2-22-5262/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

15. novembril 2023.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-22-5262

Tsiviilasi

F.P hagi OÜ Satnet vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise, töölepingu lõppenuks lugemise, töötasu,

päevaraha, puhkusehüvitise ja hüvitise nõudes

Hagihind

9297,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: F.P (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Vadim Vilde

Kostja: OÜ Satnet (registrikood 11447187)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jana Reitsakas,

vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik

Kohtuistungi toimumise aeg

02.03.2023.a, edasi kirjalik menetlus

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja Vadim Vilde

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Toomemägi-

Kivistik

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata kostja 10.02.2022.a vastuväide kohtu tegevusele.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Jätta rahuldamata F.P hagi OÜ Satnet vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks, töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel lõpetamiseks ning hüvitise TLS § 100

lg 4 alusel summas 375 eurot väljamõistmiseks.

4. Lugeda F.P ja OÜ Satnet vaheline tööleping lõppenuks alates 28.12.2021.a.

5. Välja mõista OÜ-lt Satnet F.P kasuks detsembrikuu 2021.a töötasu summas 954,55 eurot,

novembrikuu 2021.a ja detsembrikuu 2021.a välislähetuse päevaraha kogusummas 961,91

eurot ning puhkusehüvitis summas 192,18 eurot.

6. Jätta hageja F.P menetluskulud 90% ulatuses kostja OÜ Satnet kanda ning kostja OÜ

Satnet menetluskulud jätta 10% ulatuses hageja F.P kanda.

7. Välja mõista OÜ-lt Satnet F.P kasuks menetluskulu summas 885,60 eurot (km-ga).

8. Välja mõista F.P-lt OÜ Satnet kasuks menetluskulu summas 92,80 eurot (km-ta).

9. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad

menetluskulud (kohtuotsuse resolutsiooni p 7 ja 8) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista

välja OÜ-lt Satnet F.P kasuks menetluskulu summas 792,80 eurot.

10. Välja mõista OÜ-lt Satnet F.P kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (792,80 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Eelnev menetlus

1.F.P esitas 24.01.2022.a töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse OÜ Satnet vastu, milles

palus: 1) tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 85 lg 1 alusel; 2) lugeda

tööleping töötaja poolt erakorraliselt TLS § 91 lg 2 p 2 alusel üles öelduks 23.01.2022.a;

3) välja mõista tööandjalt saamata jäänud töötasu 01.12.2021-23.01.2022.a eest summas

3000 eurot; 4) välja mõista tööandjalt välislähetuse päevaraha peridoodi 08.11.2021-

22.12.2021.a eest summas 1710 eurot; 5) välja mõista tööandjalt perioodi 08.11.2021-

23.01.2022.a eest puhkusehüvitis summas 570,33 eurot; 6) välja mõista tööandjalt hüvitis

TLS § 100 lg 4 alusel 4500 eurot (bruto).

2. Töövaidluskomisjoni 03.03.2022.a otsusega töövaidlusasjas nr xxx rahuldati avaldus

osaliselt. Otsusega tuvastati ülesütlemise avalduse tühisus TLS § 85 lg 1 alusel, lõpetati

tööleping alates 23.01.2022.a TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, mõisteti välja tööandjalt töötaja

kasuks töötasu 954,55 eurot, päevarahad 961,91 eurot, puhkusehüvitis 290,48 eurot ja

hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 375 eurot.

3. OÜ Satnet esitas 09.04.2022.a Harju Maakohtule avalduse töövaidluskomisjonile esitatud

avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses.

4. F.P esitas Harju Maakohtule 25.05.2022.a hagiavalduse.

Hageja nõuded ja põhjendused

5. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.11.2021.a kirjaliku töölepingu, mille alusel

asus hageja tööle ventilatsioonipaigaldajana nii Eestis kui Saksamaal. Pooled sõlmisid ka

välislähetuse kokkuleppe. Hageja töötasu oli 1500 eurot kuus. Hageja töötas 08.11.2021.a

kuni 21.12.2021.a Saksamaal. Tagasi Eestisse saabumisel, palus kostja hagejal kirjutada

avalduse lepingu lõpetamise kohta tagasiulatuvalt 30.11.2021.a, mida hageja ka tegi

28.12.2021.a. Kostja ei vormistanud hagejaga enam detsembris 2021.a uut töölepingut, ei

andnud hagejale enam tööd ega tasunud ka kokkulepitud töötasu. Kostja jättis hagejale

tasumata töötasu detsembri 2021.a ja jaanuari 2022.a eest ja välislähetuse tasud. Kuna

töölepingu seadus ei võimalda töölepingut tagasiulatuvalt lõpetada, siis esitas hageja

kostjale 23.01.2022.a töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Kostja ei ole

lõpparvet tasunud. Hageja taotleb tuvastada töölepingu ülesülemise tühisus, lõpetada

tööleping TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, välja mõista detsembri 2021.a eest saamata jäänud

töötasu 1500 eurot, jaanuari 2022.a eest saamata jäänud töötasu 1071,43 eurot,

välislähetuse päevarahad 1710 eurot, puhkusehüvitis 516,01 eurot ning kolme kuu

keskmine töötasu 4500 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja

mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

6. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Töötaja ei ole otsust vaidlustanud osas,

milles TVK jättis tema nõuded rahuldamata. Seega peab antud kohtumenetluses kohus

lähtuma vaid nõuetest, mida TVK rahuldas. Töötaja on esitanud aga hagiavalduse

suuremas ulatuses ja selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Hagejapoolne töö ei

vastanud nõuetele, hageja tarvitas alkoholi. Tööde juhataja pööras sellele mitmeid kordi

tähelepanu, kuid olukord ei muutunud. Kostja hoiatas hagejat töölepingu lõpetamise kohta

ja oli valmis töölepingu lõpetama, mille peale hageja hoopis ise lõpetas töölepingu.

Hageja viimane tööpäev oli novembris ning hageja ei ole detsembris töötanud. Kostja ei

võtnud töötajalt ära tehasesse ligipääsu kaarte, mida hageja kasutas ka detsembris. Väga

tõenäoline on, et töötaja käis tehases nö „haltuura“ korras ja tegi kellelegi tööd saades tasu

sularahas ja kasutades tööandja poolt välja antud kaarti. Päevaraha nõue on alusetu,

kuivõrd hageja ei töötanud lähetuses, vaid oli tööle võetud töötamiseks üksnes Saksamaal.

Kostja tagas hageja majutuse. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja

mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

7. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi

materjalidega ning elektrooniliselt esitatud TVK toimiku materjalidega, on seisukohal, et

hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1

kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid

oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt

19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

8. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 28.06.2022.a kohtumääruses

(dtl 186-188).

9. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei

ilmne ka poole muudest avaldustest.

10. Pooled ei vaidle, et nad sõlmisid 02.11.2021.a tähtajalise töölepingu nr xxx, millise

punktide 1.1, 1.2, 2.1, 4.1 ja 5.1 kohaselt asus hageja kostja juures katseajaga 4 kuud tööle

ventilatsioonilukksepp ametikohal alates 08.11.2021.a kuni 08.03.2022.a täis tööajaga 8

tundi päevas ehk 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul töötasuga 1500 eurot (dtl

28-32).

11. Pooled vaidlevad selle üle, millal ja mis alusel on poolte vahel tööleping lõppenud.

Pooled on erimeelt ka selles, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale detsembrikuu 2021.a

ja jaanuarikuu 2022.a töötasu, välislähetuse päevaraha, puhkusehüvitist ja ülesütlemise

hüvitist. Kostja on seisukohal, et töötaja nõuded ei ole õigustatud ega tõendatud. Kostja on

arvamusel, et kuna TVK rahuldas hageja avalduse osaliselt ning hageja seda ei

vaidlustanud, siis tuleb hagiavalduses esitatud muud nõuded jätta rahuldamata, sest nende

osas on jõustunud TVK otsus.

12. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 järgi TVK otsusega mittenõustumisel

võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva

jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest ning lg 3 kohaselt kui

töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja

esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada

üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.

13. Käesoleval juhtumil pöördus 09.04.2022.a kohtusse kostja, et kohus vaataks

töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina, sest kostja

TVK otsusega ei nõustu (dtl 1, 2). Hageja TVO otsuse osas avaldust ei esitanud. Seega on

17.03.2022.a. TVK otsus osaliselt jõustunud s.o osas, millega TVK jättis hageja nõuded

rahuldamata (dtl 5-9). Sellest tulenevalt on maakohus asja lahendamisel seotud TVK

otsusega selle vaidlustamata osas. Vaata selles osas Riigikohtu 04.03.2015.a kohtuotsus

kohtuasjas nr 3-2-1-176-14 punktid 10-12.

14. Kohtule esitatud 23.01.2022.a töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kohaselt on

hageja öelnud kostjaga 02.11.2021.a sõlmitud töölepingu nr xxx erakorraliselt üles alates

23.01.2022.a (dtl 153-159).

15. Kostja poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on hageja palunud kostjaga sõlmitud

tööleping lõpetada alates 30.11.2021.a (dtl 91).

16. Töövaidluskomisjoni 03.03.2022.a istungi protokolli kohaselt töötas hageja välismaal

08.11.2021.a kuni 21.12.2021.a, 22.12.2021.a jõudis hageja Eestisse tagasi ning pöördus

kostja poole töötasu nõudes, mille peale kostja selgitas, et peavad töölepingu lõpetama

novembrikuuga, siis maksavad kinni ja vormistavad uue tööandja nimele detsembrist

alates töölepingu (dtl 104).

17. Hageja avaldus, millises palutakse tööleping lõpetada alates 30.11.2021.a on omakäeliselt

kirjutatud ning sellest ei nähtu, millal see on kostjale esitatud. Samas, pooled ei vaidle, et

hageja viibis Saksamaal kuni 21.12.2021.a ning jõudis tagasi Eestisse 22.12.2021.a, mil

pöördus kostja poole töötasu nõudega.

18. Asjaolu, et hageja viibis detsembris Saksamaal nähtub ka kohtule esitatud hageja

arvelduskonto väljavõttest, millise kohaselt on detsembris 2021.a teostatud kaardimakseid

välismaal olles (dtl 145-146). Kohtule esitatud tööajaregistri väljavõttest nähtub, et hageja

on tööülesandeid täitnud 01.12.2021.a kuni 20.12.2021.a (dtl 121-138).

19. Ka kostja enda poolt esitatud tõendid väidetavate rikkumiste kohta sisaldavad koostamise

kuupäeva 16.12.2021.a (dtl 92) ning kajastavad hageja väidetavaid rikkumisi detsembris

2021.a, viimane rikkumine on märgitud 19.12.2021.a (dtl 88-89, 92). Seega ei saanud

antud juhtumil töölepingut lõpetada 30.11.2021.a. ning see ei lõppenud 30.11.2021.a.

20. Töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on

töösuhet lõpetava kujundusõigusega, seega piisab töölepingu lõppemiseks tahte

väljendamisest. Töölepingu ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt

kättesaamisega. TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes

töölepinguseaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud

etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1 ja 2 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või

tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama.

Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

21. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja esitanud kostjale viimase juhendamisel

töölepingu ülesütlemise avalduse 28.12.2021.a paludes töölepingu lõpetada 30.11.2021.a

(dtl 179-180).

22. Riigikohus on 02.05.2019.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-17-6057 punktis 15.2 selgitanud,

et ainuüksi asjaolu, et hageja sai kostja töölepingu ülesütlemise avalduse kui tahteavalduse

kätte pärast avaldusse märgitud töölepingu lõpetamise kuupäeva, ei tähenda, et tööleping

oleks üles öeldud tagasiulatuvalt. TsÜS § 69 lg-te 1 ja 2 kohaselt muutub tahteavaldus

kättesaamisega kehtivaks. Kolleegium leiab, et ülesütlemisavalduse kättesaamine mõjutab

töölepingu lõppemise aega (vt käesoleva otsuse p 16), kuid ei anna alust lugeda

ülesütlemist tagasiulatuvaks.

23. Kooskõlas TLS § 79 võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal

kokkuleppel lõpetada.

24. Kuna puudub vaidlus, et antud juhtumil soovisid nii hageja kui kostja töölepingu lõpetada,

siis esinesid alused poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 alusel.

25. Lisaks märgib kohus, et pooled on töölepingu punktis 1.1 kokku leppinud katseajas

pikkusega 4 kuud. Seega on antud juhul tööleping lõpetatud katseajal, mil töösuhte

ülesütlemine on lihtsustatud. Vaata selles osas ka Riigikohtu 06.12.2021.a kohtuotsus

kohtuasjas nr 2-20-5834 punkt 14.

26. Õige on hageja seisukoht, et töölepingut ei saanud üles öelda tagasiulatuvalt 30.11.2021.a,

kuid kuna vaidlust ei ole, et hageja on kostjale esitanud töölepingu ülesütlemise avalduse

28.12.2021.a ning kostja on sellega nõustunud, siis on asja kohtulikul arutamisel

tuvastatud, et tööleping poolte vahel lõppes 28.12.2021.a.

27. Kohtu ette ei ole toodud tõendeid selle kohta, et hageja oleks pärast seda tööülesandeid

kostjale täitnud. Vastupidi, hageja on hagis väljatoonud, et kostja ei andnud hagejale

kokkulepitud tööd ega tasunud kokkulepitud töötasu (dtl 178). Nimetatu on tinginud ka

töölepingu ülesütlemise.

28. Asjaolu, et hageja esindaja on esitanud kostjale ka 23.01.2022.a töölepingu erakorralise

ülesütlemise avalduse, ei tähenda, et pooltevaheline töösuhe jätkus, kuivõrd kostja seda

ülesütlemise avaldust ei vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et selline hageja järeldus ei

ole õige. Enamgi veel, hageja on ise kohtu ette toonud, et hageja esitas kostjale töölepingu

ülesütlemise avalduse 28.12.2021.a (dtl 179-180) ning pärast seda töösuhe poolte vahel

lõppes.

29. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad

nõuded sissenõutavaks.

30. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt erinevaid tasusid, siis annab kohus oma hinnangu igale

hageja nõudele eraldi.

31. Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu detsembrikuu 2021.a eest summas 954,55

eurot. Kuna kohus on tuvastanud, et tööleping poolte vahel lõppes 28.12.2021.a, hageja

tegi tööd perioodil 01.12.2021.a kuni 20.12.2021.a ning kostja on hagejale töötasu

maksnud üksnes novembrikuu 2021.a eest, siis on hageja töötasu nõue detsembrikuu

2021.a eest põhjendatud.

32. Töölepingu punkt 5.1 järgi on pooled töötasuks kokku leppinud summas 1500 eurot ning

punkt 5.3 järgi makstakse töötasu ülekandega töötamise kuule järgneva kuu 15.

kuupäevaks (dtl 148).

33. Kostja on küll asunud seisukohal, et hageja detsembris 2012.a tööd ei teinud, kuid kohus

leiab, et need väited on ümberlükatud kohtule esitatud tõenditega (dtl 51, 55-72). Kostja

väited selle kohta, et tõenäoliselt käis hageja tehases nö „haltuura“ korras ja tegi kellelegi

tööd kasutades kostja poolt välja antud kaarti, ei ole kohased, kuivõrd hageja ja kostja

vahel oli sõlmitud tööleping, millise kohaselt kohustus hageja kostjale tööd tegema ning

tööandmise ja selle eest tasumise kohustus lasus kostjal. Kuivõrd vaidlust pole, et hagejale

peale november 2021.a töötasu makstud pole, siis tuleb hageja töötasu nõue detsembrikuu

2021.a eest rahuldada summas 954,55 eurot. Kuna kostja summa suurust ega arvutuskäiku

vaidlustanud pole, siis tuleb nõue vastavalt rahuldada.

34. Hageja nõuab kostjalt välislähetuse päevaraha 2021.a novembrikuu ja detsembrikuu eest

summas 961,91 eurot. Vaidlust ei ole, et hageja tegi tööd Saksamaal ning viibis lähetuses

08.11.2021.a kuni 20.12.2021.a. Hagejale päevaraha ei makstud.

35. Töölepingu punkt 3.1 järgi on töö tegemise koht Eesti Vabariik ning punkt 3.2 järgi on

tööandjal õigus lähetada töötajat täitma tööülesandeid ka väljaspoole töö tegemise kohta.

Tööandja hüvitab töölähetusega kaasnevad kulud ja välislähetuse korral maksab

päevaraha vastavalt Eesti Vabariigi kehtivatele õigusaktidele (dtl 147).

36. Kostja väidetel puudub hagejal päevaraha nõue, kuivõrd tegemist ei olnud lähetatud

töötajaga. Hageja töötas algusest peale Saksamaal ja ta võeti tööle vaid Saksamaal

töötamiseks. Tööandja kasutas enda standardset töölepingut, kus jäi sisse punkt, et töö

tegemise kohaks on Eesti. Kohus leiab, et selline kostja käsitlus ei ole õige.

37. Kohus on seisukohal, et tööandja, kui majandustegevuses osalev professionaalne osapool

peab hoolitsema selle eest, et töötajate tööle vormistamine, tööle lubamine ja muu

seesugune asjaajamine oleks korrektselt ning arusaadavalt vormistatud. Antud juhul on

kostja näol tegemist tööandjaga, kellele ei ole võõras töötajatega töölepingute sõlmimine.

38. Puudub vaidlus, et pooled on kokku leppinud töö tegemise väljaspool töö tegemise kohta

s.o töölähetuse. TLS § 21 lg 1 ja lg 2 järgi võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete

täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta ning töötajat ei või

töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja

ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Vaata selles osas ka Riigikohtu 05.03.2014.a

kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-187-13 punkt 16, millises on selgitatud, et töötasu ja

päevaraha ei ole samastatavad. Töötasu makstakse töö eest, päevaraha aga teeloleku ja

lähetuskohas viibimise aja eest.

39. Kuna pooled on töölepingus kokku leppinud, et kostja maksab hagejale päevaraha ning

seda makstakse vastavalt Eesti Vabariigi kehtivatele õigusaktidele (pooled on kokku

leppinud Eesti Vabariigi õiguse kohaldamises), siis tuleb kooskõlas TLS § 21 ja Vabariigi

Valitsuse 25.06.2009.a määrusega nr 110 kinnitatud „Töölähetuse kulude hüvitiste

maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 3

rahuldada hageja nõue päevaraha väljamõistmiseks.

40. Hageja on tõendanud, et ta viibis lähetuses alates 08.11.2021.a kuni 20.12.2021.a, siis

tuleb hageja päevaraha nõue vastavalt rahuldada s.o summas 961,91 eurot (43 x 22,37).

41. Hageja nõuab kostjalt puhkusehüvitist aegumata põhipuhkuse osas 5,83 kalendripäeva

ulatuses summas 570,33 eurot. Kuivõrd pooltevaheline tööleping lõppes 28.12.2021.a, siis

tuleb hagejale hüvitada aegumata põhipuhkus perioodi 08.11.2021.a kuni 28.12.2021.a

eest.

42. Töölepingu punkt 6.1 kohaselt on töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuseks 28

kalendripäeva (dtl 148).

43. Kooskõlas TLS § 71 on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale

kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

44. Kuivõrd poolte töösuhe kestis 08.11.2021.a kuni 28.12.2021.a ning hagejale ei ole

töölepingu lõppemisel puhkusehüvitist tasutud, siis mõistab kohus kostjalt hagejale välja

hüvitise põhipuhkuse osas TLS § 71 alusel. Kuna pooled ei vaidlustanud TVK otsuses

toodud puhkusehüvitise aluseks olevat ühe puhkusepäeva tasu, siis võtab kohus selle

summa aluseks 49,15 eurot ning korrutab selle 3,91 (perioodi 08.11.2021.a kuni

28.12.2021.a eest saadava puhkusepäevade arv), mille tulemusena moodustab

puhkusehüvitis summas 192,18 eurot.

45. Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning lõpetada tööleping TLS § 91

lg 2 p 2 alusel 23.01.2022.a. Lisaks palub hageja välja mõista hüvitise kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 4 alusel. Kohus leiab, kuivõrd asja kohtulikul

arutamisel on kohus tuvastanud, et tööleping poolte vahel lõppes 28.12.2021.a, siis ei ole

hageja viidatud nõuded põhjendatud ning need tuleb jätta rahuldamata.

46. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele

2021.a detsembrikuu töötasu summas 954,55 eurot, välislähetuse päevaraha 2021.a

novembrikuu ja detsembrikuu eest kogusummas 961,91 eurot ning puhkusehüvitis

summas 192,18 eurot. Hageja nõuded töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks,

töölepingu lõpetamiseks 23.01.2022.a ning hüvitise summas 375 eurot väljamõistmiseks

jäävad rahuldamata.

47. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Asjas ei oma otsest puutumust 27.12.2021.a O G avaldus töölepingu lõpetamiseks, kuigi

sellest nähtub, et ka teise kostja töötajaga, kes viibis hagejaga samal ajal lähetuses on

tööleping lõpetatud peale lähetusest naasmist (dtl 55-72, 90).

48. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse

tekstita.

49. Kostja on esitanud 10.02.2023.a vastuväite kohtu tegevusele seoses istungi aja mitte

muutmisega (dtl 213-214). Vastuväites pole kostja märkinud, mis vorminõudeid on kohus

antud juhtumil rikkunud (TsMS § 333 lg 1).

50. Kohus jätab kostja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Kostja lepinguline esindaja

osales kohtuistungil, mistõttu kostja õigused olid tagatud (dtl 220). Samuti on kohus

võimaldanud pooltel esitada lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad

täiendavalt peale kohtuistungit (dtl 221-222) ning kostja on need kohtule esitanud (dtl

227-231).

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

51. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 9297,44 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

52. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu osaliselt, siis tuleb menetluskulud

jaotada selliselt, et hageja menetluskulud jäävad 90 % ulatuses kostja kanda ning kostja

menetluskulud jäävad 10 % ulatuses hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Kooskõlas

TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

53. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise avalduse on esitanud nii hageja kui ka kostja,

lahendab kohus esmalt hageja avalduse ja seejärel kostja oma.

54. Hageja palub kostjalt välja mõista esindajakulu summas 984 eurot. Hageja lepingulise

esindaja tunnitasu määr on 120 eurot (km-ta). Kohtule esitatud nimekirja järgi on

teostatud järgmised toimingud: tutvumine asja materjalidega ja analüüs (2 tund), hagi

koostamine (2,7 tundi), kostja vastusega tutvumine, kliendi nõustamine (1,7 tundi),

ettevalmistus kohtuistungiks, istungil osalemine (2,8 tundi), menetluskulude nimekirja

koostamine (1 tund). Kokku 10,2 tundi.

55. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15,

p 13).

56. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot (km-ga). Kostja antud tunnitasu

määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot (km-ga) on

kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr

3-2-1-115-14 p 14).

57. Hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku

10,20 tundi. Kostja ajakulule vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et hageja esindaja

poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 10,20 tundi vastab esindaja

poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud menetlusdokumentidele. Seega on

põhjendatud hageja esindajakulud summas 984 eurot (km-ta).

58. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulu kokku summas 885,60 eurot (984x0,90%).

59. Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja menetluskuludele. Kostja palub hagejalt välja

mõista esindajakulu summas 928 eurot (km-ta). Kostja lepingulise esindaja

vandeadvokaadi tunnitasu määr on 160 eurot (km-ta). Kohtule esitatud nimekirja järgi on

teostatud järgmised toimingud: kohtutoimikuga tutvumine (1 tund), kohtuistungil

osalemine (2 tundi), lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine (2,8

tundi). Kokku 5,8 tundi.

60. Kostja lepingulise esindaja vandeadvokaadi tunnitasu määr on 160 eurot (km-ta). Hageja

antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 160

eurot (km-ta) on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a

kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).

61. Kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku

5,8 tundi. Hageja ajakulule vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et kostja esindaja poolt

esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 5,8 tundi vastab esindaja poolt

teostatud menetlustoimingutele ning esitatud menetlusdokumentidele. Sellest tulenevalt

on põhjendatud kostja esindajakulud summas 928 eurot (km-ta).

62. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on hagejalt kostja kasuks välja mõista

menetluskulu kokku summas 92,80 eurot (928x0,10%).

63. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt

kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse

olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja

vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse

tagajärjel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 792,80 eurot

(885,60 – 92,80).

64. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik