2-23-100221/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2023, Tartu

Tsiviilasja nr

2-23-100221

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi E. K. vastu võla väljamõistmiseks

Hagi hind

1497 eurot 30 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (rk 11542046, asukoht Mustamäe

tee 16, 10617 Tallinn),

lepinguline esindaja A. V. (e-post XXX)

Kostja: E. K. (ik XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista E. K. OK Incure OÜ kasuks välja 1075 eurot 84 senti.

3. Jätta hagi rahuldamata põhivõla 90 euro 26 sendi, intressi 192 euro 66 sendi, viivise

93 euro 54 sendi ja sissenõudmiskulude 45 euro osas.

4. Jätta menetluskulud 71,85% ulatuses E. K. kanda ja 28,15% ulatuses OK Incure OÜ.

5. Rahuldada

OK

Incure

OÜ

taotlus

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks.

6. Mõista E. K.-lt OK Incure OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 201 eurot 18 senti.

7. Mõista E. K.-lt OK Incure OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt

(201 eurot 18 senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Kostjale toimetada otsus kätte Ametlike Teadaannete

vahendusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõiv

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 3. jaanuaril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse E. K. (kostja) vastu 1470 euro 68 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale

makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 6. märtsil 2023 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 1166 eurot 10 senti, intressi 192 eurot 66 senti, viivise 93 eurot 54 senti ja

sissenõudmiskulud 45 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ (krediidiandja) 8. märtsil 2022

laenulepingu nr 2102173436 laenusummaga 1102 eurot 10 senti. Laenusumma 1030 eurot kanti

kostja arvelduskontole. Kostja tagasimakseid teinud ei ole.

Hageja lähtub nõude esitamisel 16. juunil 2022 krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud

refinantseerimislepingust nr 2102207183. Refinantseerimislepingus lepiti kokku laenusummas

1172 eurot 96 senti (mis koosneb refinantseeritava lepingu nr 2102173436 põhiosa jäägist

1102 eurot 10 senti, meeldetuletuskirjade tasust 15 eurot ja lepingutasust 55 eurot 86 senti),

intressimääras 26,17%, viivisemääras 24% (päevamäär 0,067%) ja krediidi kulukuse määras

29,99%. Väljamakseta refinantseerimislepingu sõlmimisel kostjalt täiendavalt andmeid ei

küsitud. Lepingujärgsest maksegraafikust tulenev igakuine makse (s.o 33,91 eurot) oli

krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane.

Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust kohaselt, mistõttu edastas krediidiandja

kostjale teatised võla kohta. Kuna kostja võlga ei tasunud, edastas krediidiandja kostjale

20. oktoobril 2022 teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles andis täiendava tähtaja võla

likvideerimiseks ja kokkuleppe saavutamiseks, hoiatades, et täiendava tähtaja möödumisel

loetakse leping üles öelduks. Kuna kostja ei likvideerinud võlga hiljemalt 3. novembriks 2022 ja

oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandja

lepingu 4. novembril 2022 üles ja teavitas kostjat 5. novembril 2022 nõude loovutamisest

hagejale.

3. Tartu Maakohus võttis hagiavalduse 14. märtsi 2023 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kohtule kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohus selgitas, et

kohtul on õigus rahuldada hagi hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja jätab tähtaegselt vastamata. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude

kostjale kätte avalikult, dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Dokumendid on loetud kättetoimetatuks 14. mail 2023.

4. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud (tähtaeg möödus 29. mail 2023).

5. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole

kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et

kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud

tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi

osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

6. Hagiavalduse kohaselt lähtub hageja nõude esitamisel ja põhjendamisel üksnes 16. juunil 2022

sõlmitud refinantseerimiselepingust nr 2102207183.

Vaidlust ei ole selles, et lepinguga seoses tegutses krediidiandja oma majandus- või

kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 401 lg 2 kohaselt võib

krediidilepingu esemeks olla tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi

finantseerimisel. Seega on hageja nõude aluseks olev leping tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses.

Vaidlust ei ole ka selles, et kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes lepingujärgsed

maksed nõuetekohaselt tasumata. Krediidiandja andis 20. oktoobril 2022 kostjale tähtaja võla

tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Kuna kostja

lepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles krediidiandja 4. novembril 2022 kostjale lepingu

üles. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et krediidiandjal oli õigus leping üles öelda ning leping

on kehtivalt üles öeldud. Krediidiandja teavitas kostjat 5. novembril 2022 nõude loovutamisest

hagejale. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võla tasumist.

7. VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb

tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega

konformselt. Direktiivi kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu

laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning liikmesriigid

peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud

meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad (direktiivi preambula punkt 26).

8. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

Kohus selgitas hagejale 17. veebruari 2023 määruses mh seda, et kui hageja nõue kostja vastu

tuleneb tarbijakrediidilepingust, siis tuleb hagejal välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtub,

et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohus märkis ka,

et hagejal tuleb mh välja tuua, kuidas on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust.

Hageja tõi välja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad asjaolud 8. märtsil

2022 sõlmitud laenulepingu kohta. Hageja märkis, et kuna lepingu nr 2102207183 puhul oli

tegemist väljamakseta refinantseerimislepinguga, ei olnud see takistuseks lepingu sõlmimisel

ning täiendavalt andmeid ei küsitud, lepingujärgsest maksegraafikust tulenev igakuine makse (s.o

33 eurot 91 senti) oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane.

Kohus leiab, et tegemist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega. VÕS § 403 lg 21

järgi kohaldatakse VÕS § 22. peatüki 2. jaos sätestatut ka varem sõlmitud tarbijakrediidilepingu

muutmise kokkuleppele, millega kaasneb maksetähtaja tasuline edasilükkamine või täiendavate

tasude maksmine. Seega tuli krediidiandjal ka 16. juuni 2022 lepingu puhul järgida

vastutustundliku laenamise põhimõtet, omandades vajaliku teabe ja hinnates kostja

krediidivõimelisust vastavalt VÕS §-le 4034. Hageja on märkinud, et kostja ei teinud ühtegi

tagasimakset refinantseerimislepingu aluseks olnud tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse

täitmiseks. See asjaolu oleks krediidiandjat pidanud muutma eriti tähelepanelikuks

refinantseerimislepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisuse hindamisel. Arusaamatu on ka, mil

viisil sai krediidiandja ilma täiendavaid andmeid kogumata jõuda järeldusele, et kostjale on

jõukohane refinantseerimislepingust tulenev igakuine makse 33 eurot 91 senti, kui eelneva

tarbijakrediidilepingujärgne igakuine makse oli 41 eurot 44 senti ja kostja ei olnud ühtegi

osamakset teha suutnud.

9. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see,

et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes

intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu).

10. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt

avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenulepingu

kehtivuse perioodi olnud vastav intress 0,00%.

Seega on hageja refinantseerimislepingust tulenev intressinõue 192 eurot 66 senti põhjendamatu

ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei võlgne kostja hagejale põhivõlas sisalduvat lepingutasu

55 eurot 86 senti. Hagiavalduse kohast põhivõlga 1166 eurot 10 senti tuleb eelnevast tulenevalt

vähendada ja põhivõlaks lugeda 1110 eurot 24 senti.

11. Hagiavaldusest nähtuvalt tegi kostja refinantseerimislepingu graafikujärgseid tagasimakseid

kokku summas 34 eurot 40 senti, millest põhiosa katteks arvestati 6 eurot 86 senti, intressi katteks

25 eurot 58 senti, refinantseeritava laenu intresside katteks 1 euro 57 senti ja refinantseeritava

laenu viivise katteks 39 senti. Kuna kostja ei võlgne vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimata jätmise tõttu hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik maksed arvestada põhivõla

katteks. Seega on kostjal hagejale tasumata põhivõlast 1075 eurot 84 senti (1110,24-34,40).

12. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt

uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari

2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut

tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Eelnevast

tulenevalt tuleb hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue jätta rahuldamata.

13. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 45 eurot, lähtudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 ja §-st 115.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu

hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka lepingus kokkulepitud sissenõudekulu. Lisaks on

sissenõudekulud põhjendamatud selle tõttu, et vastavalt eelmises punktis väljatoodule ei olnud

kostja sattunud sissenõudetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja on viidanud ka

VÕS §-le 115, kuid ei ole kahju tekkimist ja selle ulatust tõendanud. Hageja on viidanud

meeldetuletuskirjade saatmisele, kuid kohtule ei nähtu, kuidas on e-kirjade saatmisest tekkinud

kahju ja kui suur see on. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui meeldetuletuskirja eest tasu

nõudmiseks eelnevat kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tekkinud kahju hüvitamist

üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka

tõendama. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel,

peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama

(Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. V., I. K., V. K., M. K., K S.. Tallinn

2016, lk 580, 581; VÕS I).

Eelnevast tulenevalt tuleb hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.

14. Kohus, tuginedes tsiviilasja materjalidele ja eespool väljatoodud põhjendustele, mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1075 eurot 84 senti.

15. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi hind on käesolevas asjas 1497 eurot 30 senti. Kohus

rahuldab hageja nõude osaliselt, summas 1075 eurot 84 senti, seega rahuldab kohus hagi 71,85%

ulatuses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta 71,85% ulatuses kostja kanda ja 28,15%

ulatuses hageja kanda.

15. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõivu

280 euro väljamõistmiseks.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud

kuluga.

Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 201 eurot 18 senti (71,85% 280-st).

Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

16. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik