2-23-4174/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.11.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-4174

Tsiviilasi

Farm Inkasso OÜ hagi Dairy Trading House OÜ

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

77 063,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: FARM INKASSO OÜ (registrikood:

11057977)

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Liis

Könn ja advokaat Grete-Kai Teeäär (e-post:

liis.konn@ellex.legal ja grete-kai.teeaar@ellex.legal)

Kostja: Dairy Trading House OÜ (registrikood:

12520271)

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Sven Lass

(sven@indela.ee)

Asja läbivaatamine

11.10.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi jätta rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 23.03.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamine.

Menetluskulude jaotus

Poolte menetluskulud jätta hageja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Farm Inkasso OÜ esitas Dairy Trading House OÜ vastu kohtule hagi, milles palus kohtul:



Mõista Dairy Trading House OÜ-lt Farm Inkasso OÜ kasuks välja rahasumma, mille

Dairy Trading House OÜ saab tsiviilasjas nr 2-17-18012 tehtud Tartu Maakohtu

05.03.2018 otsusest tulenevate TÜ Laeva Piim (pankrotis) kohustuste täitmiseks, kuid

kokku mitte rohkem kui 69 740,94 eurot, ning määrata kindlaks, et nimetatud kohustus

tuleb täita järgmisel viisil:



Dairy Trading House OÜ kohustub kolme (3) tööpäeva jooksul tasuma Farm Inkasso OÜ-

le igakordse rahasumma, mille Dairy Trading House OÜ saab tsiviilasjas nr 2-17- 18012

tehtud Tartu Maakohtu 05.03.2018 otsusest tulenevate TÜ Laeva Piim (pankrotis)

kohustuste täitmiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 69 740,94 eurot.



Eelmises punktis nimetatud kohustuse täitmisega viivitamise korral kohustub Dairy

Trading House OÜ tasuma Farm Inkasso OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 määras

võlgnetavalt põhikohustuselt.



Jätta Farm Inkasso OÜ menetluskulud Dairy Trading House OÜ kanda ja mõista Farm

Inkasso OÜ menetluskulud Dairy Trading House OÜ-lt välja vastavalt edaspidi esitatavale

menetluskulude nimekirjale..

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt OÜ Raikküla Farmer (RF), OÜ Valgu Farmer

(VF), OÜ Järvakandi Farmer (JF) ja OÜ Allika Farmer (AF) müüsid toorpiima TÜ-le Laeva

Piim (LP). LP jättis piima ostuhinna tasumata, mistõttu esitasid RF, VF, JF ja AF kohtusse

hagi, milles nõudsid LP-lt ostuhinna ja viivise tasumist. 14.01.2019 jõustus Tartu Maakohtu

05.03.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18012 (kohtuotsus), millega kohus mõistis LP-lt välja: a)

RF kasuks põhinõude 68 692,86 eurot ja lisanduva viivise. b) VF kasuks põhinõude 25 746,10

eurot ja lisanduva viivise. c) JF kasuks põhinõude 13 111,35 eurot ja lisanduva viivise. d) AF

kasuks põhinõue 2615,35 eurot ja lisanduva viivise.

3. 06.04.2020 sõlmisid Dairy Trading House OÜ (kostja), RF, VF, JF ja AF nõude

loovutamise lepingud (loovutamise lepingud), millega kostja omandas kohtuotsusest

tulenevad nõuded LP vastu järgmistel tingimustel: a) RF-i nõude LP vastu hinnaga 43 753,42

eurot. 10% (4375,34 eurot) ostuhinnast on makstud. 90% (39 378,08 eurot) on maksmata. b)

VF-i nõude LP vastu hinnaga 20 620,13 eurot . 10% (2062,01 eurot) ostuhinnast on makstud.

90% (18 558,13 eurot) on maksmata. c) JF-i nõude LP vastu hinnaga 10 500,92 eurot. 10%

(1050,09 eurot) ostuhinnast on makstud. 90% (9450,92 eurot) on maksmata. d) AF-i nõude

LP vastu hinnaga 2615,35 eurot. 10% (261,54 eurot) ostuhinnast on makstud. 90% (2353,81

eurot ) on maksmata. Kostja poolt on tasumata 90% loovutamise hinnast ehk 69 740,94 eurot

(= 39 378,08 + 18 558,13 + 9450,92 + 2353,81). Loovutamise lepingute p 4.2 kohaselt

kohustub kostja ülejäänud ostuhinna tasuma üksnes tingimusel, et kohtuotsusest tulenev nõue

kostjale tasutakse, ning kui tasutakse, siis kohustub kostja saadud raha maksma loovutuse

hinnana RF-ile, VF-ile, JF-ile ja AF-ile kolme tööpäeva jooksul. Seega kostja kohustub

maksma loovutajatele kõik rahasummad, mille kostja loovutusega saadud nõuete täitmiseks

saab, kuid kokku mitte rohkem, kui 69 740,94 eurot.

4. 11.01.2021 kuulutati välja LP pankrot. LP pankrotihalduriks on Kristo Teder. 02.02.2021

esitas kostja LP pankrotimenetluses LP vastu kohtuotsusest tuleneva nõude. LP

pankrotimenetluses ei ole käesolevaks ajaks koostatud jaotusettepanekut ega tehtud

võlausaldajatele nõuete rahuldamiseks pankrotihalduri poolt väljamakseid.

5. 01.02.2023 loovutasid RF, VF, JF ja AF p-s 3 nimetatud loovutamise lepingutest tulenevad

nõuded kokku summas 69 740,94 eurot kostja vastu Farm Inkasso OÜ-le (hageja), sh: a) RF-i

nõue kostja vastu summas 39 378,08 eurot. b) VF-i nõue kostja vastu summas 18 558,13

eurot. c) JF-i nõue kostja vastu summas 9450,92 eurot. d) AF-i nõue kostja vastu summas

2353,81 eurot. Seega on hagejal kostja vastu nõue summas 69 740,94 eurot ehk loovutamise

lepingutes kokkulepitud 90% ostuhinna tasumiseks. Nõue pole hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud, sest pole saabunud loovutamise lepingute p-s 4.2 kokkulepitud

tingimus, ja pole teada, kas või mis summas kostjale tasutakse kohtuotsusest tulenev nõue LP

vastu. Kuna on oht, et kostja ei täida kohustust hagejale vabatahtlikult, esitab hageja hagi enne

nõude sissenõutavaks muutumist ning palub määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korra.

6. Hageja leiab, et on oht, et kostja ei täida oma kohustust hageja ees. Hageja kahtleb kostja

võimekuses ja valmisolekus hageja nõuet rahuldada loovutamise lepingutes kokkulepitud

tingimustel. Samuti annab kostja varasem käitumine põhjust kahelda kostja soovis täita

kohustust vabatahtlikult.

7. Esiteks, kostja majanduslik olukord viitab, et kostja ei suuda kohustust täita. Kostja 2020. a

majandusaasta aruande kohaselt oli kostjal raha vaid ca 100 eurot. Kostja ei ole esitanud

2021. ja 2022. a majandusaasta aruandeid. Kostja ei oma osalust üheski äriühingus. Samuti ei

kuulu kostjale kinnisvara. Kostja käive on stabiilselt ca 1400 eurot kvartalis ja kostjal ei ole

ühtegi töötajat. Seega on kostja ainsaks teadaolevaks varaks nõue LP vastu. LP poolt kostjale

nõude rahuldamise korral tekib aga kostjal vastavas ulatuses kohustus tasuda hagejale nõude

loovutamise tasu maksimaalselt summas 69 740,94 eurot. S.t. laekuva raha peaks kostja

tasuma hagejale.

8. Teiseks, kostja omanike ja tegelike kasusaajate struktuur on ebaselge. Kostja juhatuse liige

on X. Kostja osanikuks on Äriregistris märgitud notar Tea Türnpu esindajakonto, s.t. osalus

on antud notarile hoiule notarikonto kaudu ning ei ole teada, kes on kostja tegelikud osanikud.

Hageja arvates võib kostja tegelikuks osanikuks ja kasusaajaks olla varjatult Y. Y on seotud

isikute kaudu eelduslikult omandanud nõuded LP vastu eesmärgiga takistada Yga seotud

menetluste läbiviimist ja Y vastu nõuete esitamist.

9. Kolmandaks, on oht, et kostja asub võõrandama enda nõudeid LP vastu ning üritab vältida

kohustuste täitmist hagejale. Hagejale on saanud teatavaks, et kostja on 29.01.2021

võõrandanud algselt AF-ilt omandatud nõude LP vastu Põlva SEJ OÜ-le. Nii kostja kui ka

Põlva SEJ OÜ juhatuse liige on X ning kostja loovutas nõude iseendaga seotud äriühingule.

Põlva SEJ OÜ on 24.09.2021 registrist kustutatud ja tema õigusjärglane on ühinemise teel OÜ

CASSEL Holding, kelle osanik ja juhatuse liige on X. OÜ CASSEL Holding on 12.06.2022

loovutanud oma nõude LP vastu tagasi kostjale. Nõude loovutamine kostjaga seotud

äriühingule näitlikustab reaalset ohtu, et kostja üritab hoida kõrvale oma kohustuste täitmisest

ning asub nõudeid võõrandama eesmärgiga raskendada kostja vastu suunatud nõuete

sissenõudmist.

10. Hageja palub TsMS § 445 lg 1 kohaselt määrata kohtuotsuse täitmise kord kindaks

sellistel tingimustel, nagu on lepitud kokku loovutamise lepingutes (s.t. mõista kostjalt välja

69 740,94 euro ulatuses rahasumma, mille kostja saab LP vastu suunatud nõuete

rahuldamisest, s.t. kui LP vastu suunatud nõuet ei rahuldata, siis vastav nõue ei muutu

sissenõutavaks). Kuna hageja taotleb hagi rahuldamist samadel tingimustel nagu on lepitud

kokku loovutamise lepingutes, siis eeldab hageja, et kui kostja kavatseb enda kohustusi täita,

siis ei ole kostjal põhjust hagile ega hagi tagamise taotlusele vastu vaielda. Kui kostja peaks

hagile või hagi tagamise taotlustele vastu vaidlema, siis see kinnitaks hageja kahtluseid, et

kostja ei kavatse või ei ole suuteline täitma enda võetud kohustusi. Hageja nõuab TsMS § 367

kohaselt põhinõudele lisanduva viivise väljamõistmist VÕS § 113 määras võlgnetavalt

põhikohustuselt.

KOSTJA SEISUKOHT

11. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.

12. Kostja vastuse kohaselt seadusandja on TsMS § 369 loomisel lähtunud sellest, et vaid

teatud erandlikel juhtudel võib võlausaldaja (hageja) pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks

siis, kui ta võlgnikult (kostjalt) veel kohustuse täitmist nõuda ei saa, st kui võlausaldaja

(hageja) õiguseid ei ole veel rikutud. See aga on võimalik vaid siis, kui võlausaldaja (hageja)

muudab usutavaks selle, et võlgnik (kostja) oma kohustust õigel ajal ei täida. Käesoleval juhul

antud asjaolud täidetud ei ole ning hageja on hagiga pöördunud kohtusse selgelt ennatlikult.

Puudub mistahes alus väita, et kostja oma kohustust tulevikus täita ei suudaks või keelduks

oma kohustuse täitmisest.

13. Puudub igasugune võimalus väita, et kostja kui võlgniku majanduslik võimekus ei

võimaldaks tal hageja poolt nõutavat kohustust õigeaegselt täita, mistõttu on esitatud hagi

alusetu – hagejal puudub oma nõude osas igasugune õiguskaitsevajadus.

14. Hagi põhiväidete kohaselt on hagejal kostja vastu maksimaalselt nõue summas 69 740,94

eurot. Vaidlust ei ole asjaolus, et hageja poolt hagis viidatud nõue käesoleval hetkel ei ole

veel sissenõutavaks muutunud, kuna hagi esitamise ajaks pole saabunud loovutamise

lepingute punktis 4.2 kokkulepitud tingimus. Hageja on oma nõude esitanud n-ö „igaks

juhuks“. Sellise haginõude võib TsMS § 369 esimese lause järgi aga esitada üksnes juhul, kui

on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kostja kinnitab ja on ka menetluse

algusest peale kinnitanud, et täidab kõik 06.04.2020 sõlmitud nõude loovutamise lepingutest

tulenevad kohustused tähtaegselt. Hagejal ei ole mõistlikult võttes alust eeldada, et kostja oma

kohustusi vabatahtlikult täitma ei asu. Hageja ei ole ka üheski oma kohtule esitatud

menetlusdokumendis usutavaks teinud, et tal esineks mõistlik põhjus kostjat mitte uskuda.

Seega puudub hagejal oma nõude osas igasugune õiguskaitsevajadus.

15. Hetkel puudub mistahes alus eeldamaks, et kostja oma kohustust kohaselt ei täida. Kostjal

hetkel hageja ees 06.04.2020 sõlmitud nõude loovutamise lepingutest tulenevad mistahes

võlgnevused puuduvad. Kostjal ei ole hageja ees ka muudest omavahelistest võlasuhetest

tulenevaid võlgnevusi.

16. Kostja rõhutab, et kõikides lepingutes on nõude sissenõutavaks muutumise tingimus

sõnastatud identselt – ülejäänud nõude hinna tasumata osa kohustub omandaja (ehk kostja)

tasuma üksnes tingimusel kui nõue võlgniku (ehk TÜ Laeva Piim (pankrotis)) poolt tasutakse.

Olukorras, kus pole isegi teada, kas või mis summas kostjale TÜ Laeva Piim poolt midagi

tasutakse, on hagi esitamine kohtule täiesti ennatlik, ebavajalik ja sisutu.

17. Kogu hagi on ülesehitutatud vaid paljasõnalisele väitele, et esineb väidetavalt

märkimisväärne oht, et kostja ei täida kohustust hagejale vabatahtlikult, mistõttu esitas hageja

hagi kohtule TSMS §-i 369 alusel juba enne nõude sissenõutavaks muutumist, paludes

määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ning nõudis ühtlasi ka hagi tagamist. Hageja kõik

hagis esitatud väited, et võlgnik oma kohustust õigel ajal ei täida on paljasõnalised ja

tõendamata. Puudub igasugune võimalus väita, et kostja kui võlgniku majanduslik võimekus

ei võimaldaks tal hageja poolt nõutavat kohustust õigeaegselt täita.

18. Esiteks, hageja väide, et kostjal on endal raha vaid 100 eurot on asjatundmatu ja ka

asjassepuutumatu. Hageja nõude rahuldamise täielikuks eelduseks on Tulundusühistu Laeva

Piima pankrotimenetlusest raha laekumine – kostjal on pärast seda kohustus hagejale kolme

tööpäeva jooksul raha üle kanda kõigi nelja 06.04.2020 sõlmitud nõude loovutamise lepingu

punkti 4.2 alusel. Juhul kui pankrotimenetlusest raha ei laeku, siis puudub ka kohustus raha

hagejale üle kanda. Kostja juhib tähelepanu, et seega on kostja enda rahavajadus hageja nõude

täitmiseks vaid ülekande jaoks vajalikuks teenustasuks vajaliku raha olemasolu, mis

käesoleva aja elektroonilises panganduses tähendab mõne euro suurust kulutust kostja jaoks.

19. Teiseks, äriregistrile esitatud 2020. aasta majandusaasta aruandest nähtub selgelt, et 2019.

aasta lõpu seisuga oli kostjal bilansis kajastatud varasid kokku 588 253 euro väärtuses ning

2020. aasta lõpus 575 311 euro väärtuses, sh oli kostjal 4 likviidseid varasid ehk käibevarasid

2019. aasta lõpu seisuga summas 185 086 eurot ja 2020. aasta lõpu seisuga 185 086 eurot

ning põhivara mõlemal majandusaastal 403 167 euro väärtuses. Märkimisväärne on ka, et

omakapitali seisukohalt on kostjal 2020. aasta lõpu seisuga jaotamata kasumit kokku 560 925

euro jagu, ent samal ajal lühiajalisi kohustusi oma võlausaldajate ees vaid 7750 euro ulatuses.

Kostja omakapital 2020. aasta lõpus seisuga oli 567 561 eurot ehk kostja kohustiste ja

omakapitali suhe1 oli vaid 0,014! Seega mistahes väited kostja varatuse või maksejõuetuse

kohta on tervikuna täiesti ainetud.

20. Kolmandaks, kostja varana saab ja tuleb käsitelda nõudeid kolmandate isikute vastu ehk

varaks on ka Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud KOGU

tunnustatud nõue pankrotivõlgniku suhtes. Nõude olemasolust ja selle kogusuurusest on

hageja teadlik. Laeva Piima pankrotimenetlusest laekuvast võimalikus rahast ainult 69 740,94

eurot kuulub hageja nõude rahuldamisele ehk nõude täielikul rahuldamisel jääb ülejääk veel

kostjale endale ning seda summat võib kostja käsutada endale meelepärasel äranägemisel.

Kostja märgib, et tema pankrotimenetluses tunnustatud nõude kogusummaks on 137 348,51

eurot – tegemist on PankrS § 153 lg 1 p 2 kohaselt teise järgu nõudega ning nõue on loetud

kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 103 lg 4 alusel terves ulatuses.

21. Neljandaks, asjaolu, et kostjal ei ole kinnistuid või osalusi teistes äriühingutes ei tähenda

ega tõenda, et kostja oleks maksejõuetu ega suudaks tasuda hageja nõuet selle sissenõutavaks

muutumisel. Kostja on tõendanud, et tal on piisavalt rahalisi vahendeid ja bilansilist vara, seda

liiatigi olukorras, kus kostaja enda „kuluks“ hageja nõude rahuldamisel on vaid

pangaülekannetega seonduvad teenustasud. Kinnisasjade omamine ei ole õiguslik kohustus

ning kinnisasjade puudumine ei anna mistahes ülevaadet äriühingu tegelikust majanduslikust

seisukorrast ega võimalda väita, et äriühing on varatu ega ole võimeline tasuma oma

sissenõutavaks muutunud kohustusi, mistõttu selline argument on ainetu.

22. Viiendaks, niisamuti ei oma mistahes õiguslikku tähtsust asjaolu, et kostja ei ole veel

2021. aasta majandusaasta aruannet esitanud, kuna antud fakt ei kõnele samuti midagi hageja

varandusliku seisundi kohta, mida kostja on ülal juba tõendanud. 2022. majandusaasta

aruande esitamise kohustus ei ole käesolevaks hetkeks isegi mitte saabunud ja selle mitte-

esitamist ei ole hagi esitamise hetkel võimalik hagejale kuidagi ette heita. Kostja kinnitab, et

nii 2021. kui ka 2022. aasta majandusaasta aruanded on koostamisel ning need esitatakse

varsti registrile. Kostja on ka varasemalt esitanud mitme majandusaasta aruandeid koos,

mistõttu ei ole selles midagi ebaharilikku.

23. Kuuendaks, kostja ei ole hagejale (ega ka varasematele võlausaldajatele) teatanud ega

muul moel teada andnud, et ei kavatse oma loovutamislepingutest tulenevaid kohustusi täita

või, et ta nõuet ei tunnista. Seega ei saa eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

24. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

25. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



OÜ Raikküla Farmer (RF), OÜ Valgu Farmer (VF), OÜ Järvakandi Farmer (JF) ja OÜ

Allika Farmer (AF) müüsid toorpiima TÜ-le Laeva Piim (LP). LP jättis piima

ostuhinna tasumata, mistõttu esitasid RF, VF, JF ja AF kohtusse hagi, milles nõudsid

LP-lt ostuhinna ja viivise tasumist. 14.01.2019 jõustus Tartu Maakohtu 05.03.2018

otsus tsiviilasjas nr 2-17-18012 (kohtuotsus), millega kohus mõistis LP-lt välja: a) RF

kasuks põhinõude 68 692,86 eurot ja lisanduva viivise. b) VF kasuks põhinõude 25

746,10 eurot ja lisanduva viivise. c) JF kasuks põhinõude 13 111,35 eurot ja lisanduva

viivise. d) AF kasuks põhinõue 2615,35 eurot ja lisanduva viivise (tlk 6-12).



06.04.2020 sõlmisid Dairy Trading House OÜ (kostja), RF, VF, JF ja AF nõude

loovutamise lepingud (loovutamise lepingud), millega kostja omandas kohtuotsusest

tulenevad nõuded LP vastu järgmistel tingimustel: a) RF-i nõude LP vastu hinnaga 43

753,42 eurot. 10% (4375,34 eurot) ostuhinnast on makstud. 90% (39 378,08 eurot) on

maksmata. b) VF-i nõude LP vastu hinnaga 20 620,13 eurot. 10% (2062,01 eurot)

ostuhinnast on makstud. 90% (18 558,13 eurot) on maksmata. c) JF-i nõude LP vastu

hinnaga 10 500,92 eurot. 10% (1050,09 eurot) ostuhinnast on makstud. 90% (9450,92

eurot) on maksmata. d) AF-i nõude LP vastu hinnaga 2615,35 eurot. 10% (261,54

eurot) ostuhinnast on makstud. 90% (2353,81 eurot ) on maksmata. Kostja poolt on

tasumata 90% loovutamise hinnast ehk 69 740,94 eurot (= 39 378,08 + 18 558,13 +

9450,92 + 2353,81). Loovutamise lepingute p 4.2 kohaselt kohustub kostja ülejäänud

ostuhinna tasuma üksnes tingimusel, et kohtuotsusest tulenev nõue kostjale tasutakse,

ning kui tasutakse, siis kohustub kostja saadud raha maksma loovutuse hinnana RF-

ile, VF-ile, JF-ile ja AF-ile kolme tööpäeva jooksul. Seega kostja kohustub maksma

loovutajatele kõik rahasummad, mille kostja loovutusega saadud nõuete täitmiseks

saab, kuid kokku mitte rohkem, kui 69 740,94 eurot (tlk 14-28, 36-64).



11.01.2021 kuulutati välja LP pankrot. LP pankrotihalduriks on Kristo Teder (tlk 29-

35). 02.02.2021 esitas kostja LP pankrotimenetluses LP vastu kohtuotsusest tuleneva

nõude (tlk 72-74). LP pankrotimenetluses ei ole käesolevaks ajaks koostatud

jaotusettepanekut ega tehtud võlausaldajatele nõuete rahuldamiseks pankrotihalduri

poolt väljamakseid



16.02.2023 loovutasid RF, VF, JF ja AF p-s 3 nimetatud loovutamise lepingutest

6tulenevad nõuded kokku summas 69 740,94 eurot kostja vastu Farm Inkasso OÜ-le

(hageja), sh: a) RF-i nõue kostja vastu summas 39 378,08 eurot. b) VF-i nõue kostja

vastu summas 18 558,13 eurot. c) JF-i nõue kostja vastu summas 9450,92 eurot. d)

AF-i nõue kostja vastu summas 2353,81 eurot (tlk 75-82).



Hagejal on kostja vastu nõue summas 69 740,94 eurot ehk loovutamise lepingutes

kokkulepitud 90% ostuhinna tasumiseks. Nõue pole hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud, sest pole saabunud loovutamise lepingute p-s 4.2

kokkulepitud tingimus, ja pole teada, kas või mis summas kostjale tasutakse

kohtuotsusest tulenev nõue LP vastu.

26. Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt

hageja kasuks välja rahasumma, mille Dairy Trading House OÜ saab tsiviilasjas nr 2-17-

18012 tehtud Tartu Maakohtu 05.03.2018 otsusest tulenevate TÜ Laeva Piim (pankrotis)

kohustuste täitmiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 69 740,94 eurot.

27. TsMS § 369 esimese lause kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui

on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kohus märgib, et üldjuhul saab

hageja esitada kohtusse nõude alles siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks, st siis, kui

kostja peaks olema juba kohustuse täitnud, kuid ei ole seda teinud (võlgniku viivitus). See

tähendab, et hageja saab kostja suhtes esitada sellise hagi, mille nõude täitmist saab hageja

juba hagi esitamise ajal nõuda. See tuleneb mh sellest, et hagejal on üldjuhul õigus pöörduda

kohtusse oma rikutud õiguse kaitseks ning kohus ei tohiks menetleda põhjendamatuid ja

alusetuid nõudeid. Seadusandja on siiski lähtunud sellest, et teatud erandlikel juhtudel võib

võlgnik pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks juba siis, kui ta võlgnikult veel kohustuse

täitmist nõuda ei saa, st kui hageja õigusi ei ole veel rikutud. See on võimalik siis, kui hageja

muudab usutavaks selle, et võlgnik oma kohustust õigel ajal ei täida. Enne kohustuse

sissenõutavaks muutumist on hagi esitamise lubamise eesmärk hageja õiguste efektiivsem

kaitse. Kui hageja õiguste rikkumine tulevikus on ilmne, ei pea hageja rikkumist ära ootama,

vaid võib hagi juba rikkumise osas ette esitada.

28. TsMS § 369 võimaldab esitada hagi ka tingimuslike nõuete osas (s.o nõuetele, mille puhul

ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 102 lg 2 tähenduses teada, kas asjaolu, millega on

nõude sissenõutavaks muutumine seotud, saabub või ei saabu) ja mis muutuvad tulevikus

sissenõutavaks.

29. Hageja ja kostja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingute p 4.2 kohaselt kohustub

kostja nõude omandamise hinna tasuma tingimusel, et kohtuotsusest tulenev nõue LP vastu

kostjale tasutakse, ning kui tasutakse, siis kohustub kostja saadud raha maksma hagejale

loovutuse hinnana 3 tööpäeva jooksul. TsÜS § 102 lg 2 kohaselt on tehing tehtud

edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine

sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Käesoleval juhul on

edasilükkavaks tingimuseks asjaolu, kas või mis summas rahuldatakse kohtuotsusest tulenev

nõue LP vastu. Kui nõue rahuldatakse (ükskõik, mis summas), siis kohustub kostja 3 tööpäeva

jooksul alates vastava makse saamisest tasuma saadud rahasumma ulatuses hagejale nõuete

loovutamise hinna, kuid kokku mitte rohkem kui 69 740,94 eurot. Seega on nõude

sissenõutavaks muutumine sõltuvuses selgest objektiivsest kriteeriumist – LP vastu suunatud

nõude rahuldamisest. Samuti on selge nõude maksimaalne summa ja ulatus – tasumata on

90% ostuhinnast ehk kokku 69 740,94 eurot.

30. Hageja kahtleb kostja võimekuses ja valmisolekus hageja nõuet rahuldada loovutamise

lepingutes kokkulepitud tingimustel. Hageja leiab, et kostja varasem käitumine annab põhjust

kahelda kostja soovis täita kohustust vabatahtlikult. Kostja seevastu leiab, et hetkel puudub

mistahes alus eeldamaks, et kostja oma kohustust kohaselt ei täida.

31. Seega tuleb kohtul vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas on alust eeldada, et kostja oma

kohustust ei täida. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II kommenteeritud väljaandes (Kirjastus

Juura 2017) § 369 p-s 3.3. selgitatakse, et käesolev paragrahv näeb kõikide tulevaste nõuete

esitamise lubatavuse eeldusena ette, et tulevase nõude saab esitada, kui võib eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. See tähendab, et hagejal tuleb tõendada, millal muutub

hagetav nõue sissenõutavaks ning sellele lisaks tuleb hagejal usutavaks muuta eeldus, et

kostja oma kohustust õigel ajal ei täida. Selleks tuleb hagejal kohtu ette tuua asjaolud ja

esitada väited, mille alusel saab kohus jõuda järeldusele, et kostja tõenäoliselt hagetavat

kohustust õigel ajal ei täida.

32. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal on kostja vastu nõue summas 69 740,94 eurot

ehk loovutamise lepingutes kokkulepitud 90% ostuhinna tasumiseks. Nõue pole hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, sest pole saabunud loovutamise lepingute p-s 4.2

kokkulepitud tingimus, ja pole teada, kas või mis summas kostjale tasutakse kohtuotsusest

tulenev nõue LP vastu. Hageja nõue muutub sissenõutavaks 3 tööpäeva möödumisel pärast

seda kui tsiviilasjas nr 2-17-18012 kohtuotsusest tulenev nõue LP vastu kostjale tasutakse.

33. Hageja on põhistanud seda, et esineb oht, et kostja ei täida oma kohustust hageja ees

järgnevate asjaoludega: kostja majanduslik olukord viitab, et kostja ei suuda kohustust täita;

kostja omanike ja tegelike kasusaajate struktuur ei ole selge; on oht, et kostja asub

võõrandama enda nõudeid LP vastu ning üritab vältida kohustuste täitmist hagejale.

34. Hageja on välja toonud, et kostja 2020. a majandusaasta aruande kohaselt oli kostjal raha

vaid ca 100 eurot. Kostja ei ole esitanud 2021. ja 2022. a majandusaasta aruandeid. Kostja ei

oma osalust üheski äriühingus. Samuti ei kuulu kostjale kinnisvara. Kostja käive on stabiilselt

ca 1400 eurot kvartalis ja kostjal ei ole ühtegi töötajat. Seega on kostja ainsaks teadaolevaks

varaks nõue LP vastu. LP poolt kostjale nõude rahuldamise korral tekib aga kostjal vastavas

ulatuses kohustus tasuda hagejale nõude loovutamise tasu maksimaalselt summas 69 740,94

eurot. S.t. laekuva raha peaks kostja tasuma hagejale.

35. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II kommenteeritud väljaandes (Kirjastus Juura 2017) §

369 p-s 3.3. on selgitatud, et olukorraga, kus võib eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei

täida, võib olla tegemist ka nt siis, kui on näha, et võlgniku majanduslik võimekus on selline,

et võlgnik kohustust täita ei suuda. Tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude osas saab hagi

esitada nii siis, kui esineb tõenäosus, et võlgnik kohustust tulevikus täita ei kavatse (võlgniku

subjektiivne täitmata jätmine), kui ka siis, kui esineb tõenäosus, et võlgnik muudel, sh temast

sõltumatutel põhjustel kohustust tulevikus täita ei saa. Seega ei välista tulevikus

sissenõutavaks muutuva nõude osas hagi esitamist see, kui võlgnik nõuet tunnistab ning selle

täitmist lubab, kuid samas võlgniku objektiivne majanduslik võimekus kohustuse täitmist ei

võimalda.

36. Kohus nõustub kostjaga, et hageja väide, et kostjal endal on raha 100 eurot on asjasse

puutumatu. Nimelt on hageja nõude rahuldamise täielikuks eelduseks on Tulundusühistu

Laeva Piima pankrotimenetlusest raha laekumine – kostjal on pärast seda kohustus hagejale

kolme tööpäeva jooksul raha üle kanda kõigi nelja 06.04.2020 sõlmitud nõude loovutamise

lepingu punkti 4.2 alusel. Juhul kui pankrotimenetlusest raha ei laeku, siis puudub ka

kohustus raha hagejale üle kanda. Vaidlust pole selle üle, et kostja pankrotimenetluses

tunnustatud nõude kogusummaks on 137 348,51 eurot – tegemist on PankrS § 153 lg 1 p 2

kohaselt teise järgu nõudega ning nõue on loetud kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 103 lg 4

alusel terves ulatuses. Laeva Piima pankrotimenetlusest laekuvast võimalikus rahast kuulub

69 740,94 eurot hageja nõude rahuldamisele ehk nõude täielikul rahuldamisel jääb ülejääk

kostjale endale ning seda summat võib kostja käsutada endale meelepärasel äranägemisel. Mis

puutub hageja väitesse, et kostja ei ole esitanud 2021. ja 2022. a majandusaasta aruandeid, siis

äriregistrist nähtuvalt on kostja 2021. ja 2022. a majandusaasta aruanded esitanud 20.06.2023.

37. Kohus märgib, et kostja ei ole hagejale (ega ka varasematele võlausaldajatele) teatanud

ega muul moel teada andnud, et ei kavatse oma loovutamislepingutest tulenevaid kohustusi

täita või, et ta nõuet ei tunnista. Samuti ei ole kostjal hageja ees ka muudest omavahelistest

võlasuhetest tulenevaid võlgnevusi. Hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks asunud

võõrandama oma vara, et vältida oma kohustuse täitmist hageja ees. Seega ei saa eeldada, et

kostja kohustust õigel ajal ei täida.

38. Hageja on välja toonud, et kostja omanike ja tegelike kasusaajate struktuur on ebaselge.

Kostja juhatuse liige on X. Kostja osanikuks on Äriregistris märgitud notar Tea Türnpu

esindajakonto, s.t. osalus on antud notarile hoiule notarikonto kaudu ning ei ole teada, kes on

kostja tegelikud osanikud. Hageja arvates võib kostja tegelikuks osanikuks ja kasusaajaks olla

varjatult Y. Y on seotud isikute kaudu eelduslikult omandanud nõuded LP vastu eesmärgiga

takistada Yga seotud menetluste läbiviimist ja Y vastu nõuete esitamist.

39. Kohus leiab, et tegemist on hagejapoolse pelga oletusega. Isegi kui kostja tegelikuks

osanikuks ja kasusaajaks varjatult võib olla Y, kes on omandanud nõuded LP vastu

eesmärgiga takistada temaga seotud menetluste läbiviimist ja tema vastu nõuete esitamist, ei

tähenda see seda, et kostja ei kavatase oma loovutuslepingust tulenevaid kohustusi täita.

Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja juhatuse liige X oleks isikuks, kes oma kohustusi õigel ajal

ei täida.

40. Hageja on selgitanud, et valitseb oht, et kostja asub võõrandama enda nõudeid LP vastu

ning üritab vältida kohustuste täitmist hagejale. Väidetavalt hagejale on saanud teatavaks, et

kostja on 29.01.2021 võõrandanud algselt AF-ilt omandatud nõude LP vastu Põlva SEJ OÜ-

le. Nii kostja kui ka Põlva SEJ OÜ juhatuse liige on X ning kostja loovutas nõude iseendaga

seotud äriühingule. Põlva SEJ OÜ on 24.09.2021 registrist kustutatud ja tema õigusjärglane

on ühinemise teel OÜ CASSEL Holding, kelle osanik ja juhatuse liige on X. OÜ CASSEL

Holding on 12.06.2022 loovutanud oma nõude LP vastu tagasi kostjale. Nõude loovutamine

kostjaga seotud äriühingule näitlikustab reaalset ohtu, et kostja üritab hoida kõrvale oma

kohustuste täitmisest ning asub nõudeid võõrandama eesmärgiga raskendada kostja vastu

suunatud nõuete sissenõudmist.

41. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II kommenteeritud väljaandes (Kirjastus Juura 2017) §

369 p-s 3.3. on selgitatud, et hageja võib kohustuse õigel ajal täitmata jätmise eeldust

usutavaks muuta ka seeläbi, kui tõendab, et esinevad asjaolud, mis viitavad sellele, et võlgnik

kohustust täita ei kavatse. Näiteks võib sellega tegemist olla siis, kui võlgnik on asunud

võõrandama asju, mille üleandmist võiks hageja kostjalt tulevikus nõuda, kui võlgnik on

tulevikus hagejale üleantavate ruumide osas asunud sõlmima allüürilepinguid või kui võlgnik

peab läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks, mis võivad viia hageja nõude täitmise võimatuseni.

42. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja on võõrandanud AF-ilt omandatud nõude LP vastu Põlva

SEJ OÜ-le, ei tähenda, et kostja üritab hoida kõrvale oma kohustuste täitmisest hageja ees

ning asub nõudeid võõrandama eesmärgiga raskendada kostja vastu suunatud nõuete

sissenõudmist.

43. Hageja on välja toonud, et kostja lubadus oma kohustuse täitmise kohta ei anna hagejale

mistahes kindlust kohustuse täitmise osas, kostja ei ole oma kohustuse täitmist taganud ega

seda pakkunud.

44. Kohus märgib, et hageja on omandanud 01.02.2023 loovutamislepinguga nõuded RF-lt,

VF-lt, JF-lt ja AF-lt olles ise teadlik, et nimetatud nõuded on tagamata. Seetõttu on hageja

etteheide, et kostja kohustus ei ole tagatud, põhjendamatu.

45. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole kohtu ette toonud

asjaolusid, mille alusel saab kohus jõuda järeldusele, et kostja tõenäoliselt hagetavat kohustust

õigel ajal ei täida. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.

46. Kohus rahuldas osaliselt hagi tagamise taotluse ja Harju Maakohtu 23.03.2023 määrusega

arestis Farm Inkasso OÜ kasuks 69 740,94 euro ulatuses Dairy Trading House OÜ nõude TÜ

Laeva Piim (pankrotis) vastu, mis tuleneb Tartu Maakohtu 05.03.2018 otsusest tsiviilasjas 2-

17-18012 ja keelas TÜ Laeva Piim (pankrotis) pankrotihalduril TÜ Laeva Piim (pankrotis)

pankrotimenetluses käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud nõude

rahuldamiseks Dairy Trading House OÜ-le väljamaksete tegemine 69 740,94 euro ulatuses.

Kui pankrotihaldur hakkab makset tegema, kohustas kohus pankrotihaldurit maksma vastav

summa kohtu deposiitkontole Rahandusministeeriumi arveldusarvel SEB Pank

EE571010220229377229, Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792.

47. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. TsMS § 445 lg 2 kohaselt juhul kui hagi otsusega rahuldatakse või kui

kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise

abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks

ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle

abinõu tühistamist. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis kohus tühistab 23.03.2023

määrusega kohaldatud hagi tagamise.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

48. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

49. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskuulud jätta hageja kanda.

50. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg

2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik