3-23-2356/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

14.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2356

Haldusasi

xShop OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 24.10.2023

otsuse nr 6-1/78-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja xShop OÜ, esindajad vandeadvokaadid Alar

Urm ja Kärt Saar

Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, esindaja KK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.10.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

xShop OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse xShop OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.10.2023

määruse peale haldusasjas nr 3-23-2356.

2. Jätta xShop OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.10.2023

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. xShop OÜ-le (kaebaja) oli 28.01.2021 majandustegevuse registris (MTR) väljastatud

virtuaalvääringu teenuse osutamiseks tegevusluba nr FVT000422. Rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) 15.03.2022 jõustunud muudatustega täiendati

oluliselt nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. RahaPTS § 1183 lg 1 kohaselt olid seni

virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba omavad ettevõtjad kohustatud oma tegevuse ja

seda reguleerivad sisemised dokumendid viima RahaPTS-i uute nõuetega kooskõlla hiljemalt

15.06.2022. RahaPTS § 1183 lg 4 nägi ette, et kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja eeltoodud

kohustust tähtajaks ei täida, tunnistab Rahapesu Andmebüroo (RAB) tema tegevusloa

kehtetuks.

2. Kaebaja esitas 15.06.2022 virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa muutmise taotluse.

RAB saatis kaebajale kolm teadet puuduste kõrvaldamise kohta. RAB juhtis 31.05.2023 e-

3-23-2356

2(7)

kirjas tähelepanu, et ettevõttel on nõrk seos Eestiga ja ettevõtte juhatuse liige ei tee RAB-ga

koostööd, mistõttu on võimatu kontrollida kontrollieseme asjaolusid. RAB vestles 30.08.2023

kaebaja juhatuse ühe liikme SSga ja edastas kaebajale seejärel 30.08.2023 uue päringu, mille

kaebaja ka vastas.

3. RAB saatis kaebajale 12.10.2023 tegevusloa läbi vaatamata jätmise ja kehtetuks

tunnistamise otsuse projekti vastuväidete esitamiseks vastamistähtajaga 19.10.2023. Kaebaja ei

esitanud tähtaegselt vastuväiteid.

4. xShop OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 22.10.2023 kaebuse nõudega kohustada RAB-i

andma kaebajale muudetud taotluse alusel virtuaalvääringu tegevusluba viie päeva jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

keelata RAB-l jõustada otsust, millega tunnistatakse kehtetuks kaebaja tegevusluba varem kui

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Kaebaja peab kohe pärast RAB-i otsust lõpetama oma tegevuse, sulgema teenuse platvormi ja

lõpetama koostöö seniste klientidega. Kaebajal on enam kui 8000 aktiivset klienti ning

päevapealt kliendisuhete lõpetamine ja tegevuse sulgemine tähendaks ebamõistlikku

töökoormust ja põhjustaks kaebajale pöördumatu kahju. On vähetõenäoline, et kliendid tuleksid

pärast sellist kogemust kaebaja juurde tagasi. Seega on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole seotud kaebaja tegevuses toimunud rikkumisega, vaid

riik on otsustanud muuta senist liberaalsemat tegevusloa andmise poliitikat. Kui isik on täitnud

õigusaktide nõuded, ei saa RAB tegevusluba kehtetuks tunnistada.

Esialgse õiguskaitse andmine ei kahjustaks kolmandate isikute ega avalikke huve.

Virtuaalteenuse tegevusluba võimaldab kaebajal pakkuda ainsat teenust, millega kaebaja

tegeleb. Esialgse õiguskaitseta ei saa välistada kaebaja pankrotistumist. Kaebus on

perspektiivikas, sest vaidlustatud haldusakt on antud, arvestamata uuema kohtupraktikaga

RahaPTS-i kohaldamisel ning haldusaktis sisalduvad ilmselged faktivead. Uuema

kohtupraktika kohaselt ei oma isiku asukoha või Eestiga seoste hindamisel tähtsust, kust on

pärit isiku kliendid. Samuti ei ole määrav, et osa teenuseid on sisse ostetud välisriigist. Huvide

kaalumisel on oluline tuvastada, kas isik, kelle tegevusluba on kehtetuks tunnistatud, põhjustab

või on põhjustanud ohtu avalikule huvile. Kui selliseid asjaolusid ei esine, siis ei saa esialgse

õiguskaitse andmisest keelduda, tuginedes abstraktsele ohule.

5. RAB jättis 24.10.2023 otsusega nr 6-1/78-1 kaebaja tegevusloa muutmise taotluse läbi

vaatamata ja tunnistas kehtetuks alates otsuse väljastamisest kaebaja tegevusloa nr FVT000422

ning selle loaga seotud MTR-i andmed. RAB leidis, et kaebaja juhatuse asukoht ja tegevuskoht

ei asu Eestis ning ettevõtte äriplaan ei vasta RahaPTS-i nõuetele ja on teiste tõenditega

vastuolus ning eksitav. Kaebaja ei ole viinud oma tegevust hiljemalt 15.06.2022 kooskõlla

RahaPTS-st tulenevate nõuetega.

Nõuded äriplaanile tulenevad RahaPTS § 701 lg-st 1, kuid äriplaani sisu peab olema kooskõlas

kõikide virtuaalvääringu teenuse osutajale RahaPTS-st tulenevate nõuetega. RahaPTS § 72 lg

1 p 4 kohaselt antakse ettevõtjale tegevusluba, kui tema juhatuse asukoht ja tegevuskoht on

Eestis. Äriplaani sisu peavad toetama kõik menetluse käigus esitatud tõendid ja äriplaan ei tohi

olla eksitav. Äriplaanist peab mh selguma, kas ettevõttel on eesmärk tegutseda Eestis.

Kaebaja juhatus ei asu Eestis. Kohtupraktika järgi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020

määrus nr 3-20-1659, 28.05.2021 otsus nr 3-20-1659, 25.03.2022 otsus nr 3-20-2008)

määratletakse juhatuse asukoht selle järgi, kus asuvad isikud, kes täidavad võtmetähtsusega

juhtimis- ja kontrollifunktsioone, tegelevad muude kui RahaPTS-st tulenevate nõuete

täitmisega, vastutavad ettevõtte majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia ning

põhioperatsioonide eest. Kaebajal on kaks juhatuse liiget: SS ja AT. Äriplaani järgi määrab

kaebaja strateegiad, leiab krediidiasutused ning toetab klientide voogu ettevõttesse (sh sõlmib

3-23-2356

3(7)

lepingud) ettevõtte ainuosanik ja tegelik kasusaaja, Küprose kodanik ja Küprosel elav AT.

Eestis asuva juhatuse liikme SS ütlused on selles osas äriplaaniga vastuolus. Äriplaani järgi

allub SS ATle ja on üksnes viimasele info edastaja. SS ütlused, et tema on ettevõtte tegelik juht

ja võtab otsuseid vastu iseseisvalt, ei ole usutavad. Kaebaja põhikirja järgi on SSl õigus üksi

esindada vaid tehingutes, mis jäävad alla 10 000 euro ega välju kaebaja põhitegevusest.

Vestlusel ütles SS, et piirangud algavad 50 000 eurost, s.o SS ei ole tegeliku olukorraga kursis

või üritab näidata oma volituste ulatust tegelikust suuremana. Kaebaja pangakonto väljavõtte

järgi kantakse partnerettevõtetele suuremaid summasid kui 10 000 eurot, mida SS saab teha

vaid AT nõusolekul. Seega ei saa SS vastutada kaebaja eelarveliste küsimuste eest. MTR-i

esitatud SS juhatuse liikme leping on üldsõnaline ega anna ülevaadet, mille eest SS tegelikult

vastutab. SS ei oma tegelikku ülevaadet kaebaja maksekontodest, mis on otseselt seotud

ettevõtte finantsvahenditega. RAB-i ei ole teavitatud maksekontode ja tegevuskoha aadressi

muudatustest, mis näitab, et SS ei tunne RahaPTS-i nõudeid või pole oma töös piisavalt

hoolikas. See võib olla tingitud asjaolust, et SS on seotud veel terve hulga muude äriühingutega,

mis võtavad ära tema aja. See tekitab kahtluse, et SS on kaebaja juhatuse liige vaid näiliselt. SS

ei teadnud, kuidas on võimalik tema juhitavas ettevõttes raha pesta, mistõttu on kaheldav, kas

ta oskab neid riske maandada.

Kaebaja tegevuskoht ei ole Eestis ja tema eesmärk ei ole tegutseda Eestis. Kaebajal on Eestis

kolm töötajat: juhatuse liige SS, kontaktisik MS (koormus 0,10) ja sekretär-asjaajaja KP

(koormus 0,10). Kogu kliendiks saamise protsess kuni rahapesu riskide vastutusalani (n-ö

esimene kaitseliin) on delegeeritud Bulgaarias asuvale Calista Services LTD-le, kelle tegevuse

üle ei ole RAB-l võimalik teha järelevalvet ja see on vastuolus RahaPTS-ga. Kaebaja pakub

teenust Eestis, kuid mitte eesti keeles. Kaebaja veebileht on ainult inglise keeles. Eesti kliendid

peavad suhtlema Bulgaarias asuva klienditeenindajaga inglise keeles. Seega pole eesmärk

pakkuda teenust Eesti turul. Suurem osa kaebaja kliente asub Suurbritannias, Eestis on neid

vaid kaks. MS, kes peab vastutama rahapesu tõkestamise valdkonna eest, on tööl vaid 0,10

koormusega (neli tundi nädalas) ja saab töötasu 250 eurot kuus. Kaebaja klientide hulka

arvestades pole usutav, et selline tööaeg ja -tasu on ülesannete reaalseks täitmiseks piisav. See

tekitab kahtluse, et kontaktisik on määratud vaid näiliselt. KP töötasu on 57,84 eurot kuus ja SS

juhatuse liikme tasu 783 eurot (neto), mis vähemalt SS puhul ei vasta tema vastutuse ulatusele.

Sekretäri ülesanded, mida on kaebaja kirjeldanud, eeldavad igapäevast büroos olekut, mitte

nelja töötundi nädalas.

6. xShop OÜ esitas halduskohtule 24.10.2023 taotluse kohaldada esialgset õiguskaitset ning

peatada RAB-i 24.10.2023 otsuse kehtivus. Puudub mõistlik põhjus, miks peaks kohtuvaidluse

ajaks kaebaja tegevuse peatama.

7. RAB leidis 26.10.2023 seisukohas, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Kaebus on perspektiivitu. Vastustaja tuvastas, et kaebaja juhatus ja tegevuskoht ei asu Eestis,

vaid kuskil välisriigis. Seega ei ole RAB-l võimalik teha järelevalvet kaebaja tegevuse üle.

RAB tunnistas kaebaja tegevusloa kehtetuks kaebajast endast tulenevatel põhjustel. Kaebaja ei

ole esialgse õiguskaitse taotlust veenvalt põhistanud. Avalik huvi kaalub üles kaebaja huvid.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on Eestis ja Euroopa Liidus suure avaliku

huviga eesmärk, mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest tegeleda ettevõtlusega.

Tegevuslubade süsteem aitab tagada, et üksnes nõuetele vastavad äriühingud saavad osutada

tegevusloale vastavat teenust. Nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda mõjusfääris.

Ettevõttelt oodatakse turul tegutsemiseks hoolsust, mis on rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise sektoris ja finantssektoris kõrgem kui teistes vähesema mõju ja kaaluga sektorites.

Virtuaalvääringu teenuse puhul on tegemist reguleeritud ärisektoriga, milles ei saa osaleda iga

ettevõtja. Kaebajale küll väljastati tegevusluba, ent selle muutmise menetluse käigus on

3-23-2356

4(7)

selgunud, et ta ei vasta kontrollieseme asjaoludele. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei eelda,

et äriühing oleks juba pannud toime mõne RahaPTS-i alase rikkumise, vaid see ongi mõeldud

selleks, et ennetada võimalikke rikkumisi ja ohtu sektori usaldusväärsusele. Luba tegutseda

ettevõttel, sh esialgse õiguskaitse korras, kes ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, on ohuks

Eesti ettevõtluskeskkonna usaldusväärsusele ja läbipaistvusele. Tagatud ei oleks ka rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskide maandamine, sest RAB ei saa olla kindel, et kaebaja rakendab

oma tegevuse käigus kõiki nõutavaid hoolsusmeetmeid.

8. Kaebaja täpsustas 27.10.2023, et soovib vaidlustada RAB 24.10.2023 otsust ning palus

selle tühistamist ja esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse otsuse kehtivuse peatamist.

9. Tallinna Halduskohus jättis 30.10.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Esialgset õiguskaitset kohaldamata ei saaks kaebaja jätkata oma äritegevusega. Järelikult on

kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1). See ei too siiski automaatselt kaasa

taotluse rahuldamist, sest hinnata tuleb ka kaebuse perspektiivi ning kaebaja õigustele

vastanduvaid huve (HKMS § 249 lg 3). Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras sisuliselt

kaebuse ette ära otsustamist, s.o luba jätkata majandustegevusega. Sellise esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamine eeldab kaebuse väga häid eduväljavaateid ning kaebaja huvide

ülekaalukust. Siinsel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga.

Tulenevalt RahaPTS § 72 lg 1 p-st 4 antakse ettevõtjale tegevusluba, kui RahaPTS § 70 lg 1 p-

s 4 nimetatud tegevusalal tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht

ja tegevuskoht on Eestis või välisriigi äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali

kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoha Eestis. Põhiküsimus on praegu see, kas kaebaja

juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis. Tegemist on faktiküsimusega, mis eeldab tõendite

hindamist. See küsimus tuleb lõplikult lahendada asja sisulisel läbivaatamisel.

Äriregistri andmetel on kaebajal kaks juhatuse liiget: SS, kes tegutseb Eestis, ning AT, kes asub

Küprosel. RAB on vaidlustatud haldusaktis välja toonud asjaolud, mis annavad kogumis

põhjust kahtluseks, et kaebaja kõiki juhtimisotsuseid ei tehta Eestis. RAB on leidnud, et kaebaja

juhatuse asukoht ei asu Eestis, sest äristrateegia eest vastutab äriplaani kohaselt AT, kelle

kohustuseks on kõigi kaebaja rahastuse küsimuste strateegiline juhtimine. Lisaks hoolitseb AT

kõigi investorisuhete eest, mis hõlmab igapäevast tööd finantsasutuste jt potentsiaalsete

koostööpartneritega, ning tegeleb juriidiliste küsimusetega. Passiivse juhatuse liikmena pole ta

Tallinna operatiivmeeskonna liige, samuti pole ta kaasatud igapäevasesse juhtimisse. SS

kannab ATle oma tegevusest ette kord kvartalis või kord poolaasta jooksul, kui pole teistsugust

kokkulepet. Kaebaja äriplaanis kirjeldatud asjaolud ei anna alust järelduseks, et AT on passiivne

juhatuse liige. Kuna tema vastutusalasse jäävad rahastuse küsimuste strateegiline juhtimine,

juriidilised küsimused ja kõigi investorsuhete eest hoolitsemine, eeldab see sisuliselt

igapäevaseid ettevõttega seotud otsuseid ning viitab selgelt asjaolule, et Eestis mitteasuv

juhatuse liige osaleb oluliste juhtimisotsuste tegemisel.

Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-le 1 on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib

osaühingut. Eraõigusliku juriidilise isiku asukoht on ühingulepinguga või põhikirjaga määratud

koht Eestis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 29

lg 11). Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu

põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2). Olulise viite selle kohta, kas välismaist äriühingut

juhiti tegelikult Eestist või siin toimus tema põhitegevus, annab mh see, kui Eesti füüsilisele

isikule on antud ühingu esindamise või pangakonto käsutamise õigus ja Eestis on tehtud oluline

osa äriühingu tehingutest või pangatoimingutest (vt Riigikohtu 15.11.2008 otsus nr 3-2-1-104-

08, p 18). Kaebaja puhul on leidnud kinnitust, et Eestis mitteasuva juhatuse liikme pädevusse

kuulub kõigi rahastuse küsimuste strateegiline juhtimine, sh pankade ja krediitkaardi

3-23-2356

5(7)

töötlusasutuste leidmine. Seetõttu ei saa praeguses menetlusstaadiumis tõsikindlalt väita, et

juhatuse asukoht ja tegevuskoht langevad kokku ning asuvad Eestis.

Kaebaja põhikirjast tuleneb, et SSl ei ole õigust vastu võtta ainuisikuliselt otsuseid summas,

mis ületavad 10 000 eurot. Lisaks on vaidlusaluses haldusaktis märgitud, et kaebaja põhikirja

kohaselt on osaühingu tehingud väärtusega üle 50 000 eurot kehtivad ainult ÄS § 168 lg 2

kohase osanike otsuse eelneval olemasolul. Eelnev annab alust järeldada, et kaebaja peamine

majandustegevus ei toimu üksnes Eestis, vaid majandustegevus võib toimuda mitmes erinevas

riigis. RahaPTS § 72 lg 1 p 4 seab aga väga selge kriteeriumi, et nii ettevõtja registrijärgne

asukoht, juhatuse asukoht kui ka tegevuskoht peab olema Eesti.

Tallinna Ringkonnakohus selgitas 25.03.2022 otsuse nr 3-20-2008 p-s 14 järgmist: „Oluline on

see, kus füüsiliselt asuvad isikud, kes reaalselt täidavad ühingu juhatuses majandustegevuse

(virtuaalvääringu teenuse pakkumise) juhtimis- ja kontrollifunktsiooni. Teisisõnu, tegemist on

kohaga, kus äriühingu juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid, teostab ühingu igapäevast

juhtimist.“ Arvestades tänapäevast digitaliseeritust, sh ettevõtluskeskkonnas, võib juriidilisel

isikul olla ka mitu tegevuskohta. Virtuaalvääringu teenuse osutajale tulenevad aga RahaPTS-st

erinõuded. Praegusel juhul ei saa tõsikindlalt väita, et RahaPTS § 72 lg 1 p 4 eeldused on

täidetud, arvestades vaidlusaluses otsuses väljatoodud kahtlusi. Kaebaja viidatud Tallinna

Ringkonnakohtu 15.08.2023 määrus nr 3-23-1625 ja 16.08.2023 määrus nr 3-23-1553 ei ole

asjakohased, sest faktilised asjaolud on erinevad (kaebajate juhatuse liikmed asusid Eestis).

Lisaks välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise ülekaalukas avalik huvi. Kui praeguses

menetlusstaadiumis ei ole võimalik kindlalt väita, et kaebaja vastab kõigile RahaPTS-s

virtuaalvääringu teenuse osutajale sätestatud nõuetele, tähendaks esialgse õiguskaitse korras

majandustegevusega jätkamise lubamine õigusvastase tegevusega jätkamise lubamist. Lubada

tegutseda ettevõttel, sh esialgse õiguskaitse korras, kes ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, on

oht Eesti ettevõtluskeskkonna usaldusväärsusele ja läbipaistvusele. Tagatud ei oleks ka

rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine, sest RAB ei saa olla kindel, et kaebaja

rakendab oma tegevuse käigus kõiki nõutavaid hoolsusmeetmeid.

10. xShop OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 06.11.2023 kaebuse tervikteksti, milles

taotletakse tühistada RAB-i 24.10.2023 otsus nr 6-1/78-1. Halduskohus võttis 07.11.2023

määrusega kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. xShop OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule 01.11.2023 määruskaebuse, milles

taotletakse tühistada halduskohtu määrus ja kohaldada esialgset õiguskaitset, peatades RAB-i

24.10.2023 otsuse kehtivuse kuni sisulise kohtulahendi jõustumiseni siinses kohtuasjas.

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitseta muutub kaebaja edasine

tegevus võimatuks ning ei saa välistada pankrotistumist ja tegevuse lõpetamist, mis pole

kaebaja klientide huvides. Kohtupraktikat arvestades on kaebusel selge perspektiiv. Kaebaja on

esitanud kõik RAB-i nõutud dokumendid. Äriplaani põhjal saab teha järelduse, et kaebaja

äritegevus ja juhtimine toimub Eestis. RAB rikkus menetlusnorme, sest ei teinud otsust

seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Sellega tekkis kaebajal õigustatud ootus, et tema taotlus

rahuldatakse. RAB täidab õiguspoliitilist suunist viia krüptoteenuseid pakkuvate ettevõtete arv

miinimumini, kuid siiski peab RAB-i tegevus olema kontrollitav. Lähtuda tuleb konkreetse

juhtumi asjaoludest, mitte abstraktsetest põhimõtetest. Kaebajal on 8000 aktiivset klienti. Neile

pakutakse teenust korrektselt. Puudub kahtlus, et klientide vara oleks ohus või kaebajat

juhitakse viisil, mis avab võimalusi rahapesuks või kuritegevuseks. Kui kaebaja kliendid

kaotaksid enda vara, esitatakse kaebaja vastu nõuded ja see võiks viia kaebaja pankrotini.

Samuti tekib tegevuse päevapealt lõpetamisega mainekahju, mis viib selleni, et kaebajal on

3-23-2356

6(7)

raske või võimatu pärast kaebuse rahuldamist enda tegevusega jätkata ja kaebaja kaotab oma

kliendid konkurentidele. Esialgse õiguskaitse andmine ei tähenda kaebuse ette ära lahendamist.

Jaatada ei saa ülekaaluka avaliku huvi esinemist, sest tõendatud ei ole ühtegi asjaolu, mis viitab

võimalikule kuritegevusele, rahapesule või klientide huvide rikkumisele. Hea halduse

põhimõtete kohaselt ja arvestades haldusmenetluse praktikat, ei peaks vaidlustatud otsust

jõustama n-ö üleöö. Äriplaan on strateegiline dokument ja sellel puudub vahetu ja otsene mõju.

Kaebaja äriplaan ei ole vastuolus ühegi õigusnormiga. Kaebuse esitajal oli kehtiv tegevusluba,

seega oli tema tegevus seaduslik. Kaebaja viidatud kohtupraktika on asjakohane, sest selles on

selgitatud, et ei saa olla iseseisvat avalikku huvi kõikide virtuaalvääringu teenusepakkujate

tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, vaid tuleb konkreetselt kindlaks teha, kas etteheidetavad

rikkumised üldse saavad olla ohuks Eesti finantssüsteemile ja kas esialgse õiguskaitse

kohaldamise korral oleks RAB-i järelevalve raskendatud. RAB-i otsusest ega halduskohtu

määrusest ei nähtu, kuidas oleks esialgse õiguskaitse kohaldamise korral RAB-i järelevalve

kaebaja üle raskendatud ning kuidas kaebaja tegutsemine oleks ohuks avalikule huvile.

Vaidlustatud haldusakt on ilmselgelt õigusvastane. Tõendamata on järeldused, et juhatuse ja

äriühingu tegevuskoht pole Eesti. Ka kaebaja olulised vahendid, mida äritegevuses kasutatakse

(juhatus, kaebaja kontor, töötajad) asuvad Eestis. SS täidab juhatuse juhtivaid funktsioone

Eestis. AT on kaebaja ainuosanik, kes on äriühingu juhatuse liikmena tegevuses passiivne ning

teeb pistelist järelevalvet igapäevaste operatsioonide üle. RAB järeldused juhatuse liikmete

rollide kohta on põhjendamatud. RAB-i seisukoht, et äriühingu tegevuskoht pole Eestis, ei ole

kooskõlas õigusaktide ja kohtupraktikaga, samuti ei ole RAB võtnud arvesse kõiki asjakohaseid

kaalutlusi ning on arvestanud asjasse mittepuutuvate aspektidega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel kaebaja määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine halduskohtu määruse peale, millega esialgse õiguskaitse taotlus jäeti

rahuldamata, on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne ja

vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõutele.

13. Kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 ls 1). Kohus

arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi

ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi

(HKMS § 249 lg 3).

14. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. RAB-i 24.10.2023

otsuse kehtivuse peatamata jätmise korral puudub kaebajal luba tegutseda virtuaalvääringu

teenuse pakkujana, mis on kaebaja selgituste järgi tema ainus tegevusala. Kaebaja väitel on tal

ligikaudu 8000 aktiivset klienti. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral võib kaebaja kaotada

kliente konkurentidele ja sattuda majanduslikesse raskustesse. Kaebaja kasuks tehtava

kohtuotsusega ei pruugi olla võimalik neid tagajärgi raskusteta kõrvaldada.

15. RAB leidis vaidlustatud haldusaktis, et RahaPTS § 72 lg 1 p 4 tähenduses ei asu kaebaja

juhatuse asukoht ja tegevuskoht Eestis. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa hinnata kaebust

ilmselgelt perspektiivituks, kuid RAB-i 24.10.2023 otsuses tuvastatud asjaoludel ei ole kaebuse

eduväljavaated ka ülekaalukad. Halduskohus on seda järeldust piisavalt põhjendanud määruse

p-des 18–24. See, kas kaebaja juhatuse asukoht ja tegevuskoht asuvad tõepoolest Eestis ning

kas esines mingeid menetluslikke rikkumisi, mille tõttu tuleks vaidlustatud haldusakt tühistada,

sõltub eeskätt tõenditele antavatest hinnangutest. See tuleb tuvastada haldusasjas sisulise

lahendamise käigus.

3-23-2356

7(7)

16. Ringkonnakohus märgib siiski, et selgitas 31.07.2023 määruses nr 3-23-1553 (p 13) ja

15.08.2023 määruses nr 3-23-1625 (p 11), kuidas määratleda ettevõtja tegevuskohta RahaPTS

§ 72 lg 1 p 4 tähenduses. Ringkonnakohus märkis mh, et ettevõtja tegevuskoht saab asuda Eestis

ka siis, kui tema kliendid asuvad välismaal ning määrav on ettevõtja oluliste vahendite, mitte

klientide asukoht. Klientide asukoht võib omada tähtsust RahaPTS § 72 lg 11 p 2 kohaldamisel,

millele RAB on siinses haldusasjas vaidlustatud 24.10.2023 otsuses viidanud (vt p-d 3.5.1.25

ja 3.5.1.26), kuid mis selle otsuse põhjendusi tervikuna hinnates ei olnud siiski kaebaja

tegevusloa kehtetuks tunnistamise alus. Tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks piisab samas ka

üksnes sellest, kui leiab tuvastamist, et ettevõtte juhatus ei asu Eestis. Kui kaebaja juhatuse

tegelik asukoht ei ole Eestis, tuli RAB-l tunnistada kaebaja tegevusluba kehtetuks, sest RAB-i

järelevalvetegevus on sellises olukorras raskendatud. Kuigi kaebaja viitab määruskaebuses, et

ta pole toime pannud ühtegi RahaPTS-i alast rikkumist, ei eelda tegevusloa kehtetuks

tunnistamine, et äriühing oleks juba toime pannud mõne RahaPTS-i alase rikkumise või

muutnud oma tegevusega RAB-i järelevalve võimatuks.

17. Eeltoodu ei anna siiski alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, sest selle vastu rääkiv

avalik huvi tagada virtuaalvääringu teenuse osutajate turu läbipaistvus ja majanduskeskkonna

usaldusväärsus on kaalukam kui kaebaja õiguste riive intensiivsus. RahaPTS-s kehtestatud

nõuete peamine eesmärk on võimaldada tõhusat ja operatiivset järelevalvet virtuaalvääringu

teenuse pakkuja põhitegevuse teostajate üle, kes puutuvad vahetult kokku klientide, andmete ja

tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Virtuaalvääringu

teenuse pakkumine on väga kõrge rahapesuriskiga valdkond (nt Eesti rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise siseriiklik riskihinnang 2020, kokkuvõte ja 13. ptk) ning Eesti

finantssüsteemi ja majandusruumi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise

tõkestamise vastu esineb äärmiselt kaalukas avalik huvi. Pole alust arvata, et kohtumenetlus

selles asjas kestaks aastaid. Kaebuse rahuldamise korral saab kaebaja oma majandustegevust

jätkata.

18. Tallinna Ringkonnakohtu 31.07.2023 määruse nr 3-23-1553 ja 15.08.2023 määruse nr 3-

23-1625 asjaolud olid teistsugused. Kummaski asjas ei olnud RAB seadnud kaebuse esemeks

olevas haldusaktis kahtluse alla, et virtuaalvääringu teenuse osutaja juhatuse asukoht on Eestis.

Vaidlus käis üksnes selle üle, kas kaebajate tegevuskohad asusid samuti Eestis.

Ringkonnakohus märkis sellega seoses, et RahaPTS-st tulenevad nõuded tegevuskohale ei ole

nii ranged kui nõuded juhatuse asukohale. Siinses asjas on RAB esitanud 24.10.2023 otsuses

veenvad põhjendused selle kohta, et kaebaja juhatuse asukoht ei ole Eestis (kuigi RAB-i väidete

paikapidavust tuleb asja sisulisel läbivaatamisel tõendite alusel kontrollida, nagu eespool

märgitud). Sellest aspektist sarnaneb praegune vaidlus pigem haldusasjaga nr 3-23-1442, kus

ringkonnakohus ei pidanud 17.07.2023 määruses esialgse õiguskaitse kohaldamist

põhjendatuks, sest kui ettevõtja juhatus ei asu Eestis, on raskendatud ka RAB-i järelevalve

ettevõtja tegevuse üle.

19. Asjaolude muutumise korral saab kaebaja taotleda esialgset õiguskaitset uuesti.

20. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)