3-22-721/34 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

Otsuse kuupäev

Kohtunik

Kohtuasi

3-22-721

15. november 2023

Kadri Palm

X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X , volitatud esindaja Y

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Margit Maidla

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i 2. oktoobri 2023. a vastuväide 14. septembri 2023. a kohtumääruse

resolutsiooni p-le 2 rahuldamata.

2. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi ja elukoha aadress

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. detsembril 2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-721

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Häirekeskusele esitati 18. veebruaril 2022 kell 23.50 teade öörahu rikkumise kohta X-i

elukoha aadressil xxxx. Häirekeskusele laekus 19. veebruaril 2022 kell 00.06 samalt

helistajalt kõne, milles ta teatas, et samas korteris oli kuulda pudelite kolinat ja kukkumist

ning helistaja arvates kukkus meesterahvas maha. Helistaja palus kontrollida ega

meesterahvas pole kukkumise tagajärjel saanud viga.

2. Väljakutsele reageeris Tartu politseijaoskonna patrull, kes jõudis kohale 19. veebruaril

2022 kell 00.27. Politseinikud sisenesid kaebaja korterisse ning toimetasid kaebaja

kainenema.

3. Kaebaja esitas 28. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) vastu (dtl-d 2-5, 50-53).

4. Tartu Halduskohus võttis 16. veebruari 2023. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas

vastustajaks PPA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl-d 62-64).

5. PPA esitas 17. märtsil 2023 vastuse kaebusele (dtl-d 66-70).

6. Tartu Halduskohus kuulutas 31. märtsi 2023. a määrusega haldusasja menetluse osaliselt

kinniseks ning piiras kaebaja õigust tutvuda PPA 31. märtsi 2022. a vastuse lisaga 5, 17.

märtsi 2023. a vastuse lisadeks olevate Häirekeskuse kõnede salvestistega ning 28. märtsi

2023. a vastuse lisadega 1 ja 2 osas, mis sisaldavad menetlusvälist isikut puudutavat infot,

ning õigust saada neist koopiaid (dtl-d 93-95).

7. Tartu Halduskohus otsustas 14. septembri 2023. a määrusega haldusasja läbi vaadata

kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja

neile vastuväidete esitamiseks, jättis kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ning

vormikaamerate salvestiste ja politseiautode GPS väljavõtete kogumiseks rahuldamata ning

teatas otsuse avalikult teatavakstegemise aja (dtl-d 151-154).

8. Kaebaja esitas 2. oktoobril 2023 vastuse, milles märkis, et kaebaja ei nõustu kirjaliku

menetlusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja taotleb PPA 19. veebruari 2022. a tegevuse õigusvastasuse tuvastamist,

põhjendades kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

1) Kui politseinikud kaebaja korterisse sisenesid ja kaebaja üles äratasid, magas kaebaja

sügavat und ning kaebaja ei saanud millestki aru. Kaebaja oli teki all riieteta, mistõttu palus

võimaldada privaatsust pükste jalga panekul, kuid seda ei tehtud. Kui kaebaja oli saanud

püksid jalga, hakkasid politseinikud kaebaja kallal vägivallatsema, käsi väänama ning

politseiametnik Steven Kaio surus põlvega kaebaja kaelale, kaebaja käed pandi raudu ning

kaebaja tiriti palja ülakeha ja paljajalu politseiauto kongi.

2) Kaebaja ei rikkunud kellegi öörahu, oma kodus alkoholi tarbimine ei ole keelatud. Sellel

ajal, kui politseiametnikud sündmuskohale jõudsid, ei toimud seal ühtegi seadusega keelatud

tegu. Järelikult ei saa nad kinnitada seal ka selles korteris varasemalt toimunud

3-22-721

õigusrikkumist, öörahu rikkumist. Kaebaja kahtlustab, et Häirekeskusesse tehtud teise kõne

tegid politseinikud ise, et õigustada kaebaja mõnitamist ja alandamist väidetava kaebaja

enesele ohtliku seisundiga.

