2-23-4366/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-4366

Tsiviilasi

K.V. (pankrotis) pankrotimenetlus ja kohustustest

vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlausaldajate nimekirja kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik K.V. (pankrotis; isikukood XXX; aadress

XXX; e-post XXX)

pankrotihaldur T.K., XXX

vastuväite saanud võlausaldajad:

-

I OK Incure OÜ (rg-kood 11542046),

lepinguline esindaja M.K.

-

II M.E.O. (rg-kood XXX ), lepinguline

esindaja I.V.

-

III

Bondora

AS

(rg-kood

11483929),

lepinguline esindaja A.T.

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada võlausaldajate nimekiri K.V. (pankrotis; isikukood XXX) pankrotimenetluses

järgnevalt:

2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2):

Jrk nr

Võlausaldaja nimi, isiku- või registrikood

Nõude suurus (eurot) Jaotise %

1. Bondora AS (rg-kood 11483929)

2040,51

13,759

2. Holm Bank As (rg-kood 14080830)

3139,02

21,166

3. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood

10746479)

163,39

1,102

4. OK Incure OÜ (rg-kood 11542046)

1502,25

10,129

5. Bigbank AS (rg-kood 10183757)

4805,30

32,401

6. M.E.O. (rg-kood XXX )

3180,08

21,443

Kokku

14 830,55

100,000

Ükski nõue ei ole loetud kaitsmiseta tunnustatuks. Ühegi nõude puhul ei ole tegemist

solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist

tuleneva nõudega. Nõuete suhtes ei kehti võlgniku vastuväide.

Tsiviilasi nr 2-23-4366

2. Jätta K.V. (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt tunnustamata OK Incure nõue

1334,95 euro ulatuses.

3. Jätta K.V. (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt tunnustamata M.E.O. nõue 2237,21

euro ulatuses.

4. Jätta K.V. (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt tunnustamata Bondora AS nõue

2039,68 euro ulatuses.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määramata.

6. Avaldada teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded ning saata määrus haldurile, võlgnikule ja vastuväite saanud võlausaldajatele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad haldur, vastuväite esitanud võlgnik, vastuväite esitanud või vastuväite

saanud võlausaldaja ja võlausaldaja, kelle nõude ennistamise taotlust ei rahuldatud, esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta teate kättetoimetamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Teade loetakse kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus kuulutas 24.04.2023 määrusega välja K.V. (võlgnik) pankroti, algatas

võlgniku kohustusest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku

ülesannetes T.K. (haldur). Teade pankroti väljakuulutamise kohta avaldati Ametlikes

Teadaannetes 24.04.2023. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 10.05.2023.

2. Võlausaldajad olid kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt 26.06.2023 (24. ja

25.06.2023 olid puhkepäevad). Haldur koostas esialgse võlausaldajate nimekirja ning teatas

võlausaldajatele 06.07.2023 Ametlikes Teadaannetes võimalusest tutvuda nimekirjaga ja

esitada vastuväiteid kuni 31.07.2023.

3. 28.08.2023 e-kirjas palus haldur jätta 16.08.2023 kohtule esitatud võlausaldajate nimekirja

tähelepanuta ning esitas 18.09.2023 täpsustatud võlausaldajate nimekirja.

Avaldusi nõude esitamise tähtaja ennistamiseks ei esitatud. Pandiga tagatud võlausaldajate

nõuded ja pandiõigused puudusid. Ühtegi nõuet ei loetud kaitsmiseta tunnustatuks

pankrotiseaduse (PankrS) § 1003 lg 4 alusel. Võlgnik ja võlausaldajad nõuetele vastuväiteid ei

esitanud.

Haldur andis Holm Bank AS-le, OK Incure OÜ-le (võlausaldaja I) ja M.E.O. (võlausaldaja II)

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Holm Bank AS vastas tähtaegselt ja haldur vastuväidet

nõudele ei esitanud. Võlausaldaja I vastas tähtaegselt, loobus meeldetuletustasu 30 euro

nõudest ja nõudeks jäi 2837,20 eurot; haldur esitas vastuväite 1334,97 eurot ja tunnustas nõuet

1502,23 eurot; võlausaldaja I vastuväitele ei vastanud. Võlausaldaja II vastas tähtaegselt; haldur

esitas vastuväite 2237,21 eurot ja tunnustas nõuet 3180,08 eurot (vastuväite tekstis märgitud

ekslikult 3812,79 eurot); võlausaldaja II vastuväitele ei vastanud. Haldur esitas vastuväite ka

Bondora AS (võlausaldaja III) nõudele ning tunnustas nõuet 2040,51 eurot; võlausaldaja III

esitas vastuväite kohta seisukoha, haldur jäi vastuväite juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. PankrS § 1003 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt lahendab kohus võlausaldajate nimekirja

kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt,

Tsiviilasi nr 2-23-4366

määrab nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja

30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega; kohus võib vajaduse korral

võlausaldajate nimekirja kinnitamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. PankrS § 1003

lg 2 järgi jätab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastab selle haldurile

määrusega, kui võlausaldajate nimekirja vormistamisel ei ole järgitud pankrotiseaduses

sätestatud korda ja nõudeid või on rikutud võlausaldaja õigusi, eelkõige vastuväidete ja

seisukohtade esitamisel, ja kohus ei saa ise puudust kõrvaldada. Vastavalt PankrS § 1003 lg 3

esimesele lausele loetakse nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus

tunnustatuks, kui sellele ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui

vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur vastuväitest loobub.

5. Kohus lahendab halduri vastuväited kolme võlausaldaja nõudele.

5.1. Haldur tugineb igas vastuväites mh sellele, et järgitud ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Seoses vastutustundliku laenamise põhimõttega märgib kohus järgmist, mis kehtib

iga vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu kohta.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud

tingimustel

tagasi

maksma

(edaspidi

krediidivõimelisus)

ja

2)

hindama

tarbija

krediidivõimelisust.

VÕS

§

4034

lg

kohaselt

võib

krediidiandja

tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

VÕS § 4034 lg 2 teise lause järgi peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg-st 3

tulenevalt peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsima vajadusel tarbijalt teavet. Samas peab krediidiandja tarbijalt saadud

teavet VÕS § 4034 lg 4 teise lause alusel vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 ka kontrollima. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS-s ja VÕS-s

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav krediidivõimelisuse

hindamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et laenuandja ei saa võlgniku krediidivõimet hinnates

tugineda üksnes võlgniku taotluses märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata ja

arvestamata tema pangakonto väljavõtetelt nähtuva teabe ja muu laenuandjale teadaoleva

informatsiooniga (vt nt Tartu Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX määrus tsiviilasjas nr XXX, p

8). Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese ja

teise lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi

Tsiviilasi nr 2-23-4366

peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli 0%

aastas 01.07.2016–31.12.2022, seega ka vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajal.

5.2. Võlausaldaja I (OK Incure OÜ) esitas 05.05.2023 nõudeavalduse summas

2867,20 eurot – põhivõlg 1999,20 eurot, intress 700,75 eurot, viivis kuni ülesütlemiseni

9,69 eurot, viivis 25.02–24.04.2023 eest 77,56 eurot, meeldetuletustasu 30 eurot, nõudekulud

50 eurot.

Nõude aluseks on B.F.O. (laenuandja) ja võlgniku vahel 17.02.2022 sõlmitud krediidileping

nr XXX, millega võlgnik sai kasutada laenu limiidiga 2000 eurot, intressimäär 36% aastas,

viivisemäär 24% aastas. Laenuandja ütles krediidilepingu alates 24.02.2023 üles ja teavitas

võlgnikku krediidilepingust tulenevate nõuete loovutamisest võlausaldajale I.

5.2.1. Haldur andis 06.07.2023 ettekirjutusega võlausaldajale I tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Nõue on tõendamata. Puuduvad andmed põhinõude jäägi kujunemise ja selle

kohta, kuidas ja kas võlgnik on kohustusi laenuandjale täitnud, ning tõendid

meeldetuletustasude

ja

nõudekulude

kohta.

Samuti

tuleb

selgitada

võlgniku

krediidivõimelisuse kontrollimist.

5.2.2. Võlausaldaja I 17.07.2023 vastuse järgi on võlgnik kasutanud laenu kokku

4266,70 eurot ja teinud tagasimakseid 2764,45 eurot, millest on põhiosa katteks arvestatud

2267,50 eurot, intressi katteks 479,56 eurot, tasude katteks 15 eurot ja viivise katteks 2,39 eurot.

Tasumata on põhivõlg 1999,20 eurot (4266,70 - 2267,50). Võlausaldaja I loobub

meeldetuletustasu 30 euro nõudest. Nõudekulu 50 eurot tuleneb VÕS § 1132 lg 2 p-st 3;

võlausaldaja I on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada võlgnikuga

kontakti kokkuleppe saavutamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohta esitas võlausaldaja I

lisana laenuandja kokkuvõtte; laenuandaja hindas pangakonto väljavõtet, mille alusel veendus

võlgniku krediidivõimelisuses, samuti tegi päringud erinevatesse registritesse. Võlausaldaja I

palub tunnustada oma nõuet vähendatud kujul 2837,20 eurot.

5.2.3. Haldur esitas 28.08.2023 vastuväite summas 1334,97 eurot. Vastutustundliku laenamise

põhimõtet ei ole järgitud, mistõttu tuleb tunnustada nõuet vaid tagastamata laenujäägi ehk

1502,23 euro ulatuses. Võlgnik sai laenu 4266,70 eurot ja tegi tagasimakseid 2764,45 eurot,

seega on laenujääk 1502,25 eurot. Laenuandja võttis arvesse pangakontole laekuvad summad

neid sisuliselt hindamata. Selgelt on näha, et võlgnikul puudub püsiv sissetulek, ta saab raha

eraisikutelt ja teostab peale laenuandja tagasimakseid ka teistele võlausaldajatele. Laenuandja

pidas jätkuvaks ja püsivaks sissetulekuks viimasel kuul AS-lt Bondora saadud laenu 3000 eurot.

