3-23-1884/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

13.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1884

Haldusasi

X kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonna 28.07.2023 otsuse nr

23264426742

„Otsus

jätta

toimetulekutoetus

määramata“ tühistamiseks ja Põhja-Tallinna Valitsuse

kohustamiseks

maksta

juuli

kuu

2023

toimetulekutoetus välja

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: X

Vastustaja: Tallinna linn

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja, X, X, X ja X, X, X ja X nimed asendada

tähemärgiga. Avaldamata tuleb jätta aadressid xxxxxx, xxxxxxx ja xxxxxx ning

kaebaja e-kirja aadress.

4. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.12.2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14

päeva jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus 24.08.2023 X kaebus, mida kohus tõlgendas kui kaebust

nõudega tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 28.07.2023 otsus nr

23264426742 „Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ ja kohustada Põhja-Tallinna Valitsust

maksta juuli kuu 2023 toimetulekutoetus välja. Kohus võttis kaebuse oma 28.08.2023

määrusega nimetatud nõudes menetlusse.

Kaebaja esitas kohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse.

2.

05.09.2023 määrusega jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

ning määras asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse. 18.09.2023 määrusega otsustas kohus

jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotluse kaebuse nõude muutmiseks.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

3. Kaebaja palub kaebuse rahuldada kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjustel.

3.1.

Kaebaja selgitab, et vaidlustatud otsus, mitte välja maksta toimetulekutoetust,

rikub kaebaja õigusi osta endale süüa ja maksta elamiskulude eest, mille tulemusena

temal on tekkinud seedehäired ja süvaveeni tromboos ning kui ta kvaliteetset toitu ei

saa siis ta sureb. Selle tulemusel jääb hooleta ka tema hooldatav X.

3.2.

Kaebajal on õigus saada toetust vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt

kehtestatud

toimetulekupiirile,

kuna

kaebaja

toimetulekutoetuse

taotluse

kommunaalkulud, mis ta deklareeris olid ja võlgnevus võlausaldajatele alates 2013 a

kommunaalkulude eest on 108,174 eurot. Kuna kaebajale ei tasutud kommunaalkulude

eest, siis kaebaja ei saanud ettevõttele kuuluvat korteriomandit kasutada, sest tal ei

olnud millegi eest maksta, ning kulude kokkuhoiuks viis kaebaja oma isiklikud asjad

xxxxxx Tallinnas, kus on samuti söögitegemise võimalus aga kus kohe ka see võimalus

võib ammenduda kuna HÜ xxxxxx esimees on lubanud elektri välja lülitada kui kaebaja

ei maksa kogu HÜ elektritarbimise aastakulusid kinni. 3.3. Varasemat kaebust seoses

toimetulekuteotusega palub kaebaja mitte arvesse võtta, sest olukord on jälle muutunud

ning kaebaja ei saa antud vaidlusalust korteriomandit lihtsalt kasutada seal toimunud

rüüstamise ja varguse tõttu ja momendil poolelioleva remondiga seoses.

3.4.

Kaebaja soovib, et käesolev kohtuotsus tehakse ikka Kinnistusraamatut silmas

pidades mitte lähtudes vastustaja paljasõnalistest seisukohtadest ja nende endi poolt

koostatud

tõenditest.

Kaebaja

soovib,

et

kohus

arvestaks

kaebaja

poolt

toimetulekutoetuse taotluses märgitud andmetega sh sellega, millise aadressi on kaebaja

märkinud elukohaks.

3.5.

Kaebaja märgib veel, et on sunnitud elama Abikeskuse vabatahtlike juures ja ka

xxxxxx vahel harva. Kaebaja, kes kasutas xxxxxx Tallinnas korterit üürilepingu alusel,

mis kuulub Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Kojale, ei saa sinna teisi isikuid ja

hooldatavat alaliselt elama võtta, kuna tal puudub antud kinnisvara kasutusõigus ja

üürilepingu punkt 2.2 alusel peaks ta sellisel juhul leppetrahvi maksma. Samuti, kuna

antud korteriomand on mõeldud ühele inimesele, siis ka ei saaks füüsiliselt sinna kedagi

veel elama võtta ning kaebaja kasutas antud korterit häda pärast, kuna tema korter

müüdi ja talle selgitati et ta peab selleks, et võõrast inimest hooldada ja et talle

hooldamise eest seda 100 eurot makstakse olema Tallinna kodanik.

X emal on hetkel on 2-toaline korter ning kaebaja ei mõista, kuidas linnavalitsus saab temalt

toetuse ära võtta ehk siis juba oleks loogiline, et ta elaks xxxxxx Tallinnas koos hooldatavaga,

kus on kolm tuba. Miks ta peaks siis elama ettevõtte ruumides koos hooldatavaga?

Kaebaja toob välja et X elab Siidisaba tänaval ning tsiviilasja nr 2-09-49574 kohtudokumendis

on X aadressiks märgitud xxxxxxx. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas omavalitsus saab ja võib

kohtudokumente ise võltsida või andmeid muuta.

Kaebaja rõhutab, et see 100 eurot, mis kaebaja saab hooldamise eest arvestatakse ju

automaatselt maha kõigist toetuse summadest ning Tallinna Linnavalitsus on otsustanud

seekord üldsegi mitte kui midagi maksta.

Oma kaebuse täpsustuses toob kaebaja välja, et juulikuu 2023 aasta toetuse ta on saanud küll

tasuna 100 eurot vastustajalt, kuid augusti kuu oma mitte.

3.6. Kaebaja toob veel välja, et 2023 aasta septembrikuu seisuga on X EMO-s, kuna tal oli

infarkt ja ta on teadvusetult juhitaval hingamisel, milles tulenevalt on kaebaja hetkel sunnitud

ajutiselt elama uuesti xxxxxx ruumides, kuna xxxxxx korter oleks muidu lihtsalt tühi. Seoses

X viibimisega EMO-s ja ohutuse huvides on seda vaja teha, kuna ei ole teada, kas X üldse

enam haiglast tagasi saabub.

3.7. Kaebaja viitab veel haldusasjale number 3-22-2001, milles kaebaja vaidlustas Tallinna

linna tegevuse, kus Tallinna Linnavalitsuse organiseerimisel toimus Põhja Tallinnas

massijooming ning leiab, et selle kaebuse tõttu kaebajale ei maksta toetusi. Samuti avaldab

kaebaja üldist rahulolematus linna tegevuse suhtes.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja Tallinna linn kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

4.1.

Vastustaja märgib, et kaebaja esitas 23.07.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonnale toimetuleku taotluse (dtl 65-67). Toimetuleku taotluse

esitamisel esitas taotleja enda kohta järgmised olulised andmed: ta elab aadressil

xxxxxx, Tallinn ja toimetuleku määramisel arvesse võetavaid teisi isikuid ei ole.

4.2.

Kaebaja poolt taotluses esitatud andmeid kontrollisid Põhja-Tallinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonna töötajad ja on seda tehtud ka varasemalt varasemaid

otsuseid tehes (esitatud haldusasjades nr 3-23-98, 3-23-363, 3-23-1884 ja 3-23-1416) ja

kinnitamist on leidnud asjaolu, et taotluses esitatud andmed on ebatäpsed,

ebausaldusväärsed ja eksitavad. Eelpool väljatoodut kinnitavad järgmised asjaolud:

-

Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste talituse juhata

Kai Keller 05.01.2023 e-kiri (dtl 68) Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonna sotsiaaltoetuste talituse juhatajale ja sama talituse töötajale kust ilmnes, et

viies läbi kodukülastusi X elukohta selgus, et X elab aadressil xxxxxx, Tallinn koos X

(isikukood xxxxxxxxxxx). Kodukülastuses toimusid seoses X avaldusega politseisse.

-

04.01.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt

koostatud

hindamisakt

(dtl

69)

ja

17.01.2023

Põhja-Tallinna

Valitsuse

sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud kodukülastusakt (dtl 70).

17.01.2023 koostatud kodukülastusakt koostati X ema X elukohas, kuid selles leidub

kajastamist asjaolu, et X ja X elavad koos aadressil xxxxxxx, Tallinn.

-

26.04.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt

koostatud hindamisakt (dtl 71-73). Hindamisakt koostatud X ema X elukohas xxxxxx

Tallinn. Hindamisakti tulemusel selgitati välja, et X ja X elavad jätkuvalt koos aadressil

xxxxxx, Tallinn. Samuti selgitati välja, et nii hooldajatoetus kui ka X pension laekub X

arveldusarvele. X võtab X seotud pensioni ja toetused välja ning annab need allkirja

vastu üle X (dtl 71-73).

-

fakti, et X elab aadressil xxxxxx, Tallinn koos X kinnitab ka Kristiine Linnaosa

Valitsuse otsus nr 5-10.3-1/1474.2, millisega X on määratud X hooldajaks (dtl 74-75).

4.3. Vastustaja kontrollis täiendavalt ka nii kaebuses kui taotluses esitatud andmeid aadresside

ja ettevõtete kohta:

-

e-äriregistri andmetel on Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda (80282886)

tegelik kasusaaja ja esindusõigus (juhatuse ainuke liige) ainult kaebajal;

-

e-äriregistri andmetel on USALDUSÜHING WISTARE (10843876) tegelik kasusaaja

ja esindusõigus (täisosanik) ainult kaebajal;

-

kaebajaga on e-äriregistri andmetel otseselt seotud veel ka Usaldusühing Unbroken

(10992209), Global Management Services UÜ (14570669) ja MTÜ Arengufondi

Ühisrahastuse Investorite Föderatsioon (80567092).

-

e-kinnistusregistri andmetel on Harju maakonnas, Tallinna linnas, Põhja-Tallinna

linnaosas, xxxxxx asuva korteriomandi omanikuks alates 14.11.2009 Abikeskuse

Spetsialistide ja Haritlaste Koda (registrikood 80282886). Varasemalt oli eelpool

väljatoodud korteriomandi omanikus kaebaja.

-

e-kinnistusregistri ja ehitisregistri andmetel on Harju maakonnas, Tallinna linnas,

Põhja-Tallinna linnaosa, xxxxxx näol tegemist garaažiga (10 boksi) millise omanikuks on

xxxxxx Garaažiühistu (registrikood 80141246).

4.4.

Eraldi ära märkimist väärib ka asjaolu, et kui tutvuda kaebaja poolt varasemalt

toimetuleku taotlusele lisatud materjalidega, siis mitte üheski neist ei ole tuvastatav

asjaolu, et kaebaja oleks võlgu või ta oleks jätnud varasemalt arved maksmata (vt dtl

76-77). Küll aga on võimalik tuvastada, et kaebaja esitab temale endale kuuluva

ettevõtte kaudu iseendale arveid ( dtl 78).

4.5.

Samas on täiesti asjakohatu kaebaja poolt taotlusele lisatud Swedbank AS

muutumatu seisuga konto väljavõte (dtl 79). Sarnaseid, muutumatu seisuga konto

väljavõtteid on kaebaja esitanud ka varasemalt. Vastustaja poolt suuliselt tehtud

päringutest selgus, et kaebaja tasub oma arved alati tähtaegselt ja neid on tasutud nii

kaebaja vanemate poolt kui ka kaebaja endaga seotud ettevõtete kontode kaudu (näiteks

UÜ Wistare kaudu). Lähtudes eeltoodust on vastustaja seisukohal, et kaebaja hoiab

teadlikult tema enda nimel olevat Swedbank AS kontot tühjana/muutumatuna ja seda

selleks, et esitada tühja/muutumatut kontot näiteks toimetuleku toetuste taotlemisel,

näidates, et taotlejal endal puuduvad toimetulekuks vahendid.

4.6.

Asja materjalidest nähtuvalt elab kaebaja ning X toimetulekutoetuse taotluse

esitamise hetkel koos ja seda aadressil xxxxxx, Tallinn. Seega tuli vastustajal taotluse

lahendamisel lähtuda tegelikust faktilisest olukorrast.

4.7.

Seoses asjaoluga, et kaebaja jättis esitamata vajalikud andmed, dokumendid ja

muud tõendid mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks

olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed

kolmandate isikute kohta, tegi Põhja-Tallinna Valitsus 28.07.2023 otsuse nr

23264426742, juhindudes Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi - SHS) § 131 lg 2, jätta

toimetulekutoetus määramata (dtl 80-81).

4.9. Vastustaja viitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2, § 9 lg 1, § 21 lg 1 ning

sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 2, lg 4, lg 7, § 132 lg 2 ja lg 3, § 133 lg 1 ning

märgib, et nimetatud sätetest tuleneb, et toimetulekutoetuse taotlejal on kohustus märkida

esitatavasse taotlusesse tema ning temaga koos elavad isikud ning nende sissetulekud. Nimetatu

võetakse aluseks toimetulekutoetuse määramisel.

Asja materjalidest nähtuvalt elasid (ja elavad ka käesoleval ajal) kaebaja ning X,

toimetulekutoetuse taotluse esitamise hetkel, koos aadressil xxxxxxx, Tallinn, kuigi X on

rahvastikuregistri andmetel registreeritud Kristiine linnaossa. Eeltoodut kinnitab mh kaudselt

ka kaebaja oma kaebuses.

Kõik eelpool väljatoodud asjaolud pidid olema kaebajale teada ja ta pidi ka teadma, et tal tuleb

esitada tõeseid andmeid kogu leibkonna kohta ja seda juba 29.05.2015 aastast, kui Tallinna

Halduskohus tegi kaebaja kaebuse alusel kohtuotsuse nr 3-14-51230 sarnastel asjaoludel.

Samale järeldusele jõudis ka Tallinna Halduskohus 17.02.2023, kui kohus tegi kaebaja kaebuse

alusel kohtuotsuse haldusasjas nr 3-23-98 täpselt samadel asjaoludel. Täpselt samadel

asjaoludel on Tallinna Halduskohtu menetluses käesoleval ajal ka haldusasjad nr 3-23-363,

323-733 ja 3-23-1416.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses märgitut, asjakohaseid

õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende

vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut

veenda ega tõendada, et vaidlustatud otsus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega

või mõne muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele. Kuivõrd vaidlustatud otsus on

õiguspärane, siis on põhjendamatu ka kaebaja kohustamiskaebus.

6. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kaebaja elas taotluse esitamise ajal juulis 2023 üksi

või koos X. Kuna taotluse lahendamisel tuli arvestada juunis tasumisele kuuluvaid, st juunis

tekkinud eluasemekulusid, on oluline ka see, kus ja millises leibkonnas kaebaja elas juunis 2023

(vt SHS § 133 lg 1). Kaebaja väitel elas ta üksinda. Kaebaja selgitab, et ta pidi lahkuma xxxxxx

korterist, kuhu tal enda sõnul polnud ka enne alati ligipääsu ja kus polnud elamiseks sobilikku

mööblit, kuna üür on maksmata ning korteris toimus vargus, samuti on selle tulemusena korteris

remont. Samas on kaebaja esitanud taotluse juurde eluasemekulude näitamiseks just nimelt

xxxxxxx korteri arved (dtl 165-167). Taotlust esitades on ta oma elukohaks märkinud xxxxxxx,

Tallinn (vt taotlus dtl 65-67).

7. Kohus tegi 17.02.2023 otsuse asjas nr 3-23-98, kus kaebaja vaidlustas vastustaja

17.01.2023 otsust, millega vastustaja jättis kaebaja toimetulekutoetuse taotluse rahuldamata.

Kohus tegi 30.05.2023 otsuse asjas nr 3-23-363, kus kaebaja vaidlustas vastustaja 10.02.2023

otsust jätta talle toimetulekutoetus määramata, samuti tegi kohus 27.09.2023 otsuse nr 3-23-

733, kus kaebaja vaidlustas vastustaja 23.03.2023 otsust, millega vastustaja jättis kaebaja

toimetulekutaotluse rahuldamata. Kohus leidis kõikides viidatud asjades, et esitatud tõendite

põhjal järeldas vastustaja õigesti, et kaebaja elas xxxxxx korteris koos X ühe leibkonnana.

8. Praeguses asjas tugineb vastustaja suures osas samadele tõenditele, nagu varasemates

kohtuasjades, kuid on lisanud ka tõendeid selle kinnituseks, et olukord ei olnud juulis 2023

muutunud.

8.1. Vastustaja on kohtule esitanud seoses kaebaja toimetulekutaotlusega läbi viidud

haldusmenetluse materjalid. Nimetatud dokumentidest nähtub, et 2023 jaanuaris on läbi viidud

kaks kodukülastust, mille tulemusel vastustaja tuvastas, et kaebaja elab koos X ühe leibkonnana

(dtl 68-70).

Täpsemalt nähtub, et Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste

talituse töötajate poolt on 04.01.2023 koostatud hindamisakt kahe samal päeval tehtud

kodukülastuse kohta xxxxxx korterisse. Akti järgi ei pääsenud sotsiaaltöötajad korterisse.

Esimesel külastusel kell 10.30 rääkisid nad kaebaja emaga (X), kes lubas kaebajale teada anda,

et sotsiaaltöötajad tulevad tagasi. Kell 14.00 naastes kohtuti kaebaja ema, kaebaja ja X. Kaebaja

käitus ärritunult ja kutsus kohale politsei. Kaebaja ja sotsiaaltöötajad lahkusid enne politsei

saabumist. Neid külastusi kajastab ka Sotsiaalteenuste talituse juhataja

X 05.01.2023 e-kiri, milles on märgitud eelmise päeva kodukülastusi ja Sotsiaalteenuste talituse

17.01.2023 kodukülastusakt X ema ja eestkostja X juures käigu kohta. Aktis on kajastatud X

ütlusi, mille järgi X ja X elavad koos. X annab X arvele tuleva raha X X elamiskulude

katmiseks.

Kuna X keeldus raha kaebajale xxxxxx viimast, olid detsembri- ja jaanuarikuu (2022/2023)

rahad endiselt tema käes ootel.

8.2. Vastavad asjaolud nähtuvad lisaks Kristiine Linnaosa Valitsuse otsusest nr 5-10.31/1474.2,

millega otsustati seada hooldus X, kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud

Kristiine küll linnaosa täpsusega, aga tegelik elukoht xxxxxx ja hooldajaks määrati talle kaebaja

(dtl 74-75). Nimetatud otsusest nähtub, et kaebaja elab koos X xxxxxx, Tallinn.

8.3. Olukorda kinnitab ka sotsiaaltöötajate X ja X ning X allkirjastatud 26.04.2023 hindamisakt

(dtl 71-73), mille koostamise eesmärgiks oli selgitada, kus X elab ja millised on tema

sissetulekud. Akti järgi laekub hooldajatoetus 100 eurot ja X pension X kontole. X annab nii

toetuse kui ka pensioni X kätte allkirja vastu. Lisatud on X allkirjastatud sedelid, mille järgi X

on vastu võtnud X rahad (tähistatud kui pension, puue, toetus, hooldus) aprillis ja mais.

8.4. Samale järeldusele jõutakse ka Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse otsuses jätta rahuldamata

kaebaja 2023 aasta juuli esitatud toimetulekutoetuse taotlus (vt taotlus koos selle aluseks

olevate dokumentidega dtl 164-169). Otsuse järgi on kaebaja rahvastikuregistrijärgne elukoht

endiselt xxxxxx Tallinn (dtl 80-81).

8.5. Vastustaja selgitab, et e-kinnistusregistri andmetel on xxxxx asuva korteriomandi

omanikuks alates 14.11.2009 Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda (registrikood

80282886), mille tegelik kasusaaja ja ainuke juhatuse liige on äriregistri järgi kaebaja. Varem

kuulus korter otse kaebajale. E-kinnistusregistri ja ehitisregistri andmetel asub xxxxx garaaž

(10 boksi) mille omanikuks on xxxxxx Garaažiühistu (registrikood 80141246). Kohus

kontrollis e-kinnisturaamatust, ehitisregistrist ja äriregistrist vastustaja esitatud andmete

õigsust. Kaebaja on ka UÜ Wistare täisosanik ja tegelik kasusaaja.

Juuli kuu 2023 taotluse juurde on kaebaja täiendavalt lisanud UÜ Veirtec arve (dtl 169). Arve

kohaselt on arve aluseks X xxxxxx,Tallinn 02.09.2019.a sõlmitud üürileping. Äriregistrist

nähtub, et UÜ Veirtec tegelikuks kasusaajaks on X ning usaldusühingu aadressiks on xxxxx,

Tallinn. Mille alusel UÜ Veirtec xxxxxx, Tallinn korteriomandi, mis kuulub Abikeskuse

Spetsialistide ja Haritlaste Kojale

(registrikood 80282886), kasutamise eest arveid esitab taotlusest ei nähtu.

9. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel varasemates otsustes võetud seisukoht, et

põhjendatud on vastustaja seisukoht, et esitatud tõendid on omavahel kooskõlas ning kinnitavad

kogumis vaadelduna, et kaebaja elas taotluse esitamise ajal xxxxx korteris koos X. Seda, et

kaebaja ja X moodustasid praeguses asjas vaidlustatud otsuse tegemise ajal endiselt ühe

leibkonna, kinnitab asjaolu, et X on võtnud aprillis ja mais X vastu X laekunud sissetulekud

tema elamiskulude katmiseks. Seega seob X ja X ühine kodune majapidamine. X tuleb lugeda

kaebaja perekonna (või leibkonna) liikmeks SHS § 131 lg 7 p 3 järgi.

Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis võiks eeltoodud asjaolud ümber lükata.

Kaebaja väited xxxxxx elamiskõlbmatusest ning sellest, et kaebaja elab xxxxxx ehk garaažis,

on paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja võib küll ilmselt ajutiselt viibida nii xxxxxx aadressil

kui ka oma emale kuuluvas korteris xxxxxx, kuid see ei muuda neid seaduse mõttes veel kaebaja

elukohtadeks. Samuti ei tähenda see seda, et kaebajat ja X ei tuleks lugeda üheks leibkonnaks

SHS § 131 lg 7 p 3 mõttes. Seejuures on kaebaja ka oma kaebuses avaldanud seisukohti, millest

võib üheselt järeldada, et tegemist on ühe leibkonnaga.

Näiteks viitab kaebaja ühisele suvilas puhkuse veetmisele jms.

10. Kohtu hinnangul pole käesoleval juhul oluline see, et kaebaja enda loodud ja juhitud

MTÜ, kellele xxxxxx korter kuulub, pole koostanud kirjalikku dokumenti, mille järgi X võib

korteris elada. Kaebaja selline väide viitab sellele, et kaebaja pole käitunud toimetulekutoetuse

menetluses heauskselt. Samuti näitab kaebaja pahausksust ja soovimatust võimaldada

vastustajal toetuse taotluse menetlemiseks olulisi asjaolusid kontrollida see, et ta 04.01.2023

kodukülastusele tulnud ametnikega käitus ärritunult ja neile politsei kutsus (vt ka SÜS § 21 lg

1 p-d 1 ja 3). Kohus on leidnud ka varasemates otsustes, et kaebaja on olnud pahauskne, jättes

vastustajale esitamata tõesed andmed oma leibkonna suuruse kohta. Seetõttu on tema õigus

hüvitist saada lõppenud ka SÜS § 19 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel (vt otsus asjas nr 323-98, p 15 ja

asjas nr 3-23-363, p 22).

11. SHS § 131 lg 2 sätestab, et toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või

perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel

arvestatud eluasemekulude mahaarvamist, on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna

esimesele

liikmele

Riigikogu

igaks eelarveaastaks

riigieelarvega.

Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele

ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus

toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist.

SHS § 131 lg 4 sätestab, et perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on

80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.

SHS § 131 lg 7 kohaselt loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas

eluruumis elavad ühise majapidamisega: 1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad

isikud; 2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased; 3) muud isikud, keda seob

ühine kodune majapidamine.

SHS § 132 lg 2 tuleneb, et toimetulekutoetuse taotluses märgib taotleja käesoleva seaduse § 131

lõigete 7 ja 8 järgi toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate isikute nimed, nende

isikukoodi või sünniaja ja sotsiaalse seisundi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku

või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja

täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade

suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada,

kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.

SHS § 133 lg 1 sätestab, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või

perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha

makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud

summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

SÜS § 21 lg 1 sätestab, et hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud: 1) esitama

hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid,

mis on vajalikud

hüvitise

saamise

õiguse või

muu hüvitise

andmiseks

olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed

kolmandate isikute kohta; 2) teavitama hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust ja

hüvitise andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest; 3) osalema aktiivselt

talle hüvitise andmises, sealhulgas täitma hüvitise andmisega seotud kõrvaltingimusi,

seaduses sätestatud juhul ja tingimustel läbima hüvitise andja nõudel uuringu, arstliku

läbivaatuse või ekspertiisi; 4) kasutama talle hüvitisena antud vahendeid sihtotstarbeliselt.

Seega tuleneb eeltoodud SHS ja SÜS sätetest, et toimetulekutoetuse taotlejal on kohustus

märkida esitatavasse taotlusesse tema ning temaga koos elavad isikud ning nende

sissetulekud.

Nimetatu võetakse aluseks toimetulekutoetuse määramisel.

12. Kaebaja on esitanud vastustajale 21.07.2023 toimetulekutoetuse maksmise taotluse (dtl

6567, vt taotluse lisad dtl 164-169). Andmed temaga koos elavate isikute ning nende

sissetulekute kohta taotlusel puuduvad.

Asja materjalidest nähtuvalt elasid kaebaja ning X toimetulekutoetuse taotluse esitamise hetkel

koos aadressil XXXXX, Tallinn, kuigi X on rahvastikuregistri andmetel registreeritud Kristiine

linnaossa. Seaduse kohasel tuleb vastustajal taotluse lahendamisel lähtuda tegelikust faktilisest

olukorrast.

Vastustaja leidis vaidlustatud otsuses, et leibkonna eluasemekulud juulis 2023 olid 118,28 eurot

(kommunaalkulud ja elektrienergia kulu), lähtudes koos taotlusega esitatud arvetest (dtl

165167). Kaebaja taotluses oli eluasemekuludeks märgitud 1949,82 eurot (vt dtl 65-67).

Millistest kuludest see summa koosneb, pole kaebaja selgitanud. Ka UÜ Veirteci arve (dtl 169)

ei loo selles küsimuses selgust. Arvel on märgitud võlgnevused varasemate perioodide eest,

kuid neid eluasemekulude hulka arvata ei saa (vt SHS § 133 lg 7). Arve järgi on juuni 2023

üüri- ja kommunaalkulud 350 eurot, kuid arve viimase rea järgi kuulub tasumisele 108,874

eurot. Lisaks on täiesti tõendamata UÜ Veirteci seos xxxxxx korteriomandiga (vt ülal). Lisaks

on kaebaja kohtule korduvalt väitnud, et ta xxxxxx ruume üürilepingu alusel elamiseks kasutada

ei saa, kuid on ise samal ajal taotlenud sama korteriga seotud eluasemekulude kompenseerimist.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et haldusmenetluse materjalid kinnitavad üheselt, et X elas enne

21.07.2023 toimetulekutoetuse taotluse esitamist koos kaebajaga ning kaebajat ning X tuleb

pidada ühe leibkonna liikmeteks. Seetõttu tulnuks eespool viidatud regulatsiooni kohaselt

vastav info märkida ka toimetulekutoetuse taotlusesse. Kuna kaebaja seda teinud ei ole, kuid

vastustaja on haldusmenetluses välja selgitanud, et kaebajal oleks tulnud seda teha ja

otsustamisel tuleb arvesse võtta ka X sissetulekuid, siis on vastustaja õigesti leidnud, et esineb

alus toetuse mittemaksmiseks lähtudes SHS § 131 lg 2. Samuti lähtus vastustaja kohtu

hinnangul põhjendatult nendest eluasemekuludest, mis olid arvete alusel arusaadavalt tõendatud

(dtl 165-167). Samuti leidis vastustaja õigesti, et leibkonna sissetulek (kokku 676 eurot) ületas

pärast eluasemekulude mahaarvamist toimetulekupiiri 198 euro ja 32 sendi ulatuses (SHS § 131

lg-d 2–4, 2023. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2).

Lisaks leiab kohus, et toetuse maksmisest keeldumise alus tuleb ka SÜS § 19 lg 1 p-dest 2 ja 3.

Ka sel põhjusel oli Põhja-Tallinna Valitsusel õigus kaebajale vaidlusalust toetust mitte maksta.

13. Kohus möönab, et vaidlustatud haldusaktis on teatud põhjendamispuudused, kuid

käesoleval juhul ei too see kaasa kaebuse rahuldamist (vt HMS § 58). Kohus selgitab, et isegi

kui vaidlustatud otsus tuleks tühistada põhjendamispuuduste tõttu, tuleks vastustajal välja anda

täpselt samasisuline uus otsus. Arvestades eeltoodut leiab kohus kokkuvõtvalt, et kaebus on

tervikuna põhjendamatu.

Küll aga tuleb vastustajal edaspidi olla vastavate otsuste koostamisel hoolikam ja selgelt lahti

kirjutada, milliste isiku poolt esitatud taotluses esitatud andmetega ja tõenditega on arvestatud

ja millistega mitte ja teha seda koos vastavate põhjendustega.

14. Kohus selgitab kaebajale siinkohal veel, et kaebaja viited sissemurdmisest jms väljuvad

käesoleva kaebuse esemest ning kohus ei pea vajalikuks neil seisukohtadel peatuda. Sama

moodi väljuvad kaebuse esemest kõik muud etteheited Tallinna linnale (sh haldusasjaga nr 322-

2001 seotud väited) ning kohus neid siinkohal ei analüüsi. 15. Vastavalt HKMS § 108 lg 1

lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

16. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja, X, X, X ja X, X X ja X nimed asendada tähemärgiga.

Avaldamata tuleb jätta aadressid xxxxxx, xxxxxx ja xxxxxx ning kaebaja e-kirja aadress

(HKMS § 175 lg 3).

17. Otsus tuleb kaebaja taotlusel saata talle meiliaadressile xxxxxxx.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv Kohtunik