4-23-3411/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-23-3411

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2023, Tallinn

Väärteoasja number

4-23-3411 (2315,23,007196)

Kohtunik

Margit Roots-Dervishi

Kohtuistungi sekretär

Irene Valge

Väärteoasi

Marek Nõmmiku väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 221

lg 1 ja § 234 lg 1 järgi

Menetlusalune isik

Marek Nõmmik – isikukood: 37504150289; elukoht:

XXX; XXX kodakondsus, emakeel: xxx keel;

väärteokorras eelnevalt korduvalt karistatud, sh viimati

22. veebruari 2023 PPA Põhja prefektuuri otsusega LS

§ 241 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 25

trahviühikut, s.o 100 eurot

Kinni peetud 19. oktoober 2023 kell 10.00

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur, esindaja J.

P. RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 83 p-st 2 ja § 107 lg 1 p-st 1, maakohus

otsustas:

1. Tunnistada Marek Nõmmik süüdi liiklusseaduse (LS) § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, s.o

100 eurot.

2. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Marek

Nõmmikut tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest kohustusega tasuda iga kuu vähemalt 50 eurot.

3. Rahatrahv tasuda kahe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates

osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB

4-23-3411

Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300

Luminor

Bank

AS-is

või

EE957700771001523585

AS-is

LHV

Pank.

Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99923400002343. Selgitusena

võib märkida „Marek Nõmmik, väärteoasi 4-23-3411, rahatrahv.“ Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning

süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

4. Tunnistada Marek Nõmmik süüdi LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises ning mõista talle karistuseks arest 3 päeva.

5. Mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskuses aadressil

Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond. VTMS § 205 lg 1 alusel

pöörata arest täitmisele viivimatult ja mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates

Marek Nõmmiku kinnipidamisest, s.o alates 19. oktoobrist 2023 kell 10.00.

6. LS § 234 lg 2 alusel kohaldada Marek Nõmmikule lisakaristusena sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Lisakaristus pööratakse täitmisele kohtuotsuse

jõustumisel. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb juhiluba loovutada Transpordiametile

viie tööpäeva jooksul pärast otsuse jõustumist.

7. Sõiduk Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, mis on teisaldatud Rahumäe tee

6, Tallinn asuvasse politseiparklasse, tagastada sõiduki omanikule või tema poolt

volitatud isikule.

8. DVD-plaat, mis asub väärteoasja materjalide juures, jätta väärteoasja materjalide

juurde.

9. Otsuse koopia anda Marek Nõmmikule ning Politsei- ja Piirivalveametile, samuti

saata kinnipidamiskeskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta teatama sellest kirjalikult

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kohtumenetluse pool, kes ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel, saab

esitada apellatsiooniteate 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest.

Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav

13. novembril 2023. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, mil tervikotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

VÄÄRTEOASJA ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19. oktoobril 2023 koostati väärteoprotokoll nr AB1630585 selle kohta, et 19. oktoobril 2023

kell 09:23 juhtis Marek Nõmmik Tallinnas, Gonsiori ja Vesivärava tn ristmikul suunaga J.

Poska tn suunas mootorsõidukit Mercedes-Benz V-KLASSE registreerimismärgiga XXX ning

sõitis ristmikule foori keelava (punase) tule ajal. Samuti heideti Marek Nõmmikule ette seda,

et ta juhtis mootorsõidukit, eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku

4-23-3411

peatumismärguannet. Peatumismärguanne oli antud LS § 200 lg 1 kehtestatud korras.

Peatumismärguanne oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt tsiviilvärvides

alarmsõidukilt, sisselülitatud sinise ja punase märgutulega.

2. Kirjeldatud käitumisega rikkus M. Nõmmik väärteoprotokolli kohaselt LS § 58 lg 3

sätestatud nõuet, millega pani toime LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti rikkus

ta LS § 38 lg 1 sätestatud nõuet, pannes sellega toime LS 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

3. Kohtuistungil kohtuväline menetleja palus menetlusalust isikut LS § 221 lg 1 alusel karistada

rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras ehk 100 eurot. LS § 234 lg 1 alusel määrata

karistuseks arest samuti sanktsiooni keskmises määras 15 ööpäeva. Aresti kandmise alguseks

lugeda kinnipidamise hetk. Lisaks LS § 234 lg 2 alusel ära võtta isikult juhtimisõigus 6 kuuks,

kuivõrd isikut on ka varasemalt juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks karistatud. Seega peab

karistus olema eelnevast raskem. M. Nõmmik on enda käitumisega üles näidanud hoolimatust

teiste liiklejate turvalisuse suhtes.

4. M. Nõmmik selgitas istungil, et fooris põles roheline tuli, kiirendas ning eessõitev auto

pidurdas järsku. Kogenud sõitjana tegi kiire liigutuse vasakule, sest pidurdada oli juba hilja.

Jõudis ilmselt küll vilkuva rohelisega, kui see auto oli juba peaaegu ristmikul. Seejärel nägi

selja taga täiesti suvalist autot, kes vilgutas tuledega ja lasi signaali. Tekkis hirmutunne, kuna

ei teadnud, kes on ja miks teda jälitab. Sõitis vaikselt edasi, otsides sealhulgas kuskil silmadega

kohta, kus oleks kedagi juures tunnistajatena. Mõne aja möödudes märkas tee ääres politsei

autot politseivärvides ja jäi pärast seda seisma. Püüdis aru saada, milles on need faktipõhised

tõendid, mille tõttu teda üldse tülitatakse, kuid ei saanud mingit vastust. Viitas ka

postiteenistuses olemisele, mis oli menetlusaluse isiku autol nähtaval kohal ning hirmu ja sunni

ajel näitas ka tõendit, et veab posti.

5. Kohtuistungil vaadeldi mh ka M. Nõmmikule süüks arvatava rikkumise videosalvestist, –

tsiviilvärvides politseisõiduki autopardakaamera video – millelt nähtuvad rikkumise asjaolud.

Video vaatamise järgselt selgitas M. Nõmmik, et tõesti videolt nähtub tema poolt juhtiva

mootorsõidukiga ülesõit punase keelava fooritulega. Lihtsalt ta mälupilt oli teine. Õnneks keegi

kannatada ei saanud ja nagu ta eelnevalt ütles, siis hoidis ta ära õnnetust. Ei tunnista süüd

peatusmärguande eiramise osas, kuivõrd ta ei ole kelleltki eest ära sõitnud, ei olnud kavatsust

põgeneda. Oli segaduses ja kui nägi politseivärvides sõidukit, siis ka peatus. Kahetseb tehtut,

on nõus eelnevalt määratud rahatrahvid, mis lihtsalt temani jõudnud ei ole, tasuma. Kuna tal on

järeltulijad, kes üleval pidamist vajavad, siis on tal väga vaja seda postitööd.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistaja

kohtuistungil antud ütlused ning kohtuvälise menetleja arvamuse, uurinud kirjalikke tõendeid

ja vaadanud videosalvestist, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule etteheidetud

väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Samuti ei ole kohtuväline menetleja

väärteoasja menetlemisel rikkunud väärteomenetluse õigust.

LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu

4-23-3411

7. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette, et ta juhtis 19. oktoobril

2023 kella 09:23 ajal Tallinnas Gonsiori ja Vesivärava tn ristmikul suunaga J. Poska tn suunas

mootorsõidukit Mercedes-Benz V-KLASSE registreerimismärgiga XXX ning sõitis ristmikule

foori keelava (punase) tule ajal. Kirjeldatud käitumisega rikkus M. Nõmmik väärteoprotokolli

kohaselt LS 58 lg 3 sätestatud nõuet, millega pani toime LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo.

8. LS § 58 lg 3 kohaselt peab foori või reguleerija keelava märguande korral juht seisma jääma

stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni

lõikuva sõidutee ääreni. LS § 221 lg 1 näeb ette vastutuse juhi poolt foor keelava tule ajal

ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest.

9. Tsiviilvärvides patrullsõiduki pardakaamera videosalvestuselt on näha, kuidas 19. oktoobril

2023 kell 09:23 Tallinnas Vesivärava ja Gonsiori tn vahelisel ristmikul peatus patrullsõiduk

ristmikul. Valgusfooris oli süttinud kollane tuli. Samal ajal möödub patrullsõidukist vasakult

poolt vastassuunavööndis musta värvi Mercedes-Benz sõiduk registreerimismärgiga XXX ja

ületas ristmiku foori keelava, s.o punase tulega suunaga J. Poska tn poole. Videosalvestiselt on

tuvastatav, et juba patrullsõidukist möödumise hetkel põleb fooris punane tuli.

Videosalvestiselt on nähtav seegi, et ristmiku ületamise ajal tuli Mercedez-Benz sõidukile vastu

teine sõiduk, mis pidi veidi kõrvale põikama. Mercedes-Benz mootorsõidukile järgneb seejärel

patrullsõiduk, lülitades sisse sinise-punase märgutule. Kell 10:00 peeti mootorsõiduk

Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX juhtimisel kinni meesterahvas, kelleks osutus M.

Nõmmik. Et nimetatud videosalvestisel on just menetlusalune isik M. Nõmmik, tuleneb nii

isiku kinnipidamise protokollist, mille kohaselt on 19. oktoobril 2023 kell 10:00, s.o vahetult

sündmuse aset leidmise järgselt kinni peetud M. Nõmmik, aga ka väärteoprotokollist, mis on

koostatud samal päeval ja kust nähtub M. Nõmmikule kuuluva isikutunnistuse (ID-kaardi)

number. Väärteoprotokollile M. Nõmmik oma käega alla kirjutada ei soovinud. Ka see fakt, et

M. Nõmmik ise väärteoprotokollile alla kirjutada ei soovinud, kuid samas talle

väärteoprotokolli tutvustati ja temalt väärteo toimepanemise kohta selgitused võeti (ja tema

sõnade kohaselt ka paberile kirjutati), nähtub politseijaoskonnas tehtud videosalvestuselt. M.

Nõmmik selge sõnaliselt keeldub protokollile alla kirjutamast.

10. Menetlusalune isik tunnistas ise samuti kohtuistungil enda süüd ja tunnistas, et on tõesti

ületanud ristmiku foori keelava, s.o punase tulega, et tema tegevus on tuvastatav

videosalvestiselt. Ka tunnistaja M. E. kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et teenistuskohuste

täitmisel Tallinnas, Vesivärava tn ja Gonsiori ristmikul jäid seisma enne valgusfoori, kuna süttis

keelav ehk kollane tuli ja sel hetkel, mil fooris muutus tuli punaseks möödus nendest vasakult

vastassuunas musta värvi sõiduk Mercedes-Benz Vito. Kuna olukord oli ohtlik ja toimus

õigusrikkumine, reageerisid rikkumisele sinise-punase märguande tule sisse lülitamisega ja

järgnesid sõidukile.

11. Seega on tuvastatud, et Vesivärava ja Gonsiori tn ristmikul oli liiklus reguleeritud

foorituledega ja foori keelava märguande korral oli mootorsõiduki juhil kohustus jääda seisma

stoppjoone ees.

12. LS § 7 määratleb fooritulede tähenduse. Kollane tuli keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud

kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu;

4-23-3411

kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata (LS § 7 lg 1

p 3). Punane tuli keelab liikuda (LS § 7 lg 1 p 4).

13. Pardakaamera videosalvestise kohaselt peatus patrullsõiduk fooris põleva keelava ehk

kollase tule ajal stoppjoone taga. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk Mercedes-

Benz liikus patrullsõiduki taga ja alustas vastassuunavööndis vasakult poolt patrullsõidukist

möödumist ajal, mil fooris põles juba kollane tuli (ei olnud vilkuv roheline) ja ajal kui

menetlusalune isik hakkas ristmikku ületama (ehk sõitis üle nö stoppjoone) põles fooris juba

punane tuli. Ehk et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk asus kollase (keelava) tule ajal

vastassuunavööndis ning ei olnud stoppjoont ületanud ega ristmikule sõitu alustanud ja

stoppjoone ületas ja sõitis ristmikule menetlusalune isik juba siis, kui fooris põles punane

(keelav) tuli. Seega ei süttinud kollane tuli ajal, mil menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk

oleks olnud juba ristmikul ning liikumist tuli LS § 7 lg 1 p 3 kohaselt igal juhul jätkata.

14. Teine on olukord mh ka siis, mil kollase tule süttimisel on peatumine ettenähtud kohas

võimatu sellega kaasneva liiklusohu tõttu. Menetlusaluse isiku enda sõnade kohaselt oli ta

sunnitud tema ees peatunud sõidukist mööduma, et hoida ära liiklusõnnetust, sest ajal, mil fooris

põles roheline tuli ta kiirendas, kuid tema ees sõitev sõiduk pidurdas järsult, mistõttu pidi

tegema kiire liigutuse vasakule – pidurdada oli juba liiga hilja.

15. Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada

suurimat lubatud kiirust. Mootorsõiduki juhil on kohustus kohandada oma sõiduki kiirus

selliseks, et tal oleks võimalik peatuda teel oleva etteaimatava takistuse, sh liiklust reguleeriva

foori, ees. Kõnealusel lõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 30 km/h. Videosalvestuselt

(pardakaamera salvestus) nähtub, et patrullsõiduk peatub kollase fooritule ees sujuvalt, mitte

järsku (nagu kirjeldas menetlusalune isik). Kohtu hinnangul ei saa foori kollase tulega

ristmikule sõitu õigustada ebaõigesti valitud sõidukiirusega. Nii on menetlusalune isik ka ise

kohtuistungil tunnistanud, et kiirendas ja ju oli pikivahe liiga väike. Kuna kõnealusel teelõigul

suurim lubatud sõidukiirus oli 30 km/h ning arvestades siia juurde ka mootorsõiduki juhil

lasuvat kohustust hoida piisavat pikivahet tema ees sõitva sõidukiga, pidi kõikide liiklusreeglite

järgmisel olema võimalik ka menetlusaluse isiku ees sõitnud mootorsõiduki peatumisel

menetlusalusel isikul ka ise nõuetekohaselt peatuda.

16. Eeltoodut arvestades leiab maakohus, et väärteotoimikus sisalduvate tõenditega on

tõendatud menetlusalusele isikule etteheidetav tegu ja teo toimepanemist tunnistab ka

menetlusalune isik ise. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et nägi vilkuvaid rohelisi

tulesid. Tema ees sõitis auto. Ju ta siis ei märganud, et fooris süttis kohe punane tuli, reageeris

kiiresti tema ees sõitva sõiduki peatumisele, et vältida tagant otsasõitu. Videosalvestuselt

nähtub, et punane tuli on valgusfooris juba süttinud, enne, kui menetlusalune isik asub

vastassuunavööndist ristmikku ületama, st et möödasõidu tegi menetlusalune isik juba siis, kui

fooris põles kollane (keelav) tuli. Videosalvestuselt nähtub seegi, et juba patrullsõiduki

liikumise ajal stoppjoone suunas roheline tuli vilkus ja stoppjoone taha jõudes oli fooris kollane

tuli olnud juba mõned sekundid, enne, kui menetlusalune isik patrullsõidukist

vastassuunavöödis sõites vasakult möödub ja punase fooritulega ristmiku ületamist alustab.

Võttes arvesse teo asjaolusid leiab kohus, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt kaudse

tahtlusega. Menetlusalune isik pidi pidama võimalikuks, et ajaks, mil ta jõuab mootorsõidukiga

4-23-3411

stoppjoone ette, põleb fooris juba punane tuli ning ristmiku ületamine on keelatud, kuid tal oli

sellest ükskõik, ta isegi ei püüdnud stoppjoonele lähenedes sõidukiirust vähendada (olgugi, et

patrullsõidukil tema eest peatumisel põles juba mõned sekundid kollane keelav tuli, mis ei

saanud jääda märkamata ka menetlusalusele isikule). Kohtu hinnangul ei esine ka

õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

17. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et M. Nõmmik juhtis 19. oktoobril 2023 kella

09:23 ajal Tallinnas Vesivärava ja Gonsiori tn ristmikul liikudes suunaga J. Poska tn suunas

mootorsõidukit Mercedes-Benz ja sõitis ristmikule punase (keelava) tule ajal. Oma tegevusega

rikkus M. Nõmmik LS § 58 lg 3 nõuet, pannes sellega toime LS § 221 lg 1 ettenähtud väärteo.

LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu

18. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette sedagi, et juhtides 19.

oktoobril 2023 mootorsõidukit Mercedes-Benz V-klasse registreerimismärgiga XXX, eiras

tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet.

Peatumismärguanne oli antud LS § 200 lg 1 kehtestatud korras ja peatumismärguanne oli antud

ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt tsiviilvärvides alarmsõidukilt, sisselülitatud sinise ja

punase märgutulega. Kirjeldatud käitumisega rikkus M. Nõmmik väärteoprotokolli kohaselt

LS § 38 lg 1 sätestatud nõuet, millega pani toime LS 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

19. Kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja M. E. ütluste kohaselt reageeris ta Vesivärava tn ja

Gonsiori tn ristmikul foori keelava punase ristmikku ületanud mootorsõiduki Mercedes-Benz

õigusrikkumisele sellega, et lülitas tsiviilvärvides patrullsõidukil sisse sinise-punase märguande

tule (vilkurid), ületas ristmiku ja järgnes sõidukile. Tunnistaja ütluste kohaselt ei peatunud

menetlusalune isik märguande peale, mistõttu lülitas sisse ka helisignaali, kuna inimesed ei

pruugi märgata, reageerida. Sõiduk jätkas aga liikumist mööda Vesivärava tänavat Jaan Poska

tänava suunas, tegi manöövri paremale ja jätkas sõitmist. Sõitsid ka mootorsõiduki kõrvale ja

tekkis mootorsõiduki juhiga silmside, andis käega märku, et sõiduk jääks seisma, kuid sõiduk

ei peatunud ja jätkas liikumist. Jõudes L. Koidula tn ja J. Poska ristmikule nägi, et L. Koidula

tänaval seisab veel üks politseisõiduk. Ületades ristmiku, liikus politseisõiduk esimesel

võimalusel vasakult mööda nii, et sõitis mootorsõidukile ette ja blokeeris sel viisil

mootorsõiduki edasiliikumise. Täpselt samasugune sündmuste ahel, s.o mootorsõiduki

Mercedes-Benz XXX ristmiku ületamine keelava punase fooritulega ja sellele järgnevalt

tsiviilvärvides patrullsõiduki järgnemine mootorsõiduki juhile sisse lülitatud sinise – punase

vilkuriga on tuvastatav ka tsiviilvärvides patrullpolitsei pardakaamera salvestuselt. Ka on

tuvastatav, et mootorsõiduk politsei märguande peale (sisselülitatud sinine-punane vilkur ja

helisignaal) ei peatunud ja sõitis nii kuni L. Koidula ja J. Poska tänava ristmikuni, mil ristmiku

ületamise järgselt mootorsõiduki edasiliikumist takistatakse sellega, et sõidetakse lihtsalt

patrullsõidukiga ette ja blokeeritakse edasiliikumine. Et mootorsõidukit juhtis just

menetlusalune isik M. Nõmmik on tuvastatav nii videosalvestuselt, millelt nähtub M. Nõmmiku

isik, aga ka isiku kinnipidamise protokollist, mille kohaselt on 19. oktoobril 2023 kell 10:00,

s.o vahetult sündmuse aset leidmise järgselt kinni peetud M. Nõmmik. Samuti on M. Nõmmiku

suhtes koostatud väärteoprotokoll, kust nähtub M. Nõmmikule kuuluva isikutunnistuse (ID-

kaardi) number. Videosalvestuselt nähtub, et ID-kaart leiti M. Nõmmiku poolt juhitud

mootorsõidukist.

4-23-3411

20. Vastavalt LS § 38 lg 1 sätetele on juht kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on

kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle

pädevus selleks tuleneb seaduses või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui

liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee

parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Käesoleval juhul

anti sõidukit juhtivale menetlusalusele isikule peatumismärguanne LS § 200 lg 1 p 4 sätestatud

korras, s.o peatamise märguanne juhile andis liiklusjärelevalve teostaja tsiviilvärvides

alarmsõidukist sisselülitatud sinise ja punase vilkuriga. Samuti oli sisselülitatud helisignaal.