Detsembris 2022 sai võlgnik töötuhüvitist, mis tähendab, et ta oli veel kaks kuud tagasi töötu.

Kontoväljavõtte põhjal ületavad võlgniku kuue kuu kulud tulusid.

5.2.4. Haldur andis võlausaldajale I vastuväite kohta seisukoha esitamiseks aega kuni

12.09.2023, võlausaldaja I seisukohta ei esitanud.

5.2.5. Kohus leiab, et põhjendatud on jätta võlausaldaja I nõue tunnustamata

1334,95 euro ulatuses ja tunnustada nõuet 1502,25 eurot.

Võlausaldaja I ei ole oma avaldustes toonud välja asjaolusid ja andmeid vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgmise kohta, sh milliste konkreetsete näitajate alusel tuvastati, et

võlgnik on krediidivõimeline. Piisav ei ole üldsõnaline viide laenuandja kokkuvõttele ja

pangakonto väljavõttele ning registritesse päringute tegemisele. Kohus ei otsi ise tõenditest

asjaolusid, millega võlausaldaja nõuet põhistada. Oma nõude arvestuse, koosseisu ning kõik

selle põhjendatuse hindamiseks vajalikud asjaolud peab välja tooma võlausaldaja, seda eriti

olukorras, kus nõudele on esitatud vastuväide. Kohus märgib siiski, et ka avaldusele lisatust ei

saa teha järeldust, et võlgnikule laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Tsiviilasi nr 2-23-4366

Laenuandaja e-kirjas on märgitud osaliselt arusaamatute väliste päringute loetelu ning see, et

Creditinfo skoor oli 97,3 ja maksehäired puudusid. E-kirja lisadeks on üldine kirjeldus kliendi

krediidivõimelisuse hindamise kohta ja analüüs võlgniku kohta. Laenuandaja analüüsis

võlgniku 19.10.2021–16.02.2022 kontoväljavõtet ning tuvastas, et sissetulekud olid sel

perioodil 12 556,78 eurot ja väljaminekud 12 670,82 eurot. Mh laekus 63,20 eurot

hasartmängudest, 3596,93 eurot eraisikutelt, 1505 eurot sularahas, XXX eurot töötasu (XXX

eurot novembris, XXX eurot detsembris ja XXX eurot veebruaris), novembris XXX eurot

haigushüvitis, jaanuaris XXX eurot Töötukassalt ning veebruaris 3000 eurot laen

Bondora AS-lt. Kulude hulgas on mh laenude tagasimaksed 2695,21 eurot (sh novembris

375,67 eurot, detsembris 306,15 eurot, jaanuaris 391,03 eurot ja veebruaris 1622,36 eurot).

Kohus nõustub halduriga, et kontoväljavõtte põhjal ületasid võlgniku kulud tulusid, puudus

püsiv sissetulek ja sissetuleku hulka arvati ka Bondora AS-lt saadud laen, samas olid võlgnikul

kohustused teiste laenuandjate ees. Võlausaldaja I (ega laenuandaja) ei ole selgitanud, milliseid

sissetulekuid ja kulusid millistel põhimõtetel konkreetsel juhul lõppkokkvõttes arvesse võeti

ega välja toonud ka vaidlusalusest krediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste mõju.

Asjaolusid ja tõendeid selle kohta, milliseid andmeid laenuandja võlgnikult endalt küsis ja sai,

ei ole samuti esitatud. Vaatamata sellele, et laenuandaja tutvus võlgniku kontoväljavõttega, ei

saa asuda seisukohale, et võlgnikule laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Esitatu põhjal ei saa pidada võlgnikku krediidivõimeliseks.

Eeltoodut ning VÕS § 4034 lg 7 esimest ja teist lauset arvestades puudub võlausaldajal alus

lugeda makstust tasutuks ja nõuda intressi rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud määras lepingu

sõlmimise ajal (seega 0% aastas). Laenuandja ei ole VÕS § 403⁴ lg 7 kolmanda lause kohaselt

määranud uuesti tagasimakseid ja neid võlgnikule teatavaks teinud. Seega ei ole võimalik asuda

seisukohale, et võlgnik oleks maksetega viivitanud ning viivis ja sissenõudekulud oleksid

põhjendatud. Kogu võlgniku tasutud 2764,45 eurot tuleb lugeda makstuks laenu 4266,70 euro

katteks (mh VÕS § 411 tähenduses krediidi võimaliku ennetähtaegse tagasimaksena),

tunnustada üksnes võlausaldaja I põhinõuet 1502,25 euro ulatuses (4266,70 - 2764,45) ning

jätta nõue tunnustamata 1334,95 euro ulatuses (2837,20 - 1502,25).

5.3. Võlausaldaja II (M.E.O. ) esitas 13.06.2023 nõudeavalduse summas 5417,29 eurot –

põhivõlg 4988,92 eurot ja intress 428,37 eurot.

Võlausaldaja II ja võlgnik sõlmisid interneti vahendusel 17.09.2021 kliendilepingu

nr 6172105808, mille alusel võlausaldaja II võimaldas võlgnikul taotleda laenu ja vajadusel

täiendavat laenuosa krediidilimiidi piires. 17.09.2021–06.04.2022 taotles võlgnik laenu ja kuus

korda täiendavat laenu järgmiselt:

1) 17.09.2021 laen 2500 eurot, 17.09.2021 tagasi makstud 0 eurot, põhisumma jääk

2500 eurot;

2) 17.09.2021 täiendav laenuosa 2500 eurot, uus põhisumma 5000 eurot, 17.–22.09.2021

tagasi makstud 728,10 eurot (sh põhiosa 470,10 eurot), põhisumma jääk 4529,90 eurot

(5000 - 470,10);

3) 22.09.2021 täiendav laenuosa 300 eurot, uus põhisumma 4829,90 eurot, 22.09.–

03.10.2021 tagasi makstud 0 eurot, põhisumma jääk 4829,90 eurot;

4) 03.10.2021 täiendav laenuosa 100 eurot, uus põhisumma 4929,90 eurot, 03.10.2021–

18.02.2022 tagasi makstud 1028,89 eurot (sh põhiosa 597,51 eurot), põhisumma jääk

4332,39 eurot (4929,90 - 597,51);

5) 18.02.2022 täiendav laenuosa 450 eurot, uus põhisumma 4782,39 eurot, 18.02.–

06.04.2022 tagasi makstud 480,22 eurot (sh põhiosa 143,47 eurot), põhisumma jääk

4638,92 eurot (4782,39 - 143,47);

6) 06.04.2022 täiendav laenuosa 200 eurot, uus põhisumma 4838,92 eurot, 06.04.2022

tagasi makstud 0 eurot, põhisumma jääk 4838,92 eurot;

Tsiviilasi nr 2-23-4366

7) 06.04.2022 esitas võlgnik taotluse täiendava laenuosa 150 euro saamiseks ja kinnitas ka

kliendilepingu tingimusi. Võlausaldaja II rahuldas taotluse ja kandis 06.04.2022 võlgniku

kontole täiendava laenusumma 150 eurot. Uueks laenusumma suuruseks sai 4988,92

eurot (4838,92 + 150). Vastavalt 06.04.2022 tingimusetele võttis võlgnik 84 kuuks laenu

4988,92 eurot, intressimäär 41,22% aastas, krediidi kulukuse määr 50,80% aastas.

06.04.2022 oli laenu põhiosa 4988,92 eurot. 06.04.2022–24.04.2023 tasus võlgnik

2460,71 eurot, millest arvestati 1712,44 eurot põhiosa, 738,27 eurot kõrvalkulude ja 10 eurot

meeldetuletuste katteks. Seega on põhivõlg 24.04.2023 seisuga 4988,92 eurot (4988,92 - 0).

Vastavalt laenu tagastamise graafikule on tasumata intress 428,37 eurot (147,16 eurot

03.10.2022; 142,75 eurot 02.11.2022; 138,46 eurot 02.12.2022).

5.3.1. Haldur andis 06.07.2023 ettekirjutusega võlausaldajale II tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, võlausaldajal II tuli selgitada ja tõendada vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgmist.

5.3.2. Võlausaldaja II 07.07.2023 vastuse kohaselt järgis ta vastutustundliku laenamise

põhimõtet ja hindas võlgniku krediidivõimelisust vajaliku hoolega. Võlgnikul puudusid Credit

Info Eesti AS maksehäireregistris kehtivad maksehäired, kirjed Ametlikes Teadaannetes ja ka

muudest interneti otsingumootoritest ei leitud lepingu sõlmimist välistavat infot. Lisaks küsis

võlausaldaja II võlgnikult teavet tema sissetulekute ja väljaminekute kohta ning hindas seda

kuue kuu kontoväljavõtte põhjal. Võlgnik märkis, et tal on kehtiv XXX L.E.O. XXX, ta on

läbinud katseaja, igakuine netosissetulek on töötasu XXX eurot ja püsivad väljaminekud XXX

eurot, tähtaegselt tasumata laenu- või muud maksed puuduvad. Samuti andis võlgnik

kliendilepingu p-s 4 kinnitused seoses oma majandusliku olukorra ning teadlikkusega.

Võlgnikule jäi pärast püsikohustuste ja võlausaldajaga II sõlmitud lepingu täitmist igakuine

reserv 530 eurot.

5.3.3. Haldur esitas 28.08.2023 vastuväite 2237,21 eurot. Võlgnik sai laenu 6050 eurot ja tegi

tagasimakseid 2460,71 eurot. Kuna võlgnik sai laenu 6050 eurot ja tagastas 2237,21 eurot, on

laenujääk 3812,79 eurot, millele haldur vastuväidet ei esita. Võlausaldaja II ei hinnanud

võlgniku krediidivõimelisust sisuliselt, vaid üksnes formaalselt. Võlausaldaja II andis kuuel

korral laenu, suurendades iga eelmise laenu võlga uue laenusumma võrra. Võlausaldaja II jätkas

krediidi andmist isegi siis, kui võlgnik oli eelmiste tagasimaksetega viivituses. Kontoväljavõtte

järgi on võlgniku sissetulekuallikaks teised krediidiandjad (BB Finance ja Bondora) ning ta sai

detsembris lõpparve.

5.3.4. Haldur andis võlausaldajale II vastuväite kohta seisukoha esitamiseks aega kuni

12.09.2023, võlausaldaja II seisukohta ei esitanud.

5.3.5. Kohtule 18.09.2023 esitatud võlausaldajate nimekirjas märkis haldur oma vastuväiteks

2237,21 eurot ja võlausaldaja II tunnustatud nõudeks 3180,08 eurot. Haldur selgitas, et eksis

vastuväite tekstis tunnustatud nõude summaga ja palus lugeda õigeks 3180,08 eurot (5417,29 -

2237,21).

5.3.6. Kohus leiab, et võlausaldaja II nõue tuleb jätta tunnustamata 2237,21 euro

ulatuses ja tunnustada nõuet 3180,08 eurot.

Võlausaldaja II ei ole tõendanud, et järgis võlgnikule laenu andes vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Võlausaldaja II ei ole selgitanud ega tõendanud, milliseid sissetulekuid ja kulusid ta

millistel põhimõtetel konkreetsel juhul arvesse võttis ega välja toonud ka vaidlusalustest

laenulepingutest tulenevate rahaliste kohustuste mõju. Võlausaldaja II andis võlgnikule

perioodil 17.09.2021–06.04.2022 laenu seitsmel korral, sh 17.09.2021 kokku 5000 eurot.

Võlausaldaja II 07.07.2023 vastuses märgitud töötasu ja väljaminekute andmed (vastavalt

830 eurot ja 300 eurot) avaldas võlgnik lisatud küsimustikest nähtuvalt alles 06.04.2022, mil

Tsiviilasi nr 2-23-4366

taotles täiendavat laenu 150 eurot. Varasemate laenude kohta ei ole võlausaldaja II oma

avaldustes asjaolusid välja toonud. Samuti ei ole võlausaldaja II selgitanud, millal ja kuidas ta

võlgniku pangakonto väljavõtteid hindas ja mida sealt tuvastas. Kohtule on esitatud pangakonto

väljavõte üksnes perioodi 03.09.2021–03.03.2022 kohta. Seega ei ole võlausaldaja II tõendanud

mh seda, et ta oleks küsinud ja hinnanud võlgniku pangakonto väljavõtet juba 17.09.2021, mil

sõlmiti kliendileping ja anti suurim laen 5000 eurot. Samas ilmneb vähemalt kohtule esitatud

pangakonto andmetest ja ülevaatest, et võlgnikku ei saa pidada krediidivõimeliseks – puudus

regulaarne ja stabiilne sissetulek ning suure osa sissetulekust moodustasid hüvitised

(septembris XXX eurot, oktoobris XXX eurot, novembris XXX eurot ja veebruaris

XXX eurot), lõpparve XXX eurot detsembris ja laekumised krediidiandjatelt (nt septembris

1345 eurot B.F.O., veebruaris 758,61 eurot B.F.O. -lt ja 3000 eurot Bondora AS-lt), samuti olid

igakuised kohustused teiste võlausaldajate ees (nt tasuti septembris Telia Eesti AS-le 1163

eurot ja AS-le LHV Finance 376 eurot, oktoobris Telia Eesti AS-le 49,40 eurot, AS-le LHV

Finance 122 eurot ja B.F.O. 120,12 eurot, novembris Telia Eesti AS-le 166,09 eurot ja B.F.O.

60,06 eurot, detsembris Telia Eesti AS-le 150,04 eurot, jaanuaris Telia Eesti AS-le 191,83

eurot, AS-le LHV Finance 150 eurot ja B.F.O. -le 60,06 eurot, veebruaris Telia Eesti AS-le

169,70 eurot ja AS-le LHV Finance 300 eurot) (kontoväljavõtte lk 2).

Eeltoodut ning VÕS § 4034 lg 7 esimest ja teist lauset arvestades puudub võlausaldajal II alus

lugeda makstust tasutuks ja nõuda intressi rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud määras lepingute

sõlmimise ajal (seega 0% aastas). Võlausaldaja II ei ole VÕS § 403⁴ lg 7 kolmanda lause

kohaselt määranud uuesti tagasimakseid ja neid võlgnikule teatavaks teinud. Seega ei ole

võimalik asuda seisukohale, et võlgnik oleks maksetega viivitanud ning meeldetuletuste tasud

oleksid põhjendatud. Kogu võlgniku tasutu tuleb lugeda makstuks laenu katteks

(mh VÕS § 411 tähenduses krediidi ennetähtaegse tagasimaksena). Võlausaldaja II avaldustest

ja maksekorraldustest nähtuvalt sai võlgnik laenu 6200 eurot (2500 + 2500 + 300 + 100 + 450

+ 200 + 150; nõudeavalduse lisad 3 ja 5) ning tegi tagasimakseid 4697,92 eurot (2237,21 eurot

17.09.2021–06.04.2022 (728,10 + 1028,89 + 480,22) ja 2460,71 eurot 06.04.2022–

24.04.2023), mistõttu oleks võlausaldaja II nõue põhjendatud vaid põhivõla 1502,08 euro

ulatuses (6200 - 4697,92). Arvestades, et võlausaldaja II esitas nõude 5417,29 eurot ning haldur

esitas sellele vastuväite 2237,21 euro ulatuses, saab ka kohus jätta nõude tunnustamata vaid

2237,21 euro ulatuses ning nõuet tuleb tunnustada summas 3180,08 eurot (5417,29 - 2237,21).

5.4. Võlausaldaja III (Bondora AS) esitas 02.05.2023 nõudeavalduse summas

4152,11 eurot – 14.02.2022 lepingu nr XXX(laenusumma 3189 eurot) alusel laenujääk

3588,13 eurot (põhiosa 3133,84 eurot, intress 318,61 eurot, haldustasu 63,76 eurot, tingimuste

muutmise tasu 71,92 eurot); 16.03.2022 lepingu nr XXX (laenusumma 425 eurot) alusel

laenujääk 472,07 eurot (põhiosa 420,80 eurot, intress 42,79 eurot, haldustasu 8,48 eurot);

maksmata arved 91,91 eurot. Lepingud öeldi üles 08.03.2023.

5.4.1. Haldur esitas 21.07.2023 vastuväite võlausaldaja III nõudele täies ulatuses, samas

tunnustas põhinõuet 2040,51 eurot (3133,84 + 420,80 - võlgniku avaldatud tagasimaksed

1514,13). Nõudeavaldusest ja lisadest ei selgu võla kujunemine. Lisaks ei ole tõendatud ja

põhjendatud haldustasud, maksmata arved ning meeldetuletustasud. Arusaamatuks jääb, mis

teenus on XXX ja XXX, seda ei ole laenulepingutes kokku lepitud ega krediidi kulukuse määras

arvestatud. Esitatust ei nähtu ka, et võlausaldaja III oleks veendunud võlgniku

krediidivõimelisuses, mistõttu on põhjendatud intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras.

Samuti on intressimäär liiga kõrge ja ning seega tühine.

5.4.2. Võlausaldaja III 14.08.2023 seisukoha kohaselt arvestati laenumakseid vastavalt

maksegraafikule. Võlgnik on tasunud põhiosa katteks lepingu nr XXX alusel kokku 55,16 eurot

ja lepingu nr XXX alusel 4,20 eurot. Võlgnik jäi mõlema lepingu maksetega viivitusse alates

05.12.2022 osamaksest, intressi- ja haldustasuvõlg on tekkinud perioodil 05.12.2022–

Tsiviilasi nr 2-23-4366

08.03.2023. Tulenevalt arvutuslikust eksimusest palus võlausaldaja III muuta nõudeavalduses

märgitud laenulepingu nr XXX nõude suurust ja lugeda uueks sõnastuseks: laenujääk on

3588,13 eurot (laenu põhiosa 3133,84 eurot, intress 318,61 eurot, lepingu haldustasu 63,76

eurot). Haldustasu on lepitud kokku laenulepingute eritingimuste p-s 1.21, määr 4%

laenusummast aastas.

XXX, XXX XXX on lisateenused, mis sõlmitakse eraldi, teenused kehtivad kõikide laenude

puhul. Nõudeavaldusele on lisatud lisateenuste lepingud ja nende raames tasumata arved.

Lisateenused on kliendi tellitud teenused, lepingud on kinnitatud allkirjaga. Krediidisaaja

kohustus tasuma igakuised teenuse makseid, tasumata on arved alates 05.12.2022. Kuutasu on

fikseeritud hinnakirjas ega sõltu laenulepingute arvust.

Võlausaldaja

III

kasutab

vastutustundliku

laenamise

põhimõtte

järgmiseks

mh

tarkvaralahendust, mis arvutab riskitaseme matemaatiliste ja ennustavate riskimudelite alusel.

Mudelid analüüsisid võlgniku laenuavalduses esitatud andmeid ja tehti laenupakkumine, mille

võlgnik kinnitas. Lisaks võlgniku avaldatud sissetulekutele ja kohustustele kontrollis

võlausaldaja III ka krediidiinfo andmeid (aktiivsed maksehäired puudusid) ja pangakonto

väljavõtet (14.02.2022 oli regulaarne sissetulek XXX eurot ja kohustused 252,41 eurot ning

jõukohane laenusumma kuumakse 114,79 eurot; 16.03.2022 oli regulaarne sissetulek

634,85 eurot ja kohustused 252,41 eurot ning jõukohane laenusumma kuumakse 15,30 eurot).

Intressimäär ei olnud liiga kõrge. Halduri viidatud Riigikohtu lahend käsitleb viivist, mitte

intressi, võlausaldaja III ei nõua viivist.

5.4.3. Kohtule 18.09.2023 esitatud võlausaldajate nimekirjas märkis haldur võlausaldaja III

esitatud nõude suuruseks 3937,01 eurot, oma vastuväiteks 1896,50 eurot ja võlausaldaja III

tunnustatud nõudeks 2040,51 eurot. Võlausaldaja III ei ole krediidivõimelisuse kontrolli

sisuliselt teostanud ning väljastas laenu isikule, kelle laenu tagastamise võimekus ei olnud

jätkusuutlik.

5.4.4. Kohus leiab, et võlausaldaja III nõuet tuleb tunnustada summas 2040,51 eurot ja

nõue tuleb jätta tunnustamata 2039,68 euro ulatuses.

Võlausaldaja III palus 02.05.2023 nõudeavalduses tunnustada oma nõuet summas 4152,11

eurot, sh 14.02.2022 lepingu nr XXX alusel laenujääki 3588,13 eurot (põhiosa 3133,84 eurot,

intress 318,61 eurot, haldustasu 63,76 eurot, tingimuste muutmise tasu 71,92 eurot).

14.08.2023 seisukohas palus võlausaldaja III lugeda laenulepingust nr XXX tuleneva nõude

sõnastuseks, et laenujääk on 3588,13 eurot (laenu põhiosa 3133,84 eurot, intress 318,61 eurot,

lepingu haldustasu 63,76 eurot). Seega jättis võlausaldaja III oma nõudest välja tingimuste

muutmise tasu 71,92 eurot, kuid ei vähendanud otseselt selle võrra oma nõude suurust. Haldur

märkis võlausaldajate nimekirjas võlausaldaja III esitatud nõude suuruseks 3937,01 eurot. Kui

arvata esialgsest nõudest maha tingimuste muutmise tasu 71,92 eurot, oleks võlausaldaja III

nõude suurus 4080,19 eurot (4152,11 - 71,92). Kohus loeb võlausaldaja III esitatud lõplikuks

nõude suuruseks 4080,19 eurot.

Võlausaldaja III esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ei saa asuda seisukohale, et võlgnikule

laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja III viitab

tarkvaralahendusele, riskimudelitele ning sise-eeskirjale, kuid ei too välja asjaolusid ja

tõendeid, mida ja kuidas konkreetse võlgniku puhul arvestati ja hinnati. Võlausaldaja III

esitatust ei nähtu, milliseid andmeid küsiti ja saadi võlgnikult, samuti see, milles konkreetselt

seisnesid võlgniku pangakonto väljavõttelt väidetavalt tuvastatud sissetulekud ja kohustused.

Mh jääb arusaamatuks, mida peetakse silmas kohustuste all (kas nt finantskohustusi ja/või

muidu kulusid, sh majapidamiskulusid jms (VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause, KAVS § 49 lg 1)).

14.08.2023 vastusele on lisatud krediidiinfo päringu vastus, millest nähtuvalt oli võlgnikul

viimase aasta (sh viimase kuue kuu) jooksul maksehäireid. Võlausaldaja III märkis vastuse

Tsiviilasi nr 2-23-4366

lisaks ka kontoväljavõtted, kuid lisatud failist ei ole võimalik andmeid arusaadavalt tuvastada.

Arvestades laenu andmise aega, kattub kontoväljavõte ilmselt vähemalt osaliselt võlausaldajate

I ja II esitatud väljavõtetega. Eespool tuvastas kohus, et võlgnikul puudus regulaarne ja stabiilne

sissetulek, mh sisaldus laekumistes ka teiste laenulepingute alusel saadu, ning olid kohustused

teiste krediidiandjate ees. Kohus nõustub halduriga, et võlausaldaja III ei ole

krediidivõimelisuse kontrolli sisuliselt teostanud ning väljastas laenu isikule, kelle laenu

tagastamise võimekus ei olnud jätkusuutlik; mh ei nähtu, et võlausaldaja III oleks hilisema

laenu andmisel võtnud arvesse isegi tema enda ees olevat varasemat finantskohustust.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ning VÕS § 4034 lg 7 esimest ja teist

lauset arvestades puudub võlausaldajal III alus lugeda makstust tasutuks ja/või nõuda mh

lepingutasu, haldustasu, samuti intressi rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud määras lepingute

sõlmimise ajal (seega 0% aastas).

Põhjendatuks ei saa pidada ka maksmata arvetest tulenevat nõuet 91,91 eurot. Piisav ei ole

võlausaldaja III üldsõnaline selgitus, et XXX, XXX, XXX on eraldi sõlmitavad lisateenused,

mis kehtivad kõigi laenude puhul. Arusaamatuks jääb, milles teenus seisnes ja kuidas on sellest

tulenev võimalik nõue kujunenud. Arvestades, et tegemist on kõigi laenudega seotud

lisateenusega, ei ole võlausaldajal III alust seda nõuda ka tulenevalt vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärgedest.

Eeltoodut arvestades tuleb kogu võlgniku tasutud raha lugeda makstuks laenu põhiosa katteks

(mh VÕS § 411 tähenduses krediidi ennetähtaegseks tagasimakseks).

Nõudeavalduse kohaselt oli laenusumma 14.02.2022 lepingu alusel 3189 eurot ja 16.03.2022

lepingu alusel 425 eurot. Nõudeavalduses ja lepingute p-s 1.12 märgitud algsetes

laenusummades sisaldub ka lepingu p-s 1.22 märgitud lepingutasu, mis arvati üldtingimuste

p-st 4.1 ja nõudeavaldusele lisatud maksekorraldustest nähtuvalt juba väljamaksete tegemisel

laenusummast maha. Seega on väljamakstud ja saadud laenusummad lepingutasude võrra

väiksemad: 14.02.2022 lepingu järgi 3000 eurot (laenusumma 3189 eurot - lepingutasu

189 eurot) ja 16.03.2022 lepingu järgi 400 eurot (425 - 25). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tõttu ei ole võlausaldajal III õigust nõuda lepingutasu kokku 214 eurot

(189 + 25).

Võlausaldaja III 14.08.2023 seisukohale lisatud arvestusest nähtuvalt laekus võlgnikult

14.02.2022 lepingu nr XXX alusel 848,88 eurot ning 16.03.2022 lepingu nr XXX alusel 97,56

eurot, seega kokku 946,44 eurot. Samas ei kajastu tabelis XXX, XXX, XXX lisateenuste tasud.

Halduri vastuväite kohaselt tegi võlgnik tagasimakseid kokku 1514,13 eurot, võlausaldaja III

ei ole vastupidist väitnud.

Seega tuleb lugeda kogu võlgniku tasutud 1514,13 eurot makstuks krediidisumma 3400 euro

(3000 + 400) katteks ning pidada võlausaldaja III nõuet põhjendatuks põhiosa 1885,87 euro

ulatuses (3400 - 1514,13). Arvestades, et haldur ei vaidlustanud võlausaldaja III nõuet

2040,51 euro ulatuses, tuleb ka kohtul tunnustada nõuet 2040,51 eurot. Võlausaldaja III nõue

tuleb jätta tunnustamata 2039,68 euro ulatuses (4080,19 - 2040,51).

6. Halduri 18.09.2023 esitatud lõplik võlausaldajate nimekiri sisaldab PankrS § 1001 lg-s 2

ja § 1002 lg-s 3 märgitud andmeid, v.a PankrS § 1001 lg 2 p-s 10 märgitud võlausaldajate

häälte arvu. See ei anna siiski alust jätta nimekirja kinnitamata ja haldurile tagastada. Kohus

leiab, et põhilises osas on nimekirja vormistamisel järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda

ja nõudeid ning sellest ei nähtu, et lõppkokkuvõttes oleks rikutud võlausaldajate õigusi.

Haldur on võimaldanud võlausaldajatel tutvuda nimekirjaga ja esitada vastuväiteid

pankrotiseadusega sätestatud tähtaja jooksul ning kontrollinud esitatud nõuete põhjendatust

ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Seoses võlausaldajate I ja II nõuetega märgib

kohus, et sisuliselt on haldur esitanud neile vastuväited juba 06.07.2023 puuduste

Tsiviilasi nr 2-23-4366

kõrvaldamise ettekirjutustes, seega enne vastuväidete esitamise tähtaja möödumist;

28.08.2023 andis haldur võlausaldajatele I ja II täiendava võimaluse seisukohtade esitamiseks.

Kohus leiab, et halduri 18.09.2023 esitatud lõplik võlausaldajate nimekiri tuleb kinnitada

ning määrata võlausaldajate nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised vastavalt nimekirjas

toodule, arvestades vastuväidete lahendamisel tuvastatut. Pandiõigusega tagatud nõudeid ei

esitatud. Võlausaldajate nõuded kokku 14 830,55 eurot on tunnustatud 2. rahuldamisjärgu

nõuetena ehk muude tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuetena PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi.

Tegemist ei ole solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega

haldusaktist tulenevate nõuetega (PankrS § 1003 lg 5 p 6). Nõuete suhtes ei kehti võlgniku

vastuväide (PankrS § 1003 lg 5 p 7). Ükski nõue ei ole PankrS § 1003 lg 4 alusel kaitsmiseta

tunnustatud. Võlausaldajate I, II ja III nõuded jätab kohus osaliselt tunnustamata

(vt põhjendava osa p 5).

7. Arvestades nõuete tunnustamise lahendamise erisusega hagita menetluses, peab kohus

põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1

alusel menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik