2-23-104892/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. november 2023, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-104892

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. L. vastu

põhivõla 1995 euro 83 sendi, intressi, viivise ja

sissenõudekulu saamiseks

Tsiviilasja hind

3904 eurot 40 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja: A. L. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista A. L. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 3108

eurot 6 senti (põhinõue 1995 eurot 83 senti, intress 298 eurot 35 senti, viivis 778

eurot 88 senti ja sissenõudekulu 35 eurot).

3. Mõista A. L. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja lisanduv viivis tasumata

põhinõudelt alates 08. juunist 2023 kuni põhinõude (1995 euro 83 sendi) tasumiseni

määras 39,90% aastas. Lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (778

eurot 88 senti) ei tohi ületada põhinõuet (1995 eurot 83 senti).

4. Jätta menetluskulud hagi A. L. kanda.

5. Mõista A. L. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 595

eurot.

6. Mõista A. L. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (595 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 1. veebruaril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse A. L. (kostja) 2694 euro 12 sendi saamiseks. Kuna kostja esitas

makseettepanekule

vastuväite,

anti

asi

Tartu

Maakohtule

menetluse

jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja palub 7. juunil 2023 esitatud hagis välja mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõlgnevus 1995 eurot 83 senti, intressi 298 eurot 35 senti, viivise 778 eurot 88 senti ja

sissenõudekulu 35 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja lisanduva

viivise põhivõlalt (1995 eurot 83 senti) alates 8. juunist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras

39,90% aastas selliselt, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei tohi

ületada põhinõuet. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja Esto AS 16. juunil 2021

Krediidikonto lepingu nr 511095889 krediidilimiidiga 2000 eurot, intressimääraga 39,90%

aastas. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust alates 1. veebruarist 2022. Esialgne

võlausaldaja ütles 15. juunil 2022 lepingu üles ning 15. juulil 2022 loovutas lepingust tulenevad

nõuded hagejale. Hageja on arvestanud viivist alates 16. juunist 2022 kuni 7. juunini 2023

lepingujärgses määras 39, 90% aastas põhinõudelt.

2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale saadetud 15.septembril

2023

kohtule

avaldatud

ja

registrisse

kantud

kostja

e-posti

aadressile

xxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxx. TsMS § 3141 lg 2 kohase hoiatusega. Kohus loeb nimetatud

menetlusdokumendid kostjale TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel kättetoimetatuks 20. septembril

2023. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud

ajaks (4. oktoobriks 2023) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi

rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Kohus selgitab osapooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida

omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas

nr 3-2-1-137-09, p 12).

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab,

et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

6. Laenuandja selgituste kohaselt hinnatakse kostja krediidivõimelisust kostja esitatud andmete

ja Maksu- ja Tolliameti alusel. Samuti on laenuandja kasutanud krediidivõimelisuse

analüüsimisel nii sisemisi ja avalikke andmebaase. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad

maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja igakuine palk oli 2069 eurot ning

finantskohustusi 600 euro ulatuses. Lepingu igakuine sissemakse minimaalselt 10 eurot kuus.

7. Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt

ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6

sätestatud kohustust. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on

piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

8. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

9. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

10. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 455 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot (3,5 h;

tasumääraga 120 eurot käibemaksuga).

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 455 eurot.

TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja

menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 455

eurot.

TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Kohus loeb

maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa

tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi),

poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega, samuti ei saanud

keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine, peab kohus käesolevas asjas põhjendatud ja

vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 120 eurot (1 h x 100 x 1,2). Kooskõlas TsMS § 174 lg-

ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt

tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 595 eurot (455+20+120). Vastavalt hageja

taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

11. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik