2-22-12127/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 16.11.2023.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-12127

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Madala tn 30 korteriühistu vastu

Tallinn, Madala tn 30 korteriühistu 21.06.2022

üldkoosoleku otsuse nr 4 kehtivuse vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.11.2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(määruskaebuse

esitaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX)

Puudutatud isik (vastustaja): Tallinn, Madala tn 30

korteriühistu (registrikood 80166499, aadress Madala 30,

Tallinn), seaduslik esindaja MK (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 24.11.2022. a määrus tühistada ning saata asi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. X määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-22-12127

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 18.08.2022. a Harju Maakohtule avalduse, mille kohaselt palus tuvastada

Tallinn, Madala 30 korteriühistu (korteriühistu) korteriomanike 21.06.2022. a üldkoosoleku

otsuste nr 4 ja 5 tühisus ning jätta menetluskulud ühistu kanda.

Avalduse kohaselt on avaldaja Tallinn, Madala tn 30 korteri nr 22 omanik. 21.06.2022.a. toimus

ühistu korteriomanike üldkoosolek, millel olid arutusel järgmised päevakorra punktid: 1.

Juhatuse aruanne 2021 aasta kohta.; 2. Reviisori ettekanne; 3. 2021 .aasta majandusaruande

kinnitamine.; 4. 2022.a. Majanduskava arutamine ja kinnitamine (vajalik kanalisatsiooni toru

vahetus II trepikojas); 5. Tulevikus vajalike tööde finantseerimise arutamine (ventilatsiooni-

süsteemi ümberehitus, hind umbes 26000 eurot); 6. Korter 22 ja korter 31 omanike poolt

kohtule esitatud avalduste arutamine; 7. Jooksvad küsimused.

Üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused: 1. juhatuse töö hinnati rahuldavaks; 2.

majandustegevus hinnati rahuldavaks; 3. kinnitati 2021.a. majandusaasta aruanne; 4. 2022 –

majanduskava arutamine. Poolt: 22 liiget, majanduskava kinnitamine. Poolt: 19 liige; 5.

selles küsimuses otsust vastu ei võetud.

Juhatuse poolt 21.06.2022. a koosolekule antud majanduskava ei vasta KrtS § 41 lg-le 1 ega

sisalda

täielikku

teavet. Päevakorra

punkt

4: 2022.a.

Majanduskava

arutamine

ja

kinnitamine (vajalik kanalisatsiooni toru vahetus II trepikojas) ei vasta ka 21.06.2022. a

koosoleku protokolli punktile 4 (2022- majanduskava arutamine ja kinnitamine. Suurematest

töödest on ventsüsteemide puhastus, mis on tehtud).

Üldkoosolek võttis päevakorra punkti 4 alusel vastu otsuse, mis ei ole kooskõla KrtS & 41 lg-

ga 1, mis sätestab, et korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava,

mis koosneb järgmistest osadest: 1) ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest

toimingutest; 2) korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud; 3) korteriomanike kohustuste

jaotust majandamiskulude kandmisel; 4) reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete

suurus; 5) kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus

ja maksumus.

TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses

otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku

võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle

vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.

2. Harju Maakohus jättis avalduse 25.08.2022. a määrusega käiguta, kohustades avaldajat

esitama avalduse lisad, tasuma riigilõivu ning selgitama, millised otsused avaldaja vaidlustab.

3. Avaldaja täpsustas 11.09.2022. a menetlusdokumendis, et vaidlustas otsused nr 4 ja 5.

Avaldaja tõi esile, et enne koosolekult juhatuse poolt antud majanduskava ei sisalda

korrapidaja, raamatupidaja, reviisorile ja esimehe palgatõusu ning avaldaja ei olnud sellega

tuttav ega saanud otsus langetada. Juhatuse poolt 21.06.2022. a koosolekule edastatud

majanduskava ei sisalda täielikku teavet ega vasta KrtS § 41 lg 1 nõuetele, milles on kirjas: 1)

ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; 2) korteriühistu

kavandatavad tulud ja kulud; 3) korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude

kandmisel; 4) reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus; 5) kütuse, soojuse, vee-

ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus ja maksumus, mis kõik puuduvad

majandamiskavas. Päevakorrapunkt 4 ei vasta koosoleku protokolli punktile 4. Seetõttu

2-22-12127

pöördus avaldaja kohtusse üldkoosoleku otsuse protokolli punkt 4 kehtetuks tunnistamiseks.

Avaldaja täpsustas, et ei soovi otsuse nr 5 arutamist kohtu poolt.

4. Harju Maakohus jättis avalduse 12.09.2022. a määrusega teist korda käiguta, märkides, et

saab aru, et avaldaja palub lahendada otsuse nr 4 kehtetus, kuid ebaselgeks jääb, kas avaldaja

loobub otsuse nr 5 vaidlustamisest. Kohus palus seda täpsustada.

5. Avaldaja selgitas 19.09.2022. a menetlusdokumendis, et vaidleb 21.06.2022. a koosoleku

päevakorrapunktile 5 vastu. Avaldaja ei olnud majanduskavaga muudetud kujul kursis ei enne

ega pärast koosolekut. Avaldaja vastuväide on kantud koosoleku protokolli lõikesse 4.

Üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud selle korda ja KrtS § 20 lg 3, KrtS § 29 lg 1, TsÜS

§ 38 lg 1, lg 2, lg 4 sätteid.

6. Avaldaja lisas 21.09.2022. a menetlusdokumendis täiendavalt, et 21.06.2022. a koosoleku

protokoll ei sisalda päevakorda ja selle üle hääletamist ei olnud, mis on vastuolus MTÜS § 21

lg-ga 6.

7. Harju Maakohus jättis avalduse 23.09.2022. a määrusega kolmandat korda käiguta ning

teatas, et avaldus on otsuse nr 5 vaidlustamise osas, kuna otsust vastu ei võetud, perspektiivitu

ja kohus seda menetlusse ei võta. Päevakorrapunkti 4 (2022 majanduskava arutamine)

vaidlustamisega seoses juhtis kohus tähelepanu, et kohtule pole esitatud majanduskava projekti,

mis tehti korteriomanikele enne koosolekut kättesaadavaks ning avaldaja ei ole tuginenud

sellele,

et

majanduskava

arutamine

ei

olnud

koosoleku

kokkukutsumise

teates

päevakorrapunktina märgitud ja majanduskava projekti poleks liikmetele kättesaadavaks

tehtud. Kohus märkis, et avaldus on ilmselt perspektiivitu ka selles osas, kuna majanduskava

kinnitamine on üldkoosoleku pädevuses (KrtS § 41 lg 3). Kohus selgitas, et kui avaldaja

avaldusest ei loobu või seda tagasi ei võta, võtab kohus avalduse nimetatud osas menetlusse ja

otsustab edasise pärast korteriühistu seisukoha saamist.

8. Avaldaja esitas 02.10.2022. a Harju Maakohtule avalduse, milles palus tuvastada KÜ

Tallinn, Madala tn 30 21.06.2022. a üldkoosoleku otsuse nr 4 tühisus ning jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja esitas ka 2022. aasta majanduskava projekti.

Harju Maakohus võttis avalduse 06.10.2022. a määrusega menetlusse.

Puudutatud isiku seisukoht

9. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda. Avaldaja poolt esitatud avaldus kohtule ei sisalda tõeseid väiteid. Avaldaja sai

kõik vajalikud dokumendid enne koosolekut ja ka koosoleku järgselt protokolli ning kinnitatud

majanduskava. Väide, et avaldaja ei hääletanudki, ei ole vastuvõetud otsuste kehtimisel oluline.

Tegelikult avaldaja võttis osa hääletamisest. Üldkoosolek on lindistatud diktofonile, vajadusel

saab kõike üle kontrollida ja kinnitada. Päevakorra punkt 4 majanduskavas tehtud muudatusi

ei saanud enne koosolekut teatavaks teha, sest muudatused esitati korteriomanike poolt

koosoleku ajal, arutati läbi ja võeti vastu hääletamise teel iga punkt eraldi. Kahjuks ei nõustu

avaldaja ühegi üldkoosoleku otsusega: ta on "põhimõtteliselt vastu". Samuti on avaldaja

seisukohal, kui ei meeldi, siis maksma ei pea. Üldkoosoleku otsused talle ei loe.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohus jättis 24.11.2022. a määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda.

2-22-12127

11. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja vaidlustanud korteriomanike

21.06.2022. a üldkoosoleku otsuse nr 4 all tehtud otsustuste kehtivuse. Vaatamata kohtu

korduvatele selgitustele on avaldaja esitanud oma põhjendused vaidlusaluse otsuse tühisuse

kohta ebaselgelt. Esitatust järeldub siiski, et avaldaja arvates ei olnud vaidlustatud otsused

tehtud etteteatatud päevakorra raames (avaldaja 11.11.2022. a avaldus, dtl 89).

12. Üldkoosoleku kokkukutsumise teate kohaselt oli päevakorra punktiks 4 „2022. aasta

majanduskava arutamine ja kinnitamine“ (dtl 22). Kutse kohaselt oli majanduskava projekt

kõigile korteriomanikele esitatud ja avaldaja pole seda vaidlustanud (kohus pööras sellele

avaldaja tähelepanu 23.09.2022. a määruses, dtl 36). Kohtule pole esitatud andmeid, millest

võiks järeldada koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist.

13. Üldkoosoleku protokolli kohaselt arutati päevakorrapunkti 4 all majanduskava kohta tehtud

ettepanekuid, kõik muudatusettepanekud hääletati läbi ja seejärel otsustati majanduskava

muudetud kujul kinnitada (dtl 27-28). Tegemist ei ole etteteatatud päevakorra muutmisega.

Kõik otsustatud küsimused puudutavad majanduskava. Majanduskava kinnitamine on

üldkoosoleku pädevuses (KrtS § 41 lg 3). Majanduskava kinnitamise arutamisel saab

üldkoosolek otsustada ka muudatuste tegemise üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud

majanduskava projektis.

Määruskaebus

14. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus.

15. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus arvestanud avaldaja 11.09.2022. a avaldust, avaldaja

02.10.2022. a vastust, 11.11.2022. a avaldust, 06.11.2022. a teabenõuet. Avaldaja 11.09.2022.

a avaldus näitab selgelt tema seisukohta päevakorra ja majanduskava osas. Kohus ei ole

majanduskava arutamise ja kinnitamise osas vastanud küsimusele, kas juhatuse poolt esitatud

majanduskava vastab seadusele, so KrtS § 41 lg-le 1 kõigi 5 punkti osas. Koosoleku protokollis

päevakorda ei ole ja selle ühe hääletamist ei toimunud. MTÜS § 21 lg 6 kohaselt peab

juhatus enne koosoleku algust kinnitama päevakorra.

Menetlusosaliste seisukohad

16. Puudutatud isik palus määruskaebuse rahuldamata jätta. Üldkoosoleku protokoll on õige ja

päevakorda ei muudetud. Avaldaja sai ka üldkoosolekul kinnitatud majanduskava. Avaldaja on

põhimõtteliselt vastu kõigile üldkoosoleku otsustele, eriti nendele, mis puudutavad suurenenud

makseid (remondifondi, üldvee ja gaasi maksed). Avaldaja ei nõustu ühegi üldkoosoleku

otsusega. Avaldaja võlg ühistu ees on 292,97 eurot.

Menetluse edasine käik

17. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi

2-22-12127

saata uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.

Määruskaebus rahuldatakse. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

19. Ringkonnakohus saab määruskaebusest aru nõnda, et avaldaja heidab maakohtule ette nii

põhjendamiskohustuse rikkumist ja tema väidetele vastamata jätmist, kui ka asjaolude ja nõuete

välja selgitamata jätmist. Ringkonnakohus nõustub sellega.

20. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS §

477 lg-st 1 tulenevalt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt peab kohus kontrollima

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal

algatusel. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 3

kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendi, kui seaduses

ei ole ette nähtud teisiti.

21. TsMS § 5 lg-s 3 ning TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 väljendub hagita menetlusele omane

uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks

välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada

täiendavaid tõendeid (vt RKTK m, 06.04.2016, 3-2-1-13-16, p 11). Muu hulgas tuleb kohtul ka

hagita menetluses selgitada välja avaldaja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad, nagu näeb

ette TsMS § 392 lg 1 p 1. Maakohtu poolt avaldaja nõude väljaselgitamata jätmine on oluline

menetlusõiguse normi rikkumine (vt RKTKm 09.06.2009. a, 3-2-1-65-09, p 14).

22. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus oluliselt TsMS § 5 lg-st 3 ning § 477 lg-test 5

ja 7 tulenevat uurimispõhimõtet, kui jättis avaldaja nõuded ja asjas tähtsust omavad asjaolud

välja selgitamata.

23. Käesolevas asjas on maakohus menetlenud avaldaja avaldust korteriühistu 21.06.2022. a

üldkoosoleku otsuse nr 4 tühisuse tuvastamise nõudes. Samas nähtuvad juba avaldaja

esialgsest, maakohtule 18.08.2022. a esitatud avaldusest asjaolud, mis võivad olla aluseks

vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Nimelt on avaldaja tuginenud sellele, et

üldkoosolekule esitatud majanduskava ei vasta KrtS § 41 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Seaduse

nõuetele mittevastava majanduskava vastuvõtmise vastuväide on TsÜS § 38 lg 1 kohaselt

otsuse kehtetuks tunnistamise alus. Maakohtule 11.09.2022. a esitatud menetlusdokumendis on

avaldaja välja toonud, et pöördus kohtusse üldkoosoleku otsuse protokolli punkt 4 kehtetuks

tunnistamiseks.

24. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub tsiviilasja materjalidest seega, et avaldaja soovis, et

kohus kontrolliks ka vaidlustatud otsuse nr 4 kehtetuks tunnistamise aluseid. Olukorras, kus

avaldaja oli kohtule esitanud erinevaid ebaselged menetlusdokumente ning nõudeid ja nõuetega

seostamata

asjaolusid,

tuli

maakohtul,

tulenevalt

hagita

menetluses

kehtivast

uurimispõhimõttest, teha kõik mis vajalik, et välja selgitada nii avaldaja nõuded kui ka nende

nõuete aluseks olevad asjaolud. Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb kohtul kõrvaldada

menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused (vt RKTKm, 16.01.2019. a, 2-18-

3298/40, p 15.1). Käesolevas asjas ei ole maakohus seda teinud, kuigi on avalduse kolmel korral

käiguta jätnud ning 12.09.2022. a määruse põhjendusi arvestades vähemalt selle hetkeni

märganud, et avaldaja nõue on seotud ka otsuse nr 4 võimaliku kehtetusega.

2-22-12127

25. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei saanud tähelepanuta

jätta avaldaja esitatud otsuse nr 4 kehtetuks tunnistamise nõuet ja asjaolusid, mis võivad olla

nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks ning avalduse lahendamisel aluseks võtta

üksnes avaldaja 02.10.2022. a menetlusdokumendis esitatud üldkoosoleku otsuse nr 4 tühisuse

tuvastamise nõuet. Kohtupraktikas on samuti rõhutatud, et kui hageja on alguses esitanud otsuse

tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse

kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse,

puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda (vt RKTKo,

05.06.2019. a, 2-16-19017, p 17). See põhimõte kohaldub ringkonnakohtu hinnangul ka

korteriomanike üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel ehk käesolevas asjas.

26. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei ole maakohus oma eksimusi kõrvaldanud ka asjas

lõpplahendit tehes. Nii on kohus jätnud vastamata avaldaja väitele majanduskava seadusele

mittevastavuse kohta kui ka asjas välja selgitamata korteriühistu arvamuse selle väite osas.

Lisaks on maakohus oluliselt rikkunud ka TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud

põhjendamiskohustust, arvestades et vaidlustatud määrusest ei nähtu kohtu põhjendusi, miks ei

ole vaidlustatud otsus nr 4 TsÜS § 38 lg-st 2 tulenevalt tühine.

27. Arvestades

maakohtu

rikkumisi

ning

asja

õigeks

lahendamiseks

vajalike

menetlustoimingute hulka ja mahtu, ei saa ringkonnakohus ise asja lahendada ning asi tuleb

saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel läbi viia

seaduse nõutele vastav eelmenetlus, välja selgitada avaldaja nõuded ja nõuete aluseks olevad

asjaolud ning uuesti hinnata, kas vaidlustatud üldkoosoleku otsus kehtib või on see tühine või

kas esineb alus selle kehtetuks tunnistamiseks.

28. Kuivõrd ringkonnakohus maakohtu määruse tühistab ja asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks tagasi saadab, tühistab kohus ka maakohtu määrusega määratud

menetluskulude jaotuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. Võttes arvesse, et ringkonnakohus ei tee asjas lõpplahendit, jäävad menetluskulud TsMS §

173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

30. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav tulenevalt TsMS § 696 lg-st 3 (vt RKTKm

28.05.2014. a, 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/