2-23-14994/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-14994

Kohtuasi

X hagi Y vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. oktoobri 2023. a määrus

(hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm

Kostja Y (sünniaeg XX.XX.XXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. oktoobri 2023. a määrus ja saata asi samale

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Edastada X 9. novembri 2023. a hagi tagamise taotlus lahendamiseks Harju

Maakohtule.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 23. oktoobril 2023 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu võla nõudes.

Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla

216 250 eurot, viivise 27 701,63 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt kuni põhivõla täieliku

tasumiseni.

Hageja hinnangul on tsiviilasja nr 2-23-14759 menetlus lõppenud, kuna hageja on loobunud

määruskaebuse esitamise õigusest nimetatud tsiviilasjas tehtud 18. oktoobri 2023. a määrusele,

millega maakohus jättis hageja hagi menetlusse võtmata.

Hageja palus kohtul mitte lahendada hagi menetlusse võtmise küsimust ja hagi tagamise taotlust

enne, kui tsiviilasja nr 2-23-14759 menetlus on kohtu hinnangul lõppenud. Isegi kui kohus

2-23-14994

2 (6)

leiab, et nimetatud tsiviilasja menetlus lõpeb pärast 15-päevase kaebetähtaja möödumist 18.

oktoobri 2023. a määrusele (kaebeõiguse viimane päev on sel juhul 2. november 2023), palub

hageja kohtul mitte lahendada hagi menetlusse võtmise ja hagi tagamise küsimust enne 3.

novembrit 2023, mil on saabunud tsiviilasjas nr 2-23-14759 menetluse lõppemise hiliseim

kuupäev. Vastasel juhul oleks hagejal vaja kohtu tehtav määrus vaidlustada, mis oleks

ebamõistlik ja tooks kaasa täiendavaid kulusid. Hageja ei plaani tsiviilasjas nr 2-23-14759

tehtud määrust vaidlustada ja see jõustub seega hiljemalt 2. novembril 2023 kl 24.00.

MAAKOHTU MÄÄRUS JA PÕHJENDUSED

2. Harju Maakohus tegi 24. oktoobril 2023 määruse, millega keeldus hagi menetlusse võtmisest

ja tagastas hagejale hagiavalduse koos lisadega. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Kohus märkis, et kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad.

2.1. Maakohus selgitas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 kohaselt ei

võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama

eseme kohta samal alusel. Kohus viitas, et kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-

23-14759 on hageja esitanud kostja vastu hagi sama nõudega kui praeguses asjas. Ka hagi

aluseks olevad asjaolud praeguses asjas ja tsiviilasjas nr 2-23-14759 kattuvad. Kohus on

tsiviilasjas nr 2-23-14759 keeldunud 18. oktoobri 2023. a määrusega hagiavalduse menetlusse

võtmisest. Määrus pole veel jõustunud, mistõttu pole menetlus tsiviilasjas nr 2-23-14759

lõppenud. Järelikult on kohtu menetluses endiselt samade poolte vahel asi sama eseme kohta

samal alusel. Seega tuleb praeguses asjas hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel

keelduda. TsMS § 372 lg-s 6 sätestatud tagajärg saabub alles siis, kui hagi menetlusse võtmisest

keeldumise määrus on teises kohtuasjas jõustunud.

2.2. Maakohus märkis, et hagejal on võimalik esitada tsiviilasjas nr 2-23-14759 määruskaebus

hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kohus ei nõustunud hagejaga, et ta on

määruskaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohus on jätnud 19. oktoobri 2023. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-23-14759 hageja taotluse lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega

rahuldamata. Järelikult on hagejal endiselt võimalik 18. oktoobri 2023. a määrust vaidlustada.

2.3. Kohus ei nõustunud hagejaga, et praeguse asja menetlemisega tuleks menetlusökonoomia

kaalutustel oodata, kuni tsiviilasjas nr 2-23-14759 tehtud määrus on jõustunud. Säästlik oleks

olnud esitada tsiviilasjas nr 2-23-14759 määruskaebus hagi menetlusse võtmisest keeldumise

määrusele, kui hageja ei nõustunud kohtu põhjendustega kohtualluvuse küsimuses.

2.4. Kohtul puudub TsMS § 384 lg-st 1 tulenevalt võimalus lükata hagi tagamise taotluse

lahendamist edasi. Selline võimalus on kohtul üksnes siis, kui ta soovib kostja eelnevalt ära

kuulata, kuid praegusel juhul poleks see hageja huvides. Kuna kohus keeldus hagiavalduse

menetlusse võtmisest, ei lahendanud kohus hagi tagamise taotlust sisuliselt.

2.5. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus märkis, et

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Hageja määruskaebus

3. Hageja esitas 7. novembril 2023 määruskaebuse, millega vaidlustas maakohtu 24. oktoobri

2023. a määruse hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta ja palus võtta hagiavaldus

menetlusse.

3.1. Hageja selgitas, et ta ei nõustunud tsiviilasjas nr 2-23-14759 tehtud maakohtu 18. oktoobri

2023. a määrusega, millega kohus jättis hagi menetlusse võtmata. Maakohus kohaldas hagi

2-23-14994

3 (6)

menetlusse võtmise otsustamisel selgelt ebaõigesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja

täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud), jättes täielikult arvesse võtmata

ka määrust puudutava õiguskirjanduse ja kohtupraktika. Hageja ei vaidlustanud maakohtu

määrust, kuna keskmine määruskaebemenetlus kestab 3–4 kuud, mis on asjaolude kriitilisust

arvestades vastuvõetamatu. Määruskaebuse tagamise taotluse esitamine tähendab aga

märkimisväärset ressursikulu.

3.2. Maakohtu 18. oktoobri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-14759 jõustus 3. novembril

2023. Seega on selle tsiviilasja menetlus tänaseks lõppenud. See tähendab, et ära on langenud

kohtu viidatud alus (TsMS § 371 lg 1 p 5) hageja hagi menetlusse võtmata jätmiseks.

3.3. Hageja hinnangul on maakohus tsiviilasjas nr 2-23-14759 jõudnud ebaõigele järeldusele,

et poolte kohtualluvuse kokkulepe ei kehti. Hageja hinnangul on Harju Maakohus pädev asja

lahendama.

Menetluse edasine käik

4. Hageja esitas 7. novembril 2023 ka hagi tagamise taotluse, millega palus seada hageja kasuks

kohtulik hüpoteek summas 364 400 eurot kostjale kuuluvale Portugalis asuvale kinnisasjale

(korter). Alternatiivselt palus hageja käsitada oma taotlust määruskaebuse tagamise taotlusena.

5. Maakohus jättis 8. novembri 2023. a määrusega hageja taotluse määruskaebuse tagamiseks

rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata hageja 7. novembri 2023. a määruskaebuse

ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

5.1. Maakohus selgitas, et käsitab hageja taotlust TsMS § 665 lg-s 2 sätestatud määruskaebuse

tagamise taotlusena, arvestades, et kohus on hagi menetlusse võtmisest keeldunud ja hageja on

esitanud sellele määrusele määruskaebuse. Määruskaebuse tagamine on erandlik meede, mille

rakendamine peab olema taotleja poolt veenvalt põhjendatud.

5.2. Hageja on määruskaebuses ja selle tagamise taotluses tuginenud peamiselt sellele, et

tänaseks on ära langenud hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus ja määruskaebust tuleks

tagada, sest kohtul tuleb hagi menetlusse võtta. Samas pole hageja määruskaebuses ega

tagamise taotluses põhjendanud, milles seisneb maakohtu õigusrikkumine määruse tegemisel.

Hageja on esitanud määruskaebuses sisulisi vastuväiteid tsiviilasjas nr 2-23-14759 tehtud

maakohtu 18. oktoobri 2023. a määrusele ja põhjendanud, miks asi allub Harju Maakohtule,

kuid need põhjendused ja vastuväited oleks tulnud esitada tsiviilasja nr 2-23-14759 menetluses,

esitades selleks määruskaebuse maakohtu 18. oktoobri 2023. a määruse peale. Praeguses

menetluses ei lahendanud kohus 24. oktoobri 2023. a määrusega kohtualluvuse küsimust, vaid

keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast, kuna sama hagiavalduse menetlus oli teises

tsiviilasjas alles pooleli. Olukorras, kus hageja ka ise ei vaidlusta seda, et 24. oktoobri 2023. a

seisuga polnud kohtul õiguslikult võimalik hagi menetleda, ei saa määruskaebust pidada

perspektiivikaks. Seega pole põhjendatud ka määruskaebuse tagamine.

5.3. Maakohus leidis, et hageja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust 24. oktoobri 2023.

a määruse tühistamiseks.

6. Hageja esitas 9. novembril 2023 ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles palus tema

määruskaebus rahuldada ja saata hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja

ei nõustu maakohtuga, et kuna 24. oktoobri 2023. a määrust tehes on maakohus õigesti jätnud

hagi TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi menetlusse võtmata, ei ole alust määrust tühistada.

2-23-14994

4 (6)

6.1. Esiteks, maakohtu määrus ei arvestada elulisi asjaolusid ja menetluslikku olukorda

määruskaebuse lahendamise seisuga. Määruskaebuse lahendamise seisuga (8. november 2023)

on ära langenud kohtu viidatud alus (TsMS § 371 lg 1 p 5) hageja hagi menetlusse võtmata

jätmiseks. Maakohus oleks pidanud sellega arvestama ja määruskaebuse rahuldama.

Määruskaebuse lahendamisel tuli maakohtul lähtuda menetluslikust olukorrast määruskaebuse

lahendamise seisuga, mitte 24. oktoobri 2023. a seisuga.

6.2. Teiseks, tsiviilasjas nr 2-23-14759 menetluse lõppemine (hiljemalt 3. novembril 2023) on

asjaolu, mida ei eksisteerinud hagi esitamise seisuga (23. oktoober 2023), s.o tegemist on

menetluse käigus tekkinud n-ö uue asjaoluga. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse

põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega tuleb kohtul määruskaebuse

lahendamisel uute asjaolude ja tõenditega ka arvestada. Vastasel juhul muutuks TsMS § 662 lg

3 sisutuks. Maakohus on tsiviilasja nr 2-23-14759 menetlusse lõppemise kui uue asjaoluga

arvestamata jättes rikkunud oluliselt TsMS § 662 lg-t 3, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi

tegemise. Kui maakohus oleks tsiviilasja nr 2-23-14759 menetluse lõppemisega hiljemalt 3.

novembril 2023 arvestanud, oleks maakohus pidanud määruskaebuse rahuldama.

6.3. Kolmandaks, kohtulahendi tegemise eesmärk peaks olema lahendada asi õigesti

kohtulahendi tegemise aja seisuga. Määruskaebemenetluses kinnitab seda otseselt TsMS § 662

lg 3 regulatsioon, apellatsioonimenetluses tuleneb sama põhimõte TsMS §-st 652 (lg 3 p 2).

6.4. Neljandaks, maakohtu seisukoht on ka sisuliselt arusaamatu. See toob kaasa olukorra, mis

on eluliselt ebamõistlik ja vastuolus menetlusökonoomiaga. Maakohtu seisukoha järgi peaks

hageja lihtsalt ootama, kuni maakohtu määrus hagi menetlusse võtmata jätmise kohta jõustub,

mille järel tuleks hagejal pöörduda samasisulise hagiga uuesti kohtusse. Sellega kaotaks hageja

oluliselt aega, mis võib tema õigusi ja huve pöördumatult kahjustada. Selline tulemus oleks

selgelt formalistlik, vastuolus menetlusökonoomiaga ja hageja õigusi kahjustav.

7. Hageja esitas 9. novembril 2023 taotluse määruskaebuse tagamiseks, milles palus seada

hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 364 400 eurot kostjale kuuluvale Portugalis asuvale

kinnisasjale (korter).

7.1. Hageja leiab, et maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja määruskaebuse ja sellega

koos ka hageja määruskaebuse tagamise taotluse. Hagejal puudub sellises olukorras muu

võimalus, kui esitada uus määruskaebuse tagamise taotlus. Hageja viitab taotluse õigusliku

alusena TsMS § 665 lg-le 2.

7.2. Hagi tagamise eeldused TsMS § 377 lg 1 ja § 381 lg 2 järgi on täidetud. Hagejal on kostja

kui füüsilise isiku vastu suur nõue (hagi esitamise seisuga 243 951,63 eurot), mis tuleneb poolte

kokkuleppest ja mida kostja on korduvalt kirjalikult tunnistanud. Määruskaebuse tagamata

jätmise korral on kohtuotsuse täitmine tulevikus eluliselt võimatu, kuna kostja kavatseb talle

kuuluva korteri võõrandada (ta on sellest hagejat teavitanud). Kostja sissetulekud katavad

vaevu tema igakuised kulud ja ta pole võimeline töötasust hagejale võlgnevusi tasuma. Kostjale

ei kuulu peale korteri muud vara, mille arvelt hagejal oleks tulevikus võimalik oma nõudeid

rahuldada. Kohtuliku hüpoteegi seadmine (TsMS § 378 lg 1 p 1) on kostjat kõige vähem

koormav abinõu, mh ei takista see kostja igapäevast tegevust, kuid tagab hageja nõuet hagi

rahuldamise korral.

7.3. Hageja palus jätta temalt hagi tagamise tagatise nõudmata või alternatiivselt tagatist

vähendada ja võimaldada see tasuda osade kaupa.

2-23-14994

5 (6)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi

tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa ise otsustada hagi menetlusse võtmist. Hageja taotlus hagi

tagamiseks tuleb saata lahendamiseks maakohtule.

9. Vaidlustatud määrusega jättis maakohus hagi TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmata

põhjusel, et vaidlustatud määruse tegemise ajal oli kohtu menetluses tsiviilasi nr 2-23-14759,

kus hageja oli esitanud sama kostja vastu hagi sama esemega ja samal alusel. Ehkki tsiviilasjas

nr 2-23-14759 oli kohus keeldunud hageja hagi menetlusse võtmast, ei olnud see määrus veel

jõustunud ajaks, mil maakohus tegi siinses tsiviilasjas vaidlustatud määruse. Hagi menetlusse

võtmisest keeldumise määrus tsiviilasjas nr 2-23-14759 jõustus kohtute infosüsteemi kohaselt

3. novembril 2023. Seega oli nimetatud määrus jõustunud ajaks, mil hageja esitas siinses

tsiviilasjas määruskaebuse (7. november 2023) ja maakohus selle lahendas (8. november 2023).

Esitatud määruskaebuses tugines hageja mh sellele, et tsiviilasjas nr 2-23-14759 menetlust

lõpetava lahendi jõustumise tõttu on siinses tsiviilasjas hagi menetlusse võtmisest keeldumise

aluseks olnud asjaolu (TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi) ära langenud.

10. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus oleks pidanud määruskaebuse

lahendamisel arvestama sellega, et määruskaebuse lahendamise ajaks oli kohtu viidatud alus

hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ära langenud.

10.1. TsMS § 662 lg-st 3 tulenevalt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid

ja tõendeid. Õiguskirjanduses on märgitud, et see põhimõte kehtib ka menetluslike määruste

peale esitatud määruskaebuste puhul (vt Kõve, V. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III.

Kommenteeritud väljaanne. Juura 2018. § 662, p 3.4.a). Seejuures võimaldab TsMS § 662 lg 3

kohtul võtta määruskaebuse lahendamisel arvesse ka pärast maakohtu määruse tegemist

muutunud asjaolusid (vt nt Riigikohtu 20. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-10435, p

20.2; 10. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10, p 26). Kolleegiumi hinnangul on

teises tsiviilasjas menetluse lõppemine käsitatav uue (muutunud) asjaoluna TsMS § 662 lg 3

tähenduses.

10.2. Vastavalt TsMS §-le 663 menetleb määruskaebust esmalt asja lahendanud maakohus ise.

Kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega (TsMS

§ 663 lg 4); kui maakohus määruskaebust ei rahulda, edastab ta selle läbivaatamiseks ja

lahendamiseks ringkonnakohtule (TsMS § 663 lg 5). Seega tuleb ka maakohtul võtta

määruskaebuse lahendamisel arvesse määruskaebuses kooskõlas TsMS § 662 lg-ga 3 esitatud

ja asjassepuutuvaid uusi asjaolusid.

11. Kolleegium märgib, et eelnev on kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega (TsMS §

2). Olukorras, kus hageja on kohtule hagi juba esitanud ja määruskaebuse lahendamise aja

seisuga on ära langenud kohtu viidatud takistus hagi menetlemiseks, on mõistlik jätkata hagi

menetlusse võtmise otsustamist ja menetlusse võtmise korral menetlemist samas menetluses.

Seevastu oleks ebamõistlik ja vastuolus kohtu ülesandega lahendada asi mõistliku aja jooksul

ja võimalikult väikeste kuludega lahendus, mille kohaselt hageja peaks esitama sama hagi

uuesti eraldi tsiviilasjas.

12. Eelnevast tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi

menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus ei saa ise otsustada hagi menetlusse

võtmist. Maakohtul tuleb hinnata ka muude hagi menetlusse võtmise eelduste täidetust, sh seda,

kas hagi allub Harju Maakohtule (TsMS § 371 lg 1 p 2).

2-23-14994

6 (6)

13. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja 9. novembril 2023 esitatud määruskaebuse tagamise

taotluse näol sisuliselt tegemist taotlusega hagi tagamiseks. Hageja palub kohaldada hagi

tagamise abinõud (kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine TsMS § 378 lg 1 p 1 järgi)

selleks, et tagada hagi rahuldava kohtuotsuse täitmist (hagi tagamise alus TsMS § 377 lg 1

järgi). Olukorras, kus hagi ei ole menetlusse võetud, tuleb hagi tagamise taotlus esitada

maakohtule. Ringkonnakohus lahendab hagi tagamise taotlusi asjades, mis on ringkonnakohtu

menetluses või milles on esitatud ringkonnakohtule alama astme kohtu lahendi peale kaebus

(TsMS § 377 lg 4; vt ka Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12, p

9). Eelnevat arvestades tuleb hageja hagi tagamise taotlus edastada lahendamiseks maakohtule.

14. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlust lõpetavas

lahendis.

15. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kui maakohtu

määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene

teisiti. Määruse peale, millega ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise kohta, ei näe TsMS § 372 lg 5 ette edasikaebeõigust.

(allkirjastatud digitaalselt)