2-22-121353/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja

koht

15. november 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-121353

Kohtuasi

Eurowest CNC OÜ hagi Fascino OÜ vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. oktoobri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Fascino OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Eurowest CNC OÜ (registrikood 11773685),

lepinguline esindaja Tanel Riivits

Kostja Fascino OÜ (registrikood 14983408), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margus Sorga

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Fascino OÜ 6. novembril 2023 esitatud apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

6. oktoobri

2023. a

otsuse

peale

tsiviilasjas

nr 2-22-121353

Tallinna

Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Fascino OÜ kanda. Eurowest CNC OÜ-l ei

ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eurowest CNC OÜ (hageja) esitas 15. juunil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Fascino OÜ-lt (kostja) võlgnevuse 4125,22 euro saamiseks. Kostja

esitas makseettepanekule vastuväite ja Harju Maakohus kohustas 3. augusti 2022. a määrusega

hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus.

2. Hageja esitas 16. augustil 2022 maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja võlgnevuse 2062,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2062,61 eurot ja

kahjuhüvitise 432 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid EW Skincare Institute OÜ ja kostja 5. oktoobril 2020

realisatsioonimüügi lepingu nr 200510-1 (edaspidi ka leping), mille kohaselt sai kostja enda

valdusesse ilutooted (edaspidi ka kaubad) nende edasimüügi eesmärgil ilusalongis. Esmalt

esitati kostjale arveid käibemaksuta. Kuna kostja avaldas soovi saada arveid käibemaksuga ja

EW Skincare Institute OÜ ei olnud käibemaksukohustuslane, leppisid EW Skincare Institute

OÜ, hageja ja kostja suuliselt kokku, et EW Skincare Institute OÜ eest esitab kostjale arveid

hageja.

2.2. Kostja on saadud kauba eest jätnud hagejale tasumata neli arvet, kokku 2062,61 eurot.

Vaatamata korduvatele pöördumistele ei ole kostja arveid tasunud. Hagejal on

võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 208 lg 1 alusel õigus kostjalt nõuda

saadud kauba eest tasumist. Vastavalt lepingus kokku lepitud viivisemäärale ja VÕS § 113 lg 1

alusel nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist põhinõude 2062,61 euro

ulatuses. Hageja pöördus õigusabi saamiseks juristi poole, mistõttu on hagejale tekkinud ka

varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude eest 432 eurot. Kohtueelsed õigusabikulud tuleb

kostjal hagejale hüvitada VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg-te 1 ja 4 ning § 128 alusel.

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole saanud hagejalt ega EW Skindcare Institute OÜ-lt kaupu, mille eest arved on

esitatud. Seejuures ei selgu hagist, milliste toodete eest hageja tasu nõuab ning ka seda, et need

tooted oleks kostjale üle antud. Ka ei ole kostja hagejaga lepinguid sõlminud. Hageja ei ole

esitanud tõendeid eelviidatud asjaolude tõendamiseks. Ainuüksi arved hageja väidetud

asjaolusid ei tõenda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 6. oktoobri 2023. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 4557,22 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras hageja

menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kulude

hüvitise 1833,75 eurot ja sellelt viivise seadusjärgses määras.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja suutnud tõendada pooltevahelise suulise

lepingu olemasolu, samuti kaupade üleandmise kostjale ning kostja kohustuse tasuda saadud

kaupade eest. Hageja esile toodud asjaolusid tõendavad hageja tunnistajate ütlused ja hageja

seadusliku esindaja vande all antud seletus. Seejuures pidas maakohus hageja väiteid kostja

väidetest tõenäolisemaks. Maakohus märkis, et hageja esitatud tõendid on ülekaalus ja toetavad

hageja väiteid. Kostja väited on aga vastuolulised.

4.2. Täiendavalt märkis maakohus, et saab praeguses asjas anda hinnangu vaid hageja ja kostja

vahel olevale õigussuhtele. Praeguse hagi rahuldamine välistab EW Skincare Institute OÜ

samasisulise nõude, sest kostja saab lugeda hagejale vaidlusalustes arvetes märgitud kauba

tasumisel kohustuse täidetuks ka EW Skincare Institue OÜ ees, kuivõrd VÕS § 79 lg 1 järgi

loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus on täidetud ka õigustamata isikule vastuvõtmiseks

õigustatud isiku nõusolekul. Isegi juhul, kui EW Skincare Institute OÜ-l oli nõue kostja vastu,

andis EW Skincare Institute OÜ arvete ümbervormistamisega nõusoleku kohustuse täitmiseks

hagejale.

4.3. Maakohus märkis, et hageja põhinõue 2062,61 eurot (21. detsembri 2020 arved nr 120279

(summas 408 eurot), nr 120280 (summas 1277,98 eurot), nr 120281 (summas 40,97 eurot) ja

nr 120282 (summas 335,66 eurot)) kuulub rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 76 lg 1

alusel. Hageja viivisenõue 2062,61 eurot tuleb rahuldada VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1

alusel. Hageja kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1

ja § 127 lg 3 järgi.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5.1. Maakohus luges vääralt tõendatuks, et kostja on saanud kaubad, mille eest hageja tasu

nõuab, kätte. Seejuures hagiavaldusest isegi ei selgu, milliste kaupade eest hageja tasu nõuab

ega ka seda, et millal kaubad müüdi ja kostjale üle anti. Hageja pidi need asjaolud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 2 järgi esile tooma ja TsMS § 230 lg 1

järgi tõendama. Kostja ei ole hagejalt ega ka EW Skincare Institute OÜ-lt kaupa, mille eest tasu

nõutakse, saanud. Seejuures on hagis väidetud, et kauba andis kostjale üle EW Skincare

Institute OÜ. Seega saab ka nõudeõigus kuuluda vaid EW Skincare Institute OÜ-le.

5.2. Maakohtu otsusest ei selgu, millise tõendiga on tõendatud, et kostja sai kätte just need

kaubad, mille eest maakohus kostjalt raha välja mõistis. Nii rikkus maakohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat otsuse

põhjendamiskohustust. Täiendavalt leiab kostja, et isegi, kui hageja oleks hagis välja toonud

asjaolud kauba üleandmise kohta, siis tunnistajate ega poolte seaduslike esindajate vande all

antud seletused ei tõendaks ühtki vajalikku asjaolu. Tunnistajate ütlused on väga umbmäärased

ning tunnistajad ei ole andnud ütlusi konkreetsete kauba üleandmise episoodide kohta või

muude asjaolude kohta, millega oleks kauba (konkreetsete esemete) üleandmine kostjale

tõendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel TsMS § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 ning TsMS § 637 lg 1 p 6

alusel menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada

kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt

arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda,

et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja võlgnevuse 2062,61 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 2062,61 eurot ning kahjuhüvitise 432 eurot. TsMS § 405 lg 1 kohaselt

menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega

hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Seega ei ületa hageja põhinõue ega kõrvalnõuded

ülal nimetatud piirmääru, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

8. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse TsMS § 637 lg 21 kohaselt

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul ei ole maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10

otsuses märkinud, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele

TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei

ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Seega tuleb ringkonnakohtul

hinnata, kas esineb muid TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmiseks.

9. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 637 lg 21 kohaldamisel tuleb kontrollida, kas maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi, ning kui selline asjaolu esineb, siis hinnata, kas see võis tõenäoliselt

mõjutada asja lahendust. Ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebust menetlusse võtma

ainuüksi seetõttu, et õigusnorme on ebaõigesti kohaldatud, kui see ei mõjutanud asja lahendust.

Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole

ilmselgelt edulootust (vt RKTKm 27.02.2017 3-2-1-159-16, p 13).

Tutvunud asja materjalide, maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega, leiab kolleegium, et

ehkki maakohus on asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse normi, ei ole see mõjutanud

asja lahendust hagi rahuldamise osas. Seega ei esine alust apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmiseks TsMS § 637 lg 21 järgi. Maakohus on lõppastmes põhjendatult leidnud, et kostja on

arvetel märgitud kaubad kätte saanud, mistõttu tuleb kostjal kaupade eest ka tasuda.

10. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid EW Skincare Institute OÜ ja kostja 5. oktoobril 2020

realisatsioonimüügi lepingu nr 200510-1. Lepingu alusel andis EW Skincare Institute OÜ

kostja valdusesse ilutooted nende edasimüügi eesmärgil ilusalongis. Kostja tegi kaupade

saamiseks e-keskkonna kaudu tellimuse ning kohustus täitma inventeerimiskohustust hiljemalt

iga kuu 10. kuupäevaks. Menetluse käigus hageja täpsustas, et konkreetne nõue tuleneb

eelviidatud lepinguga sarnastel tingimustel suuliselt sõlmitud lepingust (dtl-d 75, 89). Samuti

nähtub hagiavaldusest, et esialgu esitas kostjale arveid EW Skincare Institute OÜ, kuid kostja

avaldas soovi saada arveid koos käibemaksuga. Nii leppisid EW Skincare Institute OÜ, kostja

ja hageja kokku, et EW Skincare Institute OÜ asemel esitab tasumisele kuuluvad arved kostjale

hageja.

11. Kolleegium märgib, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses

põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks

ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016 3-2-1-23-16, p 16). Selline lihtsustus on

lubatud TsMS § 444 lg 2 järgi. Kolleegiumi arvates on maakohtu otsuse põhjendused kooskõlas

lihtmenetluse reeglitega.

12. Kostja vaidlustab maakohtu otsust menetlusõiguse normide rikkumise tõttu – hagiavalduse

sisu nõuete järgimata jätmine (TsMS § 363) ja tõendite ebaõige hindamine (TsMS § 232).

Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks.

13. Kostja heidab maakohtule menetlusnormide rikkumise osas ette seda, et hagiavalduses ei

olnud esile toodud millist kaupa kostjale müüdi, millal müük toimus, milline kaup kostjale üle

anti ja millal seda tehti. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad

faktilised asjaolud (hagi alus).

13.1. Kolleegium leiab, et üksnes asjaolu, et hagiavalduses oli viidatud avaldusele juurde

lisatud arvetele, ei mõjutanud asja lahendust. Õige on kostja viide TsMS §-s 363 sätestatud

hagiavalduse sisu nõuetele ja kohtupraktikale, kuid praegusel juhul ei ole kostja selgitanud,

kuidas nimetatud rikkumine (hagiavalduse vorminõuete osaline rikkumine) mõjutas asja

lahendust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et arvete saamisel ei vaidlustanud kostja kauba

saamist, kauba koosseisu ega hinda. Seda tõendab kostja esindaja TM 27. juuli 2021. a e-kiri

EW Skincare Institute OÜ-le (dtl 28) ja tema vande all antud seletus, mille kohaselt vastuväiteid

hageja arvetele esitatud ei ole (dtl 136).

13.2. Kolleegium leiab ka seda, et kostjale pidi arvete saamisel olema selge, milliste kaupade

eest on arved esitatud. Kuigi hageja esitatud arvetel (dtl-d 41, 45, 48 ja 52) ei ole müüdud

kaupade loetelu, on arvetel olemas viide konkreetsele tellimusele. Müüdud kaubad nähtuvad

esialgsetest, s.o käibemaksuta esitatud arvetest (dtl-d 39, 43–44, 46 ja 49–50). Seejuures on

esialgsed käibemaksuta arved ja hilisemad hageja esitatud arved omavahel seostatavad, sest

lisaks tasumisele kuuluvatele summadele kattuvad ka arvetel viidatud tellimuse numbrid.

Kolleegiumi hinnangul on usutav, et kui kostjale esitatud arved oleksid esitatud kaupade eest,

mida kostja saanud ei ole, oleks kostja nendele koheselt esitanud vastuväited. Seega on õige

maakohtu järeldus, et hageja on tõendanud, et kostja on kaubad kätte saanud.

Kostja on jaatanud, et „vitriinis olid EW Skincare’i tooted“, kuid ta ei mäleta, milliste toodete

eest ta oli hagejale maksnud (dtl 136). Kolleegium märgib, et kui hageja esitab tõendid asjaolu

tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda

tõendada. Hagi rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet

kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt

hageja esiletoodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (RKTKo

21.06.2011 3-2-1-55-11, p 13).

14. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamisel menetlusõiguse norme

rikkunud. Maakohus on tõendeid hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt igakülgselt, täielikult

ja objektiivselt ning otsustanud oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud

väide on tõendatud või mitte. Maakohtu sellekohased põhjendused on jälgitavad ning

kolleegium nõustub tõenditele antud hinnanguga. Maakohus ei rajanud oma otsust üksnes

kogutud tõendite põhjal, vaid hindas kõiki esitatud ja kogutud tõendeid kogumis (vt käesoleva

määruse p-d 13.1, 13.2 ja 15.2). Kuna pooled ei olnud kokku leppinud teisiti, siis TsMS § 232

lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

15. Vastuseks apellatsioonkaebuse muudele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

15.1. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et asja lahendamisel omab tähtsust, millisel

õiguslikul alusel saab hageja kostjalt lepingust tuleneva kohustuse täitmist nõuda. Kuigi

maakohus selles osas seisukohta ei võtnud, kuid jaatas nõude maksmapanekut, ei mõjuta see

asja lahendust, sest hageja saab kostjalt kohustuse täitmist nõuda.

Maakohtu tuvastatud asjaoludel sõlmis kostja EW Skincare Institute OÜ-ga müügilepingu

VÕS § 208 lg 1 mõttes. EW Skincare Institute OÜ müüjana müüs kostjale kui ostjale kaupu

(ilutooted) ning kostja kohustus kaupade eest tasuma. Kolleegium märgib, et kui üldjuhul tekib

müügilepingu alusel müüdud kauba eest tasunõue müüjal, siis võib lepingus ette näha ka

kohustuse täitmise kolmandale isikule, kes ei ole lepingu pool. Sellisel juhul on tegemist

kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga VÕS § 80 lg 1 mõttes. Viidatud sätte kohaselt võib

lepingus ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita

kolmandale isikule. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga

või tuleneb seadusest (VÕS § 80 lg 2). Sellise kokkuleppe võib sõlmida suuliselt.

15.2. Hageja väidab, et kuna kostja soovis saada arveid käibemaksuga, leppisid EW Skincare

Institute OÜ, hageja ja kostja suuliselt kokku, et kostjale esitab kauba eest tasumiseks EW

Skincare Institute OÜ asemel arved hageja. Hageja väidet tõendab hageja seadusliku esindaja

vande all antud seletus (dtl 135) ning kostja seadusliku esindaja 27. juuli 2021. a e-kiri (dtl 28).

Samuti tõendab hageja väidet asjaosaliste tegevus arvete esitamisel. Nimelt on vaidlusalused

arved, milles on viidatud konkreetsele tellimusele, algselt kostjale esitatud käibemaksuta (dtl-

d 39, 43–44, 46 ja 49–50), seejärel on samade tellimuste eest esitanud käibemaksu sisaldavad

arved hageja (dtl-d 41, 45, 48 ja 52). Pärast hageja poolt kostjale arvete esitamist on EW

Skincare Institute OÜ vormistanud algselt esitatud arvetele kreeditarved (dtl-d 40, 42, 47 ja 51).

Kolleegiumi hinnangul viitab eeltoodu kogumis VÕS § 80 lg 1 järgsele kokkuleppele, mille

kohaselt tuli kostjal EW Skincare Institute OÜ kaupade eest tasuda hagejale.

Kokkuvõtvalt märgib kolleegium, et kuigi praegusel juhul olid müügilepingu pooled EW

Skincare Institute OÜ ja kostja, sai hageja VÕS § 80 lg-te 1 ja 2 alusel nõuda müügilepingust

tuleneva kohustuse täitmist.

16. Kostjalt viivise ja kahjuhüvitise väljamõistmise osas ei ole apellatsioonkaebuses sisulisi

väiteid esitatud (TsMS § 633 lg 3). Asja materjalidest ei nähtu selliseid olulisi menetlusõiguse

normi rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja

selles esitatud asjaoludest olenemata tühistada (TsMS § 656 lg 1). Seega on apellatsioonkaebus

selles osas samuti õiguslikult perspektiivitu.

17. Kostja on palunud maakohtu otsuse tühistada ka menetluskulude jaotuse ja

kindaksmääramise osas. Vaidlustatud otsuses on maakohus jätnud menetluskulud kostja kanda

ja mõistnud kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1833,75 eurot ja sellelt viivise

seadusjärgses määras.

17.1. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud

maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib

ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust

menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja

menetluskulude jaotust). Kui aga apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama

TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st et ta peab menetlema apellatsioonkaebust osas, mis puudutab

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud

menetluskulude väljamõistmist rohkem kui 200 euro suuruses summas (alates 1. jaanuarist

2022 on see summa 280 eurot) (RKTKm 19.01.2022 2-20-14547/20, p 13).

Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja

apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist.

17.2. Kolleegium leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude jaotust ja

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei võta ringkonnakohus

apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei

saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik

perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui

faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm

24.04.2013 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes

apellatsioonkaebuse väiteid.

Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi väidet hageja maakohtus kantud

menetluskulude põhjenda(ma)tuse kohta. Sealhulgas pole kostja väitnud, et mõni hageja

menetlustoiming oleks olnud ebavajalik või hageja lepingulisel esindajal selleks kulunud aeg

oleks olnud ebamõistlikult suur, samuti pole kostja vaidlustanud hageja lepingulise esindaja

tunnitasu põhjendatust. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende

kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul,

kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu

hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Eelnevast tulenevalt ei oleks

ringkonnakohtul

võimalik

kostja

apellatsioonkaebuses

toodud

väidete

põhjal

apellatsioonkaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Mingeid

olulisi menetlusõiguse normi rikkumisi, mis võiks anda alust tühistada maakohtu otsus

menetluskulude kindlaksmääramise osas TsMS § 656 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse

põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata, kolleegium ei tuvastanud. Seega on

apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.

18. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale

apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

19. Kostja ei ole esitanud andmeid apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohta.

Ka ei nähtu tasumise kohta andmeid kohtute infosüsteemist. Lähtudes menetlusökonoomia

põhimõttest ei nõua ringkonnakohus kostjalt riigilõivu tasumist, kuivõrd tulenevalt TsMS § 150

lg 1 p-st 2 tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

20. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

21. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9

kohaselt on praegune määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)