,9

tundi (sh kohtumine kliendiga ja tähtaja pikendamise taotluse koostamine ja kohtule esitamine)

kujutavad kogumis kostja vastuse koostamiseks ja esitamiseks vajalikke eeltoiminguid, mille

tegemine on vajalik, välja arvatud 31.03.2023 toimingute osaks märgitud Lee Laanemae ja Piret

Schasmini omavaheline suhtlus (31.03.2023 ajakulud 1,4 ja 1,1 tundi). Asja õiguslikku

keerukusastet ja keskmist mahtu arvestades ei ole mitme esindaja samaaegne kasutamine vajalik,

mistõttu ei ole mitme esindaja teenuste kasutamisest tingitud ajakulu vajalik ja põhjendatud. Kohtu

hinnangul saab eeltoodut arvestades 31.03.2023 osutatud õigusteenuse ajakulu lugeda põhjendatuks

2 tunni ulatuses. Ajakulu on mittevajalik ja põhjendamatu 0,5 tunni ulatuses. Asja õiguslikku

keerukusastet, hagiavalduse sisu ja mahtu ning kostja vastusele lisatud dokumentide mahtu

arvestades on põhjendatud ja vajalik aeg õigusliku positsiooni kujundamiseks, kliendiga

suhtlemiseks ning tõendite kogumiseks maksimaalselt 8 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodut

arvestades mittevajalik ja põhjendamatu täiendavalt ajakulu 1,4 tundi. Kostjale õigusabi

osutamiseks ajavahemikus 22.03.2023 kuni 06.04.2023 kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 8

tunni ulatuses.

Kostja esindajate poolt ajavahemikus 12.04.2023 kuni 17.04.2023 tehtud toimingud mahus 15,5

tundi (sh vastuse esitamine kliendile tutvumiseks) on kogumis kostja vastuse koostamine ja kohtule

esitamine. Tegemist on vajalike ja põhjendatud toimingutega. Asja õiguslikku keerukusastet, kostja

vastuse koostamisele eelnenud ettevalmistuste mahtu ning kohtule esitatud kostja vastuse mahtu

arvestades on ajakulu osaliselt põhjendamata. Eeldades hagiga eelnevat tutvumist, kliendiga

suhtlemist, õigusliku positsiooni kujundamist ning materjalide kogumist, saab kostja vastuse

koostamiseks ja kohtule esitamiseks vajalikuks ja põhjendatud ajaks lugeda 10 tundi. Kohtu

hinnangul on eeltoodut arvestades mittevajalik ja põhjendamatu täiendavalt ajakulu 5,5 tundi.

Kostjale õigusabi osutamiseks ajavahemikus 12.04.2023 kuni 17.04.2023 kulunud aeg on

põhjendatud ja vajalik 10 tunni ulatuses.

Kostja lepinguline esindaja tegi 24.04.2023 toimingu, milleks oli e-toimiku ja menetluse hetkeseisu

kontroll, ajakulu 0,1 tundi. Kohtu hinnangul on vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenust

osutava esindaja kohustuseks hoida ennast menetluse seisuga kursis. Seetõttu on ajakulu 0,1 tundi

vajalik ja põhjendatud.

Kostja esindajad tegid ajavahemikus 24.08.2023 kuni 29.09.2023 toiminguid (sh kohtunõude

analüüs, kohtule esitatava vastuse koostamine, suhtlus kliendiga) mahus 6,8 tundi seoses kohtu

poolt määratud avalduste ja dokumentide esitamise tähtajaga. Kohtu määratud tähtaja jooksul

avalduste ja dokumentide esitamine kujutab endast TsMS §-s 199 sätestatud menetlusosalise

õiguste teostamist ning on selliselt vajalik ja põhjendatud tegevus. Eeldades kohtu poolt

selgituskohustuse täitmise raames antud selgituste vähest mahtu, kostja juba eelnevalt välja

kujundatud õiguslikku positsiooni, on vastuse koostamise ja kohtule esitamise vajalik ja

põhjendatud aeg 5,5 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades mittevajalik ja põhjendamatu

täiendavalt ajakulu 1,3 tundi. Kostjale õigusabi osutamiseks ajavahemikus 24.08.2023 kuni

29.09.2023 kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 5,5 tunni ulatuses.

Kostja esindajad tegid ajavahemikus 29.09.2023 kuni 13.10.2023 toiminguid (sh hageja seisukoha

ja tõendite analüüs, vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine) mahus 7,4 tundi seoses kohtu

poolt määratud vastaspoole menetlusdokumendile vastamise ja menetluskulude nimekirjade

esitamise tähtajaga. Kohtu määratud tähtaja jooksul avalduste ja dokumentide esitamine kujutab

endast TsMS §-s 199 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist, menetluskulude nimekirja

11 (12)

esitamine on TsMS § 176 lg-s 2 sätestatud menetlusosalise õiguse teostamine ning on selliselt

vajalikud ja põhjendatud tegevused. Kohtule esitatud menetlusdokumentide maht ja sisu ei ole

kooskõlas nende koostamiseks kulunud ajaga. Hageja esitatud menetlusdokumendi mahtu ja sisu

ning kostja koostatud vastuse mahtu arvestades on hageja menetlusdokumendi analüüsimiseks,

sellele vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks vajalik ja põhjendatud aeg 6,4 tundi.

Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades mittevajalik ja põhjendamatu täiendavalt ajakulu 1 tundi.

Kostjale õigusabi osutamiseks ajavahemikus 29.09.2023 kuni 13.10.2023 kulunud aeg on

põhjendatud ja vajalik 6,4 tunni ulatuses.

Eeltoodut arvestades on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu seega 30 tundi

(8+10+0,1+5,5+6,4=30). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on lepingulise esindaja tasu

keskmiseks tasumääraks on 214,31 eurot tunnis (tasu 8508 eurot : ajakulu 39,7 tundi =214,31

eurot), millele ei lisandu käibemaksu (dtl-d 249-256). Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja

tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli keskmise õigusliku

keerukusega tsiviilasjaga. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostjale osutatud

õigusteenuse keskmine tunnitasu 214,31 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tasu. Kostja on avaldanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg

10). Eeltoodut arvestades on kostja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus

6429,30 eurot (põhjendatud ajakulu 30 tundi x tunnitasu 214,31 eurot = 6429,30 eurot).

Kohus määrab ülaltoodut arvestades kindlaks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja kostja

lepingulise esindaja kulu 6429,30 eurot. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse lepingulise

esindaja kulu 2078,70 eurot kindlaksmääramiseks ja hagejalt kostja kasuks väljamõistmiseks (8508-

6429,30=2078,70).

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotles hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist hagejalt. Kohus

rahuldab avalduse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskulude 6429,30 eurot

tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates

kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga

12 (12)