3-23-763/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. novembril 2023 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-763

Haldusasi

Valimisliit Jõhvikad kaebus Erakondade Rahastamise Järele-

valve Komisjoni 10. märtsi 2023. a ettekirjutuse

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Valimisliit Jõhvikad, esindaja X.S

Vastustaja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon,

esindajad Liisa Oviir ja Tuuliki Lorvi

Kolmas isik OÜ N&V, esindaja G.F

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonilt kaebaja kasuks välja

menetluskulud 40 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13. detsembril 2023 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja

soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) tegi 10. märtsil 2023 ette-

kirjutuse nr 94, milles kohustas Valimisliitu Jõhvikad tagastama OÜ-le N&V 6903 euro

suuruse keelatud annetuse. Ettekirjutuse järgi avaldati OÜ-le kuuluvas ajalehes Panorama

2021. a-l toimunud kohalike omavalitsuste (KOV) valimiste valimiskampaania ajal valimis-

liidu reklaame ajalehe hinnakirjast oluliselt soodsama hinnaga. Valimisliit maksis reklaamide

eest 900 eurot, kuid hinnakirja järgi olnuks avaldatud reklaamide maksumus 7803 eurot.

Komisjon hoiatas, et ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral määrab komisjon valimis-

liidule sunniraha 500 eurot.

3-23-763

2. Valimisliit Jõhvikad esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

ettekirjutuse tühistada.

2.1.

Ettekirjutus on nõuetekohaselt põhjendamata. Selle aluseks olevad asjaolud ei ole

tõendatud ega kontrollitavad. Ajalehe Panorama reklaami hinnakiri, millele on viidatud ette-

kirjutuse joonealuses märkuses, ei ole eesti keeles kättesaadav. Arusaadav pole, milliseid

hinnakirja andmeid on annetuse suuruse arvutamisel kasutatud ning millist ajalehes avaldatud

infot on täpselt silmas peetud.

2.2.

Ettekirjutuses pole arvestatud seda, et valimisliidu esindaja X.S võis enese mitte-

süüstamise privileegile tuginedes keelduda komisjoni küsitud teabe andmisest. Komisjon ei

küsinud selle asjaolu kinnituseks prokuratuurilt kriminaalmenetluse nr xxxxxxxxxxx

andmeid, rikkudes seega uurimiskohustust (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6).

2.3.

Välja pole selgitatud valimisliidu teise esindaja P.R seisukohta. Vastustaja rikkus

ettekirjutust tehes kaebaja õigust olla ära kuulatud. Ärakuulamine toimus üksnes formaalselt

ja näilikult olukorras, kus tegelikult oli juba langetatud otsus ettekirjutus teha. ERJK

tõlgendas X.S vastuseid (19. detsembrist 2022 ja 10. veebruarist 2023) kaebaja kahjuks.

2.4.

Kaebajal pole andmeid selle kohta, kas vastustaja esitatud ajalehe Panorama hinnakiri

on õige. Vastustaja ei saatnud hinnakirja kaebajale enne kohtumenetlust. Vastustaja 8.

detsembri 2022. a dokumendis „Haldusmenetluse algatamine ja järelepärimine“ oli joone-

aluses viites nr 3 tekst: „Panorama ajalehe reklaami hinnakiri kehtiv alates 01.01.2017.

Kättesaadav arvutivõrgus: https://virupanorama.ee/reklaam“. Sellele lingile vajutades

hinnakiri ei avanenud. Kõik materjalid, millele vastustaja ettekirjutuses tugines, olid esitatud

üksnes joonealuste viidetena. Seejuures on kohtumenetluses esitatud väljatrükina hinnakiri,

mis kehtib alates 1. jaanuarist 2018. Seega ei pruugi 8. detsembri 2022. a dokumendis joone

all viidatud hinnakiri olla seesama, mille ERJK 19. mail 2023 kohtule esitas.

2.5.

Kaebaja pöördus 6. aprillil 2023 e-kirjaga OÜ N&V juhatuse liikme G.F poole

küsimusega, kas ERJK on pöördunud Panorama toimetuse poole seoses valimisliit “Jõhvikad”

reklaamiga. G.F vastas, et tal pole selle kohta andmeid. Seega ei ole vastustaja rakendanud

uurimispõhimõtet. Vastustaja on jätnud välja selgitamata, milline hinnakiri kõnealusel ajal

kehtis; millised oleksid tekstide, mida ERJK käsitleb valmisreklaamidena, avaldamise hind;

mida tähendab hinnakirja kohane „värviline reklaam“ (kas foto vm). Samuti ei ole ERJK

küsinud ajalehelt, kas valimisreklaamidena käsitletud tekstid (sh erinevad artiklid ja

intervjuud), olid tellitud reklaamina.

2.6.

Ei ettekirjutusest ega haldusmenetluse käigus kaebajale esitatud dokumentidest selgu,

kuidas kujunes summa 7803 eurot, mida vastustaja on haldusmenetluse dokumentides

nimetanud „esialgseks hinnanguks“. Väidetava reklaami maht ei ole selgesti tuvastatav, nagu

vastustaja väidab. Oma arvutuskäiku vastustaja esitanud ei ole. Ettekirjutusest ei selgu ka see,

millised väidetavad valimisreklaamid tingisid ettekirjutuse tegemise. Konkreetseid isikuid,

kelle kohta väidetavad reklaamid avaldati, on vastustaja esimest korda nimetanud alles 6.

oktoobril 2023 esitatud menetlusdokumendi lisaks 7 olevas Exceli tabelis. Seejuures kinnitas

vastustaja kohtule, et seda tabelit haldusmenetluses kaebajale ei esitatud. Ettekirjutuse joone-

alustes viidetes olid lingid väljaande Panorama 2021. a numbritele 37 kuni 41, mitte

konkreetsetele reklaamidele. Seega ei olnud kaebaja jaoks enne kohtumenetlust arusaadav,

mida vastustaja täpselt valimisreklaamina käsitleb.

2.7.

Kohtumenetluses esitatud Exceli tabelist selgub, et ERJK käsitleb valmisreklaamina

25 Panoramas avaldatud teksti, sh intervjuusid erinevate inimestega ja arvamusartikleid.

ERJK ei ole haldus- ega kohtumenetluses põhjendanud, miks ta neid artikleid ja intervjuusid

valmisreklaamina käsitleb.

2(9)

3-23-763



Panorama nr-s 39 on ajakirjaniku (L.J) tehtud kokkuvõte X.S teleintervjuust. Ei X.S

ega kaebaja ole seda artiklit tellinud. Seejuures on vastustaja selle artikli (nii eesti- kui

ka venekeelse versiooni) hinnaks arvestanud suurima hinnakirjajärgse värvilise

reklaami maksumuse 384 eurot.



ERJK on pidanud valimisreklaamiks intervjuud B.Vga (Panorama nr 41). Selle

maksumuseks on vastustaja arvestanud 538 eurot. See summa ei haaku ühegi ERJK

esitatud hinnakirja reaga.



Panorama nr-s 38 peab ERJK valimisreklaamiks X.Yga seotud tekste (nii eesti- kui ka

venekeelseid). Nende tekstide juurest ei nähtu mistahes seost kaebajaga.



Viidet kaebajale pole ka Panorama nr-s 40 avaldatud S.Sit puudutavate tekstide juures.

Pole arusaadav, kuidas on ERJK saanud venekeelse teksti maksumuseks 557 eurot.

See summa pole hinnakirjaga seostatav.



Panorama nr-s 41 avaldatud U.Ri puudutava teksti eest arvestatud summa 627 eurot

pole samuti arusaadav.



Olukorras, kus valmisreklaamina käsitletava teksti juures on avaldatud inimese foto,

käsitleb ERJK värvilise reklaamina mitte üksnes fotot, vaid kogu teksti (vt nt

Panorama nr 41 lk 12 (U.R), nr 40 lk 5 (I.J), nr 39 lk-d 3 ja 5 (X.S ja B.V).

2.8.

See, et kaebaja haldusmenetluses hinnakirja õigsuse ja summa kujunemise küsimusi ei

tõstatanud, ei tähenda, et vastustaja võis põhjendamiskohustuse täitmata jätta.

3. ERJK esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

3.1. Erakonnaseadus (EKS) nõuab demokraatia põhimõttest lähtudes, et valimiskampaania

tegijate kulud ja tulud oleksid seaduslikud ja täielikult läbipaistvad (§ 121 lg 1). Selleks tuleb

deklareerida kampaania kulud ja nende tasumiseks kasutatud rahalised vahendid. ERJK-l on

EKS § 1211 lg 6 alusel õigus nõuda detailseid ja põhistatud dokumente valimisliidu tegevuse

kontrollimiseks. Kaebaja ei täitnud kohustust esitada kontrolli tegemiseks vajalikke

dokumente, mida vastustaja temalt haldusmenetluses nõudis.

3.2.

Järelevalvemenetluse ajendiks oli ERR-i portaalis 13. jaanuaril 2022 avaldatud

artikkel „C valimisliidud said tema ajalehes ülisoodsat valimisreklaami“. Artikli järgi

said D.Cga Kohtla Järvel võimu jaganud valimisliidud, sh valimisliit Jõhvikad,

avaldada D.C OÜ-le N&V kuuluvas ajalehes „Panorama“ valimisreklaami ajalehe

hinnakirjast kordades odavamalt. Tegu on soodustusega, mis on juriidilise isiku

annetusena keelatud.

3.3.

Vastustaja saatis kaebajale 8. detsembril 2022 ja 24. jaanuaril 2023

järelepärimised, milles palus parandada valimiskampaania aruannet ja selgitada, kas

KOV 2021 valimiskampaania aruandes on deklareeritud kõik reklaamikulud.

Soodustuse saamise korral palus vastustaja kaebajal selgitada, milliste kokkulepete

alusel see saadud on. Kaebaja ei vastanud 19. detsembril 2022 ja 10. veebruaril 2023

saadetud kirjades vastustaja küsimustele ega esitanud palutud dokumente.

3.4.

Reklaami hinnakiri on internetis kättesaadav nii eesti kui ka vene keeles. Ka on

hinnakiri kaebajale varem edastatud. Väljaannetes avaldatud reklaami maht, mille

alusel vastustaja reklaami hinna arvutas, on selgelt tuvastatav.

3.5.

Kaebaja ei teinud vastustajaga koostööd ega selgitanud, mille eest ning

millisest hinnakirjast ja arvutuskäigust lähtuvalt tasus ta kolmandale isikule 900 eurot.

4. Kolmas isik seisukoha ei esitanud.

3(9)

3-23-763

KOHTU PÕHJENDUSED

5. EKS § 123 lg 1 järgi on annetus annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt

erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt

hinnatav hüve, sealhulgas teenus, välja arvatud vabatahtlik töö. Juriidilisel isikul on

annetuse tegemine keelatud, sh on keelatud teenuste osutamine erakonnale tingimustel,

mis ei ole kättesaadavad teistele isikutele. Kolmandatel isikutel pole lubatud erakonna

teadmisel erakonnale sellise soodustuse tegemine, mis ei ole tavapärases

majandustegevuses teistele isikutele kättesaadav (EKS § 123 lg 2 p-d 1–3).

6. Mitterahalise annetuse väärtuse hindamisel võetakse aluseks eseme või õiguse

harilik väärtus. Kui mitterahaline annetus on hinnatud tema tegelikust väärtusest

madalamaks, loetakse väärtuste vahe keelatud annetuseks (EKS § 123 lg 4). Erakonnal

tuleb keelatud annetus võimaluse korral viivitamata tagastada annetuse teinud isikule

(EKS § 124 lg 1).

7. EKS § 123 lg-tes 1, 2 ja 4 ning § 124 lg-s 1 sätestatut kohaldatakse ka

valimisliidule (EKS § 51 lg 1). Valimisliidu EKS-st tulenevate kohustuste täitmise eest

vastutab valimisliitu juhtima õigustatud isik (EKS § 51 lg 4).

8. Praegusel juhul on vastustaja pidanud Valimisliidule Jõhvikad tehtud keelatud

annetuseks kokku 25 ajalehes Panorama avaldatud pilti ja teksti.

9. Reklaamina tuleb käsitada sellist teksti või pilti, milles või millel kujutatakse valimisliidu

liiget eesmärgiga mõjutada valijaid ja seeläbi valimistulemusi. Teksti või pildi avaldamise

eesmärgi hindamisel on olulised nii selle avaldamise kanal, kontekst kui ka konkreetse

kirjutise sisu, sh pealkiri ja esile tõstetud tekstilõikude sisu (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.

novembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-50-16, p 11 ja 30. märtsi 2020. a otsus asjas nr 3-18-

1537, p 12).

10. Kaebajal oli kohustus esitada ERJK-le viimase nõudmisel dokumente, mida komisjon

vajas, et kontrollida, kas valimisliit on järginud EKS nõudeid (EKS § 1211 lg 6).

10.1.

Vastustaja küsis kaebajalt detsembris 2022 infot selle kohta, kas valimisliit on

deklareerinud OÜ-lt N&V ostetud reklaamikulu kogu Panoramas avaldatud reklaami eest.

Kui valimisliit sai OÜlt N&V soodustust reklaami avaldamisel, palus ERJK selgitada,

millistel kokkulepetel see põhines (vastustaja 26. aprilli 2023. a avalduse lisa 1).

10.2.

Kaebaja esindaja X.S vastas 19. detsembril 2022 kirjaga (vastustaja 26. aprilli 2023. a

avalduse lisa 3), et talle on esitatud kriminaalasjas nr 21221000033 kahtlustus. Komisjoni

esitatud küsimustele vastamine riivab talle põhiseadusega (§ 22 lg 3) tagatud enese

mittesüüstamise privileegi. Ei ole välistatud, et haldusmenetluse käigus saadud teavet

kasutataks X.Si vastu süüteomenetluses.

10.3.

Jaanuaris 2023 tegi vastustaja valimisliidule uue järelepärimise samade küsimustega

(vastustaja 26. aprilli 2023. avalduse lisa 2). Komisjoni selgitas, et tal ei ole õigust algatada

süüteomenetlusi. Haldusmenetluses kogutud tõendid ei pruugi kriminaalmenetluses lubatavad

olla, kuna need ei ole kogutud kriminaalmenetluse sätete alusel. Enese mittesüüstamise

privileegile vastandub haldusmenetluses isiku kaasaaitamiskohustus.

10.4.

Kaebaja esindaja X.S vastas 10. veebruari 2023. a kirjaga (vastustaja 26. aprilli 2023.

a avalduse lisa 4), milles jäi seisukohale, et tal ei ole käimasoleva kriminaalmenetluse tõttu

võimalik komisjoni küsitud teavet avaldada.

11. Ettekirjutus oli võimalik teha avalikult kättesaadavate tõendite alusel. Ettekirjutuse

tegemiseks tuli selgitada, milliseid reklaame on Panoramas avaldatud, ning määrata Panorama

hinnakirja alusel nende turuhind. Sellest tuli lahutada tasu, mille kaebaja oli deklareerinud. Ka

4(9)

3-23-763

praeguses kohtuasjas vaidluse all olevate küsimustele vastamiseks ei ole tarvis selgitada, mis

põhjusel ja milliste kokkulepete alusel kolmas isik kaebajale reklaamide avaldamiseks

soodustuse tegi. Seega pole kaebuse lahendamiseks vaja uurida, kas kaebaja rikkus haldus-

menetluses kaasaaitamiskohustust või tugines põhjendatult enese mittesüüstamise privileegile.

12. Vastustaja esitas kohtule Panorama hinnakirja, mis kehtib alates 1. jaanuarist 2018 (19.

mai 2023. a avalduse lisa 5). Ettekirjutuses märkis vastustaja, et ajalehe reklaami hinnakiri,

mis kehtib alates 1. jaanuarist 2017, on kättesaadav arvutivõrgus aadressil

https://virupanorama.ee/reklaam. Sellelt aadressilt hinnakiri ei avane. Vastustaja sõnul on

reklaami hinnakiri „Panorama“ kodulehelt raskusteta leitav ja kättesaadav aadressil

https://virupanorama.ee/archives/13482 (kohus võttis veebilehe kuvatõmmise 10. oktoobril

2023 asja toimikusse). Viidatud lehelt avanev hinnakiri on sama, kui see, mille vastustaja

esitas kohtule 19. mail 2023.

Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud see, milline oli ajalehes Panorama reklaami

avaldamise harilik hind, mille eest see teenus oli kättesaadav teistele isikutele. Oluline pole

see, et ettekirjutuses on viidatud hinnakirjale, mis kehtis alates 1. jaanuarist 2017, kuid

kohtumenetluses hinnakirjale, mis kehtib alates 1. jaanuarist 2018. Hinnad on samad.

Hinnakirja järgi kajastab see värvilise reklaami hindu. Värviliseks reklaamiks tuleb pidada ka

mustvalge tekstiga reklaamartikleid, mille juures on avaldatud värviline pilt.

13. Kaebaja 16. novembri 2021. a aruande järgi tasus ta OÜ-le N&V ajakirjandusreklaami

eest 900 eurot (vt kohtu 25. septembril 2023 toimikusse võetud dokument „Jõhvikad

kampaania rahastamise aruanne“).

14. ERJK ettekirjutus põhineb kokku 25-l Panoramas avaldatud pildil ja tekstil (vt kohtu 25.

septembril 2023 toimikusse võetud dokument „Jõhvikad Panorama“). Kohus kontrollib

järgnevalt ettekirjutuse õigsust iga avaldatud materjali osas.

14.1.

Nr 37 tagakaanel (X.S), nr 38 esikaanel (P.R), nr 39 esikaanel (G.F), nr 40 esikaanel

(P.R) ja nr 41 esikaanel (X.S) on suurelt valimisliidu nimekirjas kandideerivate inimeste

pildid, nimed ja kandidaadinumbrid, lisaks valimisliidu logo ja hüüdlause „Ühtsuses peitud

jõud“ eesti ja vene keeles. Tegu on valimisliidu reklaamiga. Hinnakirja järgi on õige ERJK

seisukoht, et sellise reklaami avaldamise hind on 384 eurot tükist.

14.2.

Nr 38 eestikeelse osa lk-l 4 ja venekeelse osa lk-l 6 avaldatud artikli „X.Y: number

200 toob mulle õnne!“ peakirjas on esile tõstetud X.Yi kandidaadinumber 200. Lisaks on

silmatorkavalt esile toodud kandidaadi nimi ja pilt. Nende elementide poolest sarnaneb

intervjuu eelnevalt kirjeldatud kaanereklaamidega. Intervjuu avaldati 2021. a septembri lõpus,

valimised toimusid 17. oktoobril 2021. Esimeses, paksus kirjas lõigus, on ära märgitud ka

Valimisliit Jõhvikad ja toodud info, et liit läheb valimistele nimekirjaga, kus on 31 nime,

nende seas X.Y. Intervjuu eesmärgiks on tutvustada kandidaati ja tema tegemisi. Artikli

juures ei ole avaldatud valimisliidu logo. Siiski leiab kohus kõigi eeltoodud elementide

põhjal, et tegu on ajakirjandusartikliga sarnaneva tekstireklaamiga, mille avaldamise

eesmärgiks on mõjutada valijaid.

Vastustaja on õigesti arvestanud selle artikli kui reklaami avaldamise hinnakirjajärgseks

hinnaks 384 eurot nii eestikeelse kui ka venekeelse teksti eest. Tegu on tervet ajalehe siselehte

hõlmava materjaliga.

14.3.

Nr 38 venekeelse osa lk-l 8 on avaldatud materjal, mis sisaldab valimisliidu logo ja

nime, kandidaatide nimekirja ning hüüdlauset. Tegu on reklaamiga. Vastustaja on arvestanud

selle hinnakirja järgseks maksumuseks 90 eurot, s.o reklaam, mis hõlmab 1/6 leheküljest

(90×90 mm). Vastustaja seisukoht on õige.

5(9)

3-23-763

14.4.

Nr 39 venekeelse osa lk-l 3 ja eestikeelse osa lk-l 3 on avaldatud artikkel „X.S jagab

meenutusi ja valimiseelseid mõtteid“. Artikli juures on väiksemalt avaldatud sama X.Si

valimisreklaam, mis oli avaldatud nr 37 tagakaanel. Seega on nähtaval kohal nii kandidaadi

number, nimi ja pilt kui ka valimisliidu logo ja hüüdlause. Artiklis on tehtud kokkuvõte

videointervjuust X.Siga, mis on avaldatud kanalis Youtube. Artikli sisu tutvustab kandidaati,

tema vaateid ja valimisliitu. Artikkel on avaldatud nädalalehe septembri lõppu ja oktoobri

algust hõlmavas numbris, seega vahetult enne 2021. a KOV valimisi. Kohus leiab eeltoodu

pinnalt, et tegu on valimisliidu reklaamiga.

Kuna nii artikli eesti- kui ka venekeelne versioon hõlmavad terve lehekülje, on vastustaja

õigesti arvestanud hinnakirja järgi mõlema reklaami maksumuseks 384 eurot.

14.5.

Nr 39 venekeelse osa lk-l 5 on valimisliidus kandideeriva B.Vi kirjutatud artikkel.

Artikli juures on avaldatud autori foto koos tema kandidaadinumbri ja valimisliidu logoga.

Vastustaja esitas 6. oktoobril 2023 kohtule selle artikli (ja teiste üksnes vene keeles avaldatud

tekstide) tõlke. Artiklis väljendab B.V rahuolematust Jõhvi tänavate olukorraga, kirjeldab

oma tegevust selle probleemiga tegelemisel ja kritiseerib linnavõimu tegevust. Muud

konteksti kõrvale jättes võiks tegu olla ka linnakodaniku arvamusartikliga, kuid koosmõjus

teksti juures avaldatud reklaamiga ning läheneva valimispäevaga on põhjendatud ka selle

materjali kvalifitseerimine valimisreklaamiks.

Vastustaja on arvestanud selle reklaami avaldamise hinnaks 243 eurot, s.o hinnakirja järgi

poolt lehekülge katva (185×133 mm) reklaami hind. Vastustaja seisukoht on õige.

14.6.

Nr 39 venekeelse osa lk-l 7 on avaldatud materjal, mis sisaldab valimisliidu logo ja

nime, kandidaatide nimekirja ning hüüdlauset. Lisaks on avaldatud valimisliidu esinumbri

P.R pilt ja kandidaadinumber. Tegu on valimisreklaamiga. Vastustaja on arvestanud selle

hinnaks 173 eurot (1/3 lehest, 185×90 mm). Kuna reklaam hõlmab vähemalt 1/3 leheküljest,

on vastustaja seisukoht õige.

14.7.

Nr 40 venekeelse osa lk-del 4 ja 5 ning eestikeelse osa lk-del 2 ja 3 on avaldatud

intervjuu X.Siga pealkirjaga „X.S: soolokampaania asemel ootab valija sisulist debatti“.

Artikli juures on avaldatud sama X.Si foto, mis on Jõhvikate valimisreklaamil. Artikli sisu

kajastab X.Si ja valimisliidu tegevust ja vaateid. Intervjueeritav pöördub lugeja kui valija

poole: „Küsin teie käest, lugupeetud valija…“. Intervjueerija küsimused on sellised, mis

võimaldavad X.Sil rääkida enda ja valimisliidu kavatsustest:



„Olete mitmes erinevas intervjuus avanud valimisliidu Jõhvikad moodustamise

põhimõtteid. Jõhvikatel kui valimiste kandidaatidel ja jõhvikatel kui selle kandi

elanikel on kindlasti palju ühist.“



„Vaadates Jõhvikate valimiseelset programmi ei saa väita, et ka teie ei mõtle suurtele

asjadele.“



„Olete oma valimisnimekirjas erilisel positsioonil. Teie liidu kaaslased näevad teid

võimaliku uue Jõhvi linnapeana. Kas selline positsioon seab teie ette erilise

vastutuse?“



„Võimaliku tulevase vallavanemana peate tajuma, et kõiki lubadusi pole võimalik

täita. Valla eelarvel on omad piirid.“

Intervjuus ei ole kriitilisi elemente, mis võimaldaks ümber lükata üldmuljet, et tegu on

artikliga, mis on koostatud eesmärgiga mõjutada valijaid hääletama X.Si või mõne muu

valimisliidu Jõhvikad kandidaadi poolt. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et ka see tekst on

käsitatav reklaamina.

6(9)

3-23-763

Vastustaja on selle reklaami eestikeelse versiooni maksumuseks arvestanud 384 eurot ja

venekeelse versiooni maksumuseks 557 eurot. Artikkel on mõlemas versioonis sama pikk.

Eeldatavasti on vastustaja arvestanud tervet lehekülge katva artikli osa eest mõlemal juhul

384 eurot, mis on hinnakirja järgi tervet lehekülge hõlmava värvilise reklaami maksumus.

Artikkel ulatub aga mõlemas versioonis ka teisele leheküljele, kattes sellest umbes

kolmandiku suuruse osa. Sellele summale on vastustaja venekeelse versiooni puhul lisanud 73

eurot. Võib arvata, et vastustaja on tahtnud kasutada hinnakirja järgi 1/3 leheküljest hõlmava

reklaami maksumust, mis on 173 eurot, kuid on teinud arvutusvea. Eestikeelse versiooni eest

on vastustaja jätnud artikli teisele leheküljele ulatuva osa hinna arvestamata. Kuna mõlemad

vead on tehtud kaebaja kasuks, ei anna need alust ettekirjutust vastavas osas tühistada.

14.8.

Nr 40 eestikeelse osa lk-l 5 ja venekeelse osa lk-l 5 on avaldatud artikkel „I.J: Jõhvist

peab saama kõrgtehnoloogilise tööstuse keskus“. Artikli juures on avaldatud autori foto koos

tema kandidaadinumbri ja valimisliidu logoga. Artiklis kirjutab autor, millised Jõhvi kohaliku

elu teemad on tema jaoks olulised ja mis on tema ettepanekud valla arenguks. Tegemist on

taas eri elementide koosmõju, samuti avaldamise aega arvestades valimisreklaamiks

kvalifitseeruva artikliga.

Vastustaja on selle reklaami hinnaks arvestanud venekeelse versiooni eest 243 eurot ja

eestikeelse versiooni eest 173 eurot. Hinnakirja järgi on 243 pooleleheküljelise reklaami

maksumus ja 173 1/3 leheküljest hõlmava reklaami maksumus. Kuna venekeelne versioon

võtab enda alla suurema osa leheküljest kui eestikeelne, on vastustaja seisukoht õige.

14.9.

Nr 41 venekeelse osa lk-l 3 on avaldatud artikkel „P.R: „Lõppjoon juba paistab““.

Artikli juures on avaldatud P.R foto koos tema kandidaadinumbri ja valimisliidu logoga.

Artiklis on autor selgitanud oma nägemust, miks valimisliit Jõhvikad erineb konkureerivatest

nimekirjadest, ning valimisliidu tegevust nimekirja kokkupanekul ja programmi koostamisel.

Artikkel lõppeb üleskutsega hääletada valimisliidu Jõhvikad poolt. Eeltoodud elementide

põhjal on tegu valimisreklaamiga.

Vastustaja on arvestanud selle tervet ajalehe lehekülge hõlmava reklaami hinnaks 384 eurot.

Vastustaja seisukoht on õige.

14.10. Nr 41 venekeelse osa lk-del 4–5 on avaldatud intervjuu B.Viga. Artikli juures on

avaldatud B.Vi foto koos tema kandidaadinumbri ja valimisliidu logoga. Intervjuus

kajastatakse põhjuseid, miks B.Vi vallavalitsuse töölt lahkus, ning millega ta tegeles pärast

seda. B.V räägib, miks ta otsustas kandideerida ja mida ta tahaks valituna saades muuta ja ära

teha. Samuti räägib B.V, miks ta otsustas kandideerida valimisliidu Jõhvikad nimekirjas ja

kiidab erakonna esinumbrit P.R. Viimaks räägib B.V oma isiklikust elust: hobidest ja

perekonnast Nii avaldatud pilti koos sellele lisatud elementidega kui ka intervjuu sisu ja

avaldamise aega arvestades on tegu valimisreklaamiga.

Vastustaja on reklaami hinnaks arvestanud 538 eurot. Artikkel hõlmab ühe terve lehekülje ja

umbes ¼ suuruse osa teisest leheküljest. Terve lehekülje suuruse reklaami hind on hinnakirja

järgi 384 eurot; ¼ lehekülje suuruse (90×133 mm) reklaami hind 154 eurot. Seega vastab

vastustaja seisukoht hinnakirjale.

14.11. Nr 41 venekeelse osa lk-l 7 on avaldatud J. Makarovi artikkel „Võõramaalaste sisse-

tung“. Artikli juures on avaldatud autori foto koos tema kandidaadinumbri ja valimisliidu

logoga. Artiklis väljendab autor kriitikat Keskerakonna nimekirjas Jõhvis kandideerivate

inimeste suhtes ning hoiatab valijaid valimast inimesi, kes tegelikult Jõhvis ei ela. Ka selle

teksti eesmärgiks on valijaid mõjutada ning koosmõjus juures avaldatud piltreklaamiga on

tegu valimisreklaamiga.

7(9)

3-23-763

Vastustaja on arvestanud selle reklaami hinnaks 173 eurot, mis vastab hinnakirja järgi 1/3

leheküljest hõlmava reklaami maksumusele. Vastustaja seisukoht on õige.

14.12. Nr 41 venekeelse osa lk-del 12–13 on avaldatud U.Ri artikkel „Turvatunne“. Artikli

juures on avaldatud autori foto koos tema kandidaadinumbri ja valimisliidu logoga. Artiklis

väljendab autor kriitikat Jõhvis tegutseva NATO sõjaväebaasi tegevuse suhtes: laskmine ja

üle Jõhvi lendavad sõjalennukid teevad müra, õppustel osalevad sõdurid tekitavad

ebaturvalise tunde. Autor loetleb juhtumeid, kus liitlasvägede sõdurid on avalikku korda

rikkunud või tsiviilisikutega konflikti sattunud. Autor kirjeldab sarnaseid probleeme Leedus

ja Lätis. Autor leiab, et sõjaväelaste huvides ei ole mitte rahu vaid sõjaline konflikt.

Seega osundab autor artiklis osaliselt kohaliku tasandi probleemile (sõjaväebaasist lähtuvad

häiringud), kuid ei paku välja lahendusi, mida saaks rakendada kohaliku omavalitsuse tasandil

ega kutsu ka otsesõnu valijaid üles ei enda ega valimisliidu poolt hääletama. Siiski tuleb

artiklit käsitada valimisreklaamina. Esiteks põhjusel, et selle juures on avaldatud autori

valimiseks vajalikud andmed (valimisliidu nimi, kandidaadinumber) koos reklaampildiga.

Teiseks põhjusel, et ka autori NATO-kriitilise maailmavaate tutvustamise eesmärgiks vahetult

enne valimisi ilmunud ajalehenumbris (11.–17. oktoobri 2021. a nädalaleht) eesmärgiks tuleb

pidada valijate mõjutamist.

Reklaami hinnaks on vastustaja arvestanud 627 eurot. See vastab hinnakirja järgi pooleteise

lehekülje suuruse reklaami maksumusele (384 eurot + 243 eurot). Seega on vastustaja

seisukoht õige.

14.13. Nr 41 eestikeelse osa lk-l 7 on avaldatud piltreklaam Z.Pi foto, nime ja

kandidaadinumbriga. Lisaks on reklaamil kujutatud valimisliidu logo ja hüüdlause. Tegu on

valimisliidu reklaamiga. Vastustaja on arvestanud selle maksumuseks 173 eurot, mis vastab

hinnakirja järgi 1/3 lehekülje suuruse reklaami hinnale. Vastustaja seisukoht on õige.

14.14. Nr 41 eestikeelse osa lk-l 5 on avaldatud A.Be foto, nimi ja kandidaadinumber koos

valimisliidu logo ja hüüdlausega. Selle kõrval on avaldatud valimisliidu kandidaatide

nimekiri. Tegemist on valimisliidu reklaamiga. Vastustaja on selle reklaami hinnaks

arvestanud 243 eurot, mis vastab hinnakirja järgi ½ leheküljest hõlmava reklaami

maksumusele. Vastustaja seisukoht on õige.

14.15. Nr 41 eestikeelse osa lk-l 2 on avaldatud valimisliidu reklaamid T.O ja W.Q foto,

nime ja kandidaadinumbritega ning valimisliidu logo ja hüüdlausega. Vastustaja on selle

hinnaks arvestanud 346 eurot, mis vastab hinnakirja järgi kahe 1/3 leheküljest hõlmava

reklaami maksumusele. Vastustaja seisukoht on põhjendatud.

15. Reklaamide maksumusi kokku liites saab summaks 7803 eurot. Sellest tuleb lahutada 900

eurot, mille kaebaja on kolmandale isikule juba tasunud. Seega on keelatud annetuse suurus

6903 eurot. Vastustaja ettekirjutus, mille järgi kaebaja peab selle summa kolmandale isikule

tagastama, on seega õige.

16. Ettekirjutus on küll materiaalselt õiguspärane, kuid formaalselt õigusvastane. Selles on

olulised põhjendamispuudused. Esiteks pidanuks vastustaja vähemalt ettekirjutusega

hõlmatud artiklite ja intervjuude puhul selgitama, miks ta neid reklaamiks peab. Teiseks ei

olnud läbipaistvalt lahti kirjutatud ettekirjutuses märgitud keelatud annetuse lõppsumma

kujunemine. Tabeli, mille põhjal on suuremate raskusteta võimalik arvutuskäiku kontrollida,

esitas vastustaja alles kohtumenetluses. Ettekirjutuse ja selles viidatud dokumentide alusel

lõppsumma kujunemise kontrollimiseks pidanuks huvitatud isik välja otsima nii Panorama

reklaami hinnakirja kui ka kõik Panorama numbrites 37–41 avaldatud valimisliidu kandidaate

puudutavad materjalid. Kuigi see oli põhimõtteliselt võimalik, ei tohiks koormava haldusakti

8(9)

3-23-763

põhjenduste kontrollimine olla selle adressaadi jaoks sedavõrd töömahukas. Seega eksis

vastustaja HMS § 56 lg-te 1 ja 2 vastu.

17. Vastustaja ei rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud (vt HMS § 40 lg 1). Vastustaja

teavitas kaebajat esmalt 2022. a detsembris haldusmenetluse algatamisest, selgitas

kavandatava ettekirjutuse võimalikku sisu ja nõudis kaebajalt vastuseid tekkinud küsimustele.

Jaanuaris 2023 saatis vastustaja kaebajale uuesti kirja samade selgituste ja küsimustega.

Kaebaja esindaja keeldus küll vastustaja küsimustele vastamast, viidates enese

mittesüüstamise privileegile, kuid oleks saanud küsida vastustajalt omakorda küsimusi

kavandatava ettekirjutuse sisu kohta ning avaldada selle kohta arvamust. See, et vastustaja oli

juba esimese kirja saatmise ajaks välja arvutanud võimaliku keelatud annetuse summa, ei

tähenda, et ärakuulamine oleks olnud formaalne ja näilik. Vastupidi, seeläbi andis vastustaja

võimaliku ettekirjutuse adressaadile infot, mis oli talle seisukoha avaldamiseks ja enda

tegevuse selgitamiseks vajalik.

18. Kuna põhjendamispuudused ei mõjuta praegusel juhul ettekirjutuse sisu, ei ole alust ette-

kirjutust nende tõttu tühistada (vt HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Küll aga

tuleb vastustajal kanda kaebaja menetluskulud (HKMS § 108 lg 61). Kaebaja menetluskuluks

on kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv, kokku 40 eurot. Kolmas isik ei

ole menetluskulude vastustajalt väljamõistmist taotlenud.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

9(9)