2-23-12435/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-12435

Tsiviilasi

A. T. P. ja P. O. hagi o. S. V. vastu võla nõudes

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. T. P. ja P. O.(registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

T.

P. (e-post XXX)

Kostja: o. S. V. (registrikood XXX asukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat C. S. (e-

post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. T. P. ja P. O. hagi osaühingu S. V. vastu menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud A. T. P. ja P. O. kanda.

3. Määrus toimetada kätte hagejale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. A. T. P. ja P. O. (hageja) esitas 16. augustil 2023 Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-20-5000

vastuhagi osaühingu S. V. (kostja) vastu. Tartu Maakohus eraldas 31. augusti 2023 määrusega

tsiviilasjas nr 2-20-5000 vastuhagi eraldi menetlusse, s.o käesolevasse menetlusse.

2. Kohus jättis 18. oktoobri 2023 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva määruse

kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuetele vastava hagiavalduse

tervikteksti esitamiseks, sh hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude ja tõendite loetelu

väljatoomiseks.

Hagejale toimetati kohtu 18. oktoobri 2023 määrus 22. oktoobril 2023 KÄPO vahendusel kätte.

6. novembril 2023 esitas hageja taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks kuni

14. novembrini 2023. Kohus rahuldas taotluse. Hageja ei kõrvaldanud puudusi ka pikendatud

tähtaja jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

3. Hagiavalduses tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 ja 2 järgi välja

tuua hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning hagi aluseks olevad faktilised asjaolud

(hagi alus). Hageja märgib hagiavalduses, et parendas omal kulul kostjale kuuluvad üüripinnad,

mis sissemurdmise tõttu said olulisi kahjustusi. Kostja pole tänaseni nimetatud remondikulu

hagejale

hüvitanud.

Üüripinna

väljaüürimisel

vastutab

üürileandja

nende

üldiste

kasutusvõimaluste osas. Hagejal ei olnud võimalik sissemurdmise tõttu äriruumi normaalselt

kasutada ca 3 kuu jooksul. Eeltooduga kandis hageja kahju, kuivõrd ei suutnud pakkuda teenust

oma klientidele. Hageja korraldas üüritavate äriruumide puuduste kõrvaldamise ise.

Kostjapoolse kohustuse täitmise tähtpäev saabus kostja ja hageja vahelise üürilepingu

lõpetamisel. Kostja pole tänaseni hageja poolt üüritud äriruumide parendamist hagejale

hüvitanud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista 5934 eurot 92

senti. Hagile pole lisatud ühtki tõendit.

4. Kohus selgitas hagejale 18. oktoobri 2023 määruses, et eeltoodud kirjeldus hagi alusest on

liiga üldsõnaline. Hagejal tuleb vähemalt välja tuua asjaolud, millest nähtuks, et poolte vahel

oli sõlmitud leping, mille alusel valdas hageja kostja ruume, hageja on teinud kostja ruumides

parendusi (millal, milliseid, mis summas) ning kostja on kohustatud parenduste eest tasuma.

Kohus ei hakka ise hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid otsima teisest menetlusest. Kui

hageja soovib kostjalt ka saamata jäänud tulu hüvitamist, tuleb see hagiavalduses konkreetselt

välja tuua.

Kohus hoiatas, et kui esitatud asjaolud on liiga pealiskaudsed või puudulikud, võib kohus jätta

hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi

alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik.

5. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel jätta menetlusse võtmata.

Hageja pole asjaolude üldsõnalise väljatoomisega täitnud miinimumnõuet, mis on vajalik tema

nõude usutavaks muutmiseks. Hagi aluseks olevad asjaolud on ebaselged, samuti nõue.

Hagiavaldusest ei ole aru saada, mida ja mille eest hageja konkreetselt nõuab ning millest

hageja nõue koosneb. Kohtul pole võimalik hinnata, kas hageja õiguste rikkumine on hagi

alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, kuivõrd hagi aluseks olevaid

faktilisi asjaolusid polegi eriti välja toodud. Kui kohus võtaks sellise üldsõnalise hagi

menetlusse, ei oleks ka kostjal selge, millele ta peab vastu vaidlema. Selline olukord on

menetluses lubamatu.

6. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik