3-23-2282/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-23-2282

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-2282

Määruse kuupäev ja koht

15.11.2023, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

XX riigi õigusabi ja esialgse õiguskaitse taotlused

Resolutsioon

1. Jätta riigi õigusabi taotlus vaidemenetluses

esindamiseks rahuldamata.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise

kohutusest vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Asendada avaldatavas kohtumääruses taotleja nimi

initsiaalidega.

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates kohtumääruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse

taotlejale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (taotleja) esitas 13.10.2023 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks

koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Riigi õigusabi saamise vajadust põhjendas taotleja

sellega, et ta soovib vaidlustada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) otsuseid, millega talle

keelduti elamisloa väljastamisest. Riigi õigusabi määramist soovib taotleja haldusmenetluses

ja halduskohtumenetluses õigusdokumentide koostamiseks ja tõlkimiseks. Esialgse

õiguskaitse kohaldamist soovis taotleja selleks, et peatuks PPA otsuste vaidlustamise tähtaeg

ja riigi õigusabi korras määratud esindaja saaks esitada PPA-le vaide.

2. Tartu Halduskohus tõlgendas 13.10.2023 määrusega taotleja poolt 13.10.2023 kohtule

esitatud pöördumist kaebusena, mis on esitatud koos riigi õigusabi taotlusega ja esialgse

õiguskaitse taotlusega, jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja kohustas

kaebajat kõrvaldama esinenud puudused (taotlejal tuli tasuda riigilõiv summas 40 eurot ja

põhistada esialgse õiguskaitse taotlust). Ühtlasi selgitas kohus, et mõistab taotleja riigi

õigusabi taotlust esitatuks sellisena, et saada riigi õigusabi halduskohtumenetluses. Kohus

jättis sama määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata põhjusel, et taotleja on kohtu abil

võimeline kaitsma enda õigusi ise.

3-23-2282

3. Taotleja esitas 2.11.2023 vastuse kohtumäärusele, millises teatas kohtule, et tema soovis

saada riigi õigusabi vaidemenetluses osalemiseks ja vaide koostamiseks, kuid mitte

halduskohtumenetluses osalemiseks. Taotleja jätkuvalt palus määrata talle riigi õigusabi

vaidemenetluses osalemiseks, viidates sellele, et tal puudub riigikeele oskus ja juriidiline

haridus ja kogemus. Taotleja rõhutas, et tal on psüühikahäired ja ta ei mõista, mida temast

tahetakse. Seega ei saa ta kohtule midagi täpsustada. Ühtlasi teatas taotleja, et tal puuduvad

vanglas sissetulekud ja võimalus tasuda riigilõivu. Esialgse õiguskaitse kohaldamist vajab

taotleja selleks, et peatuksid PPA otsuste vaidlustamiseks ettenähtud tähtajad.

Kohtu seisukoht

4. Esmalt märgib kohus, et taotleja kinnitusel on ta pöördunud halduskohtu poole riigi

õigusabi saamise ja esialgse õiguskaitse taotlustega, mitte kaebusega. Lisaks selgitas taotleja,

et soovib saada riigi õigusabi vaide esitamiseks PPA-le ja tema esindamiseks

vaidemenetluses. Kohus lähtub taotleja tegelikust tahtest (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 2 lg 4 ). Ühtlasi palus taotleja esialgse õiguskaitse raames peatada PPA otsuste

vaidlustamise tähtajad ja vabastada ta maksejõuetuse tõttu riigilõivust.

5. Kohus selgitab, et esmalt vaatab läbi riigi õigusabi saamise taotluse (I), seejärel hindab

esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust (II) ja viimasena võtab seisukoha menetlusabi taotluse

osas (III).

I

6. Taotleja selgitas kohtule 2.11.2023 esitatud vastuses, et soovib saada riigi õigusabi vaide

koostamiseks ja esindamiseks vaidemenetluses. Taotleja ei valda riigikeelt, tal on

terviseprobleemid (psüühikahäired) ja puudub juriidiline haridus ja kogemus. Seega ei saa

taotleja talle riigikeeles esitatud dokumentidest ei keeleliselt ega sisuliselt aru ja ei oska

esitada vastuväiteid. Kohtu hinnangul on tegemist uue riigi õigusabi taotlusega juba seetõttu,

et esmane riigi õigusabi taotlus oli kohtu poolt läbi vaadatud 13.10.2023 määrusega, lähtudes

eeldusest, et taotleja soovis riigi õigusabi saamist halduskohtumenetluses.

6.1. Kohus tegi halduskohtumenetluse ajal kindlaks, et vaide esemeks, mida taotleja kavatseb

esitada PPA-le on PPA BBB otsus nr XXXX, millega jäeti rahuldamata taotlus tähtajalise

elamisloa pikendamiseks. Haldusasja materjalide kohaselt on taotleja esitanud PPA-le otsuse

vaidlustamiseks võõrkeelse vaide, mille PPA jättis käiguta eestikeelse tõlke esitamise

kohustusega. Seega ei ole hetkeseisuga vaidemenetlus, mille esemeks on PPA BBB otsus nr

XXXX „Tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumine“, lõpetatud.

6.2. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-le 5 riigi õigusabi ei anta, kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. PPA BBB

otsuse nr XXXX põhjenduste kohaselt määrati taotlejale Viru Maakohtu 5.11.2021 otsusega

kriminaalasjas nr CCC lisakaristusena karistusseadustiku § 54 alusel Eesti Vabariigist

väljasaatmine Venemaa Föderatsiooni koos sissesõidukeeluga 5-ks aastaks. X otsus jõustus X.

Välismaalaste seaduse (VMS) § 131 lg 1 sätestab, et tähtajalise elamisloa pikendamisest

keeldumise alustena kohaldatakse tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid, kui

käesolev seadus ei sätesta teisiti. VMS § 126 lg 1 kohaselt tähtajalise elamisloa andmisest

keeldutakse, kui välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld. Järelikult esines vastustajal peale

muude BBB otsuses nr XXXX välja toodud alustele imperatiivne alus keelduda tähtajalise

elamisloe pikendamisest lähtudes X X otsusega kriminaalasjas nr X taotlejale määratud

3-23-2282

lisakaristusest. Kuna kohtuotsus kuulub täitmisele peale taotleja vanglast vabanemist, ei

saanud PPA kaaluda muid variante, et tema viibimine Eestis oleks seaduslik jne. Eelnevast

nähtub, et PPA BBB otsus nr XXXX on seotud X X otsusega kriminaalasjas nr X ning kuna

viimase vaidlustamine ega täitmisele pööramise muutmine ei ole praeguse aja seisuga

võimalik, ei näe kohus ei vaidemenetluses ega ka halduskohtumenetluses perspektiivi. Sellest

tulenevalt on kohtul alus arvata, et vaidemenetluses on riigi õigusabi taotleja võimalus oma

õiguse kaitseks ilmselt vähene, mistõttu esineb alus keelduda riigi õigusabi andmisest.

6.3. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5, jätab kohus riigi õigusabi taotluse

rahuldamata.

II

7. Võttes arvesse, et taotleja on juba esitanud PPA-le BBB otsuse nr XXXX peale vaide, kuid

PPA jättis 27.10.2023 kirjaga nr VVV vaide käiguta ja kohustas taotlejat kõrvaldama 10

päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest vaides esinenud puudused, mõistab kohus

taotleja esialgse õiguskaitse taotlust sellisena, et taotleja sooviks on PPA 27.10.2023 kirjas nr

VVV antud puuduste kõrvaldamise tähtaja peatamine.

7.1. Kohus selgitab taotlejale, et esialgse õiguskaitse raames ei saa kohus peatada nõude

esitamise tähtaega, sh ka haldusorgani poolt vaides esinenud puuduste kõrvaldamiseks

määratud tähtaegu. Kohus saab küll peatada vaidemenetluse raames vaidlusaluse haldusakti

kehtivust ja täitmist (HKMS § 251 lg 1 p 1), kuid seda taotleja esialgse õiguskaitse taotluses

ei soovi. Samas haldusakti kehtivuse peatamisel ei peatu iseenesest muu hulgas haldusorgani

poolt määratud tähtaeg vaides esinenud puuduste kõrvaldamiseks ega kohtusse pöördumise

tähtaeg (HKMS § 46 lg 1, § 47 lg 1 ja lg 3). Juhul, kui nõude esitamise tähtaeg on mööda

lastud seoses sellega, et isik ootas riigi õigusabi määramist, saab ta taotleda möödalastud

nõude esitamise tähtaja ennistamist. Sellest tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse taotlus

lubatav.

7.2. Lähtudes eeltoodust jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

8. Kohus selgitab täiendavalt, et vaidemenetlus on antud juhul vabatahtlik, mis tähendab seda,

et taotleja saab sh peale vaide läbivaatamata jätmise otsuse kättesaamist pöörduda 30 päeva

jooksul kohtusse kaebusega. Võttes arvesse, et taotleja viibib kinnipidamisasutuses, ei pea

selline kaebus olema eestikeelne ja lisaks sellele aitab kohus taotlejal selgitustega osaleda

halduskohtumenetluses ilma juriidilise hariduseta ja ilma advokaadist esindajata.

9. Kuna kohus ei vaadanud esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi, mille esitamise eest on

seadusega ettenähtud riigilõivu tasumise kohustus, jätab kohus menetlusabi taotluse samuti

läbi vaatamata.

10. Tulenevalt HKMS § 178 lg-st 3 ja § 175 lg-st 3, asendab kohus avaldatavas

kohtumääruses taotleja nime initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)