3) Politseiametnike vormikaamerad ei olnud sisse lülitatud.

4) Mitte ühegi testi tegemine omas kodus rahulikult magavale inimesele ei ole õigustatud.

Politseiametnik S. Kaio teadis, et kaebaja vanemad elavad sama maja teises trepikojas. Juhul,

kui politseiametnikud tõepoolest alkoholijoobes isiku turvalisuse pärast muret tundsid, poleks

olnud raske koputada vanemate korteri uksele ja sellest teada anda.

10. PPA vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja

seisukohad on järgnevad.

1) Politsei reageeris esitatud väljakutsele avaliku korra tagamise eesmärgil. Trepikotta

sisenedes müra ega karjumist kuulda ei olnud ning kolmandal korrusel ootas väljakutse teinud

isik, kes kirjeldas eelnevat aset leidnut. Kuna kaebaja korteri uks oli praokil ja oli näha, et

korteris on asjad põrandal laiali ning köögilaud lõhutud, hõikamisele ja koputamisele keegi ei

vastanud, tekkis politseinikel kahtlus, et korteris oleva isiku elu võib olla ohus ning nad

sisenesid korterisse. Isegi olukorras, kus politseil pädevus sekkumiseks puudub, kuid isiku elu

või tervis võivad olla ohus, annab korrakaitseseaduse (KorS) § 6 lg 2 või lg 3 politseile õiguse

reageerida olukorrale, et ära hoida ohu eskaleerumine.

2) Kuna isik oli politseile tuttav ning tema käitumismuster on teada, kõnealune olukord ei

erinenud oma loomult varasematest, oli politseiametnikel põhjendatud kahtlus, et isik võib

olla ohtlik endale või teistele tulenevalt oma terviseseisundist. Lisaks oli kahtlus, et isik on

saanud kukkumisel viga.

3) Korterisse sisenedes leidsid politseinikud eest voodis selili lamava mehe (kaebaja), kes

kõnetamisele ei reageerinud ning polnud aru saada, kas ta hingab. Raputamise peale üles

ärganud ja mõne aja pärast toibunud kaebaja koordinatsioon oli oluliselt häiritud, tema silma

pupillid olid väga suured ning pilk ekslev, millest tekkis politseinikel kahtlus, et tegemist võib

olla narkojoobes isikuga. Kaebaja eitas narkootilise aine tarvitamist ning muutus ründavaks.

Kaebaja keeldus koostööst, muutus agressiivseks ning hakkas ebatsensuursete sõnadega

politseinikke solvama.

4) Kaebaja toimetati kainenema, kuna ta oli oma agressiivse käitumisega ohtlik nii iseendale

kui teistele isikutele. KorS ei välista isiku kainenemisele toimetamist tema enda kodust.

Sellise otsuse aluseks on isiku seisund ning võime iseseisvalt rahuneda ja kaineneda.

5) Arvestades kaebaja elukohas avanenud vaatepilti, kus mööbel oli lõhutud ja esemed segi

paisatud, kaebaja käitumist ning seda, et ta ei suutnud rahuneda kogu politseiga suhtlemise aja

ja teha koostööd, andis alust arvata, et kaebaja tuleb toimetada kainenema järelevalve alla.

Tema elukohas ei olnud teisi täisealisi isikuid, kellele oleks saanud kaebaja üle anda.

6) Kaebaja suhtes kohaldati kainenemisele toimetamisel vahetut sundi põhjusel, et oli

vägivalla oht teise isiku suhtes.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Esmalt peab kohus vajalikuks lahendada kaebaja 2. oktoobri 2023. a avaldus, milles

kaebaja märkis, et ei nõustu kirjaliku menetlusega. Tegemist on vastuväitega Tartu

3-22-721

Halduskohtu 14. septembri 2023. a määruse resolutsiooni p 2 peale, millega kohus otsustas

asja läbi vaadata kirjalikus menetluses.

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 90 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib

esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte

rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite

lahendab kohus määrusega.

13. Kohus leidis 14. septembri 2023. a määruses, et vaatamata sellele, et kaebaja ei ole

andnud nõusolekut asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, on põhjendatud asja

lahendamine kirjalikus menetluses. Vastavaks aluseks on HKMS § 131 lg 1 p 2. Kohus

arvestas menetlusvormi määramisel asjaolu, et kaebaja pole välja toonud asjaolusid, mis

viitaksid istungi pidamise vajalikkusele. Lisaks oli kohtu hinnangul vaidluse iseloomust

tulenevalt ja kohtule seni esitatud tõendite hulka arvesse võttes võimalik asja lahendamiseks

olulised asjaolud välja selgitada kohtuistungit korraldamata.

14. Kohus on seisukohal, et asja läbivaatamine kirjalikus menetluses oli põhjendatud ja

istungi korraldamiseks vajadus puudus. Kohus jääb 14. septembri 2023. a määruses toodud

põhjenduste juurde ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kaebajal säilis ka kirjalikus

menetluses õigus esitada kohtule täiendavaid seisukohti ning pelgalt täiendavate selgituste

andmiseks pole istungi pidamine otstarbekas. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebaja

vastuväite rahuldamata.

15. Kaebaja on esitanud kaebuse PPA tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses

politseiametnike 19. veebruari 2022. a tegevusega kaebaja korteris xxxx ja kaebaja

kainenemisele viimisega Tartusse.

16. Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub vastustaja

seisukohtadega, pidades vajalikuks oma lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige

järgmist.

17. Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse politsei ülesannetele

ja tegevusele avaliku korra kaitsel KorS, arvestades PPVS-st tulenevaid erisusi. Vastavalt

PPVS § 3 lg 1 p-le 1 on politsei ülesandeks mh avaliku korra kaitse KorS-s sätestatud alusel

ja korras. PPVS § 3 lg 6 kohaselt menetleb PPA sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud

ülesannetega seoses talle saabunud või Häirekeskuse vastuvõetud hädaabiteadet.

18. KorS § 50 lg 1 p 1 järgi võib politsei siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale

piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi,

väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks

või tõrjumiseks. KorS § 50 lg 4 sätestab, et eluruumi tohib valdaja teadmiseta siseneda vaid

siis, kui teda ei ole mõistlike pingutustega võimalik teavitada ja sisenemine on vajalik

korrarikkumise või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Ajavahemikus kella 23.00-st kuni

7.00-ni või eluruumi valdaja teadmiseta on isiku eluruumi sisenemine lubatud ainult juhul, kui

see on vajalik: 1) korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui valdusest levivad väljapoole teist isikut

oluliselt häirivad kestvad või korduvad mõjutused ja nende kõrvaldamine ei ole muul viisil

võimalik; 2) vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks. KorS § 5 lg 4 esimese lause kohaselt on

kõrgendatud oht oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure

väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15.

peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht.

KorS § 5 lg 5 järgi on vahetu oht olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur

tõenäosus, et see kohe algab.

3-22-721

19. Kohtuasja materjalides sisalduvatest Häirekeskusesse tehtud kõnede salvestuselt ilmneb,

et 18. veebruaril 2022 kella 23.50 paiku teavitati Häirekeskust sellest, et kaebaja elukohas

karjutakse (sh karjuti kõne tegemise ajal), vahepeal oli kosta kõva muusikat ning helistaja

sõnul võib korteris olla tarvitatud narkootikume. Sama helistaja tegi Häirekeskusesse kõne ka

15 minutit hiljem teatades, et kaebaja korterist oli kuulda, et seal olev mees kukkus maha ning

maha kukkusid ka pudelid. Helistaja palus kontrollida ega mees viga ei ole saanud.

20. Kuna politseipatrull saabus kaebaja elukoha aadressile eelmises punktis välja toodud

Häirekeskusesse tehtud hädaabiteadete menetlemiseks, täitsid kaebaja elukohta jõudnud

patrullpolitseinikud PPVS § 3 lg-s 6 sätestatud ülesannet.

21. PPA selgituste kohaselt ei olnud trepikotta sisenedes kuulda müra ega karjumist. Kuna

kaebaja korteri uks oli praokil, siis oli näha, et korteris on asjad põrandal laiali ning köögilaud

lõhutud. Hõikamisele ja koputamisele keegi ei vastanud. Võttes arvesse, et PPA-le oli teada

kaebaja ettearvamatu käitumine ja alkoholi liigtarbimine, tekkis

PPA sõnutsi

politseiametnikel kahtlus, et isik võib olla ohtlik endale või teistele tulenevalt oma

terviseseisundist.

22. Seega sisenesid politseiametnikud kaebaja korterisse mitte õigusrikkumise lõpetamise

eesmärgil, kuivõrd politseinike saabudes öörahu rikkumist ei toimunud, vaid seepärast, et

PPA-l tekkis kahtlus, et korteris viibinud kaebaja võis olla ohtlik nii endale ning polnud

välistatud, et ka teistele isikutele, ja kontrollimaks kaebaja terviseseisundit. Järelikult oli

tegemist vahetu kõrgendatud ohuga KorS § 5 lg 5 mõistes, mida PPA asus välja selgitama ja

tõrjuma. Seepärast oli politseiametnikel KorS § 50 lg 1 p-st 1 ja KorS § 50 lg-st 4 tulenevalt

õigus siseneda ilma kaebaja nõusoleku ja teadmiseta kaebaja eluruumi.

23. Kaebaja leiab, et PPA tegevus kaebaja korteris oli õigusvastane. Politseiametnikel ei

olnud vormikaamera sisse lülitatud, kaebajale ei antud pükste jalgapanekuks privaatsust ning

kaebaja kallal hakati vägivallatsema ja tema käed pandi raudu. Ka oli kaebaja hinnangul

õigusvastane tema kainenema viimine.

24. Esmalt märgib kohus, et ühestki õigusaktist ei tulene politseiteenistujatele kohustust oma

toimingute teostamisel kasutada vormikaamerat. Seega ei saa PPA tegevust vormikaamera

sisse lülitamata jätmisest tingitult lugeda õigusvastaseks.

25. PPA selgituste kohaselt leidsid politseinikud korterisse sisenedes eest voodis selili lamava

mehe (kaebaja), kes kõnetamisele ei reageerinud ning polnud aru saada, kas ta hingab.

Kaebaja ärkas üles raputamise peale. Mõne aja pärast toibunud kaebaja koordinatsioon oli

oluliselt häiritud, tema silma pupillid olid väga suured ning pilk ekslev, millest tekkis

politseinikel kahtlus, et tegemist võib olla narkojoobes isikuga. Politseinikud palusid kaebajal

ennast riidesse panna ja tulla politseisõiduki juurde, sest tal esinevad narkootilise aine joobe

tunnused, mispeale muutus kaebaja ründavaks, agressiivseks, keeldus koostööst ning hakkas

ebatsensuursete sõnadega politseinikke solvama.

26. Kohus leiab, et olukorras, kus politseinikel tekkis kahtlus kaebaja tervise osas, oli

põhjendatud kaebaja üles äratamine ning kaebaja seisundist tulenevalt anda korraldus

politseisõiduki juurde tulemiseks, et kontrollida võimaliku narkojoobe olemasolu. Et ka

Häirekeskusesse tehtud kõnes oli mainitud narkootikumide võimalikku tarvitamist, võis

kaebaja oluliselt häiritud koordinatsioon, suurenenud pupillid ja ekslev pilk anda

politseinikele kinnitust varasemalt tekkinud kahtlusele narkojoobe olemasolu kohta. Kuivõrd

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kohaselt on

3-22-721

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud (v.a seaduses välja toodud

erandjuhud), on üheselt mõistetav, et politseinikud soovisid kaebaja suhtes narko kiirtesti

teostada õigusrikkumise väljaselgitamiseks.

27. Kohus nendib, et kaebaja võis tunda end ebamugavalt, kui pükse jalga pannes viibis

kaebajaga samas ruumis naispolitseinik, kuid arvestada tuleb seda, et kaebaja põhjustas

kaudselt oma tegevusega (varasemalt oma korteris müra tekitamine, mis tingis

Häirekeskusesse kõnede teostamise) ja oma olekuga, mis andis politseinikele põhjendatud

kahtluse narkojoobe olemasolu kohta, olukorra, kus tal tuli taluda teatavaid ebamugavusi ja

piiranguid. Kohtu hinnangul võis naispolitseiniku juuresolek olla vajalik ka julgeoleku

tagastamiseks, arvestades kaebaja varasemat käitumismustrit. Et kohtule on usutav, et pükste

jalgapanek võttis üksnes hetke ning lisaks oli kaebajal võimalik enda privaatsust tagada

varjates end tema peal olnud tekiga, pole kohtu hinnangul PPA toiminud õigusvastaselt.

28. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollis (dtl-d 25-26) on toodud välja,

et kaebaja toimetati kainenema KorS § 42 lg 1 alusel. Kuna viidatud protokollis on PPA

märkinud joobele viitavad tunnused, mõistab kohus, et kaebaja kainenema viimise aluseks oli

mh KorS § 42 lg 2.

29. Vastavalt KorS § 42 lg-le 1 võib politsei joobeseisundis täisealise isiku toimetada tema

elu- või ööbimiskohta või kainenema politsei arestimajja või arestikambrisse või vanglasse,

kui see on vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva olulise ohu tõrjumiseks. Oluline

oht on KorS § 5 lg 3 järgi oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele,

keskkonnale või KorS § 5 lg-s 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht.

30. KorS § 42 lg 2 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võib kainenema

toimetada ilmsete joobeseisundile viitavate tunnustega isiku, kes on keeldunud joobeseisundi

kontrollimisest indikaatorvahendiga või selle tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga või kes

ei ole võimeline järgima indikaatorvahendi või tõendusliku alkomeetri kasutamise

protseduuri, samuti isiku, kellelt on võetud bioloogilise vedeliku proov joobe tuvastamiseks ja

joobeseisundi tuvastamine bioloogilise vedeliku proovi uuringuga ei ole kohe võimalik.

Sellisel juhul kirjeldab korrakaitseorgan kainenema toimetamise protokollis isikul esinevaid

joobetunnuseid.“

31. Et politseinike seletustes kajastub, et kaebaja oli oma agressiivse käitumisega ohtlik nii

iseendale kui teistele isikutele, ning kaebaja ei olnud suuteline järgima indikaatorvahendi

kasutamise protseduuri, oli kaebaja kainenemisele toimetamine õigustatud. Polnud välistatud,

et kaebaja võis oma ettearvamatu ja agressiivse käitumisega seada ohtu nii ennast kui ka teisi.

Kuna kaebaja puhul oli tegemist täiskasvanud isikuga, polnud PPA-l kohustust anda kaebaja

üle samas majas elanud kaebaja vanematele (vt KorS § 42 lg 11).

32. Politseinike seletuste järgi muutus kaebaja käitumine järjest agressiivsemaks ning ta

hakkas ka kätega vehkima. Politseinikud võtsid kaebaja kätest kinni ning palusid tal rahuneda

ning teha koostööd või muidu on nad sunnitud kasutama tema suhtes vahetut sundi. Kaebaja

keeldus korraldust täitmast ning püüdis haardest vabaneda, mistõttu kasutati tema suhtes

vahetut sundi, sh käeraudu.

33. Vahetu sund on mh inimese mõjutamine füüsilise jõuga ja erivahendi kasutamisega (KorS

§ 74 lg 1), milleks on pädevus antud ka politseile (KorS § 75 lg 1). KorS § 79 lg 1 p-st 1

tuleneb politsei õigus kasutada isiku suhtes käeraudu, kui on alusta arvata, et isik võib osutada

korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu. KorS § 76 lg 1 kohaselt võib politsei

kohaldada vahetut sundi ainult juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks,

3-22-721

tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu

haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Kui KorS § 78 lg-s 1

nimetatud hoiatusega määratakse isikule haldusakti täitmise tähtaeg, võib vahetut sundi

kohaldada, kui isik jätab haldusakti tähtaegselt täitmata. KorS § 78 lg 1 näeb ette, et enne

vahetu sunni kohaldamist on korrakaitseorgan kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes või

kelle omandis või valduses oleva looma või asja suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada.

34. Kuna kaebaja ei rahunenud ja ei olnud nõus tegema politseinikega koostööd, kaebaja

käitumine muutus järjest agressiivsemaks, ta hakkas kätega vehkima ning viimaks püüdis

politseinike haardest vabaneda, ning muud vähem koormavad meetmed puudusid, oli vahetu

sunni kohaldamine ehk füüsilise jõu ja käeraudade kasutamine lubatav (KorS § 76 lg 1).

Lisaks nähtub, et PPA hoiatas kaebajat, et kui ta ei rahune ja koostööd ei tee, siis võidakse

tema suhtes kasutada vahetut sundi (KorS § 78 lg 1).

35. Lisaks on kaebajal etteheited sellele, et kaebaja toimetati kainema palja ülakeha ja paljaste

jalgadega. Samas nähtub kohtuasja materjalides sisalduvatest politseinike ettekannetest, et

pärast kaebajale käeraudade kohaldamist aitasid politseinikud kaebajale jalanõud jalga panna.

Kaebaja väide paljajalu olemise kohta on paljasõnaline ning selle tõele vastavust ei kinnita

ükski haldus- ega kohtumenetluses kogutud tõend. Selles asjas on tegemist klassikalise sõna

sõna vastu olukorraga, kus kohus peab hindama poolte seisukohtade usaldusväärsust.

Kohtupraktikas on selgitatud, et ametniku pahausklikku käitumist ning ettekandes tõele

mittevastavate asjaolude märkimist, ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama

veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Vastupidisel juhul kujuneks olukord,

kus sõna sõna vastu olukordades oleks kaebaja väidetel ettemääratult suurem kaal ning oleks

ebamõistlikult keerukas või lausa võimatu ühe ametniku juuresolekul toime pandud

rikkumiste korral kinnipeetavate suhtes distsiplinaarseid mõjutusvahendeid kohaldada (vt

Tartu Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2019. a otsus haldusasjas nr 3-18-58, p 14).

36. Kuivõrd kaebaja suhtes kohaldati vahetut sundi, sh käeraudu, on ilmne, miks ei olnud

politseiametnikel võimalik kaebajale selga aidata jopet, vaid see võeti kaebaja jaoks kaasa.

Lisaks ei saa tähelepanuta jätta, et kaebajale võimaldati esmalt ennast ise riidesse panna, et

välja politseisõiduki juurde minna, kuid selle asemel hakkas kaebaja politseinike suhtes

agressiivselt käituma. Kohus nõustub, et veebruarikuus võis kaebajal palja ülakehaga

politseisõidukis viibimine olla ebameeldiv, kuid seejuures ei saa arvestamata jätta seda, et

olukord oli tingitud kaebaja enese käitumisest. Käesoleval juhul pidi PPA kaaluma enda

ohutust ning nende tegevuse eesmärki ja teiselt poolt kaebajal kaasnevat ebamugavust seoses

üleriiete puudumisega. On ilmne, et politseiametnike ohutus ja ohu tõrjumise kohustus kaalus

praegusel juhul üles kaebaja ebamugavuse tema kainenema toimetamisel, mille ajaline

kestvus avalikult kättesaadavatele andmetele tuginedes oli ilmselt vähem kui üks tund.

37. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et PPA tegevus kaebaja korteris ja kaebaja kainenema

toimetamisel oli õiguspärane. Seega jääb kaebaja kaebus rahuldamata.

38. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

39. Kaebaja eraelu kaitseks asendab kohus asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel kaebaja

nimi ja elukoha aadressi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja 4).

3-22-721

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm