2-22-13159/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Maris

Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-13159

Kohtuasi

X kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 24.06.2022

otsusele täiteasjas nr 022/2022/4622

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.11.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Ardi Rebane

Puudutatud isik kohtutäitur Elin Vilippus, lepinguline

esindaja Viljo Konsap

Puudutatud

isik

Y

(isikukood

XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 30.11.2022 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-22-13159

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 05.09.2022 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud 24.10.2022), milles

palus tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse (puudutatud isik I, kohtutäitur) 24.08.2022 otsuse

täiteasjas nr 022/2022/4622 ja palub täiteasjas nr 022/2022/4622 menetluse jätkamist.

2. Avalduse kohaselt jättis kohtutäitur ebaõigesti rahuldamata avaldaja kaebuse täitemenetluse

lõpetamise otsuse tühistamiseks. Kohtuotsuse jõustumismärkele tuginedes alustas kohtutäitur

õigesti täitemenetlust. Y (puudutatud isik II) kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks oleks

kohtutäitur pidanud rahuldamata jätma, kuna kohtutäitur ei saa formaliseerituse põhimõttest

tulenevalt hinnata täitedokumendi sisu õiguspärasust. Kuna kõik täitemenetluse algatamise

formaalsed eeldused olid täidetud, oleks kohtutäitur pidanud lähtuvalt kohtuotsuse

jõustumismärkest jätkama täitemenetlusega. Kohtuotsuse jõustumismärge on väljastanud õige

isik ja ettenähtud vormis, seega on jõustumismärge formaalselt kehtiv.

3. Kohtuotsuse jõustumismärge on ka sisuliselt kehtiv, kuna sellega on jõustunuks märgitud

tsiviilasjas nr 2-20-1974 Harju maakohtu 18.05.2022 otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4, mida

tsiviilasja pooled pole apellatsioonkaebusega vaidlustanud. Kohtuotsuse resolutsiooni

punktidega 3 ja 4 mõistis maakohus puudutatud isikult II ja Clt avaldaja kasuks välja kokku 87

676 eurot, mis hüvitab avaldajale kaasomandi lõpetamisest tingitud omandiõiguse kaotuse.

Kuna pooled ei vaidlustanud puudutatud isikult II ja Clt avaldaja kasuks välja mõistetud

hüvitise suurust, väljastas kohus märke kohtuotsuse osalise jõustumise kohta. Puudutatud isik

II ja C vaidlustasid apellatsioonkaebuses ainult kohtuotsuse resolutsiooni punktide 3 ja 4

sõnastust, mitte sisu. Puudutatud isik II ja C on kohtuotsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4

vaidlustanud pahatahtlikult ainult täitemenetluse venitamiseks. Kohtuotsuse resolutsiooni

punktide 3 ja 4 sõnastus on tavapärane ja kooskõlas senise kohtupraktikaga. Seega on hüvitise

suuruse osas resolutsiooni punktid 3 ja 4 jõustunud.

4. Tsiviilasjas otsuse teinud maakohtuniku arvamus otsuse jõustumise kohta ei lükka ümber

jõustumismärke kehtivust. Kehtiv menetlusõigus ei näe ette korda ekslikult väljastatud

jõustumismärke muutmiseks. Kohtuotsuse jõustumismärke väljastab kohtu kantselei, mitte

otsuse teinud kohtunik. Seega ei ole kohtuniku arvamus otsuse jõustumise kohta pooltele ega

kohtutäiturile siduv.

Puudutatud isikute seisukohad

5. Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

5.1. Avaldaja väited täitemenetluse algatamise formaalsete eelduste osas tuleb tähelepanuta

jätta, kuivõrd vaidlust pole selle üle, et täitemenetluse algatamisel olid formaalsed eeldused

täidetud. Täitemenetluse lõpetamise alused selgusid pärast täitemenetluse algatamist.

5.2. Kohtutäitur on õigesti lõpetanud menetluse täitedokumendi puudumise tõttu. Kohtuotsuse

jõustumismärge loob eelduse, et otsus on jõustunud, kuid ei muuda tegelikkuses jõustumata

otsust jõustunuks. Kohtutäitur tugines täitemenetluse lõpetamisel Harju Maakohtu 02.08.2022

2-22-13159

ja 08.08.2022 vastustele, milles otsuse teinud kohtunik kinnitas, et kohtuotsuse jõustumismärge

on väljastatud ekslikult ning et tegelikkuses pole kohtuotsus jõustunud.

5.3. Harju Maakohtult kohtuotsuse jõustumise kohta kinnituse küsimine ei läinud vastuollu

täitemenetluse formaliseerituse põhimõttega. Jõustumismärke väljastamise ekslikkusele juhtis

tähelepanu kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitanud võlgnik. Kohtutäitur küsis Harju

Maakohtult kinnitust kohtuotsuse jõustumise kohta. Seega ei hinnanud kohtutäitur ise

kohtuotsuse jõustumist ega kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonikaebuste ulatust, vaid

võlgniku kaebusest tulenevalt kontrollis kohtutäitur formaalselt jõustumismärke väljastamise

õiguspärasust.

5.4. Kohtuotsuse jõustumismärke väljastamine kohtu kantselei poolt ei muuda tähtsusetuks

otsuse teinud kohtuniku arvamust otsuse jõustumise kohta. Kohtuniku pädevus on hinnata

jõustumismärke väljastamise eelduseid, mistõttu on kohtuotsuse jõustumise osas kohtuniku

edastatud kinnitusel suurem kaal kui kohtu kantselei töötaja kinnitusel. Avaldaja pole piisavalt

põhjendanud, miks kohtunik ei saaks anda kinnitust jõustumismärke kehtivuse kohta.

6. Puudutatud isik II palus jätta avalduse rahuldamata.

6.1. Avaldaja on kehtivat õigust valesti tõlgendanud. Kuigi kohtutäituril pole õigust kontrollida

täitedokumendi materiaalõiguslikku õiguspärasust ega anda hinnangut kohtuotsuse sisule, võib

kohtutäitur kontrollida täitedokumendi vastavust formaalsetele nõuetele ehk käesoleva

vaidlusega seotud tsiviilasja kohtuotsuse jõustumist. Kui täitemenetluse aluseks olev

kohtuotsus ei ole tegelikkuses jõustunud, tuleb täitedokumendi puudumise tõttu täitemenetlus

lõpetada.

6.2. Täitemenetluse algatamise formaalsed eeldused pole enam täidetud. Vastuseks kohtutäituri

päringutele, kinnitas otsuse teinud Harju Maakohtu kohtunik, et kohtuotsuse resolutsiooni

punktide 3 ja 4 jõustumismärge on ennatlikult ja ekslikult väljastatud. Tegelikkuses pole

kohtuotsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 jõustunud, kuna seotud tsiviilasja pooled on mõlemaid

resolutsiooni punkte apellatsioonkaebusega vaidlustanud. Järelikult ei ole kohtuotsus jõustunud

ja puudub täitedokument täitemenetluse läbiviimiseks, mistõttu kohtutäitur rahuldas

puudutatud isik II kaebuse ja lõpetas täitemenetluse.

6.3. Ka Tallinna Ringkonnakohus on seotud tsiviilasja menetluses kinnitanud, et tsiviilasja

pooled on vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4. Avaldaja esitas 12.08.2022

Tallinna Ringkonnakohtule taotluse, milles palus ringkonnakohtul määratleda tsiviilasja

apellatsioonipiirid ja kinnitada maakohtu otsuse resolutsiooni punktide 3 ja 4 jõustumist.

Tsiviilasja menetlev ringkonnakohtu kohtunik märkis taotlusele vastates, et kohtul puudub

kohustus määratleda apellatsioonimenetluse piire ning et apellatsioonipiirid tulenevad

apellatsioonkaebusest. Lisaks kinnitas ringkonnakohus, et avaldaja apellatsioonkaebuse sisu on

seotud ka maakohtu otsuse resolutsiooni punktidega 3 ja 4. Ka puudutatud isik II ja C esitasid

maakohtu otsuse, sh otsuse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale apellatsioonkaebuse, mille

ringkonnakohus võttis 24.08.2022 menetlusse.

