Legislator Case Law & Legislation
2-23-13890/4 AI generated

2-23-13890/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-23-13890/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. L. (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse T. V. (kostja) vastu, mille kohaselt soovib hageja saada kostjalt saamata jäänud töötasu 23. ja 24. augusti eest. Lisaks palub hageja

Legislator headnote

AI generated

2-23-13890/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: A. L. (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse T. V. (kostja) vastu, mille kohaselt soovib hageja saada kostjalt saamata jäänud töötasu 23. ja 24. augusti eest. Lisaks palub hageja

Keywords

AI generated
duration of incapacity limited work availability supplementary work normal loss of working hours fixed-term work unpaid work
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-13890

Tsiviilasi

A. L. hagi T. V. vastu saamata jäänud töötasu ja

mittevaralise kahju hüvitise nõudes

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. L. (isikukood XXX, viibimiskoht T. V., XXX

Kostja: T. V. (registrikood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. L. hagi T. V. vastu saamata jäänud töötasu ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud A. L. kanda.

3. Määrus toimetada hagejale kätte.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. A. L. (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse T. V. (kostja) vastu, mille kohaselt

soovib hageja saada kostjalt saamata jäänud töötasu 23. ja 24. augusti eest. Lisaks palub hageja

kostjalt hageja kasuks välja mõista 100 eurot mittevaralise kahju hüvitist inimväärikuse

alandamise eest. Hagiavalduse kohaselt määrati hageja 16. augustil 2023 käskkirjaga tööle v.

majandustöödele. Hageja tegi nii 23. kui ka 24. augustil 2023 tööd 1 tunni (kokku 2 tundi),

mida kostja ei kandnud tööaja arvestuse tabelisse ning mille eest avaldaja ei saanud töötasu.

Asjaolu, et hageja nendel kuupäevadel töötas, nähtub videosalvestustelt, mis on kostja valduses.

Kostja on hageja suhtes rikkunud v. sätestatud kohustust maksta töötasu.

KOHTU SEISUKOHT

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus hagi menetlusse

võtmata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

3. Kohus leiab, et esitatud hagiavalduse lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse. Maakohtud

vaatavad TsMS § 11 järgi esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. TsMS § 1 kohaselt on

tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

4. Hagiavalduse kohaselt on hageja k., kes määrati üksuse juhi 16. augusti 2023 käskkirjaga

tööle v. majandustöödele. Hagi aluseks on asjaolu, et hageja asuski v. majandustöödel tööle,

ent tööaja arvestust peeti ebakorrektselt, mistõttu on hagejal jäänud saamata töötasu kahe

töötatud tunni eest.

5. K. töötamine v. on reguleeritud v. (V.) ja v. sisekorraeeskirjaga. Tegemist on avalik-õiguslike

normidega, mille täitmise tagamisel teostab v. avalikku võimu. K. on tulenevalt XXX üldine

kohustus töötada, kui v. ei sätesta teisiti. XXX kohaselt kindlustab v. võimaluse korral k. tööga,

arvestades k. füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui k. ei ole võimalik kindlustada tööga,

rakendatakse teda võimaluse korral v. majandustöödel. Hageja on tööle vormistatud üksuse juhi

käskkirjaga, mis on haldusakt. K. töö tasustamine on reguleeritud V. Viidatud regulatsioonidest

tuleneb, et kinnipeetava töötamine sõltub täiel määral v. Hageja töösuhet reguleerib V. kohaselt

kohaldatakse v. ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades

käesoleva seaduse erisusi.

6. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hagejal on töötamisest tulenev avalik-õiguslik

suhe riigiga ning saamata jäänud töötasu nõue ning võimalik kahju hüvitamise nõue tuleb

esitada riigi (vangla) vastu. Seega ei ole tegemist eraõigusliku suhtega. Avalik-õiguslikus

suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1

järgi halduskohtute pädevuses. Kuna k. ja v.vahel on avalik-õiguslik suhe ning hageja töötas v.

v. majandustöödel, kuuluvad sellest töösuhtest tulenevad vaidlused HKMS § 4 lg 1 järgi

lahendamisele halduskohtus. Seega ei ole Tartu Maakohus antud asjas pädev kohus.

7. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata. Hagejal tuleb oma õiguste

kaitseks pöörduda halduskohtu poole.

8. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik