3-23-74/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-74

Haldusasi

X kaebus Kaitseressursside Ameti 05.01.2023 otsuse nr

11-9.10/2023/1 tühistamiseks ja Kaitseressursside

Ameti kohustamiseks anda talle ajapikendus seoses

lapse ja lapse ema ülalpidamiskohustusega

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, esindaja KK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.04.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.04.2023 otsus

haldusasjas nr 3-23-74 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.12.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-23-74

2(5)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X kutsuti Kaitseressursside Ameti (KRA) 20.12.2022 otsusega nr 11-9.1/2022/9644

ajateenistusse 30.01.2023.

2. X esitas 28.12.2022 KRA-le taotluse ajapikenduse saamiseks seoses perekondlike

kohustuste täitmisega.

3. KRA

jättis

05.01.2023

otsusega

nr

11-9.10/2023/1

taotluse

rahuldamata.

Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) järgi saab ajapikendust anda kutsealusele, kes peab

üleval vähemalt ühte alla kolmeaastast last või vähemalt kahte last või ühte üle kolmeaastast

last, kellel puudub teine vanem. X laps sai 17.05.2022 kolmeaastaseks, millega lõppes ka X

ajapikendus lapse ülalpidamiseks. Rahvastikuregistri andmetel on Xl üks laps. KRA ei saa Xle

anda ajapikendust seoses elukaaslase rasedusega, sest KVTS ei näe sellist võimalust ette.

Ajapikendust kahe lapse ülalpidamiseks on võimalik taotleda pärast lapse sündi. Kui teine

laps sünnib ajateenistuse ajal, vabastab teenistuskoha ülem taotluse alusel X ajateenistusest

(KVTS § 56 lg 2 p 3). Lisaks makstakse ajateenistuses viibimise ajal ajateenija lastele toetust

(toetuse suurus on 900 eurot kuus lapse kohta).

4. X esitas 11.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 16.01.2023 ja

21.03.2023) KRA 05.01.2023 otsuse tühistamiseks ja KRA kohustamiseks anda kaebajale

ajapikendus seoses lapse ja lapse ema ülalpidamiskohustusega. KRA ei ole hinnanud kaebaja

ülalpidamise kohustust õigesti. Kaebajal on 3-aastane laps ja kaebaja lapse ema on hetkel teise

lapse ootel. Teine laps sünnib 2023. a suvel. Kaebaja lapse ema on töötu ning seega on

kaebaja lapse isana kohustatud teda ülal pidama. See kohustus tuleneb perekonnaseaduse

(PKS) § 111 lg-st 2, mis sätestab, et kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse

põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle

ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse

eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab kõige varem

neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. Kaebaja lapse

ema kasvatab praegu 3-aastast last ja tal ei ole võimalik tööle asuda seoses rasedusega –

mõneks kuuks uue töö otsimine ei ole ratsionaalne. Alates 01.04.2023 (s.o neli kuud enne

lapse sündi) on kaebaja lapse isana kohustatud oma lapse ema ülal pidama.

5. Kaitseressursside Amet palus 26.01.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata. KVTS §

43 lg 1 p 1 järgi antakse ajapikendust kutsealusele, kes lapsevanemana peab ülal vähemalt

ühte alla kolmeaastast last ning ülalpidamiskohustus tuleneb PKS-st. Seega peab

lapsevanemale andma võimaluse ajateenistusse asumise edasi lükkamiseks vähemalt lapse

kolmeaastaseks saamiseni. KRA on 04.06.2019 otsusega nr 11-9.2/1749 andnud kaebajale

ajapikendust alla kolmeaastase lapse ülalpidamiseks kuni 17.05.2022.

Vaidlustatud otsuses on vastustaja selgitanud, et ajapikendust kahe lapse ülalpidamiseks on

võimalik taotleda pärast lapse sündi. KVTS § 43 lg 1 p-d 1, 2 ja 3 seovad kutsealuse õiguse

ajapikendusele laste ülalpidamiskohustuse tekkimisega, kuivõrd lapse õigusvõime eeldus on

elusalt sündimine (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 2). Eeltoodust nähtub

selgelt, et ajapikendust kahe lapse ülalpidamiseks ei ole võimalik anda enne teise lapse sündi.

Teatud juhtudel võib ajateenija teenistusest vabastada ka enne ajateenistustähtaja (8 või 11

kuu) möödumist. Üheks vabastamise aluseks on mh see, kui ajateenija sai ajateenistuse

jooksul lapsevanemaks (KVTS § 56 lg 2 p-d 2, 3 ja 4). Seega on kaebajal pärast lapse sündi

õigus taotleda teenistuskoha ülemalt enda teenistusest vabastamist. Ajateenija ei saa enne

3-23-74

3(5)

lapse sündi ajateenistust ennetähtaegselt lõpetada. Sellise piirangu õigustusena võib näha riigi

soovi vältida kaitseväeteenistusest kõrvalehoidmist. Seadus lubab aga mõistliku lahenduse

leida ka siis, kui ajateenijal on vaja lapse emale raseduse või sünnituse ajal toeks olla. Sellisel

juhul võib ajateenija kasutada seaduses ettenähtud puhkust või lisapuhkust (KVTS § 54 lg-d 6

ja 7).

PKS § 111 lg 2 sätestab küll lapse isale üldise kohustuse lapse ema ülalpidamiseks kaheksa

nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi, kuid KVTS ei näe kutsealusele ette

ajapikendust seoses abikaasa või elukaaslase rasedusega. KVTS ei võimalda ka kutsealusel

taotleda

ajapikendust

seoses

abikaasa/elukaaslase

ülalpidamisega,

juhul

kui

abikaasa/elukaaslane ei ole raske või sügava puudega isik (KVTS § 43 lg 1 p 4).

Eeltoodust tulenevalt on KRA hinnanud kaebaja ülalpidamise kohustust õigesti.

Ajateenijale makstakse igakuist toetust ja ajateenija lapsele makstakse lapse toetust, mille

suurus on 900 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapsevanema ajateenistuses viibimise lõpuni.

Seega väited, mille kohaselt jääksid kaebaja laps ja elukaaslane kaebaja ajateenistuses

viibimise ajal ülalpidamiseta, ei ole õiged. Nendest toetustest on kaebajal võimalik oma peret

üleval pidada.

6. Tallinna

Halduskohus

jättis

04.04.2023

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kaebajal on hetkel üks kolmeaastane laps ning kaebaja elukaaslane on rase. Kaebaja väitel on

kaebaja lapse ema töötu ning teine laps sünnib 2023. a suvel, seega PKS § 111 lg-st 2

tulenevalt on kaebaja alates 01.04.2023 (s.o neli kuud enne teise lapse sündi) kohustatud oma

lapse ema ülal pidama.

KVTS § 43 lg-s 1 sätestatud ajapikenduse andmise alused laste ülalpidamiseks ei anna

praegusel juhul kaebajale õigust ajapikenduse saamiseks. Kaebaja suhtes ei saa kohaldada

KVTS § 43 lg 1 p-i 1, sest kaebaja laps sai 17.05.2022 kolmeaastaseks. Samuti ei kohaldu

kaebaja suhtes KVTS § 43 lg 1 p 2, sest KVTS-s ei ole ette nähtud ajapikenduse andmist enne

lapse sündi. Kaebajal on õigus taotleda ajapikendust kahe lapse ülalpidamiseks pärast teise

lapse sündi (KVTS § 43 lg 1 p 2, TsÜS § 7 lg 2). Seda seisukohta toetavad muu hulgas KVTS

§ 56 lg 2 p-d 2‒4, mis näevad ette, et ajateenistuskoha ülem vabastab ajateenija ajateenistusest

enne ajateenistustähtaja lõppemist, kui ajateenistuse ajal sai ajateenija lapsevanemaks või

muuks last ülalpidavaks isikuks, mistõttu on ta kohustatud ülal pidama vähemalt ühte alla

kolmeaastast last või kahte last või vähemalt ühte last, kellel puuduvad teised

ülalpidamiskohustusega isikud ning ülalpidamiskohustus tuleneb PKS-st.

Lisaks ei ole KVTS-i järgi abikaasa ülalpidamine enne lapse sündi kutsealusele ajapikenduse

andmise aluseks, v.a juhul, kui abikaasa on raske või sügava puudega isik, kellel puuduvad

teised ülalpidamiskohustusega isikud (KVTS § 43 lg 1 p 4). Kaebusest nähtuvalt aga sellise

olukorraga praegu tegemist ei ole. Raseda abikaasa toetamiseks on ajateenijal võimalik

kasutada seaduses ette nähtud puhkust või lisapuhkust (KVTS § 54 lg-d 6 ja 7).

Kaebaja puhul ei saa kohaldada ka KVTS § 43 lg 1 p-i 3. Viidatud sätte kohta on KVTS-i

eelnõu teise lugemise seletuskirjas1 selgitatud järgmist: „selle sättega on üritatud vältida

olukorra teket, kus vabastust nõutakse ka olukorras, kus teisel vanemal on samuti lapse

ülalpidamiskohustus (nt sissetuleku puudumine). Täiendus rõhutab, et ajapikendust saada

sooviv isik peab olema n-ö üksikvanem. Teine vanem on kas surnud või vanemlike õigusteta.“

1 KVTS-i seletuskiri (teine lugemine), vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ca270e2-6cb7-4918-

a02b-8859a2ec2df9

3-23-74

4(5)

Kaebaja ei ole väitnud, et tema lapse emal puuduks nende ühise lapse suhtes

ülalpidamiskohustus, vaid üksnes seda, et kaebaja lapse emal ei ole raseduse tõttu ratsionaalne

otsida mõneks kuuks tööd. Sellisel põhjusel kutsealusele ajapikenduse andmine ei ole aga

olnud seadusandja soov.

Eeltoodud järeldusi ei lükka ümber ka kaebaja viide PKS § 111 lg-le 2, mis sätestab, et kui

ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel

võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema

terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu

võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja

lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. Vastustaja on asjakohaselt märkinud, et

praegusel juhul tuli KRA-l kaebaja taotluse lahendamisel juhinduda KVTS-st, mis ei näe ette

ajapikenduse andmist seoses abikaasa rasedusega. Sealjuures ei saa pidada ka sisuliselt

põhjendatuks kaebaja väidet, justkui tal kaoks kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel võimalus

oma peret (last ja lapse ema) rahaliselt toetada (ülal pidada). Ajateenijale makstakse

ajateenistuse kestel igakuist toetust ja lisaks ajateenija lapsele lapse toetust (KVTS § 54 lg-d 1

ja 11). Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse,

reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja

asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ (määrus nr 1) § 1 järgi sõltub

ajateenija igakuine toetus tema auastmest ning sama määruse § 5 lg 1 järgi on ajateenija lapse

toetuse suurus 900 eurot kuus. Lisaks ei ole kaebaja kohtule esitanud andmeid, et lapse ema

oleks töövõimetu või teda oleks reaalselt muul põhjusel vajalik ülal pidada. Rasedus

iseenesest ei välista enese ülalpidamise võimekust ja vajalikkust, seejuures olukorras, kui

lapse isal esinevad seadusest tulenevad piirangud enda raseda elukaaslase toetamiseks (nt

ajateenistusse asumise kohustuse tõttu).

PKS § 111 lg 2 reguleerib lapse isa poolt lapse ema ülalpidamiskohustust varemalt neli kuud

enne lapse sündi. Kaebaja kutsuti ajateenistusse alates 30.01.2023 ning kaebuse kohaselt tekib

kaebajal PKS § 111 lg-st 2 tulenevalt lapse ema ülalpidamise kohustus alates 01.04.2023 (s.o

eelduslikult on lapse sünni aeg 01.08.2023). Seega ei saa PKS § 111 lg 2 üldse seonduda

kaebaja kaitseväekohustusega perioodil 30.01‒01.04.2023.

Eeltoodust tulenevalt ei ole KVTS § 43 lg 1 p-des 1‒4 sätestatud tingimused ajapikenduse

saamiseks täidetud ning alust ajapikenduse saamiseks ei tulene kaebajale ka muudest

õigusnormidest. Seega on KRA põhjendatult keeldunud kaebaja vastava taotluse

rahuldamisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. X palub 04.05.2023 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 04.04.2023 otsus ja teha

asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus.

Halduskohus ei ole arvestanud sellega, et kaebaja abikaasa ei saa töötada terviseseisundi tõttu

ja jääb kuni teise lapse sünnini üksi koos väikese lapsega. Nii suur koormus ja teiste lähedaste

puudumine panevad kaebaja abikaasa vaimse ja füüsilise seisundi raseduse viimastel nädalatel

ohu alla. On võimalik, et abikaasa suunatakse raseduse viimastel nädalatel haiglasse, mistõttu

jääb kaebaja laps sel ajal järelevalveta ja hooleta. KVTS § 43 lg-s 1 sätestatud perekondlike

asjaolude nimekiri ei ole ammendav. Seadusandja eesmärk on tagada lastele teise vanema

kohalolek ning see, et tema terviseprobleemidega lähedased ja sugulased ei kannataks isiku

ajateenistusse kutsumisel.

8. Kaitseressursside

Amet

palub

06.06.2023

vastuses

jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

3-23-74

5(5)

KVTS ei näe ette ajapikenduse andmist enne lapse sündi. Kaebajal on õigus taotleda

ajapikendust pärast teise lapse sündi (KVTS § 43 lg 1 p 2, TsÜS § 7 lg 2). Samuti ei ole

ajapikenduse andmise aluseks elukaaslase ülalpidamine enne lapse sündi, v.a kui

abikaasa/elukaaslane ei ole raske või sügava puudega isik, kellel puuduvad teised

ülalpidamiskohustusega isikud (KVTS § 43 lg 1 p 4). KVTS lubab leida mõistliku lahenduse

siis, kui ajateenijal on vaja lapse emale raseduse või sünnituse ajal toeks olla. Sellisel juhul

võib ajateenija kasutada seaduses ettenähtud puhkust või lisapuhkust (KVTS § 54 lg-d 6 ja 7).

Lisaks on ajateenijal õigus taotleda ajateenistuskohast väljalubamist kuni 24 tunniks ning

pühadel ja puhkepäevadel kuni 96 tunniks. Samuti on seadusega ette nähtud toetused

ajateenijale ning ajateenija lapsele, millest kaebajal on võimalik oma peret ülal pidada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Apellatsioonkaebuse väited ei ole asjakohased. KVTS sätestab kutsealusele ajapikenduse

andmise regulatsiooni ja selles osas ei saa tugineda PKS-i normidele. Asjas ei ole esitatud

tõendeid, et kaebaja abikaasa oleks raske või sügava puudega või tal oleks tuvastatud

töövõime kaotus (KVTS § 43 lg 1 p-d 3 ja 4). KRA 05.01.2023 otsuse tegemise ajal oli

kaebajal üks kolmeaastane laps (KVTS § 43 lg 1 p-d 1 ja 2). Järelikult puudus õiguslik alus

talle ajapikenduse andmiseks.

11. Viidatud KVTS normid ei ole vastuolus põhiseadusega, kuna arvestavad PKS-st

tulenevate perekondlike ülalpidamiskohustustega ka perioodil, kui kutsealune viibib

ajateenistuses. Nii näeb seadus ette igakuise toetuse ajateenijale (KVTS § 54 lg 1) ja ka

igakuise toetuse ajateenija lapsele (KVTS § 54 lg 11). Vastustaja ja halduskohus on

asjakohaselt viidanud määrusele nr 1, mille § 1 lg-te 2 ja 3 järgi sõltub ajateenija igakuine

toetus tema auastmest (minimaalselt 115 eurot kuus) ning sama määruse § 5 lg 1 järgi on

ajateenija lapse toetuse suurus 900 eurot kuus. Neid toetusi ei saa pidada sedavõrd väikesteks

(arvestades ka ajateenistuse pikkust), millest võiks järeldada riigi poolt ajateenija perekonna

abitusse olukorda jätmist ajateenistuse perioodiks.

12. Igasugused erakorralised olukorrad (apellatsioonkaebuses viidatud kaebaja abikaasa

haiglasse sattumine vmt) on lahendatavad ajateenija puhkuse ja lisapuhkuse (KVTS § 54 lg-d

6 ja 7) või ajateenija ajateenistuskohast väljalubamise (KVTS § 52 lg 6) kaudu. Kõiki neid

asjaolusid arvestades pole põhjust kahelda ka perekonnasidemete säilimises ajateenistuse

perioodil.

13. Eelnevast tulenevalt puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Halduskohtu otsus

jääb muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 jäävad menetlusosaliste

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)