Vastavalt LS § 38 lg-le 1 oli sõidukit juhtinud menetlusalune isik kohustatud sõiduki peatama,

mida ta aga ei teinud, vaid sõitis edasi. Kuivõrd liiklusjärelevalve teostaja peatumiseks kohta ei

näidanud, pidi menetlusalune isik peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle

puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Videosalvestiselt on tuvastatav, et

menetlusalune isik sõitis esmase peatumismärguande järgselt veel pikalt mootorsõidukiga

edasi. Menetlusalune isik jätkas mootorsõidukiga sõitmist isegi siis, kui patrullsõiduk

menetlusaluse isiku kõrvale sõitis ning käega peatumismärguande andis. Videolt on tuvastatav

silmside tekkimine M. Nõmmikuga, mistõttu ei saanud see jääda M. Nõmmikule märkamata.

M. Nõmmikul oli tema mootorsõidukiga liikumisteekonnal korduvaid võimalusi enda sõiduki

peatamiseks vastavalt LS § 38 lg-s1 sätestatud korrale, s.o peatama sõiduki sõidutee

parempoolsel teepeenral, kuid ta ei teinud seda ja sõitis edasi.

21. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta ei peatunud kuna ta ei saanud aru, kes tema

taga sõidab. Ta tundis hirmu. Ta ei märganud, et tema taga sõitval sõidukil olid sisse lülitatud

sinine – punane vilkur, ka ei kuulnud ta helisignaali, kuna sõidukis oli sisse lülitatud makk.

Tegemist ei olnud tahtliku ära sõitmisega. Kui tundis, et on turvaline peatuda (nägi teist

politseivärvides sõidukit), siis ka peatus.

22. Kohtu hinnangul ei vabasta menetlusaluse isiku poolt antud selgitused teda kohustusest

järgida talle kui mootorsõiduki juhile kehtivaid liiklusseaduses kehtestatud liiklusreegleid.

Videosalvestiselt on selgelt tuvastatav see, et peatumismärguanne menetlusalusele isikule anti

nii sinise-punase vilkuriga kui ka vastava helisignaaliga. Ilmastikutingimused olid sombused,

mistõttu oli väljas hämar ning alarmsõiduki sinise-punase vilkuri kuma oli nähtav ka sõidutee

pervedel olevatelt liiklusmärkidelt, mis ei saanud lihtsalt märkamata jääda. Mootorsõiduki juht

peab mootorsõidukit juhtides näitama üles eriti suurt hoolsust just ümbritseva suhtes ja selle

tarvis on mootorsõidukil kahtlemata olemas ka küljevaate peeglid, kus ka ei saanud

patrullsõiduki sini-puna valgus märkamata jääda. Seda enam, et menetlusalune isik kinnitas

kohtuistungil, et nägi enda taga sõitvat tavalist Škodat, kuulis helisignaali ja nägi, et vilgutas

tuledega (!). Olukorras, kus menetlusalune isik näeb enda taga sõitvat sõidukit, fikseerib, et

sellel on ka helisignaal ja näeb ka, et vilgutatakse tulesid, ei ole eluliselt usutav, et samal ajal

jäävad märkamata värvilised vilkuvad sini-puna värvi tuled. Et seesugused tuled kuuluvad

politseisõidukile, on üldteada asjaolu. Ka on üldteada asjaolu, et politseisõidukid võivad olla

ka tsiviilvärvides. Sündmuse aset leidmise koht, s.o Vesivärava tänav, J. Poska tänav ja sealt

edasi L. Koidula tänav asuvad kõik tiheda asustusega piirkonnas, kus liigub palju inimesi, sh

turiste, mistõttu ei ole põhjendatud ka menetlusaluse isiku väide, et otsis kohta, kus oleks

rohkem tunnistajaid. M. Nõmmiku väited on lihtsalt ennast ja enda tegevust õigustavad. M.

Nõmmikul puudus igasugunegi põhjendatud alus ignoreerida patrullsõiduki märguannet ja

4-23-3411

sellele märguandele vastavalt liiklusseaduses kehtestatud korrale ka peatuda. Seesugune

käitumine näitab M. Nõmmiku hoolimatut suhtumist liikluskorda ja kehtestatud

liiklusnõuetesse.

23. Kohtu hinnangul on väärteoasja materjalidega tuvastatud, et menetlusalune isik rikkus

LS § 38 lg-s 1 sätestatud kohustust.

24. Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et ta nägi tema taga sõitvat sõiduauto Škodat, kes

vilgutas tuledega, samuti kuulis ta helisignaali, kuid kuna ta ei olnud kindel, kes tema selja taga

sõidab, mistõttu ei julgenud peatuda. Arvestades teo aset leidmise asjaolusid ning ka

menetlusaluse isiku ütlusi/selgitusi, on kohtu hinnangul tegemist vähemalt otsese tahtlusega

toime pandud süüteoga, sest sõidukijuhil on kohustus peatumismärguande saamisel sõiduk

peatada. Menetlusalune isik seda teadlikult ei teinud, vaid sõitis edasi. Kohtu hinnangul

puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

25. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik eiras tahtlikult politseiametniku poolt

antud sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet, millega rikkus LS § 38 lg 1 sätestatud nõuet

ja pani toime LS § 234 lg-s 1 sätestatud väärteo.

Karistus

26. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik M. Nõmmik on toime pannud

kaks eraldiseisvat väärtegu KarS § 63 lg 3 mõttes. Vastavalt KarS § 63 lg-le 3, kui isik on toime

pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse

karistus iga väärteo eest eraldi. Seega tuleb M. Nõmmikule kohaldada karistust nii

LS § 221 lg-s 1 kui ka § 234 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest.

27. Seadusandja on LS § 221 lg-s 1 kirjeldatud teo toimepanemise eest ette näinud karistuseks

rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. LS § 221 lg 1 sätestatud väärteo asjaolusid silmas pidades leiab

kohus, et M. Nõmmiku süü suurus on hinnatav keskmisena. Kohus tuvastas, et menetlusalune

isik asus ristmikku ületama ajal, mil valgusfooris põles keelav (punane) tuli, mis oli punane

olnud juba paar sekundit. Möödasõitu vastassuunavööndist patrullsõidukist alustas

menetlusalune isik juba keelava kollase tule ajal. Süüd suurendavaks on kindlasti asjaolu, et

mootorsõiduki jaoks punase tule fooris süttimisel hakkab põlema reeglina jalakäijatele

jalakäigurajal lubav ehk roheline tuli, mistõttu on rikkumisega kaasnev potentsiaalne oht

suurem. Süü suuruse arvestamisel tuleb silmas pidada sedagi, et praegusel juhul pani

menetlusalune isik teo toime tööpäeva hommikul tiheda liiklusega tänaval. Isik, kes ületab

ristmikku punase keelava fooritulega, on liikluses kahtlemata ohtlik. Menetlusalusel isikul on

ka 6 kehtivat väärteokaristust, mis näitab tema suhtumist liikluskorda. Kohus võtab siinkohal

arvesse, et menetlusalune isik tunnistab LS § 221 lg 1 rikkumises oma süüd. Seega tuleb M.

Nõmmikut karistada rahatrahviga keskmises määras, s.o 25 trahviühikut ehk 100 eurot.

Arvestades M. Nõmmiku majanduslikku olukorda, peab kohus võimalikuks määrata rahatrahvi

tasumine KarS § 66 lg 2 alusel ositi 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

28. LS § 234 lg 1 näeb karistusena etterahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Kuivõrd LS § 234 lg 1 näeb ette

alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik

kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol. Karistusregistri andmetest nähtub, et

4-23-3411

menetlusalusel isikul on 6 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest (LS § 241 lg 2,

§ 201 lg 2, § 227 lg 2) ja kõik määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Sellest järeldub, et

kergemaliigiline karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ja M. Nõmmik jätkab

liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast

ammendanud ning tuleb kohaldada aresti.

29. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Karistuse

mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks

isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu,

võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise

huvisid. M. Nõmmikul tuleb mõista arest keskmisest määrast väiksemas määras – nii on

mõistetud karistus proportsionaalne toimepandud rikkumisega ja süü suurusega.

30. M. Nõmmikul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Samas tuleb süü

suuruse hindamisel arvestada teo toimepanemise asjaolusid, millest nähtub M. Nõmmiku

lugupidamatu suhtumine liikluskorda. Seega hindab kohus M. Nõmmiku süüd keskmisest

suuremana. Süüd suurendavana tuleb kahtlemata arvestada sedagi, et M. Nõmmik transportis

samaaegselt ka turiste, seega oli tal kohustus olla liikluses veelgi tähelepanelikum, kuivõrd tema

ülesandeks oli tagada ka sõidukis olevate teiste kaasreisijate turvalisus. Samas ei saa

arvestamata jätta, et M. Nõmmikut on korduvalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud, kuid

karistusregistrist nähtuvalt ei ole talle varem mõistetud karistuseks aresti. Seega piisav kohtu

hinnangul karistuse eesmärke silmas pidades ka arestist, mis jääb alla sanktsiooni keskmise

määra. Seega mõistab kohus LS § 234 lg 1 alusel M. Nõmmikule karistuseks 3 päeva aresti.

31. M. Nõmmik peeti väärteomenetluse raames kinni. VTMS § 205 lg 1 näeb ette, et kui isik

oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud ja kohus ei lükka kohtuotsuse täitmist seaduses toodud

alusel edasi, pöörab kohtuotsust täitmisele pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise

kohta täitmisele viivitamata pärast selle tegemist. Seega kuulub M. Nõmmikule mõistetud arest

ärakandmisele koheselt. Arvestades, et M. Nõmmik peeti kinni 19. oktoobril 2023 kell 10.00,

tuleb temale mõistetud aresti kandmist arvestada sellest ajast.

32. LS § 234 lg 2 kohaselt võib LS § 234 lg 1 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus leiab, et sedavõrd

olulises liiklusnõuete tahtlikus rikkumises, milleks on politsei peatumismärguande eiramine ja

seda sedavõrd hoolimatul ja üleoleval suhtumisel nagu menetlusaluse isiku puhul, on

lisakaristuse kohaldamine vältimatu ning seda ka eripreventiivsetel kaalutlustel. Kohus viitab

Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13, mille kohaselt tuleb lisakaristust nagu põhikaristustki

mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et

karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning

õiguskorra kaitsmise huve. Seega on ka lisakaristuse kohaldamise alused samasugused nagu

põhikaristuse määramisel. Lisakaristus täidab nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust

tagavat ülesannet (samas, p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil

põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla

ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et kui isiku käitumisele ei

ole senised karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt, et

4-23-3411

kinnistada keelunormi kehtivust (vt nt Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-6-17, p 14).

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on M. Nõmmikule juba ka eelnevalt liiklusalase väärteo

rikkumise eest kohaldatud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ja seda kolmeks kuuks

ning seda vähem kui aasta tagasi. Arvestadeski M. Nõmmikule karistust mõistes teda

iseloomustavaid andmeid, teo toimepanemise asjaolusid ja mh tema poolt antud selgitusi või

ka õigustusi enda käitumisele, karistuse üld- ning eripreventiivseid eesmärke, teenibki sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et M. Nõmmik

ei saaks enam uusi liiklusalaseid rikkumisi toime panna. M. Nõmmik tunnistas kohtuistungil

sedagi, et võimalik, et ei pannud politsei märguannet tähele ka seepärast, et oli lihtsalt

tähelepanematu, kuna rääkis sõidukis olevate inimestega. Nimetatu näitab, et M. Nõmmik on

liikluses ohtlik. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus

uuesti toime (samaliigilise) süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise vajalikkust. M. Nõmmikule määratud rahatrahvid, aga ka

juhtimisõiguse äravõtmine ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma,

mistõttu on põhjendatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Arvestades, et M.

Nõmmikult on juba eelnevalt juhtimisõigus 3 kuuks ära võetud, tuleb seekordsele rikkumisele

reageerida rangemalt, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine

lisakaristusena 6 kuuks.

Asitõend

33. Sõiduk Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, mis on teisaldatud Rahumäe tee 6,

Tallinn asuvasse politseiparklasse, tagastada sõiduki omanikule või tema poolt volitatud

isikule.

34. DVD-plaat, mis asub väärteoasja materjalide juures, jätta väärteoasja materjalide juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Roots-Dervishi

kohtunik