6.4. Puudutatud isik II ja C on põhjendatult vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni punkte

3 ja 4. Puudatud isiku II ja C apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus resolutsioonis

määranud omandikaotuse eest hüvitise maksmist sõltuvaks omandi üleandmisest, mistõttu ei

vasta resolutsiooni punktid 3 ja 4 kehtivale õigusele ja kohtupraktikale ning võivad kohtuotsuse

täitmisel tekitada probleeme.

2-22-13159

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 30.11.2022 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale

rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, v.a kohtutäituri menetluskulu.

Maakohus ei määranud menetluskulude suurust kindlaks.

8. Harju Maakohtu 18.05.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-1974 ei ole jõustunud, mistõttu lõpetas

kohtutäitur õigesti täitemenetluse täitedokumendi puudumise tõttu ja avaldaja kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

9. Vaidlust pole selle üle, et Harju Maakohus tegi 18.05.2022 puudutatud isikut II ja avaldajat

puudutava lahendi kaasomandi lõpetamise kohta tsiviilasjas nr 2-20-1974 ning tsiviilasja

pooled vaidlustasid ringkonnakohtus lahendit osaliselt. Samuti puudub vaidlus selle üle, et

Harju Maakohtu kantselei väljastas 21.06.2022 kohtulahendi resolutsiooni punktide 3 ja 4 kohta

jõustumismärke, mille alusel rahuldas kohtutäitur avaldaja täitmisavalduse, kuid pärast

täitemenetluse alustamist selgus puudutatud isiku II kaebusest, et kohtulahend pole tegelikult

jõustunud üheski osas ja jõustumismärge on Harju Maakohtu kohtuniku kinnitusel väljastatud

ekslikult.

10. Harju Maakohtu otsus pole jõustunud, kuna seotud tsiviilasja mõlemad pooled on

kohtuotsust vaidlustanud, sh otsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4. Kohtuotsus jõustub siis, kui

seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kohtuotsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuseid menetlev Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik selgitas 24.08.2022 kirjas

puudutatud isikule II, et avaldaja on otsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4 vaidlustanud, leides et

kohus oleks pidanud hüvitisena mõistma välja suurema summa. Ka kohtuotsuse teinud Harju

Maakohtu kohtunik selgitas 08.08.2022 kirjas kohtutäiturile, et avaldaja apellatsioonkaebuse

sisust tuleb välja, et avaldaja on vaidlustanud kohtuotsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4, kuna

avaldaja pole rahul määratud hüvitise suurusega. Avaldaja on ise viidanud, et ka puudutatud

isik II ja C on vaidlustanud kohtuotsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4, isegi kui avaldaja sõnul on

nad resolutsiooni punkte vaidlustanud pahauskselt. Seega on seotud tsiviilasja mõlemad pooled

vaidlustanud Harju Maakohtu 18.05.2022 kohtuotsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4.

11. Samuti ei saa kaasomandi lõpetamisega seotud kohustusi määrav kohtulahend kaasomandi

lõpetamisega seotud kohustuse osas osaliselt jõustuda. Hüvitise maksmise kohustuse täitmist

saab nõuda ainult omandi üleandmise kohustuse täitmise vastu. Seetõttu pole võimalik hüvitise

maksmise kohustuse eraldi jõustumine ja täitmine ilma omandit üle andmata. Järelikult

vaidlevad pooled kaasomandi lõpetamise kohta tehtud lahendi üle tervikuna ka siis, kui pooled

on osaliselt lahendiga nõus.

12. Otsuse teinud kohtunikul on õigus ja kohustus parandada ekslikult väljastatud

jõustumismärget. Kuigi kehtiv menetlusõigus ei sätesta korda ekslikult väljastatud

jõustumismärke

tühistamise

või

kustutamise

kohta,

oleks

ebaõigesti

väljastatud

jõustumismärke alusel kohtuotsuse sunniviisiline täitmine vastuolus Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-ga 3, mille kohaselt saab riigivõimu teostada üksnes seaduse alusel. Kuna kohus

väljastab märkeid kohtulahendite jõustumise kohta, on kohtu kohustus tagada, et

jõustumismärked oleks nii formaalses kui ka sisulises mõttes õiged. Seega võib kohtulahendi

teinud kohtunik kinnitada või ümber lükata jõustumismärke kehtivust, kui tekib kahtlus

kohtulahendi jõustumises. Maakohus on kinnitanud kohtutäiturile, et kohtulahendi

resolutsiooni punktide 3 ja 4 osas väljastatud jõustumismärge on ebaõige. Lisaks kontrollis

maakohus Kohtute Infosüsteemi andmeid ja 29.11.2022 seisuga ei ole enam jõustumismärget

Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse kohta tsiviilasjas nr 2-20-1974.

2-22-13159

13. Kohtutäitur ei ole kohtult kohtuotsuse jõustumise kohta kinnitust küsides rikkunud

täitemenetluse formaliseerituse põhimõtet. Formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei või

kohtutäitur ise hinnata kohtuotsuse jõustumist, vaid kohtutäitur peab kohtuotsuse jõustumise

kindlaks tegemiseks pöörduma lahendi teinud kohtu poole. Käesolevas asjas ei ole kohtutäitur

ise asunud hindama jõustumismärke kehtivust, vaid kohtutäitur küsis lahendi teinud kohtult

kinnitust kohtuotsuse jõustumise kohta. Kuna kohtutäitur pöördus kohtu poole tulenevalt

puudutatud isiku II esitatud kaebusest ning kohtu kinnitusel on väljastatud jõustumismärge

ebaõige, tegutses kohtutäitur täitemenetlust lõpetades oma pädevuse piirides.

Määruskaebus

14. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus

määrus, millega tühistatakse kohtutäitur Elin Vilippuse 24.08.2022 otsus täiteasjas nr

022/2022/4622 ja kohustatakse kohtutäiturit täiteasjaga jätkama. Kõik menetluskulud palus

avaldaja jätta puudutatud isikute kanda.

15. Maakohus on ekslikult leidnud, et Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse resolutsiooni punktid

3 ja 4 pole jõustunud. Puudutatud isik II ja C ei ole vaidlustanud kohtuotsuse resolutsiooni

punkte 3 ja 4. Puudatud isik II ja C vaidlustasid ainult resolutsiooni punktide 3 ja 4 sõnastust,

mitte määratud hüvitise suurust. Seega on määratud hüvitise suuruse osas resolutsiooni punktid

3 ja 4 jõustunud ning täitemenetluses täidetavad.

16. Avaldaja pole möönnud, et puudutatud isik II ja C on vaidlustanud kohtuotsuse

resolutsiooni punkte 3 ja 4. Avaldaja seisukoha järgi ei ole puudutatud isik II ja C vaidlustanud

resolutsiooni punktides 3 ja 4 välja mõistetud hüvitise suurust, vaid ainult punktide sõnastust,

et täitemenetlust pahauskselt venitada.

17. Ebaõige on maakohtu järeldus, et avaldaja on ise vaidlustanud kohtuotsuse resolutsiooni

punkte 3 ja 4. Kohtuotsuse resolutsiooni punktidega 3 ja 4 mõisteti puudutatud isikult II ja Clt

avaldaja kasuks välja hüvitis omandikaotuse eest kaasomandi lõpetamisel. Avaldaja pole

vaidlustanud resolutsiooni punkte juba rahuldatud hüvitise suuruse osas, vaid ainult välja

mõistmata jäänud hüvitise suuruse osas. Avaldaja soovib apellatsioonkaebusega täiendava

hüvitise saamist, mistõttu on välja mõistetud hüvitise ulatuses resolutsiooni punktid 3 ja 4

jõustunud.

18. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et apellatsioonmenetluses käib vaidlus terve

kohtulahendi üle. Soetud tsiviilasja pooled ei vaidle omandi üleandmise viisi üle, vaid ainult

alusetust rikastumisest tulenevate nõuete üle, millega puudatatud isik II ja C soovivad

tasaarvestada avaldaja kasuks välja mõistetud omandikaotuse hüvitist. Seega puudub vaidlus

kaasomandi lõpetamisest tulenevate vastastike kohustuste üle. Kuna alusetust rikastumisest

tulenevad nõuded oleks väljamõistmise korral seotud resolutsiooni punktides 3 ja 4 määratud

omandikaotuse hüvitisega ainult tasaarvestamise kontekstis, ei mõjuta puudutatud isiku II ja C

apellatsioonkaebus nõuete rahuldamata jätmise peale resolutsiooni punktide 3 ja 4 jõustumist.

19. Maakohus on jätnud ebaõigesti ja põhjendamatult menetluskulud avaldaja kanda. Kuna

kohtutäitur lõpetas ebaõigesti täitemenetluse ja maakohus oleks pidanud avaldaja kaebuse

rahuldama, tulnuks ka menetluskulud tegelikult jätta puudutatud isikute kanda. Isegi kui

avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleks menetluskulud jätta puudutatud isikute kanda.

Avaldaja on ise kaasomandis olnud kinnisasja heatahtlikult puudutatud isikule II ja Cle üle

andnud, kuid puudutatud isik II ja C on otsinud igasuguseid väiteid täitemenetluse

2-22-13159

takistamiseks, et vältida avaldajale hüvitise maksmist. Seega oleks menetluskulude avaldaja

kanda jätmine ebaõiglane.

Menetlusosaliste seisukohad

20. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur

jääb oma 24.08.2022 otsuses ja avaldaja kaebusele vastuses esitatud seisukohtade juurde.

Maakohus on leidnud õigesti, et kohtutäituril on kahtluse korral õigus pöörduda kohtu poole, et

saada kinnitust jõustumismärke kehtivuse kohta. Nii Harju Maakohus kui ka Tallinna

Ringkonnakohus on kinnitanud, et seotud tsiviilasja pooled on täitemenetluse aluseks olnud

kohtuotsust vaidlustanud, mistõttu on kohtutäitur täitemenetluse lõpetanud õigesti.

21. Puudutatud isik II leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isik

II kinnitab, et vaidlustas seotud tsiviilasjas kohtuotsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4. Maakohus

on seda ka määruses õigesti tuvastanud.

Menetluse edasine käik

22. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada,

mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

24. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 täielikult

maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

25. Harju Maakohtu 18.05.2022 otsusega rahuldas kohus tsiviilasjas nr 2-20-1974 Y ja C hagi

X vastu kaasomandi lõpetamise ja kasutuseeliste väljamõistmise nõudes osaliselt. Maakohus

tegi otsuse resolutsioonis järgmised otsustused:

-

Kohustada Xt tegema tahteavaldus kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks kaasomandi

lõpetamiseks kinnistule asukohaga Tallinnas, XXX (registriosa nr XXXXXXX)

selliselt, et kinnistu kaasomanik X annab temale kuuluvast 2/6 mõttelisest osast 1/6

mõttelise osa üle Y’ile ja 1/6 mõttelise osa üle C’le, mille tulemusel hakkab Y’ile

kuuluma 2/6 mõttelise osa kinnistust nr XXXXXXX ja C’le 4/6 mõttelise osa kinnistust

nr XXXXXXX (resolutsiooni p 2);

-

Mõista Y’ilt X kasuks välja hüvitis omandikaotuse eest summas 42 886,03 eurot

(resolutsiooni p 3);

-

Mõista C’lt X kasuks välja hüvitis omandikaotuse eest summas 44 789,97 eurot

(resolutsiooni p 4);

-

Kohustada Xt tegema tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr

XXXXXXX II jakku tehtud kande „X (isikukood XXXXXXXXXXX) -2/6

kaasomandist“ kustutamiseks ja uute kannete „Y (isikukood XXXXXXXXXX) – 2/6

2-22-13159

kaasomandist“ ja „C (isikukood XXXXXXXXX) - 4/6 kaasomandist“ tegemiseks

eeldusel, et Y ja C on tasunud Xle punktis 3 ja 4 nimetatud hüvitised. Kohus asendab X

nõusoleku käesoleva kohtuotsusega (resolutsiooni p 5);

-

Välja mõista Xlt Y’i kasuks kasutuseeliste hüvitis: a) 239,40 eurot kuus alates

12.04.2022 kuni kaasomandi lõpetamiseni, st p-s 5 nimetatud omanikukande

tegemiseni; b) 478,80 eurot kuus alates kaasomandi lõpetamisele (st p-s 5 nimetatud

omanikukande tegemisele) järgnevast päevast kuni XXX kinnistu valduse

vabastamiseni X poolt (resolutsiooni p 6);

-

Välja mõista Xlt C kasuks kasutuseeliste hüvitis: a) 386,10 eurot kuus alates 12.04.2022

kuni kaasomandi lõpetamiseni, st p-s 5 nimetatud omanikukande tegemiseni; b) 625,50

eurot kuus alates kaasomandi lõpetamisele (st p-s 5 nimetatud omanikukande

tegemisele) järgnevast päevast kuni XXX kinnistu valduse vabastamiseni X poolt

(resolutsiooni p 7);

-

Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et: a) Y ja C on kohustatud Xle

tasuma punktides 3 ja 4 nimetatud omandikaotuse hüvitise hiljemalt 1 kuu jooksul

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest; b) Xl on õigus kasutada XXX kinnistut senistel

tingimustel kuni p-s 8.c sätestatud tähtaja möödumiseni; c) Xl on XXX kinnistu valduse

Y’ile ja C’le üle andmise kohustus hiljemalt 1 kuu möödumisel alates punktides 3 ja 4

nimetatud omandikaotuse hüvitise tasumisest (resolutsiooni p 8);

-

Jätta rahuldamata X vastuhagi (resolutsiooni p 9).

26. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas eeltoodud maakohtu otsuse resolutsiooni punktid

3 ja 4 on tsiviilasjas nr 2-20-1974 edasi kaebamata jõustunud ja kas kohtutäitur oleks seetõttu

pidanud täitemenetlust selles osas jätkama.

27. Avaldaja määruskaebuse väited selle kohta, et puudutatud isik II ja C ei ole vaidlustanud

Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse resolutsioone punkte 3 ja 4, ei anna ringkonnakohtu

hinnangul alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtuotsus jõustub TsMS § 456 lg 1 järgi

siis, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. TsMS § 456 lg 4 II

lause järgi jõustub kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral kohtuotsus vaidlustamata osas.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et puudutatud isik II ja C on tsiviilasjas nr 2-20-1974

vaidlustanud Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4. Asjaolu, et

puudutatud isik II ja C on vaidlustanud ainult resolutsiooni punktide 3 ja 4 sõnastust, ei muuda

resolutsiooni punkte osaliselt jõustunuks ja täidetavaks. TsMS § 442 lg 5 II lause kohaselt peab

resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Samuti on Riigikohus

selgitanud, et täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saa täitur kontrollida ega

tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see otsuses kirjas on

(RKTKo 15.05.2007, 3-2-1-52-07, p 11). Seega on kohtuotsuse resolutsiooni sõnastusel määrav

tähendus nii kohtuasja osapoolte kui ka täituri jaoks. Isegi kui pooled nõustuvad kohtuotsuse

põhjendustega, ei saa kohtuotsuse põhjendustest lähtudes lugeda resolutsiooni osaliselt

jõustunuks, kui üks pooltest on resolutsiooni sõnastust vaidlustanud. Järelikult pole Harju

Maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 jõustunud, kuna puudutatud isik II ja C

vaidlustasid resolutsiooni punktide sõnastust.

28. Samuti ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks avaldaja määruskaebuse väide, et

avaldaja ise pole vaidlustanud resolutsiooni punkte 3 ja 4. Tallinna Ringkonnakohus on

võlgniku esindajale selgitanud 24.08.2022 seonduvalt Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse

2-22-13159

resolutsiooni punktidega 3 ja 4, et avaldaja on need oma apellatsioonkaebuses vaidlustanud.

Ringkonnakohus jääb ka käesolevas asjas selle seisukoha juurde. Avaldaja on tsiviilasjas nr 2-

20-1974 esitatud apellatsioonikaebuses märkinud, et vaidlustab maakohtu otsuse resolutsiooni

punktid 1, 6, 7, 8 a, 10 ja 1 ning ei vaidlusta maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 2, 3, 4, 5,

8b, 8c ja 9. Avaldaja seisukoha järgi on avaldaja vaidlustanud resolutsiooni punktidega 3 ja 4

määratud hüvitise suurust ainult välja mõistmata jäänud osas. Avaldaja apellatsioonkaebusest

nähtub aga, et avaldaja on vaidlustanud hüvitise suurust, kuna ta ei nõustu hüvitise

tasaarvestamisega puudutatud isiku II ja C nõuetega avaldaja vastu (dtl 44–45). Kohtuotsuse

resolutsiooni punktides 3 ja 4 on välja mõistetud tasaarvestatud hüvitise suurus. Kuna avaldaja

on vaidlustanud tasaarvestuse tegemise, mis hõlmab ka resolutsiooni punktides 3 ja 4 märgitud

hüvitise suurust, ei saa ka seetõttu resolutsiooni punkte 3 ja 4 lugeda eraldiseisvalt jõustunuks.

29. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kaasomandi lõpetamisest tulenevad nõuded on

vastastikused ja tihedalt seotud, mistõttu on nende nõuete jõustumine ja täidetavus üksteisest

sõltuvad. Seetõttu tuleb kaasomandi lõpetamisest tulenevaid nõudeid hinnata alati tervikuna.

Kuna pooled on vaidlustanud nii resolutsiooni punktide 3 ja 4 sõnastust kui ka resolutsiooni

punktides 3 ja 4 määratud hüvitise suurust, käib kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-20-1974 sisuliselt

terve lahendi üle. Vastupidisel juhul oleks võimalik olukord, kus ühel poolel tuleb kaasomandi

lõpetamisel maksta hüvitist või omand üle anda, kui samal ajal saab teine pool vastusoorituse

täitmisega venitada, vaidlustades ainult oma kohustust puudutavat resolutsiooni punkti.

30. Eeltoodust tulenevalt lõpetas kohtutäitur õigesti täitemenetluse täitedokumendi puudumise

tõttu ja avaldaja kaebus kohtutäituri 24.08.2022 otsusele täiteasjas nr 022/2022/4622 on

põhjendatult jäetud rahuldamata.

31. Maakohus pole menetluskulude jaotamisel rikkunud diskretsioonipiire. TsMS § 172 lg 1

kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita

menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või

osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui

see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud,

et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle

isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt nt RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14 ja RKTKm

02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). Seega ei ole maakohus menetluskulude jaotuse määramisel

ületanud diskretsioonipiire, kui jättis avalduse rahuldamata jätmisel menetluskulud avaldaja

kanda.

32. Eeltoodust lähtuvalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

33. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja ehk avaldaja kanda.

Maakohus ei määranud kindlaks hüvitavate menetluskulude suurust, mistõttu vastavalt TsMS

§ 174 lg-le 4 ei tee seda määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate

menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku

aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

34. Vastavalt TsMS § 696 lg-dele 1 ja 3 ning täitemenetluse seadustiku § 218 lg-le 3 võib

käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.

2-22-13159

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg