2-17-13656/89 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu,15. november 2023

Tsiviilasja number

2-17-13656

Tsiviilasi

Elvo Kähri kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti

Vabariigi

(Maksu-

ja

Tolliameti

kaudu)

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Eesti Vabariik

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349),

Vastustaja (võlgnik / usaldusisik): Elvo Kähr (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

1. Aare Rohtmets (isikukood XXXXXXXXXXXX)

2. Eelar Talvet (isikukood XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2023. a määrus

ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule Elvo Kähri

kohustustest vabastamise otsustamiseks.

3. Menetluskulude

jaotuse

määrab

maakohus

lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus kuulutas 11. jaanuari 2018. a määrusega välja Elvo Kähri (võlgnik) pankroti

ja nimetas pankrotihalduriks Olev Kuklase. 11. juuni 2020. a määrusega (jõustus 1. juulil 2020)

lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega, algatas võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse ning määras usaldusisikuks võlgniku enda. Kohus

kohustas võlgnikku esitama kohtule aruandeid kaks kord aastas, 1. novembriks ja 1. juuniks,

ning sooritama võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas, 20. maiks.

Võlgnik esitas kohtule aruanded 4. novembril 2020, 27. mail 2021, 5. novembril 2021, 31. mail

2022, 1. novembril 2022 ja 5. juunil 2023. Võlgnik esitas 15. augustil 2023 kohtule taotluse

kohustustest vabastamise otsustamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus vabastas 2. oktoobri 2023. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, märkides, et pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu

lõpevad, sh nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused, see ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest.

Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise

korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast

oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Maakohus lõpetas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse ning vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise

menetluses.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 1 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne

2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise

otsustamiseni on PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse

kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 11. juunil 2020 ning määrus jõustus

1. juulil 2020, seega oli 1. juuli 2022 seisuga PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud võlgniku

kohustustest vabastamise otsustamiseni täpselt kolm aastat, kuivõrd lõpptähtaega arvestab

kohus määruse jõustumisest. Kuna praegusel juhul on tegemist piiripealse olukorraga, kus

kohustustest vabastamise otsustamiseni ei ole jäänud ei rohkem ega vähem, kui kolm aastat

PankrS § 175 lg 1 alusel, siis tagamaks võlgnike võrdne kohtlemine, tõlgendab kohus

PankrS § 1933 lg 1 võlgniku kasuks ning kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega

vähendatakse kolme aastani. Võlgnik esitas 15. augustil 2023 kohustusest vabastamise taotluse.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne seaduse jõustumist

(1. juuli 2022. a) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

PankrS § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu

võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohus keeldub

võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub PankrS

§ 175 lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega,

ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö

otsimise kohustust. Võlgnik asus ettevõttes Miku Masinad OÜ tööle autolukksepp-asjaajajana

31. märtsil 2020, seega enne pankrotimenetluse raugemist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Võlgnik töötas 2021. a juulini, sest tema tervis ei võimaldanud füüsiliselt

nõudlikku tööd teha. Võlgnik on alates 2020. aasta sügisest olnud korduvalt haiglaravil.

Võlgnikul diagnoositi oktoobris 2020. a neljanda staadiumi hulgimüeloom (pahaloomuline

kasvajaline haigus), mille puhul on tegu ravimatu haigusega. Alates maist 2022. a on võlgnikule

määratud osaline töövõime. Võlgnikul on tuvastatud koormustaluvuse languse ja seljavalude

tõttu piiratud pikemate vahemaade läbimine, treppidest käimine, kummardamine, kükitamine

ja püstitõusmine, samuti sundasendites püsimine. Alanenud on immuunsus ja suurenenud

vastuvõtlikkus infektsioonidele. Tervisliku seisundi tõttu on keeruline leida terviseseisundile

vastavat töökohta.

Võlgnik on kõik aruanded esitanud tähtaegselt ning olnud kohtule kättesaadav. Kohtu

hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta

varjanuks oma vara (PankrS § 173 lg 2).

PankrS § 173 lg-d 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuks

on menetluse kestel olnud töötasu, sotsiaaltoetus ja töövõimetoetus. Võlgnikul on üks

ülalpeetav. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel enamjaolt saanud

sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet

ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele.

Võlgnik on teinud vabatahtlikke eraldisi ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid 448 euro 29

sendi ulatuses, mis on 62,58 % rohkem, kui seadusest tulenev kohustuslik eraldis. Seega on

võlgnik täitnud loovutuskohustust. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud pärimise teel

vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule. Võlgnik on täitnud

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ning puudub PankrS § 175 lg 2 p-s 2 nimetatud alus

võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille

möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Maakohus ei pidanud

põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt.

PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed.

Kuna kohus on otsustanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada, lõpetas maakohus ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse (PankrS § 175 lg 8). Aruanne on kohtule esitatud 15. augustil 2023 ja

kohus luges PankrS § 172 lg-s 4 toodud kohustuse täidetuks. Võlgnikku saab usaldusisiku

kohustustest vabastada.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (MTA) esitas maakohtu määruse

peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osaliselt, teha uus määrus,

millega jätta rahuldamata võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks MTA-le võlgnetava

262 441 euro 29 sendi osas, kuivõrd nõue kujutab endast õigusvastaselt tahtlikult tekitatud

kahju hüvitamise kohustust, mis PankrS § 176 lg-st 2 tulenevalt ei lõpe võlgniku kohustustest

vabastamisel ning jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei lõpe PankrS § 176 lg-st 2 tulenevalt võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise

ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. MTA nõue tuleneb Tartu Maakohtu

23. aprilli 2007. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-1421 võlgnikult Eesti Vabariigi kasuks

väljamõistetud kahjuhüvitisest, mis PankrS § 176 lg-st 2 tulenevalt kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamisel ei lõpe. Maakohus ei ole seda asjaolu

vaidlusaluse määruse resolutsioonis ega põhjendustes käsitlenud. Samuti ei ole määruses välja

toodud, mis summas MTA nõue kohustustest vabastamisel ei lõpe.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Vastuse kohaselt

kuulutati võlgniku pankrot välja 11. jaanuari 2018. a määrusega, ning võlausaldaja MTA nõue,

mis tulenes 23. aprilli 2007. a kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-07-1421 (jõustus 2. mail 2007),

oli pankroti väljakuulutamise hetke seisuga aegunud, kuid ei haldur ega kohus ei pööranud

sellele tähelepanu. Ka karistusseadustiku (KarS) § 386 lg 1, mille alusel võlgnik kriminaalasjas

nr 1-07-1421 süüdi mõisteti, tunnistati alates 15. märtsist 2007 kehtetuks.

Määruskaebuses esitatud asjaolude pinnalt ei ole selge, millistel põhjendustel leiab MTA, et

tema nõue tuleneb õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahjust ja võlgnikku pole võimalik sellest

vabastada. Lisaks on kohtul õigus kasutada diskretsiooniõigust.

Võlgniku suhtes ei esine aluseid tema kohustustest mitte vabastamiseks. Võlgadest vabastamise

mõte ongi anda korralikult pankrotimenetluse ajal käitunud võlgnikule uus võimalus alustada

oma elu „puhtalt lehelt“. Võlgnik pole menetluse jooksul kohustusi rikkunud, käis tööl, kuni

sai teada, et tal on vähk ja edasi tegeles vastavalt arsti korraldusele raviga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole

määrust olulises ulatuses põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust

kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5, § 659). Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ringkonnakohtu

määruses toodud põhjendustel. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus

lõpplahendiga.

6. Alates 1. juulist 2022 kehtiva FIMS § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne FIMS-i jõustumist

esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise

avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid kuni 30. juunini 2022. Maakohus leidis

iseenesest õigesti, et kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 11. juunil

2020, tuleb praeguses asjas kohaldada kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS.

PankrS § 1933 lg 1 alusel vähendatakse juhul, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne

2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise

otsustamiseni on PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, kohustustest

vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Nimetatu ei tähenda, et võlgnikku tuleb

alates kohustuste vabastamise menetluse algatamisest kolme aasta möödumisel kohustustest

vabastada. Samuti ei tulene seadusest, et kõikide enne 1. juuli 2022. a algatatud menetluste

suhtes tuleb automaatselt kohaldada kolmeaastast menetlusaega. PankrS § 1933 lg 1 alusel

lühendatakse kolme aastani menetlust, mis PankrS järgi peaks pärast 1. juulit 2022 kestma veel

kauem kui kolm aastat. Selliselt aitab rakendussäte tagada isikute võrdse kohtlemise võrreldes

nendega, kelle suhtes algatatakse menetlus uue seaduse redaktsiooni alusel ning kellele

kohaldub seega lühem kohustustest vabastamise periood.

Kuivõrd võlgniku menetluse lõpuni oli 1. juuli 2022. a seisuga jäänud täpselt kolm aastat ning

kuni 1. juulini 2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi saabunuks viie-aastane tähtaeg 1. juulil

2025, võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise taotluse 15. augustil 2023, leidis

maakohus ebaõigesti, et PankrS § 1933 lg 1 järgi vähendatakse kohustustest vabastamise

otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Selliselt PankrS sätet tõlgendades vähendas

maakohus kogu kohustustest vabastamise menetlust kolme aastani, mis ei ole aga seaduse

eelmärgiga kooskõlas. Võlgniku taotlust saanuks rahuldada ning lühendada menetluse aega

kolme aastani juhul, kui pärast 1. juuli 2023. a oleks menetluse lõpuni jäänud rohkem, kui kolm

aastat.

7. Võlgnik esitas avalduse täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks 15. augustil 2023, s.o

enne viie-aastase tähtaja möödumist.

Kuni 1. juulini 2022 kehtinud PankrS § 175 lg 11 võimaldas kohtul vabastada oma kohustusi

nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie

aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja

rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

Seega iseenesest võis kohus käesolevas asjas kohaldades PankrS § 175 lg-t 11 vabastada

võlgnikku enne viie-aastase tähtaja saabumist. Vaidlust ei ole, et menetluse algatamisest on

möödunud rohkem kui kolm aastat, seega ajaline eeldus on iseenesest täidetud. Kohtul on

PankrS § 175 lg 11 järgi kaalutlusõigus, kas vabastada võlgnik kohustustest. Kohus peab

seejuures hindama, kas võlgnik täitis menetluse ajal oma kohustusi nõuetekohaselt ja rahuldas

võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku PankrS § 175 lg 11 alusel kohustustest

vabastamata jätmiseks piisab sellest, et võlgnik ei ole võlausaldajate nõudeid arvestatavas

ulatuses rahuldanud (Riigikohtu 4. mai 2016. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p-d 11–13).

Kuna PankrS § 175 lg-s 11 kohaldamise puhul on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega, siis

saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Praegusel juhul

ei ole kohus PankrS § 175 lg-t 11 kohaldanud, seega ei ole maakohus ka kaalutlusõigust

teostanud. Ringkonnakohus ei saa seda teha esimesena ning seetõttu tuleb tsiviilasi saata tagasi

maakohtule kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest

vabastamise uueks otsustamiseks.

8. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja

võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt

peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu

määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamast.

Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt esitas võlgnik taotluse enda vabastamiseks

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks 15. augustil 2023. Maakohus lahendas taotluse 2. oktoobri 2023. a määrusega.

Maakohus ei ole taotlust võlausaldajatele edastanud ega küsinud nendelt seisukohti.

Võlausaldajaid tulnuks avalduse esitamisest teavitada ning andma neile võimaluse sellele

vastata. Asja uuel läbivaatamisel saab kohus hinnata ka võlausaldajate vastuväiteid, kui neid

esitatakse, sh võlausaldajate vastuväiteid nõude olemuse ja PankrS § 176 lg 2 kohaldamise

kohta.

9. Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu

otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke