2-23-9392/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.11.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-9392

Tsiviilasi

Elewus GmbH hagi Kodasema OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

43 266,18 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

Elewus GmbH

(välisriigi registrikood

14519496; asukoht Au 2A, Speicherschwendi 9037

Šveits);

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Ronald

Riistan

ja

advokaat

Alina

Aleksejeva

(Advokaadibüroo

Syndicate

Legal;

e-post:

menetlus@syndicate.legal);

Kostja: Kodasema OÜ (registrikood 12494697; asukoht

A. Lauteri tn 5, Tallinn; e-post: koda@kodasema.com).

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Klen Laus,

(Advokaadibüroo TRINITI, e-post: klen.laus@triniti.ee)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt Kodasema OÜ välja hageja Elewus GmbH kasuks võlgnevus summas 16

806,3 eurot ning sissenõutavaks muutunud lepinguline viivis kuni 29.06.2023 summas 2363,8

eurot.

3. Mõista kostjalt Kodasema OÜ välja hageja Elewus GmbH kasuks viivis määras 0,05%

päevas tasumata põhinõude summast (16 806,3 eurot) alates 30.06.2023 kuni põhinõude

täitmiseni.

4. Mõista kostjalt Kodasema OÜ välja hageja Elewus GmbH kasuks kahjuhüvitis kohtueelsete

õigusabikulude eest summas 540 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt summas 540 eurot

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.06.2023 kuni põhinõude

(540 eurot) täitmiseni.

5. Ülejäänud osas jätta hagiavaldus rahuldamata.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

2-23-9392

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-

posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset

menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. 30.06.2023 esitas hageja Elewus GmbH Harju Maakohtule hagiavalduse Kodasema OÜ vastu võla

nõudes. Hageja täiendas hagiavaldust 04.08.2023 ning täpsustas viivisenõuet 19.10.2023. Hageja palub

mõista Kodasema OÜ´lt (registrikood 12494697) välja võlgnevus summas 16 806,3 eurot ning

sissenõutavaks muutunud lepinguline viivis summas 2363,8 eurot Elewus GmbH (Šveitsi registrikood

14519496) kasuks. Samuti palub hageja mõista Kodasema OÜ´lt Elewus GmbH kasuks välja

lepingujärgsed viivised mahus 0,05% päevas tasumata summalt alates hagi esitamisest kuni nõude

kohase täitmiseni. Lisaks palub hageja mõista Kodasema OÜ´lt välja kohtuvälise nõudekirja

esitamisega Elewus GmbH´le tekitatud kahju hüvitis summas 1080 eurot VÕS § 128 lg 3 ja VÕS §

115 lg 1 alusel. Hageja palub mõista Kodasema OÜ´lt Elewus GmbH kasuks välja seadusjärgsed

viivised kahju hüvitise summalt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni seadusejärgses

määras TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 2 alusel. Lisaks palub hageja mõista Kodasema OÜ´lt välja

konkurentsipiirangu tasu Elewus GmbH kasuks summas 16806,2 eurot või alternatiivselt kohtu

äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas VÕS § 689 lg 3 alusel. Hageja palub mõista Kodasema

OÜ´lt Elewus GmbH kasuks välja lepingujärgsed viivised mahus 0,05% konkurentsipiirangu tasu

summalt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 alusel.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid Kodasema OÜ (kostja) ja Elewus GmbH (hageja)

17.02.2021 agendilepingu (leping) Kodasema KODA moodulmajade (toode) müügi

vahendamiseks/osundamiseks Šveitsi Konföderatsiooni territooriumil (Lisa 1 agendileping). Vastavalt

lepingule pidi hageja kostja jaoks ja tema huvides edendama ja laiendama kostja toote müüki (vt Lisa 1

p 1.1) ning kostja kohustus oli agendile selle eest maksta tasu summas 1%-10% sõltuvalt projekti

keerukusest ja mahust (vt Lisa 1 p-d 2.1. – 2.2.). Hageja tegevuse tulemusena oli augustis 2022 kostja

ja klientide JH ja GD, kes on äripartnerid (edaspidi koos ja eraldi ostja), vahel sõlmitud ostu-

müügileping 2 kostja toote (2 KODA Loft) osas (Lisa 2 arve 1320 ja müügileping 473).

Tehinguväärtuseks on 240 090.00 eurot (ilma käibemaksuta) ning ostja pidi tasuma kogu summa

hiljemalt 18.10.2022 (vt Lisa 2 lk 3). Vastavalt lepingule pidi agenditasu moodustama 7% (2-3 maja

müügil ühe tellimuse kohta tavahinnaga) ehk 16 806,3 eurot (km-ta).

3. Kostja hagejale müügitingimusi ega muud infot ei avaldanud, mistõttu pöördus hageja 01.10.2022

kostja poole päringuga, mis on kostja makseettepanekud hagejale ostja tellimuse osas (Lisa 3

01.10.2022 kiri). 09.10.2022 kostja vastas, et „JHi teemal – kuna müük ei tekkinud Sinu agendina

tegevuse tulemusena, tasu saamise õigust ei teki. Küll aga olen ma valmis heas usus meie koostöö

jätkumise motivatsiooniks tasuma konsultatsiooni eest 750 EUR ulatuses. Sa oled teinud

2-23-9392

kliendikohtumisi ja -suhtluseid. Me peaksime ka veebruaris 2021 sõlmitud lepingu uuenduse tegema,

palun paku ise koguseid 2023. Aastasse” (Lisa 4 09.10.2022 kiri). Elik kostja keeldus hagejale tasu

maksmast, leides et ostu-müügileping ei olnud hageja tegevuse tulemusel sõlmitud ning kostja keeldus

hagejale igasugust infot tehingu kohta andmast. Seega hageja on sunnitud oma õiguste kaitseks kohtu

poole pöörduma.

4. Ostu-müügileping käsundiandja ja klientide JH and GD vahel oli sõlmitud hageja tegevuse

tulemusena. Kõigepealt hageja selgitab klientide nö leidmise süsteemi agendilepingu mõttes.

Potentsiaalsete klientide hankimine toimus läbi globaalsete marketingi kampaaniate, mida viis kostja

ise läbi (Google Ads, Facebook, Instagram jne, Lisa 28 Kodasema instagram ja facebook). Läbi

kampaania suunati nii Šveitsi kui teiste riikide potentsiaalseid kliente kõigepealt kostja kodulehele

(https://kodasema.com/us/#contact, kus pidid potentsiaalsed kliendid spetsiaalse vormi täitma

hinnakirja saamiseks (Lisa 5 KODA väljavõte veebileheküljelt). Eelnimetatud vorm läks kostja e-posti

aadressile sales@kodasema.com. Seejärel suunas kostja müügidirektor potentsiaalsete klientide

päringu edasi vastava riigi agendile sõltuvalt kliendi asukohast. Elik kõik päringud ja kontaktid olid

igal juhul kostja kontrolli all, kuid kostja müügidirektor ise kliendiga ühenduses ei olnud, vaid ainult

saatis emaili edasi sihtriigi agendile ehk täitis nö administraatori tööd. Eelimetatud süsteem oli

põhjendatud asjaoluga, et kostja soovis kõik marketingi kampaaniad enda kontrolli all hoida ja ei

nõustunud kohalikesse kampaaniatesse rahaliselt panustama. Alternatiivselt võiksid potentsiaalsed

kliendid huvi korral ise otse vastava riigi agendiga ühendust võtta, leides agentide kontakte kostja

kodulehel: https://kodasema.com/us/where-to-buy/ (Lisa 6 agentide kontaktid KODA väljavõte

koduleheküljelt). Seega potentsiaalsed kliendid võisid ühendust võtta nii agendiga otseselt, kui ka

kostja kaudu ning kostja suunas kliente vastava agendi juurde. Kuivõrd kostja agentidele transpordi,

ega muud esindamise tasu ei katnud, siis hageja tasulisi kampaaniaid ise Šveitsis läbi ei viinud, kuid

aktiivselt võttis ühendust enda ärivõrgustikus potentsiaalsete huvilistega ning kostja toodet puudutav

info oli ka hageja enda elewus.com leheküljel (Lisa 30 Elewus veebilehekülg). Agentide ülesanneteks

oli kogu kliendiga suhtlus ja nõustamine kuni tellimuse sisse andmiseni ehk nö kuni kliendi kostjale

üleandmiseni lepingu tingimuste viimaseks lihvimiseks ning tehingu teostamiseks.

5. Edaspidi toob hageja välja ostjaga suhtlemise kronoloogia ja mahu: 27.05.2021 võttis ostja

esmakordselt hagejaga kontakti hinna uurimise eesmärgiga ning hageja andis kliendile ammendava

info toote hinna, tarne, maatükki ettevalmistamise, tähtaegade ja maksude osas, pakkudes ka telefoni

teel konsultatsiooni (Lisa 7 mai 2021 kirjavahetus). 25.10.2021 andis ostja hagejale teada, et ostja on 2

toote ehk 2 KODA moodulmaja soetamisest huvitatud ning palus kellegagi rääkida eelnimetatud teema

osas ning 25.10.2021 oli hageja poolt ammendav info (sh tarne, hinnad, tähtajad jne) ostjale samuti

edastatud, pakkudes ka telefoni teel konsultatsiooni (Lisa 8 25.10.2021 kirjavahetus). 27.10.2021

saatis hageja ostjale täiendava info toote materjalide osas ehitusloa taotlemiseks (Lisa 9 27.10.2021

hageja kiri). 07.12.2021 võttis ostja jälle ühendust hagejaga paludes esitada täiendavat info ehitusloa

saamiseks (Lisa 10 07.12.2021 kiri). 12.05.2022 pöördus hageja kostja poole teavitusega, et ostja on

saanud ehitusloa kahele KODA Loft-ile ning palus kostjat kinnitada millise hinnaga ostjal on 2 toodet

võimalik tellida kui ostja järgmisel nädalal tellimuse teeb ning millal on realistlik, et tooted Šveitsi

(Berni lähedale) saabuvad (Lisa 11 mai kirjavahetus). 16.05.2022 esitas kostja hagejale pakkumise

ostja jaoks (vt Lisa 11).

6. 16.05.2022 ja 17.05.2022 saatis hageja ostjale konkreetse hinnapakkumise koos tarne info ja

juhenditega (Lisa 12 16 ja 17.05.2022 kiri). 17.05.2022 saatis hageja kliendile kirja, et kokkulepitud

kõnes osalevad ka Eesti direktor ehk kostja juhatuse liige BL ja kostja müügidirektor (Lisa 13

17.05.2022 kiri). Kuivõrd kõik tellimused ja müügilepingud toimusid otse lõppkliendi ehk ostja ja

kostja vahel, siis tutvustas hageja ostjat kostjaga enne ostja poolt tellimuse sisse andmist, et ostja ja

kostja vahel usaldus tekiks. Videokõnest oli selge, et kostja esindaja BL ja müügidirektor suhtlesid ja

kohtusid kliendiga esimest korda, kuid hageja oli ostjat eelnimetatud hetkeks juba c 12 kuud

teenindanud. 18.05.2022 saatis hageja ostjale ka kostjat Austrias esindava agendi kontaktid (Lisa 14

2-23-9392

18.05.2022 kiri). 20.05.2022 ja 03.06.2022 edastas hageja ostjale lingi ühe toote mudelile ning

täiendavat infot koos teabega, et Austria agent ootab võimalust ostjaga oma kogemust jagada (Lisa 15

20.05.2022 ja 03.06.2022 kirjad). Hea usu põhimõttest lähtudes ja koostöö nimel soodustas hageja

aktiivselt kostja toote edendamist ja müüki ka teistes piirkondades ehk oma tegutsemise piirkonnast

väljaspool, mille eest ei olnud hagejal õigust mingile tasule.

7. 26.07.2022 saatis hageja kostjale kirja jooksva töö infoga ning palvega hoida hagejat kursis kuidas

ostjaga läheb ja kuidas hageja saab abiks olla (Lisa 16 26.07.2022 kiri). Augustis 2022 oli ostja ja

kostja vahel müügileping sõlmitud, mille sõlmimise faktist ja tingimustest ei andnud keegi hagejale

teada. Eelnimetatust järeldub, et ca 12 kuu jooksul tegeles hageja müügi aktiivse edendamisega ning

ostjaga suhtlemisega, nimelt hageja edastas ostjale kogu vajaliku info ja teave, vastates kõikidele ostja

küsimustele, informeerides paralleelselt olukorrast ka kostjat. Mais 2022 oli ostja kostjaga nö kokku

viidud ning juulis 2022 lõppes hageja ja ostja suhtlus, sest hageja oli kostja poolt ostjaga suhtlemisest

välja jäetud, kuid juba augustis 2022 sõlmis kostja müügilepingu ostjaga. Seega just hageja tegevuste

tulemusel oli müügileping kostja ja ostja vahel sõlmitud, mistõttu on kostja kohustatud hagejale

lepingus kokkulepitud agenditasu maksma.

8. Hageja viitab agenditasu maksmisest keeldumisele ja kompromissläbirääkimistele. 31.10.2022

kirjutas kostja hagejale päringuga lähiaja müügiväljavaadete osas (Lisa 17 oktoobri-novembri

kirjavahetus). 01.11.2022 esitas hageja kostjale vastuse koos päringuga, et millised on kostja

makseettepanekud ostja tellimuse osas (vt Lisa 17), mille peale kostja vastas, et kuna müük ei tekkinud

hageja agendina tegutsemise tulemusena, siis tasu saamise õigust hagejal ei teki, nõustudes tasuma

hagejale ainult 750 eurot (vt Lisa 4). Alates kostja agenditasu maksmise keeldumisest algasid poolte

vahel läbirääkimised, mille jooksul püüdis hageja ikkagi tasu tehtud töö eest saada, säilitades häid

suhteid. Kostja keeldus kategooriliselt õiglast tasu maksmisest (Lisa 18 läbirääkimised). Kostja heitis

hagejale ette, et justkui hageja suhtlus ei toonud tehingu sõlmimist kaasa ning ostja ei saanud hageja

äraolekul vastuseid (justkui ostja ei saanud Di aadressi ehk Austria agendi kontakti ja info

planeerimisdokumentide kohta), mistõttu kontaktijätkamine otse kostja poolt oli paratamatu, et ostjat

mitte kaotada (vt Lisa 18). Käesolevas hagiavalduses esitatud faktilistest asjaoludest ja tõenditest

selgub, et hageja poolt oli Austria agendi kontaktandmed ostjale koos täiendava infoga edastatud (vt p

2.2.4 ning Lisa 14 ja 15). Elik kostja argumendid on paljasõnalised ning selgelt otsitud agenditasu

maksmise vältimiseks.

9. Poolte läbirääkimised kestsid kuni jaanuarini 2023 aastal ning pooled peaaegu sõlmisid

kompromissi, kuid kostja nõudis pidevalt kõikides punktides ühepoolsed tingimusi, mis oleksid ainult

kostjale kasulikud olnud (näiteks agendilepingu järgi oleks hagejal 6 kuud peale lepingu lõpetamist

õigus olnud hageja poolt vahendatud klientidelt agenditasu saada, kuid kostja nõustus üksnes 8

potentsiaalse kliendi osas, kuid faktiliselt oli hageja kontaktis ja vahendas müüki c 58 kliendiga (Lisa

19 kompromisslepingu projekt). Hageja poolt kompromissi sõlmimise eesmärgiga oli ka arve kokku

summas 2750 eurot esitatud kokkuleppele jõudmise lootusega. Kahjuks ei jõudnud hageja ja kostja

kompromissini.

10. 01.03.2023 oli hageja lepingulise esindaja poolt kostjale nõudekiri saadetud, millega palus hageja

kostjat esitada materjalid, lepingud ja maksekinnitused ostjaga teostatud tehingute osas, et välja

arvutada lepingu lisas 1 kokkulepitud agenditasu suurus (Lisa 20 nõudekiri). Kostja keeldus igasuguste

ostjaga tehingut/tehinguid sisaldavate dokumentide väljaandmast, leides, et „Kodasema OÜ ei ole

kohustatud edastama Elewus GmbH’le kui lepingu osapooleks mitteolevale isikule tehinguga seotud

dokumente. Samuti ei ole Kodasema OÜ kohustatud tasuma Elewus GmbH nõutud agenditasu.

Rõhutame ühtlasi, et pooled on 22.12.2022 saavutanud kompromissi erimeelsuste lahendamiseks

kokkuleppel, mistõttu palun hiljemalt 01.04.2023 Elewus GmbH’l kirjalikult kinnitada kokkuleppe

siduvust Elewus GmbH suhtes – kui Elewus GmbH ei loe kokkulepet enda suhtes kehtivaks, ei näe ka

Kodasema OÜ põhjust kompromissis kokku lepitud summat tasuda“ (Lisa 21 kostja vastus

2-23-9392

nõudekirjale, p 13).

11. Kuivõrd kostja keeldus hagejale ostjaga sõlmitud müügilepingu materjale välja andmast ning

hageja ei teadnud mis hinnaga ja kui palju tooteid oli ostjale müüdud, siis oli hageja sunnitud otse ostja

poole pöörduma. Ostja edastas hagejale müügilepingu, millest selgus, et ostja oli ostnud kostjalt 2

toodet samadel tingimustel, nagu oli hageja poolt ostjale pakkumuses saadetud (vt Lisa 2 ja Lisa 12).

Samuti ostja andis hagejale teada, et kostja kinnitas ostjale, et hageja saab oma agenditasu, millest

järeldub, et ostja nägi hageja tegevust agenditegevusena (Lisa 22 kiri ostja poolt). Samuti andis ostja

hagejale telefoni teel teada, et ostja ei jäänud kostja otsese klienditeenindusega rahule, sest: - kostja

pakkus ostjale võimalust kostja tooteid Šveitsis esindada CHF 4,000 eest, mida ostja vastu ei võtnud ja

pidas ka hageja suhtes ebaõiglaseks; - kuivõrd tegemist oli esimese tellimusega Šveitsis, siis ostjal olid

suured rahalised ja ajalised kulud, et tooteid Šveitsi ehitusseadustele vastavalt kohandada (elektri-,

küttesüsteemid jne). Väljatöötatud lahendused sai kostja tasuta endale, kuid ostjale allahindlust ei

rakendanud, ega kulusid ei hüvitanud; -ostjal olid probleemid kostja poolt organiseeritud transpordi ja

toote kohaletoimetamisega; - peale toodete kohalejõudmist Šveitsi küsis kostja esindaja luba isiklikult

ostja krundile tulla, et teistele potentsiaalsetele Šveitsi klientidele tooteid näidata, kuid ostjad sellist

luba ei andnud, kuid kostja esindaja sisenes ostja krundile ilma loata, et tooteid näidata.

12. Seega kostja on käitumuslikult tunnistanud, et kostjal on hageja eest kohustus, nimelt vaatamata

kostja väidetele, et justkui ei olnud müügileping ostjaga sõlmitud hageja tegevuste tulemusel, oli kostja

ikkagi nõus hagejale tasu maksma, tunnistades eelnimetatuga, et hageja ikkagi panustas ostjaga

müügilepingu sõlmimisse. Samuti nägi ostja hageja tegevust agenditegevusega ning oli väga üllatunud,

kui ilmnes, et kostja üritab jätta hagejale õiglast kokkulepitud agenditasu maksmata. Käesolevas

dokumendis välja toodud fakte ja tõendeid arvesse võttes selgub, et kostja argumendid, et justkui

müügileping oli sõlmitud mitte hageja tegevuste tulemusel, on leiutatud hagejale agenditasu maksmata

jätmiseks.

13. Hagi õigusliku põhjenduse osas märgib hageja, et poolte vahel oli sõlmitud agendileping (Lisa 1).

Agendilepingu p 3.1.1. kohaselt oli hageja kohustuseks endast kõik oleneva teha, et edendada ja

laiendada toote müüki Šveitsi territooriumil vastavalt kostja mõistlikele juhistele, kaitstes kostja huve.

Agendilepingu p 3.1.4. kohaselt oli hageja kohustuseks ka klientidega läbirääkimistel pakkuda toodet

rangelt vastavalt müügitingimustele, mille kostja on talle edastanud. Elik lepingu kohaselt hageja pidi

kostja toodet (KODA majad) potentsiaalsetele ostjatele edendama. Leping ei määra konkreetseid

„edendamise“ piire. VÕS § 673 lg 1 esimese lause kohaselt agent peab oma kohustusi täitma

majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult tavaliselt oodatava hoolega, muu hulgas tegema

käsundiandja huvides mõistlikke pingutusi lepingute sõlmimiseks või vahendamiseks. Seega

eeldatakse, et agent teeb kõik endast sõltuva müügilepingu ostjaga sõlmimiseks, mis praktikas

tähendab kliendiga kontaktis olemist, klientide küsimustele vastamist ja vajaliku info edastamist.

Käesoleval juhul oli hageja ostjaga ca 12 kuu jooksul kontaktis, vastas ostja küsimustele ja edastas

ostjale vajalikku infot (sh muu kostja territooriumi osas).

14. Vastavalt VÕS kommenteeritud väljaandele on agendileping nõuetekohaselt täidetud, kui agent on

teinud mõistlikke pingutusi lepingute sõlmimiseks või vahendamiseks. Agenditasu nõue sõltub aga

lepingu täitmise edukusest. Agenditasu nõude tekkimiseks ei piisa pelgalt mõistlike pingutuste

tegemisest lepingute vahendamiseks või sõlmimiseks. Agendi tasunõue eelduseks on agendi

vahendatud või sõlmitud lepingu edukas täitmine (III osa, lk 777). Lepingu saab lugeda agendi poolt

vahendatuks, kui agent on selle sõlmimisele kolmanda isiku mõjutamise kaudu kaasa aidanud.

Seejuures ei ole nõutav, et lepingu sõlmimine oleks vaadeldav suuremalt jaolt agendi tegevuse

tulemusena või et agent teeks lepingu vahendamiseks erilisi pingutusi. Samas ei ole ilmselt lepingu

sõlmimise vahendamisega tegemist juhul, kui agent avaldab küll käsundiandja kauba reklaami, kuid ei

tee muid pingutusi (sh nt kliendi ja käsundiandja kokku viimine), et kolmas isik käsundiandjaga

lepingu sõlmiks (VÕS kommenteeritud väljaanne, III osa, lk 778). Agendi tegevuse tulemusena on

2-23-9392

sõlmitud agendi tegevusega kausaalses seoses olevad lepingud ehk lepingud, mida ilma agendi

tegevuseta oleks jäänud kas üldse või vähemalt sellistel tingimustel sõlmimata. „Agendi tegevuse

tulemusena“ ei tähenda siiski seda, et lepingu sõlmimine peaks tasunõude tekkimiseks olema tingitud

ainult agendi tegevusest. Piisab, kui agendi pingutused on vähemalt osaliselt viinud lepingu

sõlmimiseni (VÕS komm väljaanne, III osa, lk 793). Seega agendi kohustused loetakse nõuetekohaselt

täidetuks kui agent on mõistlikke pingutusi lepingu sõlmimiseks teinud ja leping on sõlmitud, kuid see

ei tähenda, et ainult agendi tegevuste tulemusel leping oli sõlmitud. Piisab, kui agendi pingutused on

vähemalt osaliselt viinud lepingu sõlmimiseni. Käesolevas dokumendis välja toodud faktiliste

asjaolude ja tõendite põhjal järeldub, et hageja tegi endast kõike võimalikku ostjaga müügilepingu

sõlmimiseks ehk tegi mõistlikke pingutusi, mistõttu müügileping ostjaga oli sõlmitud ehk müügileping

ostja ja kostja vahel oli just hageja tegevuste tulemusena sõlmitud.

15. Veelgi enam vastavalt VÕS §-le 678 lg-le 2 esimesele lausele kui agent on määratud teatud

piirkonda või kui tema klientide ring on kindlaks määratud, on tal lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatule õigus agenditasule ka lepingute eest, mis on sõlmitud tema agendilepingu kehtivuse ajal

ilma tema osaluseta tema piirkonda või klientide ringi kuuluvate isikutega. Selliste lepingute eest ei ole

õigust saada agenditasu kindlustusagendil. Agendi osaluseta sõlmitud lepingute eest on õigus saada

agentidel, kes on määratud teatud piirkonda või kellel klientide ring on agendilepingus kindlaks

määratud. Agendi tegevuse piiritlemisega teatud piirkonda või klientide ringiga kaasneb üldjuhul

kohustus mitte tegutseda teises piirkonnas ja hoiduda lepingute vahendamisest ja sõlmimisest muude

klientidega (VÕS kommenteeritud väljaanne, III osa, lk 793). Vastavalt agendilepingu p-le 1.1. oli

hageja määratud konkreetsesse piirkonda ehk pidi tegutsema Šveitsi territooriumil. Seega juhul, kui

kohus leiab, et hageja panus ostjaga müügilepingu sõlmimiseks on ebapiisav, et lugeda müügileping

sõlmituks hageja tegevuste tulemusena, siis palub hageja agenditasu kostjalt välja mõista VÕS § 678

lg 2 alusel.

16. Agendilepingu p 3.2.1. kohaselt kostja tasub agenditasu vastavalt lepingutingimustele.

Agendilepingu p 2.1. kohaselt agendi poolt osutatava teenuse eest kohustub käsundiandja tasuma

agendile edukustasu (agenditasu) vastavalt lisas 1 toodud tingimustele. Vastavalt lepingu Lisale 1

agenditasu on 1-10% müügisummast, mida maksab klient, sõltuvalt projekti mahust ja keerukusest.

Agendilepingu Lisas 1 on ka protsentide gradatsioon välja toodud ning agenditasu 2-3 maja müügil

ühe tellimuse kohta tavahinnaga on 7% müügihinnast. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 678 lg 1 esimese lause kohaselt agendil on õigus agenditasule kõigi

käsundiandja poolt agendilepingu kehtivuse ajal agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingute eest.

Agendil on teistsuguse kokkuleppe puudumisel õigus agenditasule kõikide lepingute eest, mis on

sõlmitud tema tegevuse tulemusena agendilepingu kehtivuse ajal (VÕS kommenteeritud väljaanne, III

osa, lk 792). Agendilepingu Lisa 1 kohaselt tuleb agenditasu tasuda 10 päeva jooksul alates agendilt

ehk hagejalt arve saamisest. Arve esitatakse proportsionaalselt käsundiandja ehk kostja poolt laekunud

osalise makse protsendiga (% müügilepingu koguväärtusest koos kõikide kuludega) ja sellist arvet ei

esitata enne, kui käsundiandja on kliendilt toote ostuhinna osaliselt kätte saanud. Makse loetakse

laekunuks, kui see on deponeerimiskontolt käsundiandjale ehk kostjale vabastatud.

17. Käesoleval juhul oli hageja tegevuste tulemusena ostja ja kostja vahel 2 toote osas müügileping

sõlmitud, seega hageja agenditasu moodustab 7% müügisummast. Agenditasu saamise eeldusteks oli

kostjale arve esitamine, mida kostja pidi tasuma 10 päeva jooksul alates arve saamisest. Hageja võis

arve esitada proportsionaalselt kliendi poolt makstud summaga, kuid mitte varem, kui raha reaalselt

kantakse kostjale. 08.12.2022 oli hageja poolt kostjale arve summas 4553,33 eurot, ehk esimene osa

kogusummast, esitatud (Lisa 23 arve). Kuivõrd hagejale ei olnud lõppmüügitingimused teada, siis

esimese arve summa põhines üksnes hageja eeldustel. Arvestades, et ostja tasus 50% kogu ostu-

müügisummast juba 18.08.2022 (milles hageja ei olnud teadlik), siis on ilmselge, et detsembriks pidi

ka ostja tasutud summad ka kostja kontole laekuma, mistõttu tegemist oli sissenõutavaks muutunud

nõudega. Kostja jättis arve tasumata, rikkudes oma kohustusi. Märtsis 2023 sai hageja ostja kaudu

2-23-9392

teada, et müügilepingu kogu väärtuseks on 240 090,00 eurot (km-ta) ning ostja tasus kogu summa

hiljemalt 18.10.2022 (vt Lisa 2 lk 3). Ilmselge, et alates oktoobrist on möödunud piisavalt aega, et

ostja poolt tasutud summa täies ulatuses laekuks kostja kontole. Agenditasu käesoleval juhul

moodustab 16 806,3 eurot (km-ta). Seega kostja on jätnud oma lepingulised kohustused, summas 16

806,3 eurot, täitmata.

18. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul

agendilepingu p-ga 7.3. oli ettenähtud, et lepingust tuleneva maksekohustuse täitmisega viivitamise

korral maksab rikkuja viivitusintressi 0,05% maksmata summast iga viivitatud päeva eest. Seega

kohaldatakse lepingus ettenähtud viivist.

19. Hageja palub mõista kostjalt kohtuvälised õigusabikulud kokku summas 1080 eurot (ilma

käibemaksuta). Faktilised asjaolud kahjunõude osas: Kuni kohtu poole pöördumiseni püüdis hageja

kostjaga kohtuväliselt olukorda lahendada, sh kaasas vandeadvokaadi kohtuvälise kokkuleppe

saavutamise aitamiseks ning mõistlikke kohtuväliste toimingute tegemiseks. Vandeadvokaadi

kohtueelseks vaidluseks kaasamine oli tingitud asjaolust, et pooltel ei õnnestunud kokkulepet

saavutada kostja ebamõistlikke tingimuste ja nõuete tõttu. Kuivõrd kostja kategooriliselt keeldus nii

tasu maksmisest, kui ka tehingut puudutava info edastamisest ka pärast vandeadvokaadi kaudu

esitatud nõudekirja, siis hageja arvamusel peab kostja ka hageja kohtueelsed õigusabikulud hagejale

hüvitama, sest oma hea usu põhimõttega vastuolus oleva tegevustega tingis ta hageja nii kohtueelsete,

kui ka kohtukulude tekkimise.

20. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses

mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (RKTKo 3-2-1-19-13, p 11). VÕS § 115 lg 1

sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik

kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesoleval juhul kostja

kategooriliselt keeldus täitmast tasu maksmise kohustust ning agenditasu ja viivise arvutamiseks

vajaliku infot edastamisest. Kohtumenetlusega seotud kõrgete kulude vältimiseks otsustas hageja

vandeadvokaadi kohtuväliseks olukorra lahendamiseks kaasata. Kaasatud vandeadvokaadi kaudu

saadetud nõudekirjale vastas kostja kategoorilise keeldumisega kõikide hageja nõuete osas ehk nii tasu

maksmise, kui ka tehingut puudutava vajaliku info edastamise osas. Elik kostja ei soovinud

omapoolseid lepingulisi kohustusi täita ning ei teinud omalt poolt ühtegi mõistliku ja õiglast

ettepanekut ehk ei arvestanud hageja huvide ja õigustega. Seega on hageja poolt kantud kohtueelsed

õigusabikulud kokku summas 1080 eurot (ilma käibemaksuta, Lisa 27 arve). Kui kostja ei oleks

keeldunud oma kohustuste täitmisest ning oleks mõistlikult arvestanud hageja õigustega, siis oleksid

pooled suutnud kohtuväliselt olukorra lahendada, sh kompromissi sõlmida. Kuivõrd kostja eiras oma

kohustusi hageja ees ning ei arvestanud hageja õiguste ega huvidega ega otsinud ka õiglast lahendust,

siis hageja poolt kohtuväliste läbirääkimiste eest kantud kulud ei toonud mingit tulemust ehk hageja on

sunnitud igal juhul kohtu poole pöörduma, mistõttu mõlemal poolel tekivad menetluskulud. Seega

jättes hageja õiguste ja huvidega arvestamata on kostja toonud hagejale otsest varalist kahju summas

1080 eurot, mis oli hageja poolt kulutatud õigusabile seoses kohtuvälise nõudekirja koostamisega.

2-23-9392

21. VÕS § 689 lg 1 ja 2 kohaselt kokkulepe, millega piiratakse agendi majandustegevust pärast

agendilepingu lõppemist (konkurentsipiirang), peab olema sõlmitud kirjalikus vormis.

Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida kuni kaheks aastaks agendilepingu lõppemisest ning see

võib laieneda üksnes agendilepingus määratud piirkonnale või klientide ringile, kellega agent pidi

lepinguid vahendama või sõlmima, ja üksnes lepingutele, mida agent pidi vahendama või sõlmima.

Paragrahvi eesmärk on tasakaalustada agendi ja käsundiandja huve agendilepingu lõppemisele

järgneval perioodil. Käsundiandja on huvitatud, et agent ei kasutaks agendilepingu täitmisel saadud

teavet, kogemusi, kontakte ja muid eeliseid käsundiandjaga konkureerivaks majandustegevuseks ei

iseseisvalt ega teise ettevõtja huvides. Käsundiandja huvi on põhimõtteliselt õigustatud ning taolised

kokkulepped on lubatavad. Konkurentsipiirangu kokkuleppega kommenteeritava paragrahvi

tähenduses on tegemist siis, kui sellega piiratakse agendi majandustegevust (lg 1). Käesoleval juhul

agendilepingu p 4.1.1. on pooled kokku leppinud, et nii käesoleva lepingu kehtivuse ajal kui ka 1 (ühe)

aasta jooksul pärast käesoleva lepingu lõppemist (välja arvatud juhul, kui Käsundiandja lõpetab

lepingu ilma põhjuseta) ei tohi Agent ilma Käsundiandja kirjaliku nõusolekuta pakkuda ega vahendada

Käsundiandja tootega sarnaseid tooteid. Elik agendilepingu raames oli poolte vahel kirjalik kokkulepe

sõlmitud, millega piirati agendi majandustegevust pärast agendilepingu lõppemist üheks aastaks ehk

seaduses sätestatud eeldused konkurentsitasu nõudmiseks on täidetud. Agendilepinguga ei olnud

vastav konkurentsipiirangu tasu ette nähtud, kuid kostja peab hagejale igal juhul konkurentsipiirangu

eest mõistlikku tasu maksma seadusest tulenevalt.

22. Konkurentsipiirang saab VÕS § 689 lg 2 kohaselt seisneda üksnes agendi kohustuses mitte sõlmida

ega vahendada lepinguid agendilepingus määratud piirkonnas või klientide ringiga.

Konkurentsipiiranguga hõlmatud piirkond või klientide ring tuleneb agendilepingust. Kui

agendilepingus ei olnud tegutsemispiirkonda või klientide ringi määratletud, tuleks lähtuda lepingu

täitmisel välja kujunenud piirkonnast ja klientide ringist. Agent on kohustatud hoiduma lepingu

vahendamisest ja sõlmimisest, kui selle esemeks on kas käsundiandja poolt turustatud tooted ja

teenused või nendega konkureerivad tooted ja teenused. Käesoleval juhul agendilepingus ei olnud

tegutsemispiirkonda või klientide ringi määratletud. Seetõttu tuleb lähtuda lepingu täitmisel välja

kujunenud piirkonnast ja klientide ringist ehk hageja ei saanud ega saa nii lepingu kehtivuse ajal, kui

ka ühe aasta jooksul pärast agendilepingu lõppemist Šveitsi territooriumil moodulmajade müügiga

tegeleda. Seega käesoleval juhul oli poolte vahel agendilepingu raames kirjalikus vormis konkurentsi

piirav kokkuleppe sõlmitud, mille kohaselt ei lepingu kehtivuse ajal ega ka pärast lepingu lõppemist

ühe aasta jooksul ei saanud ega saa hageja Šveitsi territooriumil moodulmajade müügiga tegeleda ehk

hageja majandustegevus Šveitsi territooriumil ka pärast lepingu kehtivuse lõppemist jääb üheks

aastaks piiratud. Elik nii lepingu kehtivuse ajal kui ka ühe aasta jooksul pärast lepingu lõppemist ei saa

hageja agendilepingu täitmisel saadud teavet, kogemusi, kontakte ja muid eeliseid kostjaga

konkureerivaks majandustegevuseks ei iseseisvalt ega teise ettevõtja huvides kasutada. Seega

konkurentsipiirangu seaduses sätestatud eeldused konkurentsipiirangu hüvitise saamiseks on täidetud.

Vaatamata asjaolule, et agendilepingus ei olnud eraldi hüvitise maksmine ja hüvitise suurus

kokkulepitud, peab igal juhul kostja hagejale mõistliku hüvitist maksma. Hageja ei ole

konkurentsipiirangut rikkunud ehk on konkurentsipiirangust kinni pidanud.

23. Konkurentsipiirangu tasu summa osas märgib hageja, et VÕS 689 lg 3 konkurentsipiirangu kestuse

aja eest peab käsundiandja maksma agendile mõistliku hüvitise, isegi kui selles ei olnud kokku lepitud.

Hüvitist tuleb sätte imperatiivset olemust arvestades maksta siis, kui selles ei olnud kokku lepitud või

kui lepiti kokku tasu mittemaksmises. Mõistlikkuse hindamisel tuleks lähtuda hüvitise eesmärgist

kompenseerida agendile majandustegevuse piirangust tingitud sissetuleku vähenemine ning

käsundiandja kasust. Arvestada tuleks ka piirangu ulatust, agendi võimalusi tegutseda piiranguga

hõlmata valdkonnass ning sellest saadava sissetulekut, käsundiandja poolt konkurentsipiirangu tõttu

saadavat kasu, samuti lõppenud agendilepingu alusel teenitud sissetuleku suurust. Seega käesoleval

juhul lepinguga ei olnud konkurentsipiirangu hüvitise suurust määratletud, kuid see ei ole aluseks

hüvitise mitte maksmiseks seaduse mõttes ehk kostja on igal juhul kohustatud hagejale

konkurentsipiiranguga seotud hüvitist maksma. Seadus ei sätesta konkurentsipiirangu hüvitise suurusi,

2-23-9392

vaid annab suuniseid hüvitise arvutamiseks igal konkreetsel juhtumil. Ilmselge, et hageja võimatus

tegutseda Šveitsi territooriumil moodulmaja müügiga negatiivselt mõjutab hageja sissetulekut. Elik

konkurentsipiiranguga on piiratud hageja võimalused tegutseda piiranguga hõlmatud valdkonnas,

mistõttu kaotab hageja osa oma võimalikust sissetulekust.

24. Hageja palub kohtul mõista Kodasema OÜ´lt välja konkurentsipiirangu tasu Elewus GmbH kasuks

summas 16806,2 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas VÕS §

689 lg 3 alusel. Konkurentsipiirangu hüvitise summa põhineb hageja ja kostja vahel sõlmitud

agendilepingu raames hageja poolt reaalselt teostatud töö mahule. Agendilepingu p 1.6.1. kohaselt

agendi minimaalseks eesmärgiks oli müüa 3 maja aastas. Praktikas selgus, et Šveitsis ehitusloa

saamise protsess kestab ca 12-18 kuud, mistõttu esimestel aastatel reaalseks müüginormiks on 2-3

maja. Agendilepingu kehtivuse ajal oli agendi poolt faktiliselt 2 maja ära müüdud kokku hinnaga 240

090 eurot ning agenditasu moodustas 7% eelnimetatust summast ehk 16806,3 eurot. Seega ühe aasta

raames Šveitsi territooriumil moodulmajade müügist saadav hageja kasu moodustab 16806,2 eurot,

mistõttu konkurentsipiirangu kehtivuse ajal kaotaks hageja samuti eelnimetatud summa. Juhul, kui

kohus leiab, et konkurentsipiirangu tasu summas 16806,2 eurot ole õiglane ega mõistlik, siis palub

hageja mõista kostjalt konkurentsipiirangu tasu hageja kasuks kohtu äranägemisel mõistlikus ja

õiglases summas.

25. Konkurentsipiirangu tasu on muutunud sissenõutavaks. Hageja leiab, et agendileping lõppes

31.12.2022 seisuga poolte kokkuleppel (vt Lisa 18, lk 3-4), mistõttu muutus konkurentsipiirangu tasu

sissenõutavaks alates 01.01.2023. Agendilepingu p-de 8.1 ja 8.2 kohaselt lepingu lõpetamise osas on

sätestatud, et leping sõlmitakse 1 aastaks, ilma et Käsundiandja saaks seda omal soovil lõpetada, ja see

pikeneb automaatselt veel 1 aasta võrra. Lepinguosaline võib lepingu lõpetada ainult esialgse tähtaja

või mis tahes pikendamise tähtaja lõpus, teatades sellest kirjalikult kuuskümmend (60) päeva enne

tähtaja lõppu. Kui müügieesmärki ei saavutata, lõpeb leping automaatselt ühe aasta möödudes pärast

seda aastat, mil müügieesmärki ei saavutatud (p 8.1). Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada kõigi

lepinguosaliste kokkuleppel või teise lepinguosalise olulise rikkumise tõttu (p 8.2). Käesoleval juhul

oli agendileping sõlmitud 17.02.2021. Vaatamata asjaolule, et hageja ei saavutanud 1 aasta möödudes

lepingus sätestatud müügieesmärki ehk ei müünud 3 KODA maja, võib poolte käitumisest võib

eeldada, et leping ei lõppenud ühe aasta möödudes ehk 18.02.2022, vaid pikenes edasi, nimelt: -

vähemalt mai ja juuli 2022 seisuga poolte kirjavahetusest on selgelt nähtav, et mõlemad pooled

peavad lepingut kehtivaks (pooled teostavad koostööd agendilepingu raames, vt Lisa 11 mai

kirjavahetus, Lisa 16 26.07.2022 kiri); oktoobri 2022 lõpus-novembri 2022 alguses toimus poolte

vahel kirjavahetus edaspidiste tööplaanide osas lepingu mõttes ning novembris 2022, kui poolte vahel

tekkis vaidlus kliendile müüdud majade eest agenditasu maksmise osas, pakkus kostja hagejale 750

eurot motivatsioonitasuks maksma ja väljendas soovi 2021 sõlmitud lepingut uuendada (vt Lisa 17

oktoobri-novembri kirjavahetus ja Lisa 18 läbirääkimised). Motivatsioonitasu eesmärgiks on

motiveerida agenti aktiivsemalt ja efektiivsemalt tööd teostama ehk tasu, mis on motivatsiooniks

edaspidiseks tööks. Lisaks ülaltoodule viide lepingu uuendamise osas ning läbirääkimiste iseloom

samuti selgelt viitavad, et pooled pidasid lepingut kehtivaks ja olid huvitatud edaspidises koostöös.

26. Detsembris 2022 palus kostja kuni erimeelsuste lahendamiseni kostja nimel kolmandate isikutega

mitte suhelda, millega hageja nõustus (vt Lisa 18, lk 6). Elik detsembris 2022 oli pooltevaheline

koostöö peatatud ning alates 16.12.2022 pakkus kostja agendilepingu lõpetamist kokkuleppel, millega

hageja nõustus. Pooled saavutasid kokkulepe agendilepingu lõpetamise osas, nimelt et agendileping

lõpeb 31.12.2022 seisuga (vt Lisa 18, lk 3-4). Muu osas pooled ei jõudnud kompromissile, kuid alates

detsember 2022 kumbki pool, hageja ega kostja, ei pidanud agendilepingu kehtivaks. Elik

agendilepingu kehtivusaeg lõppes poolte kokkuleppel 31.12.2022.

27. Lepingus ei olnud konkurentsipiirangu hüvitise maksmise aega ette nähtud. VÕS § 82 lg 3 ja 4

kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest,

2-23-9392

peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist

või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.

Võlgnik peab täitma kogu kohustuse ühe korraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte

olemusest ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 7 kohustus muutub sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte

olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Hageja leiab, et arvestades, et agendileping

lõppes 31.12.2022 seisuga ning konkurentsipiiranguga seotud tasu eesmärgiks on hüvitada agendile

majandustegevuse piiranguga seotud sissetuleku vähendamist, siis muutus konkurentsipiirangu tasu

sissenõutavaks alates 01.01.2023. Arvestades, et agenditasu makstakse protsendiliselt ühe kindla

summana proportsionaalselt müüdud toote väärtusele, siis ka konkurentsipiiranguga seotud hüvitist on

mõistlik tasuda ühe kindla summana. Käesoleval juhul hageja nõuab tasu, mis kaasneb

konkurentspiiranguga ühe aasta jooksul pärast lepingu kehtivuse lõppemist (01.01.2023-31.12.2023)

ning hageja ei nõua konkurentsipiirangu tasu agendilepingu kehtivuse ajal (17.02.2022 – 31.12.2022).

28. Juhul kui kohus leiab, et agendilepingut ei saa poolte kokkuleppel 31.12.2022 seisuga lõppenuks

lugeda, siis hageja esitab agendilepingu erakorralise lõpetamise avalduse seoses kostja poolse lepingu

olulise rikkumisega eks agenditasu maksmata jätmisega agendilepingu p 8.2. alusel ning palub lugeda

agendilepingu lõppenuks hagiavalduse esitamise hetkest ning hageja nõuab konkurentsipiirangu tasu

kohtu äranägemisel õiglase summa ulatuses ühe aasta eest alates lepingu erakorralisest lõpetamisest

VÕS § 82 lg 3, 4 ja 7 alusel.

29. 19.10.2023 menetlusdokumendis täpsustas hageja viivisenõuet. Hageja märkis, et kohus kohustas

kostjat 26.09.2023 kohtunõudega teavitama ostjate poolt ostusummade tasumise ajad. 28.09.2023

kostja täitis kohtunõude ning teavitas, et ostusummad tasuti ostja poolt alljärgnevalt (ehk laekusid

kostjale alljärgnevalt): * 120 045 eurot (50%, ilma km-ta) tasumise tähtajaga 18.08.2022 tasuti

26.08.2022; * 72 027 eurot (30%, ilma km-ta) tasumise tähtajaga 18.09.2022 tasuti 16.09.2022; * 48

018 eurot (20%, ilma km-ta) tasumise tähtajaga 18.10.2022 tasuti 17.10.2022. Eeltoodust tulenevalt

parandab hageja enda viivisearvestust, arvestades, et vastavalt agendilepingu Lisas 1 kokkulepitule

muutub agenditasu sissenõutavaks 10 päeva möödumisel alates hageja poolt kostjale arve esitamisest.

30. Hageja võis arve esitada mitte varem, kui ostja poolt tasutud summa reaalselt laekub kostja

kontole. I osamakse ostja poolt summas 120 045 eurot oli tasutud 26.08.2022 ehk alates 26.08.2022 oli

hagejal õigus esitada arve 50% (16 806,3 eurot/2=8403,15 eurot) ulatuses ning kostja pidi arve tasuma

hiljemalt 04.09.2022. Seega nõue muutus sissenõutavaks 05.09.2022 ehk 10 päeva möödumisel alates

arve esitamisest ja saamisest. Lepinguline viivis perioodi 05.09.2022-29.06.2023 (hagi esitamise

kuupäev on 30.06.2023) eest moodustab 1252.07 eurot (Lisa 3 I osamakse viiviseraport); II osamakse

ostja poolt summas 72 027 eurot oli tasutud 16.09.2022 ehk alates 16.09.2022 oli hagejal õigus esitada

arve 30% (16 806,3 eurot*0,3=5041,89 eurot) ulatuses ning kostja pidi arve tasuma hiljemalt

25.09.2022. Seega nõue muutus sissenõutavaks 26.09.2022 ehk 10 päeva möödumisel alates arve

esitamisest ja saamisest. Lepinguline viivis perioodi 26.09.2022-29.06.2023 (hagi esitamise kuupäev

on 30.06.2023) eest moodustab 698.3 eurot (Lisa 4 II osamakse viiviseraport); III osamakse ostja poolt

summas 48 018 eurot oli tasutud 17.10.2022 ehk alates 17.10.2022 oli hagejal õigus esitada arve 20%

(16 806,3 eurot*0,2=3361,26 eurot) ulatuses ning kostja pidi arve tasuma hiljemalt 26.10.2022. Seega

nõue muutus sissenõutavaks 27.10.2022 ehk 10 päeva möödumisel alates arve esitamisest ja saamisest.

Lepinguline viivis perioodi 27.10.2022-29.06.2023 (hagi esitamise kuupäev on 30.06.2023) eest

moodustab 413.43 eurot (Lisa 5 III osamakse viiviseraport). Kokku on hageja viivisenõude summa

2363,8 eurot. Ülaltoodu alusel täiendas hageja resolutsiooni (nõuet) ja palub hageja lugeda

resolutsiooni (nõude) punkti 2 korrektseks sõnastuseks: Rahuldada hagi ning mõista Kodasema OÜ´lt

(registrikood 12494697) võlgnevus summas 16 806,3 eurot ning sissenõutavaks muutunud lepinguline

2-23-9392

viivis summas 2363,8 eurot Elewus GmbH (Šveitsi registrikood 14519496) kasuks VÕS § 113 lõike 1

alusel.

31. Vastusena kostja menetlusdokumendile märkis hageja, et vastavalt VÕS kommenteeritud

väljaandele on agendileping nõuetekohaselt täidetud, kui agent on teinud mõistlikke pingutusi

lepingute sõlmimiseks või vahendamiseks. Agenditasu nõue sõltub aga lepingutäitmise edukusest.

Agenditasu nõude tekkimiseks ei piisa pelgalt mõistlike pingutuste tegemisest või lepingute

vahendamiseks või sõlmimiseks. Agendi tasunõue eelduseks on agendi vahendatud või sõlmitud

lepingu edukas täitmine (III osa, lk 777). Lepingu saab lugeda agendi poolt vahendatuks, kui agent on

selle sõlmimisele kolmanda isiku mõjutamise kaudu kaasa aidanud. Seejuures ei ole nõutav, et lepingu

sõlmimine oleks vaadeldav suuremalt jaolt agendi tegevuse tulemusena või et agent teeks lepingu

vahendamiseks erilisi pingutusi. Samas ei ole ilmselt lepingu sõlmimise vahendamisega tegemist

juhul, kui agent avaldab küll käsundiandja kauba reklaami, kuid ei tee muid pingutusi (sh nt kliendi ja

käsundiandja kokkuviimine), et kolmas isik käsundiandjaga lepingu sõlmiks (VÕS kommenteeritud

väljaanne, III osa, lk 778).

32. Kostja 20.09.2023 menetlusdokumendis on kostja asunud kohtu jaoks looma pilti, justkui ei oleks

hageja sisuliselt teinud peaaegu mitte midagi agendina. Kostja menetlusdokumendis luuakse mulje,

justkui hageja pingutused olid null-väärtusega ning kogu sisulise töö tegi ära kostja ise. Arvestades

kohtupraktikat ning õigusteooriat on kostja positsioon arusaadav, sest ainult olukord, kus hageja ei ole

sisuliselt teinud mingeid pingutusi, päästab kostja agenditasu maksmisest. Küll aga ei vasta nimetatud

kostja positsioon tegelikkusele. Kostja, enda positsiooni kohtule esitades, on fakte väänanud ja jätnud

paljud sündmused varju või üldse tähelepanuta. Hageja ei asu menetlusökonoomiat arvestades

hagiavalduses kirjeldatud kordama, kuid vaidleb kostja poolt esitatule vastu ning asetab kostja poolt

avaldatu laiemasse konteksti.

33. Enda 20.09.2023 menetlusdokumendi p-s 5 kuni 7 selgitab kostja, et ostjad võtsid esmaselt

kontakti kostjaga läbi kostja kodulehe ning seega on hageja esitanud valeväiteid, nagu oleks ostjad

võtnud esmalt kontakti hagejaga. Hageja juhib kostja ja kohtu tähelepanu täiendatud hagiavalduse p-le

2.1., kus hageja selgitab, et esmane kontakt loodi ostjate poolt kostjaga, kes omakorda suunas ise

ostjad hageja poole. Kostja sisuliselt maalib enda 20.09.2023 menetlusdokumendi p-s 9 jj pilti, et

hageja ei suhelnud alates 2022.a maist enam aktiivselt ostjatega ning seetõttu pidi kostja suhtluse üle

võtma ja eeltoodust tulenevalt ei vääri hageja ka agenditasu. Kostja esitab olukorda ühepoolselt ning

vääralt, eesmärgiga põhjendada, miks kostja lülitas hageja suhtlusest ostjatega välja, mis ilmselt oli

tehtud eesmärgiga hagejale agenditasu mitte maksta.

34. Kostja kirjeldab suhtlust ostjaga seoses DHi andmete ja dokumentide edastamisega (kostja

20.09.2023 menetlusdokumendi p 10 jj) vääralt. Väär on kostja väide, et hageja ei edastanud ostjatele

DHi kontaktandmeid. Hageja on juba hagiavalduses edastanud tõendi, et hageja edastas ostjatele DHi

telefoninumbri ja e-posti aadressi 18.05.2022 (vt hagiavalduse lisad 14 ja 14 tõlge). Tõendite võrdlusel

(vt hagiavalduse lisa 14 ja kostja 20.09.2023 menetlusdokumendi lisa 4) ilmneb, et kostja edastas

ostjatele täpselt sama telefoninumbri, mis oli edastatud hageja poolt 2 päeva varem. Kostja loob

alusetult kohtu jaoks pilti, nagu ei oleks hageja enda ülesandeid täitnud.

35. Kostja 20.09.2023 menetlusdokumendi p-s 9 väidab kostja, et ostjad pöördusid 20.05.2022 hageja

poole palvega, et viimane edastaks ostjatele moodulmajade planeeringudokumendid, mida ostjad

vajavad läbiviidava planeeringu tarbeks ning hageja saatis ostjatele hoopis fotod plaanide asemel. Selle

väitega kostja eksitab kohut. Ostjad ei soovinud 18-20.05.2022 kirjavahetuses mitte enda läbiviidava

planeeringu tarbeks ostetavate moodulmajade planeeringudokumente, vaid jutt käis Austrias

Kodasema majasid püstitanud DHi juba läbiviidud ja Austrias püstitatud Kodasema majade piltidest.

Suhtluses ostjaga tekkis väike segadus, sest DH oli lubanud ostjatele näidata juba püstitatud majade

pilte (või lubada neil juba püsitatud maja külastada), kuid ostjad soovisid näha peale piltide ka plaane,

2-23-9392

mille osas hageja palus ostjatel Dlt plaane otse küsida (vt hagiavalduse lisa 15 ja 15 tõlge). Ehk kostja

soovib alusetult luua kohtu jaoks pilti, nagu hageja enda tegevusetusega oleks takistanud ostjate

planeerimisprotsessi, kuid tegelikult oli tegemist hageja agenditöö täiendava osaga: hageja oli

korraldanud ostjatele võimaluse tutvuda lähiriigis juba püstitatud kostja tootega, et ostjad saaksid näha,

millised Kodasema majad reaalsuses välja näevad. Kostja seisukohta, et 18-20.05.2022 kirjavahetuses

ostjaga soovisid ostjad enda ostetavate moodulmajade planeeringudokumente, ei tõenda ka kostja enda

esitatud tõendid (vt kostja 20.09.2023 menetlusdokumendi lisad 2-17), millest nähtub, et ka kostja ise

ei ole edastanud ostjatele mingisuguseid ostetavate moodulmajade planeeringudokumente ostjate

20.05.2022 e-kirja järgselt. Ehk tegelikult tõendab suhtlus DHiga ja ostjatega (vt hagiavalduse lisa 14

ja 15 ning tõlked), et hageja tegi kõik endast oleneva, et juhatada ostjad tehinguni kostjaga, mh

korraldas võimaluse ostjatel kostja mujal püstitatud tootega tutvuda.

36. Kostja väidab enda 20.09.2023 menetlusdokumendi p-s 13, et hageja ei ilmunud ostjate ja kostja

kohtumisele Austrias. Eelnimetatuga loob kostja väära pildi tegelikult toimunust. Hageja uuris ja

kutsus ostjad spetsiaalselt 21.07.2022 Austriasse DHi projekti avamisele (vt Lisa 1 – hageja

19.07.2022 e-kiri ostjatele), kuhu ka ise läks. Juulis 2022 oli kostja aga hageja juba suhtlusest ostjatega

välja lõiganud (vt kostja 20.09.2023 menetlusdokumendi lisad 7 jj) ning ei andnud hagejale teada, et

kohtub ostjatega enne DHi projekti avamist ning ei andnud hagejale ka teada, kus kohas ning millal

kohtumine ostjatega toimub enne kui kohtumine oli juba peaaegu läbi ning üks ostja ja kostja jõid

kuskil restoranis veini, kuhu hageja siis hilinemisega jõudis (hageja ei saa tõendada negatiivset

asjaolu). Sealjuures hageja veel 26.07.2022 päris kostja käest, et mis seis on ostjatega (vt hagiavalduse

lisa 16).

37. Sisuliselt soovib kostja luua kohtu jaoks pilti, et ostja jõudis läbi kostja kodulehe hagejani, siis

hageja natuke suhtles kostjaga, aga sisuliselt tööd ei teinud ja siis lõpetas hageja ostjaga suhtlemise

ning kostja pidi suhtluse ostjaga üle võtma. Võtmelauseks on kostja 20.09.2023 menetlusdokumendi p-

s 8 avaldatu, et „Esialgu kostja poolt ostjate pöördumiste hagejale edastamise järgselt suhtlus hageja ja

ostjate vahel toimis.“ Esialgu toiminud suhtlus hageja ja ostja vahel tähendas tegelikkuses rohkem kui

aasta pikkust e-kirjavahetust ning tihedaid telefonikõnesid, mille käigus hageja täitis agendiülesandeid

(vt täiendatud hagiavalduse p 2.2.1. – 2.2.5. ja hagiavalduse lisad 7-15). Pärast seda kui hageja kaasas

kostja suhtlusesse ostjaga, lülitas kostja hageja suhtlusest ostjaga välja (vt kostja 20.09.2023

menetlusdokumendi lisad 7 jj). Kostja põhjendused, miks kostja lülitas hageja suhtlusest ostjaga välja,

on selgelt otsitud. Tegelikult täitis hageja agendiülesandeid korrektselt ja eeskujulikult, lahendas

ostjate probleeme ja tegi aktiivset tööd, et ostjad jõuaksid kostjaga lepingu sõlmimiseni. Hageja

tegevused on kindlasti piisavad õigusteooria ja -praktika mõistes, et agenditasu hagejale välja

mõistetaks.

38. Hageja vaidleb kategooriliselt vastu kostja 20.09.2023 menetlusdokumendi p-s 34 väidetule, et

hageja ise peab mõistlikuks agenditasuks 2750 eurot. Tegemist oli läbirääkimiste käigus tehtud

ettepanekutega, kuid läbirääkimised ei jõudnud tulemuseni. Samuti vaidleb hageja vastu kostja

alternatiivsele agenditasu suurusele (kostja 20.09.2023 menetlusdokumendi p 30-35). Hageja on

täitnud agendi ülesandeid eeskujulikult ning korrektselt ning asjaolu, et kostja ise paar kuud enne

lepingu sõlmimist agendi suhtlusest ostjatega välja lülitas, ei saa ega tohi anda alust agenditasu

vähendamiseks.

39. Kostja on 20.09.2023 menetlusdokumendis vaielnud vastu hageja nõuetele argumendiga, et hageja

ja kostja on „(sisuliselt) jõudnud kokkuleppele“ (vt kostja 20.09.2023 menetlusdokumendi p 18, 34,

50), viidates hageja ja kostja vahelisele detsembri 2022 kirjavahetusele, ning eelnevast tulenevalt

leides, et hagejale makstav agenditasu ei tohiks olla rohkem kui 2750 eurot, konkurentsipiirangu eest

hagejale tasu maksta ei tuleks ning hagejale ei tuleks kahju hüvitada. Hageja on täiendatud

hagiavalduse p-s 7.6.2. selgitanud pooltevaheliste läbirääkimiste olukorda. Pooled ei ole omavahelises

vaidluses jõudnud kompromissile. Eeltoodu on nähtav nii hageja käitumisest (nõudekirja ja

2-23-9392

hagiavalduse esitamine), kostja enda sõnastusest 20.09.2023 menetlusdokumendis („sisulise

kokkuleppeni“ vt p 34 ja 50, mitte lihtsalt „kokkuleppeni“) kui ka pooltevahelisest kirjavahetusest:

täiendatud hagiavalduse lisast 18 nähtub, et pooled pidasid küll kompromissi osas läbirääkimisi, kuid

ei jõudnud kompromissini. Täiendatud hagiavalduse lisast 19 nähtub, et kostja esitas hagejale

kompromissi projekti, kuid pooled ei allkirjastanud seda ning täiendatud hagiavalduse lisast 20 nähtub,

et hageja ei olnud kompromissi tingimustega nõus ja esitas hoopis kostja vastu nõudekirja. Eeltoodust

tulenevalt tuleb tähelepanuta jätta kõik kostja argumendid, mis baseeruvad sellel, et kostja ja hageja

vahel on detsembris 2022 „sisuline“ kokkulepe sõlmitud.

40. Kostja vastuväited konkurentsipiirangu eest tasu maksmisele on asjakohatud ning arusaamatud.

Pooled on agendilepingu p-s 4.1.1. kokku leppinud konkurentsipiirangus (vt hagiavalduse lisa 1).

Konkurentsipiirang on tasustatav. Pacta sunt servanda. Täiesti mõistetamatu on kostja paljasõnaline

positsioon, et agendileping lõppes hageja poolse lepingurikkumise tõttu. Tegemist on uue väitega, mis

on ilmselgelt leiutatud konkurentsipiirangu eest tasu maksmisest pääsemiseks. Pooled ei ole kunagi

varasemalt käsitlenud hageja poolset müügieesmärkide mitte täitmist lepingut lõpetava tegevusena.

Lisaks, isegi kui kohus käsitleks eelnimetatud lepingu lõpetamise alusena, ei võimaldaks eelnimetatu,

ei seadusest ega lepingust tulenevalt lõpetada konkurentsipiirangu kokkulepet ning jätta

konkurentsipiirangu eest tasu maksmata. Tulenevalt hageja 19.10.2023 menetlusdokumendi p-st 2.6.

on asjakohatu kostja väide, et konkurentsipiirang peaks kehtima ainult pool aastat ühe aasta asemel.

Pooled ei ole jõudnud kompromissile.

41. Kokkuvõttes on hageja täitnud enda ülesanded agendina korrektselt ja eeskujulikult. Kostja ise

lülitas hageja suhtlusest ostjatega välja 2022.a suvel, ehk paar kuud enne müügilepingu sõlmimist.

Enne seda oli hageja rohkem kui aasta jooksul teinud aktiivselt tööd ostjatega, eesmärgiga viia ostjad

kostjaga lepingusse. Ka ostjad ise on hinnanud hageja pingutusi agendina (vt hagiavalduse lisa 22 ja

käesoleva menetlusdokumendi lisa 2). Kostja on esitanud ohtralt otsitud põhjuseid, miks kostja ei

peaks hagejale midagi tasuma. Arvestades hageja aktiivset tööd agendina ning asjaolu, et ostjad

jõudsid kostjaga tehingusse, tuleb hagejale välja mõista agenditasu. Kuna konkurentsipiirangus on

kokku lepitud ning hageja on konkurentsipiirangust kinni pidanud, tuleb hageja kasuks välja mõista ka

konkurentsipiirangu tasu. Ning kuivõrd kostja alusetult jättis hagejale välja maksmata kokkulepitud

agenditasu ning pooltevahelised läbirääkimised nurjusid ja hagejal tuli pöörduda vandeadvokaadi

poole, tuleb hagejale välja mõista ka kahjuhüvitis.

KOSTJA VASTUVÄITED

42. Kostja vaidles 20.09.2023 vastuses hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda. Kostja ei tunnista esitatud hagi ning vaidleb sellele vastu alljärgnevatel asjaoludel ja

põhjendustel: (a) Hagejal ei ole õigust agenditasule, kuivõrd müügilepingut ostjatega ei sõlmitud

hageja tegevuse tulemusena ja kostjal oli lepingust tulenev õigus teostada piirkonnas otsemüüki; (b)

Hagejal puudub õigus nõuda lepingujärgse konkurentsipiirangu hüvitist, kuna agendileping lõppes

hageja rikkumise tõttu ja konkurentsipiirang ei kehtinud. Alternatiivselt, kui maakohus leiab, et

konkurentsipiirang kehtis, on esitatud hüvitisenõue põhjendamatu; (c) Hagejal ei ole õigus nõuda

kahju hüvitamist (õigusabikulud), kuivõrd kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud; (d) Kuivõrd

hagejal ei ole kostja vastu kehtivaid rahalisi nõudeid, puudub hagejal õigus nõuda ka viiviseid VÕS §

113 lg 1 alusel.

43. 17.02.2021 sõlmisid hageja ja kostja agendilepingu (vt hagiavalduse lisa 1, Agendileping), mille

kohaselt kohustus hageja osutama kostjale KODA majade müügiagendi teenust Šveitsi territooriumil.

Täpsemalt vastutas kostja moodulmajade Šveitsis turustamise ja lepingute vahendamise eest hageja

juhataja SM, kes pidi suhtlema kostja pakutavate moodulmajade võimalike ostuhuvilistega ning

tegema vajalikud toimingud müügitehingute sõlmimiseks. 27.05.2021 pöördus kostja poole JH, kes

soovis kostja moodulmajade hinnapakkumist Šveitsi territooriumil (Lisa 1). JH kasutas kostja poole

2-23-9392

pöördumiseks kostja kodulehelt leitavat pöördumise üldvormi, mille tagajärjel esitas ta pöördumise

kostja ostu-müügipakkumiste e-posti aadressile sales@kodasema.ee. Seega on ebaõige hageja väide,

mille kohaselt JH võttis otse hagejaga ühendust (vt. 04.08.2023 täiendatud hagiavalduse p 2.2). Hoopis

kostja edastas JH’i pöördumise hagejale kui Šveitsi territooriumi agendile, et hageja saaks suhtluse

JH’ga üle võtta. Eelviidatut kinnitab nii Lisa 1, kui hagiavalduse lisa 7 (vt hagiavalduse lisa 7 teine

lehekülg). 25.10.2021 pöördus kostja poole JH’i äripartner GDS (edaspidi koos JH’ga ostjad), näidates

samuti üles huvi kostja moodulmajade vastu (Lisa 2). Ka GDS võttis kostjaga ühendust kostja e-

postiaadressi sales@kodasema.ee kaudu. Eelviidatud pöördumise edastas kostja taaskord hagejale kui

Šveitsi territooriumi agendile. Seega, mõlemad ostjad võtsid esmase kontaktina ühendust kostjaga, kes

suunas ostuhuvilised edasi hagejale.

44. Esialgu kostja poolt ostjate pöördumiste hagejale edastamise järgselt suhtlus hageja ja ostjate vahel

toimis. 12.05.2022 teavitasid ostjad hagejat, et said kahe kostja moodulmaja jaoks load, misjärel esitas

kostja hageja vahendusel ostjatele hinnapakkumise (vt hagiavalduse lisa 11). 20.05.2022 pöördusid

ostjad hageja poole palvega, et viimane esitaks ostjatele moodulmajade planeeringudokumendid, mida

kostjale arusaadavalt ostjad vajasid läbiviidava planeeringu tarbeks. Hageja saatis vastusena nõutavate

plaanide asemel ostjatele fotod, mis ostjaid kuidagi ei aidanud. Samas e-kirjas ostjatele andis hageja

soovituse helistada oma kolleegile DH’le (KODA agent Austrias), kes hageja väidete kohaselt oleks

osanud jagada kogemusi kostja moodulmajade ehitamise kohta. Samas ei lisanud hageja nimetatud e-

kirjaga mistahes kontaktandmeid, et ostjad saaksid soovitust järgida. Ühtlasi teavitas hageja ostjaid, et

viibib järgneva nädala Rootsis puhkusel, kuid väidetavalt on kiireloomuliste küsimuste puhul

kättesaadav (Lisa 3; masintõlge Lisa 3.1).

45. Vaatamata ostjatele antud lubadusest olla vajadusel kättesaadav, hageja ostjate esitatud päringutele

seonduvalt moodulmajade plaanidega (Lisa 3; masintõlge Lisa 3.1) ning DH kontaktidega ei vastanud.

DH kontaktid edastas hageja asemel ostjatele kostja (Lisa 4; masintõlge Lisa 4.1). 20.05.2022 järgselt

ei teinud hageja sisuliselt midagi, et ostjate huvi kostja moodulmajade vastu säilitada. Kostjale

teadaolevalt pöördus hageja sel perioodil vaid ühel korral (03.06.2022) ostjate poole, et teada saada,

kas ostjad võtsid hageja kolleegi DH’ga ühendust ja soovitas temalt plaanide kohta lisainfot küsida,

kuid mingit järeltegevust hageja poolt sellega ei kaasnenud.

46. Kuna hageja ei näidanud üles mingit initsiatiivi ostjatega suhtlemisel, siis moodulmajade

ostutehingu õnnestumiseks pidi kostja suhtluse ostjatega üle võtma. 28.06.2022 teatas kostja e-kirja

teel ostjatele ja hagejale, et viibib Austrias 21.-23.07.2022 ning tegi ettepaneku ostjatele tehing siis

kinnitada (Lisa 5; masintõlge Lisa 5.1). Ostjad olid nõus kohtumisega 21.07.2022. Meilivahetuses e-

kirjade saajate real olnud hageja omalt poolt nimetatud suhtlusele kuidagi ei reageerinud. Kostja

esindaja BL ja ostjad kohtusid Austrias 21.07.2022. Hageja saabus Austriasse hilinemisega ning

kohtumisel ei osalenud. Ka nimetatud kohtumise järgselt hageja ostjate vastu huvi ei tundnud ning ei

teinud midagi kliendisuhte hoidmiseks ja müügitehingu lõpuleviimiseks. Seetõttu oli kostja sunnitud

ise teostama moodulmajade ostu-müügilepingu sõlmimiseks vajalikud toimingud, sh pidama

läbirääkimisi, aitama ostjaid elektripaigaldiste kohandamisega vastavalt Šveitsi nõuetele ja materjalide

tarnimisega ning teostama tarnimisega seotud ettevalmistused (Lisa 6, Lisa 7, Lisa 8, Lisa 9, Lisa 10,

Lisa 11, Lisa 12, Lisa 13, Lisa 14, Lisa 15, Lisa 16, Lisa 17).

47. Hageja ei näidanud üles mingit huvi ostjate ega muude KODA majade aktiivse müügi

teostamiseks. Alles 27.10.2022 kirjutas hageja kostjale tundes huvi, mis on saanud JH ja GDS

projektist (Lisa 18). Seejärel pöördus kostja 31.10.2022 e-kirjaga hageja poole, millest nähtus

pikaaegne paus poolte suhtluses, kostja tundis huvi kuidas hagejal läinud on ja uuris kostja objektide

arengute kohta Šveitsis (vt hagiavalduse lisa 18). 01.11.2022 edastas hageja kostjale e-kirja, milles

tundis huvi, mis ettepanekud on kostjal JH’le ja GDS tellimuse tasu osas, mööndes seeläbi, et tellimust

ei realiseeritud hageja tegevuse tulemusena ja seega ei ole hagejal õigust lepingus toodud agenditasule

(vt hagiavalduse lisa 18). Kostja kinnitas 09.11.2022 e-kirjas, et kuna JH’le ja GDS müügid ei

2-23-9392

teostatud hageja tegevuse tulemusena, on kostja valmis tasuma hagejale kompensatsioonina 750 eurot

(vt hagiavalduse lisa 18). Hageja ja kostja pidasid selle järgselt läbirääkimisi koostöö lõpetamise

tingimuste ning JH’le ja GDS müügitehinguga seotud hageja tasu osas (vt hagiavalduse lisa 18).

18. Läbirääkimiste tulemusena jõudsid pooled kokkuleppele, et tasumisele kuulub summa 2 750 eurot

eeldusel, et hageja edastab kostjale hageja leitud potentsiaalsete klientide loetelu (vt hagiavalduse lisa

18).

48. Kostja hageja esitatud nõudeid ei tunnista. Hagejal puudub õigus agenditasu saamiseks summas 16

806,30 eurot. Nimelt, tulenevalt VÕS § 670 lg-st 1 kohustub agendilepinguga üks isik teise isiku jaoks

ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel

sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. VÕS § 678 lg 1 kohaselt agendil on

õigus agenditasule käsundiandja poolt agendilepingu kehtivuse ajal agendi tegevuse tulemusena

sõlmitud lepingute eest. Käesoleval juhul ei jõutud ostjatega moodulmajade müügilepingu sõlmimiseni

hageja teenuse tulemusena. Müügilepingud õnnestus sõlmida kostja tegevuse tulemusena. Seega ei ole

vastavalt Agendilepingule ja kehtivale seadusele hageja tasunõude esitamise eeldused täidetud –

lepingut ei sõlmitud agendi tegevuse tulemusena. Sealjuures rõhutab kostja, et hageja ei leidnud

ostjaid, vaid ostjad pöördusid esimese kontaktina kostja poole, kes suunas nad edasi hagejale. Samuti,

ostjad ei pöördunud otse hageja poole (neil oleks olnud see võimalus, kasutades kostja veebilehel

olevat Šveitsi agendi kontakte, vt hagiavalduse lisa 6), vaid pöördusid läbi üldmeili vormi just kostja

poole (vt hagiavalduse lisa 5).

49. Ühtlasi, müügiprotsessi vältel ei esitanud hageja ostjatele vajalikke dokumente ja informatsiooni,

mille tõttu ostjad suhtlesid edasi kostjaga. Sellest järeldub, et agenditeenus oli puudulik ja kõik

olulised protsessid (kliendisuhtlus suuremas osas, kliendikohtumised, tehingu ettevalmistamine ja

tehingu täitmisega seonduvad tegevused) viis läbi ikkagi kostja. Lisaks, hageja ei näidanud ka üles

huvi ostjatega tehinguni jõudmiseks ega pärast lepingu sõlmimist lepingu täitmiseks. Seega, kostja

alustas kliendisuhtlust, hoidis kliendisuhtlust müügiprotsessi ajal ning viis ka ise müügiprotsessi

lõpuni. Fakt, et hageja vahepeal ostjatega suhtles ei tähenda, et müügileping sõlmiti hageja tegevuse

tagajärjel ja oleks olnud hageja tegevusega kausaalses seoses. Vastupidi, kostja pidi võtma hageja töö

üle, et klienti mitte kaotada ja ikka tehinguni jõuda. Kui kostja poleks kliendisuhtlust üle võtnud, oleks

kliendisuhtlus katki jäänud ja ostjad ei oleks KODA maju soetanud. Müügilepinguni jõuti kostja enda

tegevuse ja initsiatiivi tõttu. See tähendab, et müügileping ostjatega ei sõlmitud hageja tegevuse

tulemusel VÕS § 678 lg 1 mõistes.

50. Lisaks eeltoodule, ainetu on hagiavalduses toodud käsitlus tasunõude alusena VÕS § 678 lg 2

kohaldamise kohta. Nimelt, kuigi pooled on Agendilepingu p-s 1.1 kokku leppinud, et hageja osutab

agenditeenust Šveitsis, siis viidatud norm on oma olemuselt dispositiivne (VÕS komm. vlj. III, lk

795), mistõttu võivad pooled lepinguga normis sätestatust kõrvale kalduda. Käesoleval juhul ongi

pooled Agendilepingu p-s 1.5 selgesõnaliselt sätestanud, et kostjal on vabadus teha agendi

territooriumil ka otsemüüki ning sellisel juhul ei ole agendil õigust agenditasule või muudele

maksetele. Kostja rõhutab, et hageja on ka ise viidanud hagiavalduse p-s 4.2, et agendil on teistsuguse

kokkuleppe puudumisel õigus agenditasule kõikide lepingute eest, mis on sõlmitud tema tegevuse

tulemusena agendilepingu kehtivuse ajal (VÕS § komm. vlj. III, lk 792). Seega ei ole hagejal õigust

agenditasule, kui tehing sõlmitakse ilma hagejapoolse panuseta. Käesoleval juhul hageja väidetavad

jõupingutused ei viinud ostjatega tehingu sõlmimiseni. Vastupidi, kuivõrd hageja jättis ostjad

korduvalt n.ö „juhuse hooleks“, oli kostja sunnitud ise suhtluse ostjatega enda peale võtma ning ilma

hageja abita nii ostjatega kokkuleppe saavutama kui ka lahendama tehingu täitmisega tõusetunud

küsimused.

51. Kokkuvõtvalt, kuivõrd käesoleval juhul ei jõutud müügilepingute sõlmimiseni hageja tegevuse

tulemusena ning kostja võis Agendilepingu kohaselt ka ise teostada müüki potentsiaalsetele

klientidele, ei ole hagejal ka õigust agenditasule. Alternatiivselt, kui kohus peaks ikkagi asuma

2-23-9392

seisukohale, et hageja on täitnud Agendilepingust tulenevaid kohustusi määras, mis annaks alust

agenditasu nõudmiseks, tuleb agenditasu välja mõista hageja nõutust oluliselt väiksemas määras.

Hageja on esitanud agenditasu nõude summas 16 806,30 eurot argumendiga, et see vastab

Agendilepingu lisas nr 1 sätestatud agenditasu suurusele (7% moodulmaja müügihinnast). Kostja on

seevastu esile toonud, et hageja ei ole Agendilepingust tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud ning

müügitehingusse jõuti kostja enda pingutuste tulemusena. Eeltoodu tõttu oleks kostja suhtes äärmiselt

ebaõiglane, kui tasumisele kuuluks agenditasu samas määras, mis kuuluks tasumisele VÕS § 678 lg 1

eelduste kohase täitmise korral. Ei saa pidada õiglaseks olukorda, et kuigi agent sisuliselt teenust ei

osuta (s.o. teeb seda minimaalses määras), peab käsundiandja sellegipoolest maksma agenditasu

täismääras. Kostja rõhutab, et ka hageja ise on 01.11.2022 e-kirjas möönnud, et müük ei toimunud

hageja tegevuse tulemusena, küsides kostjalt, mis ostuhuvilistest sai ja mis ettepanekud on kostjal JH

ja GDS tellimuse tasu osas (vt Lisa 18 ja hagiavalduse lisa 18). Veelgi enam, läbirääkimiste

tulemusena jõudsid pooled sisuliselt kokkuleppele, et vaidlusaluse tehingu eest kuulub hagejale

tasumisele hüvitisena 2 750 eurot (eeldusel, et hageja edastab kostjale hageja leitud potentsiaalsete

klientide loetelu, vt hagiavalduse lisa 18). Seega on ka hageja ise oma tahteavaldustega kinnitanud, et

tema hinnangul on õiglane tasu JH ja GDS müügitehingu eest 2 750 eurot. Eeltoodust tulenevalt, kui

ka oleks täidetud agenditasu nõude eeldused, ei tohiks hagejale tasumisele kuuluv agenditasu ületada 2

750 eurot.

52. Hagejal ei ole õigust konkurentsipiirangu hüvitisele. Käesoleval juhul on pooled Lepingu p-s 4

sätestanud lepingujärgse konkurentsipiirangu ning mh kokku leppinud, et ÖÖD tooted ei kuulu

konkurentsipiirangu alla. VÕS § 689 lg 3 sätestab, et konkurentsipiirangu kestuse aja eest peab

käsundiandja maksma agendile mõistliku hüvitise, isegi kui selles ei ole pooled kokku leppinud.

Praegusel juhul ei ole pooled kokku leppinud hüvitises konkurentsipiirangu eest. Hagiavaldusega on

hageja esitanud kostja vastu konkurentsipiirangu hüvitise nõude summas 16 806,30 eurot või

alternatiivselt kohtu äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole

kohustatud konkurentsipiirangu tasu hagejale maksma. Nimelt, Agendilepingu p-s 1.6 leppisid poole

kokku minimaalsetes müügieesmärkides (minimum sales target), milleks 2021 oli kolm kostja

moodulmaja müüki aastas (vt Agendilepingu p.1.6.1, p.1.6.2). Kuna hageja agenditegevuse tulemusena

ei müüdud 2021.a ühtegi maja, siis oli hageja kokkulepitud müügieesmärkide saavutamise osas

lepingurikkumises ning vastavalt Agendilepingu p-le 8.1 lõppes Agendileping automaatselt ühe aasta

möödumisel eesmärkide saavutamata jätmisest ehk 31.12.2022.

53. Järelikult rikkus hageja Agendilepingust tulenevaid kohustusi. Tulenvalt VÕS § 111 lg-st 1, kui

lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping) võib üks

lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud.

Veelgi enam, kostjale arusaamatutel põhjustel lõpetas hageja ostjatega kliendisuhtluse ja ei tundnud ka

huvi ostjatega tehingu sõlmimise vastu, mistõttu puudub kostjal kooskõlas VÕS § 111 lg-ga 1

kohustus hagejale konkurentsipiirangu tasu maksta. Pooled ka ei lugenud Agendilepingu järgset

konkurentsikeelu kokkulepet kehtivaks ehk seda automaatselt ei rakendatud. Seega on kostja

õiguspäraselt keeldunud hageja konkurentsipiirangu tasu nõude täitmisest.

54. Alternatiivselt, kui ka kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal on vaatamata hageja lepinguliste

kohustuste täitmata jätmisele õigus konkurentsipiirangu tasule, tuleks nõue jätta rahuldamata hageja

nõudest loobumise tõttu. Esiteks, poolte meilivahetusest nähtub, et kompromissiläbirääkimiste raames

arutasid pooled ka konkurentsipiirangu kestust. Hageja pakkus 19.12.2022 e-kirjaga välja

konkurentsipiirangu kehtivuseks 6 kuud, sealjuures lisades, et hoidutakse konkurentsipiirangu hüvitise

nõudest (vt hagiavalduse lisa 18) ning 21.12.2022 e-kirjas nõustus kostja hageja ettepanekuga

konkurentsipiirangu osas. Seega oli poolte tahe leppida kokku kuuekuulises konkurentsipiirangus ning

ilma hüvitise maksmise kohustuseta. Eeltoodust tulenevalt on hageja konkurentsipiirang lõppenud

30.06.2023 seisuga ning hagejal ei ole ka hüvitise nõudeõigust, kuna hageja on vastavast nõudest

omaalgatuslikult loobunud.

2-23-9392

55. Alternatiivselt, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal on vaatamata hageja lepinguliste

kohustuste täitmata jätmisele õigus konkurentsipiirangu tasule, on hageja nõue 16 806,30 euro suuruse

hüvitise tasumiseks põhjendamatu ja summat tuleks oluliselt alandada. Kuivõrd lepingus

konkurentsipiirangu eest hüvitist kokku lepitud ei ole, siis kokkuleppe kehtivuse korral tuleneb

konkurentsipiirangu hüvitise summa seadusest. Konkurentsipiirangu kestuse aja eest peab

käsundiandja maksma agendile mõistliku hüvitise (VÕS § 689 lg 3). Mõistlikkuse hindamisel tuleks

lähtuda hüvitise eesmärgist kompenseerida agendile majandustegevuse piirangust tingitud sissetuleku

vähenemine ning käsundiandja kasust. Arvestada tuleks ka piirangu ulatust, agendi võimalusi

tegutseda piiranguga hõlmamata valdkonnas ning sellest saadavat sissetulekut, käsundiandja poolt

konkurentsipiirangu tõttu saadavat kasu, samuti lõppenud agendilepingu alusel teenitud sissetuleku

suurust (VÕS komm. vlj. III, lk 814).

56. Hageja konkurentsipiirangu hüvitise nõue ei ole põhjendatud ja seda järgnevatel põhjendustel:

Sissetuleku vähenemine – Hageja ei omanud Agendilepingu kehtivuse jooksul sissetulekut. Kuna

hagejal ei olnud tasu, siis ei esine ka sissetulekut, mis saaks konkurentsipiirangu tõttu väheneda.

Veelgi enam, arvesse tuleb võtta, et vaidlusalused kaks moodulmaja müüki teostati kostja leitud

klientidele ja kostja tegevuse tulemusena, mistõttu ei ole ka näha, et hageja oleks Agendilepingu

jätkumise korral saanud sissetulekut. Käsundiandja poolt konkurentsipiirangu tõttu saadav kasu –

Agendilepingu kehtivuse jooksul ei saanud kostja hageja tegevusest sisuliselt mingisugust kasu,

kuivõrd hageja ei täitnud müügieesmärke ega leidnud kostjale kliente. Järelikult ka Agendilepingu

järgse konkurentsipiirangu kehtivuse ajal ei saa kostja mingisugust kasu, kuna hageja ei olnud

suuteline lepingu kehtivuse ajal (s.o. ca kahe aasta jooksul) kostja toodete müümist territooriumil

edendada. Ei ole eluliselt usutav, et kostja sai konkurentsipiirangu tõttu kasu olukorras, kus hageja ei

suutnud kahe aasta jooksul ühtegi müüki edukalt teostada.

57. Piirangu ulatus – Piirangu ulatus oli võrdlemisi väike, kuna konkurentsipiirang kehtis ainult kuue

kuu jooksul peale agendilepingu lõppemist, konkreetsete moodulmajade osas ning üksnes konkreetsel

territooriumil (Šveitsi riik). Lisaks, konkurentsipiirangust oli välistatud ÖÖD majade müük. Lisaks,

teada on, et hageja tegutseb põhitegevusena teistes ärivaldkondades. Google’i otsingumootori

tulemuste ja hageja veebilehe andmetel reklaamib hageja ennast eeskätt „tulevikutöö

konsultatsioonifirmana“ (Lisa 19), kelle teenused ja meediakajastus on ka sellele sisule vastav

(coaching, ettevõtete nõustamine ja konsultatsioon jms). Seega on konkurentsipiirangu ulatus eeltoodu

kontekstis veel väiksem, kuna hageja saab põhitegevusaladega edasi tegeleda. Agendi võimalused

tegutseda piiranguga hõlmamata valdkonnas – nagu eelnevalt mainitud, hageja põhitegevusalaks ei ole

KODA sarnaste majade müügi edendamine. Seega sai hageja olenemata konkurentsipiirangust nii oma

põhitegevusalaga kui ka ÖÖD majade müügi edendamisega edasi tegeleda. Hageja ärivõimalused ei

olnud oluliselt piiratud. Lõppenud agendilepingu alusel teenitud sissetuleku suurus – Hageja ei

teeninud Agendilepingu alusel sissetulekut. Lisaks tuleks võtta arvesse fakti, et poolte tahe oli

tegelikult lepingu lõppedes rakendada konkurentsipiirangut vaid 6 kuu ulatuses. Kuivõrd poolte tahe

oli rakendada konkurentsipiirangut piiratuma aja jooksul, siis oleks ebaõiglane rakendada

konkurentsipiirangu eest tasu terve aasta eest. Järelikult, võttes arvesse eelnevaid konkurentsipiirangu

aspekte, oli kostja poolt pakutav viimane kompromissipakkumine ehk konkurentsipiirangu hüvitis

sisaldub kostja makstavas 2 750 euro suuruses hüvitises enam kui mõistlik hüvitis VÕS § 689 lg 3

mõistes.

58. Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu. Hageja on hagiavaldusega nõudnud ka kohtuvälise

nõudekirja esitamisega tekitatud kahju hüvitamist summas 1 080 eurot (ilma käibemaksuta) VÕS §

128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Kahjuna käsitleb hageja väidetavaid õigusabikulusid, mis tekkisid

kostjale nõudekirja esitamisega. Hageja on kahju hüvitamise nõuet põhjendanud väitega justkui kostja

ei olnud kompromissialdis ning sellest tulenevalt ei jäänud hagejal muud üle kui nõudekiri esitada.

Kostja hinnangul ei ole sellised väited tõesed ning on pahatahtlikud. Kostja rõhutab, et pidas hagejaga

heas usus läbirääkimisi ja esitas ka hagejale 2022 detsembris ka omapoolsed korduvad

2-23-9392

kompromissettepanekud, millega viimaks hageja ka kostja arusaamisel nõustus (vt hagiavalduse lisa

18). Hageja väited, et kostja „ei teinud omalt poolt ühtegi mõistlikku ja õiglast ettepanekut ehk ei

arvestanud hageja huvide ja õigustega“ ning kostja „ei otsinud õiglast lahendust“ on paljasõnalised ja

ebaõiged. Kostja käitus kompromissiläbirääkimiste läbiviimisel heas usus ja hagejale vastutulelikult.

59. Kostja rõhutab, et kuigi hageja ja kostja olid kompromissiläbirääkimiste raames jõudnud sisulise

kokkuleppeni, otsustas hageja läbirääkimised pooleli jätta ning advokaadi vahendusel nõudekirja

esitada. Sealjuures ei sisaldanud nõudekiri mingeid täiendavaid argumente, mida pooled ei oleks juba

vahetanud läbirääkimiste raames. Kahju tekkimine ei ole järelikult kostja tegevusega kausaalses seoses

ning ei ole kostja tekitatud. See tähendab, et VÕS § 127 lg 4 sätestatud põhjusliku seose eeldus ei ole

täidetud. Kostja oli arusaamisel, et pooled on lahendanud erimeelsused kompromissiläbirääkimiste

tulemusena jõutud on rahumeelse ja mõlemat poolt arvestava kompromissini. Sellises olukorras ei

saanud ega pidanudki kostja ette nägema, et hageja katkestab läbirääkimised ning esitab nõudekirja.

Järelikult, kostja jaoks ei olnud kahju VÕS § 127 lg 3 mõistes ettenähtav. Eelnevast lähtuvalt leiab

kostja, et kahju ei ole tekkinud kostja tegevuse tulemusena ning kahju hüvitamise eeldused ei ole

täidetud. Hageja kahju õigusabikulude näol ei kuulu seega VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel

kostja poolt hüvitamisele.

60. Hageja viivisenõuded on alusetud. Kostja ei ole ei agenditasu, konkurentsipiirangu hüvitise ega

kahju hüvitamise kohustust. Sellest tulenevalt ei ole kostja ka oma kohustuste täitmisega võlgnevuses

ega ole kohustuse täitmisega viivitanud. Hageja viivisenõudeid tuleb jätta rahuldamata.

61. 28.09.2023 menetlusdokumendis teatas kostja, et ei vaidle hagejaga KODA'de eest kostjale

laekunud summade üle. Ostjad tasusid summad kostjale enam-vähem tähtaegselt: * 120 045 eurot

(50%, ilma km-ta) tasumise tähtajaga 18.08.2022 tasuti 26.08.2022; * 72 027 eurot (30%, ilma km-ta)

tasumise tähtajaga 18.09.2022 tasuti 16.09.2022; * 48 018 eurot (20%, ilma km-ta) tasumise tähtajaga

18.10.2022 tasuti 17.10.2022. Küll aga ei nõustu kostja hageja viivisearvestusega. Esiteks ei ole

hagejal kostja vastu agendilepingust tulenevat nõuet. Teiseks, kui ka hagejal oleks õigus tasunõuet

esitada, ei ole nõude eeldused täidetud. Nimelt tuleb agendilepingu lisa 1 kohaselt agenditasu maksta

10 päeva jooksul agendi arve saamisest. Hageja on edastanud kostjale üksnes 22.12.2022 arve summas

2 750 eurot, mistõttu saaks viivis olla teoreetiliselt arvutatud üksnes nimetatud summalt.

62. 19. 10.2023 menetlusdokumendis teatas kostja, et kostja jääb kõigi senises menetluses esitatud

põhjenduste juurde ning vaidleb esitatud hagiavaldusele jätkuvalt täies ulatuses vastu. Kostja leiab, et

hagejal ei ole õigust agenditasule, kuivõrd müügilepingut ostjatega ei sõlmitud hageja tegevuse

tulemusena ja müük teostati kostja poolt. Tulenevalt VÕS § 678 lg’st 1 on agendil õigus agenditasule

käsundiandja poolt agendilepingu kehtivuse ajal agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingute eest.

Käesolevas vaidluses fookuses olevad müügilepingud kostja moodulmajade ostmiseks ei sõlmitud

mitte hageja, vaid kostja tegevuse tulemusel, mida kinnitavad eeskätt järgnevad asjaolud: (a) Ostjad

(s.o JH ja GDS) pöördusid 27.05.2021 ja 25.10.2021 moodulmajade ostusooviga kostja poole ja mitte

hageja poole. Kostja suunas nad edasi hagejale (vt. kostja 20.09.2023 vastuse p-d 5-7, vastuse lisad 1

ja 2); (b) Kuivõrd hageja ei esitanud müügiprotsessi vältel ostjatele küsitud dokumente ja

informatsiooni ega olnud ka ostjatele kättesaadav, suhtlesid ostjad müügitehingu sõlmimiseks edasi

kostjaga (vt. kostja 20.09.2023 vastuse p-d 9-12, vastuse lisad 3-5); (c) Kuni müügilepingute

sõlmimiseni teostas vajalikud toimingud kostja ja tema endine esindaja BL, kes pidas ostjatega

läbirääkimisi, kohtus ostjatega Austrias, aitas ostjaid elektripaigaldiste kohandamisega vastavalt

Šveitsi nõuetele ja materjalide tarnimisega ning teostas tarnimisega seotud ettevalmistused (vt. kostja

20.09.2023 vastuse p 14, vastuse lisad 6-17); (d) Hageja ei näidanud üles huvi ostjatega tehinguni

jõudmiseks ega pärast lepingu sõlmimist lepingu täitmiseks. Seejuures on hageja möönnud, et müük ei

toimunud hageja tegevuse tulemusena, küsides kostjalt, mis ostuhuvilistest sai ja mis ettepanekud on

kostjal ostjate tellimuse tasu osas (vt. kostja 20.09.2023 vastuse p-d 15-16, vastuse lisa 18 ja

hagiavalduse lisa 18).

2-23-9392

63. Eeltoodust nähtub, et kostja alustas kliendisuhtlust, hoidis kliendisuhtlust müügiprotsessi ajal ning

viis ka ise müügiprotsessi lõpuni. Kui kostja ei oleks ise tegutsenud, oleks kliendisuhtlus ostjatega

jäänud katki ja ostjad ei oleks ka kostja moodulmaju soetanud. Seega ei sõlmitud müügilepingut

hageja tegevuse tulemusel ning lepingu sõlmimine ei olnud hageja tegevusega kausaalses seoses.

Järelikult puudub hagejal VÕS § 678 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda agenditasu.

7. Alternatiivselt, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal on mingis ulatuses agenditasule, ei

saaks summa olla suurem kui hageja ja kostja kompromissiläbirääkimiste raames avaldatud summa 2

750 eurot (vt hagiavalduse lisa 18). Tegemist on summaga, mida hageja pidas põhjendatud tasuks

vaidlusaluse kahe tehingu eest ning sellest summast suurema hüvitise väljamõistmine ei saaks olla

kostja suhtes õiglane.

64.. Hagejal puudub õigus nõuda lepingujärgse konkurentsipiirangu hüvitist. Kostja on jätkuvalt

seisukohal, et kostja ei ole kohustatud konkurentsipiirangu tasu hagejale maksma, kuivõrd hageja on

temal lasuvaid Agendilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kostja on selgitanud 20.09.2023

hagivastuses, et hageja ei täitnud Agendilepingu p-s 1.6 sätestatud minimaalseid müügieesmärke, mis

tõi kaasa ka Agendileping automaatse lõppemise seoses eesmärkide saavutamata jätmisega (vastavalt

Agendilepingu p-le 8.1). Seega oli hageja lepingurikkumises, mistõttu puudub ka kostjal vastavalt

VÕS § 111 lg-le 1 kohustus hagejale konkurentsipiirangu tasu maksta. Lisaks, pooled ei lugenud ka

Agendilepingu järgset konkurentsikeelu kokkulepet kehtivaks ehk seda automaatselt ei rakendatud (vt.

kostja 20.09.2023 vastus hagile p 36). Seega on konkurentsipiirangu tasu nõue alusetu.

65. Lisaks, isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal on vaatamata eeltoodule õigus

konkurentsipiirangu tasule, tuleb vastav nõue jätta rahuldamata hageja nõudest loobumise tõttu. Nii

pakkus hageja ise 19.12.2022 e-kirjas välja konkurentsipiirangu kehtivuseks 6 kuud, lisades, et loobub

konkurentsipiirangu hüvitise nõudest (vt. hagiavalduse lisa 18) ning 21.12.2022 e-kirjas nõustus kostja

hageja ettepanekuga konkurentsipiirangu hüvitisest loobumise osas. Seega olid pooled kokku leppinud

6-kuulises konkurentsipiirangus ilma kostja kohustuseta maksta hagejale hüvitist. Alternatiivselt, kui

kohus leiab, et hagejal on õigus konkurentsipiirangu hüvitisele, on esitatud nõude suurus

põhjendamatu. Puudub vaidlus, et Agendilepingus konkurentsipiirangu hüvitist kokku lepitud ei ole.

Vastavalt VÕS § 689 lg’le 3 kuulub konkurentsipiirangu aja eest tasumisele mõistlik hüvitis, mis

lähtub eesmärgist kompenseerida agendile majandustegevuse piirangust tingitud sissetuleku

vähenemine ning käsundiandja kasust ja arvestab piirangu ulatust, agendi võimalusi tegutseda

piiranguga hõlmamata valdkonnas ning sellest saadavat sissetulekut, käsundiandja poolt

konkurentsipiirangu tõttu saadavat kasu, samuti lõppenud agendilepingu alusel teenitud sissetuleku

suurust (VÕS komm. vlj. III, lk 814). Tulenevalt kostja vastuses esitatud põhjendustest (vt. kostja

20.09.2023 vastus hagile p 43 jj) tuleb kostja konkurentsipiirangu hüvitis lugeda kaetuks hagiavalduse

lisas 18 sätestatud kokkuleppelise hüvitise summaga 2 750 eurot.

66. Hagejal ei ole õigus nõuda kahju hüvitamist, kuivõrd kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.

Hagejale väidetavalt tekkinud kahju 1 080 eurot ei ole põhjuslikus seoses kostja tegevusega (VÕS §

127 lg 4) ning kostja ei ole hagejale nimetatud kahju tekitanud. Lisaks, olukorras kus kostja ja hageja

olid kompromissläbirääkimiste raames jõudnud sisulise kokkuleppeni, otsustas hageja läbirääkimised

katkestada ning advokaadi vahendusel nõudekirja esitada (mis mh ei sisaldanud nõudekiri mingeid

täiendavaid argumente, millele pooled ei oleks juba läbirääkimiste raames tuginenud). Kuivõrd hagejal

ei ole kostja vastu kehtivaid rahalisi nõudeid, puudub hagejal õigus nõuda ka viiviseid VÕS § 113 lg 1

alusel.

67. Kostja ei välista jätkuvalt võimalust lahendada vaidlus kompromissiga. Kostja pöördus õigusrahu

saavutamise huvides hageja lepingulise esindaja poole ettepanekuga lõpetada kohtumenetlus 2022.a

detsembris poolte vahel saavutatud kokkuleppele analoogsetel tingimustel:

(1) Kostja tasub hagejale ühekordse hüvitisena 2 750 eurot, millega loetakse tsiviilasjas esitatud hageja

2-23-9392

esitatud nõuded rahuldatuks; (2) Kostja tasub hagejale Agendilepingu lisas 1 toodud tingimustel

agenditasu tehingute eest, mis sõlmitakse 6 kuu jooksul kompromissi sõlmimisest isikutega, kes on

kajastatud hageja edastatud potentsiaalsete klientide nimekirjas; (3) Pooltel ei ole üksteise suhtes

mistahes muid nõudeid. Paraku hageja ei nõustunud kostja kompromissettepanekuga.

68. 26.10.2023 menetlusdokumendi kohaselt kostja ei tunnista jätkuvalt hageja esitatud nõudeid ning

vaidleb hagiavaldusele vastu. Sõltumata 19.10.2023 ja varasemates menetlusdokumentides toodust ei

ole hageja põhistanud nõudeõigust agendilepingu tasu ja konkurentsipiirangu hüvitise saamiseks.

Jätkuvalt on alusetud ka hageja kahju hüvitamise ja viivisenõuded. Hagejal puudub õigus agenditasu

saamiseks. 19.10.2023 menetlusdokumendis on hageja asunud vääralt tõlgendama agendilepingu tasu

saamise õiguse olemust, väites, justkui agenditasu saamise õigust jaatab mistahes minimaalne pingutus

agendi poolt. Ühtlasi üritab hageja jätta muljet, nagu primaarne eeldus tasunõude esitamiseks on

lepingu sõlmimise edukus. Kostja sellise tõlgendusega ei nõustu. Vastavalt VÕS § 679 lg-le 1 tekib

agendil õigus agenditasule, kui käsundiandja on oma kohustused, mis tulenevad agendi vahendatud või

sõlmitud lepingust, täitnud. Olgugi, et agenditasu nõude tekkimine sõltub agendi vahendatud või

sõlmitud lepingu edukast täitmisest, ei ole vähem tähtis see, milliseid pingutusi tegi agent lepingute

vahendamisel. Tähtsust omab ka asjaolu, kas agent on nõuetekohaselt täitnud agendilepingu tingimusi.

69. Käesolevas menetluses on kostja tõendanud, et lepingud ostjatega said sõlmitud üksnes tänu kostja

tegevusele, kuivõrd hageja sisuliselt katkestas oma agendilepingust tulenevate kohustuste täitmise (vt.

kostja 19.10.2023 seisukoht, p 5). Kostja kandis terve ostuprotsessi läbiviimise jooksul hoolt, et

ostjatel oleks moodulmajasid puudutav oluline informatsioon, kostja oli alati ostjate jaoks kättesaadav,

kohtus ostjatega välisriigis ning teostas muid ettevalmistusi moodulmajade edukaks paigaldamiseks. Ei

saa tekkida vaidlust selle üle, et kostja panus ostutehingute protsessis oli kordades suurem hageja

panusest. Õige ei ole hageja väide, et kostja lõikas hageja suhtlusest ostjatega välja. Hageja on asunud

alusetult kujutama ennast ohvrina, moonutades kohtule esitatud tõendite sisu. Näiteks väidab

19.10.2023 menetlusdokumendis hageja, et esitas vastavalt ostjate soovile DHi kontaktandmed (vt.

hageja 19.10.2023 menetlusdokument, p 2.3.1). Samas jääb hageja väide arusaamatuks, kuivõrd kuna

ostjad ei olnud neid andmed saanud ja küsisid uuesti, misjärel esitas kontakti ostjatele kostja.

Niisamuti üritab hageja väita, justkui ta ei teadnud midagi kostja ja ostjate kohtumisest 2022. aasta

juulis (vt. hageja 19.10.2023 menetlusdokument, p 2.3.3). Ometigi nähtub samast punktist, et hageja

ikkagi jõudis (hilinemisega) kohtumisele. Seejuures on lausvale hageja väide, et ta ei olnud

kohtumisest teadlik. Kostja on hagivastuses tõendanud, et kohtumise läbirääkimiste protsessi oli

pidevalt kaasatud ka hageja (vt. kostja 20.09.2023 vastus hagile, p 12; samas lisad 5 ja 5.1).

70. Lisaks eelnevale ei ole hageja vähimalgi määral põhjendanud (veel vähem tõendanud), miks tema

suhtluse ostjatega alates 2022. aasta maikuust katkestas. Kostja on menetluses esile toonud ja

tõendanud, et hoidis suhtlusest ostjatega kursis ka hagejat (vt. p 8), aga kuivõrd hageja mingit huvi

suhtluse vastu üles ei näidanud, asusid ostjad edaspidi suhtlema kostjaga. Vaidluse materjalidest ei

nähtu ka seda, et hageja oleks ostjate poole pöördunud abi pakkumiseks. Seega ei ole toimunud mingit

hageja välja lõikamist ostuprotsessist, vaid hageja ise jättis ostjad „juhuse hooleks“. Kui kostja poleks

kliendisuhtlust üle võtnud, oleks kliendisuhtlus katki jäänud ja ostjad oleksid kostja moodulmajade

soetamisest sootuks loobunud.

71. Seonduvalt hageja 19.10.2023 menetlusdokumendi lisaga 2 märgib kostja, et esitatud ostja e-kirjast

jääb selgusetuks, kes on ostjatele kinnitanud, et hageja on õigustatud agenditasu saama. Samuti on

oluline märkida, et nimetatud e-kiri pärineb 2023. aasta märtsist ehk ajast, mil hageja ja kostja

läbirääkimised olid juba lõppenud. Eeltoodust tulenevalt on selge, et hageja väidetavad „pingutused“ ei

saanud kuidagi viia lepingute sõlmimiseni ostjatega. Hageja puudulik töö agendikohustuste täitmisel

välistab hageja õiguse nõuda tasu agendilepingu alusel. Hageja 19.10.2023 menetlusdokumendis

esitatud väited, justkui kostja oleks kohut eksitanud, on alusetud ja pahatahtlikud. Nagu kostja on esile

toonud, üritab hageja 19.10.2023 menetlusdokumendis kujutada ennast ohvrina. Kostja ei lõiganud

hagejat tehinguprotsessist välja, vaid hageja ise ei näidanud üles huvi ostjatega suhtlemisel ning

2-23-9392

lõpetas ostjatega läbirääkimised. Kostja oli sunnitud võtma üle hageja tegemata töö ning viima

iseseisvalt ja ilma hageja abita lõpuni tehingu ostjatega. Kostjalt ei saa äriühinguna oodata, et ta jääb

lõpmatuseni ootama agendilt tema kohustuste täitmist. Niisamuti ei ole õige kostjale ette heita, et ta

suhtluse ostjatega üle võttis, sest vastasel korral võinuks ostutehing sootuks sõlmimata jätta.

72. Hageja agenditasu nõue on põhjendamatult kõrge. Kostja on seisukohal, et olukorras, kus agent

sisuliselt teenust ei osuta (s.o teeb seda minimaalses määras), ei saa pidada õiglaseks tasu maksmist

määras, mis vastab nõuetekohasele agendilepingu täitmisele. Seejuures hageja ise on möönnud, et

müük ostjatele ei toimunud hageja tegevuse tulemusena, küsides kostjalt, mis ostuhuvilistest sai ja mis

ettepanekud on kostjal ostjate tellimuse tasu osas (vt. kostja 20.09.2023 vastus hagile, lisa 18;

hagiavalduse lisa 18). Arusaamatud on hageja väited seoses läbirääkimiste käigus sisulise

kokkuleppeni (mitte) jõudmise kohta agenditasu puudutavas osas (vt. hageja 19.10.2023

menetlusdokument, p 2.6). Läbirääkimiste kirjavahetusest lähtuvalt ei saa kuidagi järeldada, et

kohtuvälise lahenduse leidmist takistas vaidlus agenditasu ulatuse üle (vt. hagiavalduse lisa 18).

Vastupidi, hageja 22.12.2022 e-kirjast nähtub, et hageja oli 2 750 euro suuruse kokkuleppelise tasuga

nõus ning esitas kostjale ka vastava arve (vt. hagiavalduse lisa 18, teise lehekülje lõpust algav hageja

e-kiri). Ka edaspidises kirjavahetuses ei esitanud hageja pretensioone agenditasu ulatuse üle. Seega

olid nii hageja kui ka kostja nõus agenditasu suurusega. Teisisõnu, pooled olid jõudnud sisulise

kokkuleppeni, et kostja tasub hagejale hüvitisena 2 750 eurot. Olukorras, kus kohus peab mingis

ulatuses õigeks rahuldada agenditasu nõue, tuleb hüvitise määramisel arvestada, millises ulatuses pidas

hageja agenditasu õiglaseks (s.o 2 750 euro ulatuses).

73. Seonduvalt hageja 19.10.2023 esitatud väidetega märgib kostja järgmist – täiesti alusetu on hageja

väide nagu lepingu automaatne lõppemine hageja lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu on

„väljamõeldis“. Agendilepingu p-s 1.6 leppisid pooled kokku hageja minimaalsetes müügieesmärkides

ning agendilepingu p-i 8.1 kohaselt lõppes agendileping automaatselt ühe aasta möödumisel

eesmärkide saavutamata jätmisest (vt. hagiavalduse lisa 1). Hageja oli agendilepingu sõlmimisel

eelviidatud lepingupunktidest teadlik. Asudes nüüd väitma, justkui selliseid tingimusi pole kunagi

eksisteerinud, on alusetu ja pahatahtlik.

74. Kokkuvõttes on kostja seisukohal, et hageja nõuded kostja vastu on alusetud ning tuleb tervikuna

jätta rahuldamata. Hageja ei ole nõuetekohaselt täitnud 17.02.2021 sõlmitud agendilepingust

tulenevaid kohustusi ning hageja panust ei saa pidada piisavaks, et oleks õigustatud agenditasu välja

mõistmine. Lisaks, kuivõrd hageja on jätnud täitmata agendilepingus sätestatud müügieesmärgid,

puudub tal alus nõuda konkurentsipiirangu hüvitist. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja kahju

hüvitamise ja viivise nõuded.

KOHTU PÕHJENDUSED

75. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.02.2021 agendilepingu

Kodasema KODA moodulmajade müügi vahendamiseks Šveitsi Konföderatsiooni territooriumil (dtl

28-48). Agendilepingu punkti 1.1. kohaselt, hageja kui agent läheneb ja reklaamib toodet

potentsiaalsetele ostjatele Šveitsis, et vahendada ostulepinguid toote turustamiseks nimetatud turgudel.

Lepingu p 1.2. kohaselt oli hageja määratud kostjast sõltumatuks müügiagendiks, kellel on volitused

toote tellimuste hankimiseks. Pooled leppisid kokku, et hageja on igal juhul sõltumatu vahendaja ja

mitte territoriaalne esindaja, kuigi ta on volitatud tegutsema ainult Šveitsis. Lepingu p 1.3. kohaselt

pooled kinnitasid ja tunnistasid, et igal juhul ja igal ajal on agendi tegutsemine käsundiandja

esindajana ainult agendi teisejärguline (kõrval-) tegevus.

76. Hageja tugineb sellele, et hageja tegevuse tulemusena oli augustis 2022 kostja ja klientide JH ja

GD vahel sõlmitud ostu-müügileping 2 kostja toote (2 KODA Loft) osas (vt dtl 49-66; arve nr 1320 ja

2-23-9392

müügileping 473). Antud tehingu väärtuseks oli 240 090 eurot (ilma käibemaksuta) ning ostja pidi

tasuma kogu summa hiljemalt 18.10.2022 (vt Lisa 2 lk 3). Vastavalt agendilepingule pidi agenditasu

moodustama 7% (2-3 maja müügil ühe tellimuse kohta tavahinnaga) ehk ilma käibemaksuta 16 806,3

eurot (dtl 34-47).

77. Kostja ei vaidlusta eelnimetatud agendilepingu tingimusi ega ka asjaolu, et 2022. augustis sõlmiti

kostja ja klientide JH ja GD vahel ostu-müügileping 2 kostja KODA Loft moodulmaja müügiks.

Kostja aga leiab, et hagejal ei ole õigust agenditasule, kuivõrd müügilepingut ostjatega ei sõlmitud

hageja tegevuse tulemusena. Kostja viitab sellele, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 678 lg 1 kohaselt on

agendil õigus agenditasule käsundiandja poolt agendilepingu kehtivuse ajal agendi tegevuse

tulemusena sõlmitud lepingute eest. Kostja leiab, et käesoleval juhul ei jõutud ostjatega moodulmajade

müügilepingu sõlmimiseni hageja teenuse tulemusena ning müügilepingud õnnestus sõlmida kostja

tegevuse tulemusena. Seetõttu ei ole kostja arvates vastavalt agendilepingule ja kehtivale seadusele

hageja tasunõude esitamise eeldused täidetud.

78. Kohus ei nõustu kosja seisukohaga, nagu ei oleks antud juhul agenditasu saamise eeldused

täidetud. Kostja tõlgendus „müügilepingu sõlmimisest agendi tegevuse tulemusena“ kohta on liialt

kitsendav. Hageja on põhjendatult märkinud, et vastavalt VÕS kommenteeritud väljaande III

kommentaaridele (P. Varul, I, Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein, Tallinn 2021) on agendileping

nõuetekohaselt täidetud, kui agent on teinud mõistlikke pingutusi lepingute sõlmimiseks või

vahendamiseks ning lepingu saab lugeda agendi poolt vahendatuks, kui agent on selle sõlmimisele

kolmanda isiku mõjutamise kaudu kaasa aidanud. Seejuures ei ole nõutav, et lepingu sõlmimine oleks

vaadeldav suuremalt jaolt agendi tegevuse tulemusena või et agent teeks lepingu vahendamiseks erilisi

pingutusi (VÕS kommenteeritud väljaanne, III osa, lk 778-778). VÕS § 678 lg 1 kommentaarina on

märgitud, et „agendi tegevuse tulemusena“ ei tähenda seda, et lepingu sõlmimine peaks tasunõude

tekkimiseks olema tingitud ainult agendi tegevusest. Piisab, kui agendi pingutused on vähemalt

osaliselt viinud lepingu sõlmimiseni (VÕS kommenteeritud väljaanne, III osa, lk 793).

79. Kohtu hinnangul nähtub asjas esitatud tõenditest, et hageja tegi mõistlikke pingutusi kostja ja

klientide JH ja GD vahelise müügilepingu sõlmimiseks 2022. aasta augustis ning hageja kui agendi

pingutused olid vähemalt osaliselt põhjuseks, mis viisid müügilepingu sõlmimiseni. Seda kinnitavad

alljärgnevad asjaolud ja tõendid: (i) 27.05.2021 võttis ostja esmakordselt hagejaga kontakti hinna

uurimise eesmärgiga ning hageja andis kliendile info toote hinna, tarne, maatükki ettevalmistamise,

tähtaegade ja maksude osas, pakkudes ka telefoni teel konsultatsiooni (dtl 81-84); (ii) 25.10.2021 andis

ostja hagejale teada, et ostja on huvitatud kahe KODA moodulmaja soetamisest ning 25.10.2021

edastas hageja ostjale info (sh tarne, hinnad, tähtajad jms), pakkudes ka telefoni teel konsultatsiooni

(dtl 85-89); (iii) 27.10.2021 saatis hageja ostjale täiendava info toote materjalide osas ehitusloa

taotlemiseks (dtl 90-92). 07.12.2021 võttis ostja hagejaga ühendust, paludes esitada täiendavat info

ehitusloa saamiseks (dtl 93-94). 12.05.2022 pöördus hageja kostja poole teavitusega, et ostja on saanud

ehitusloa kahele KODA Loft-ile ning palus kostjat kinnitada millise hinnaga ostjal on 2 toodet

võimalik tellida kui ostja järgmisel nädalal tellimuse teeb ning millal on realistlik, et tooted Šveitsi

(Berni lähedale) saabuvad ning 16.05.2022 esitas kostja hagejale pakkumise ostja jaoks (dtl 95-96);

(iv) 16.05.2022 ja 17.05.2022 saatis hageja ostjale konkreetse hinnapakkumise koos tarne info ja

juhenditega (dtl 97-105).

80. Eelnevaga jätkates: (v) 17.05.2022 saatis hageja kliendile kirja, et kokkulepitud kõnes osalevad ka

Eesti direktor ehk kostja juhatuse liige BL ja kostja müügidirektor (dtl 106-107). Hageja on selgitanud,

et kuivõrd kõik tellimused ja müügilepingud toimusid otse lõppkliendi ehk ostja ja kostja vahel, siis

tutvustas hageja ostjat kostjaga enne ostja poolt tellimuse sisse andmist, et ostja ja kostja vahel usaldus

tekiks. Videokõne ajaks oli hageja ostjat juba c 12 kuud teenindanud; (vi) 18.05.2022 saatis hageja

ostjale ka kostjat Austrias esindava agendi kontaktid (dtl 108-111). 20.05.2022 ja 03.06.2022 edastas

hageja ostjale lingi ühe toote mudelile ning täiendavat infot koos teabega, et Austria agent ootab

võimalust ostjaga oma kogemust jagada (dtl 112-117). Hageja on selgitanud, et hea usu põhimõttest

2-23-9392

lähtudes ja koostöö nimel soodustas hageja aktiivselt kostja toote edendamist ja müüki ka teistes

piirkondades ehk oma tegutsemise piirkonnast väljaspool, mille eest ei olnud hagejal õigust mingile

tasule; (vii) 26.07.2022 saatis hageja kostjale kirja jooksva töö infoga ning palvega hoida hagejat

kursis, kuidas ostjaga läheb ja kuidas hageja saab abiks olla (dtl 118).

81. Vaidlus puudub selles, et augustis 2022 oli ostja ja kostja vahel müügileping sõlmitud (vt dtl 49-

66). Kohus nõustub hagejaga, et kohtuotsuse p-des 79-80 esitatud tõenditest nähtub, et ca 12 kuu

jooksul enne müügilepingu sõlmimist tegeles hageja müügi aktiivse edendamisega ning ostjaga

suhtlemisega, edastades mh ostjale vajaliku info ja teabe, vastates ostja küsimustele ning informeerides

paralleelselt olukorrast ka kostjat. Kohtul puudub viidatud tõendite alusel kahtlus, et hageja tegi

müügilepingu sõlmimiseks piisavaid mõistlikke pingutusi ning hageja pingutused on vähemalt osaliselt

viinud müügilepingu sõlmimiseni. Kostja on ka ise möönnud oma 09.11.2022 kirjas hagejale, et „Sa

oled teinud kliendikohtumisi ja -suhtluseid“ ja soovinud koostöö jätkumist: „olen ma valmis heas usus

meie koostöö jätkumise motivatsiooniks tasuma konsultatsiooni eest 750 EUR ulatuses“ (dtl 69).

82. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud vastuväited ja tõendid ei lükka ümber hageja tõendeid

ega kinnita kostja õigust agenditasu maksmisest keelduda. Kostjat ei vabasta hagejale agenditasu

maksmisest asjaolu, et kostja müügidirektor suunas potentsiaalsete klientide päringu edasi vastava riigi

agendile sõltuvalt kliendi asukohast (vt dtl 70-80; 152-161; 163; 239-240). Põhjendamatu on ka kostja

etteheide, nagu ei edastanuks hageja ostjatele kostja Austria agendi kontaktandmeid. Asjas esitatud

tõenditest nähtuvalt esitas hageja kostja Austria agendi DH andmed ostjatele juba 2 päeva varem kui

kostja ise seda tegi (vrdl dtl 108-111 ja dtl 246). Ühtlasi ei ole kostja poolt klienditele oma Austria

kontakti edastamine selline asjaolu, mis annaks aluse keelduda hagejale agenditasu maksmisest.

Samuti on põhjendamatu kostja väide, nagu poleks hageja ostjate esitatud päringutele seonduvalt

moodulmajade plaanidega vastanud ning nagu poleks hageja 20.05.2022 järgselt teinud sisuliselt

midagi, et ostjate huvi kostja moodulmajade vastu säilitada. Kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et

kostja oleks ise edastanud ostjatele ostetavate moodulmajade planeeringudokumente ostjate

20.05.2022 e-kirja järgselt. Seega ei saanud olla tegemist müügilepingu sõlmimise seisukohast olulise

asjaoluga. Lisaks on hageja 03.06.2023 ostjaid plaanidokumentide küsimusele vastates informeerinud,

et kostja Austria agent D mõtles fotosid (mitte 3D plaane) ning soovitas neid küsida Austria agendilt.

Samuti pakkus hageja esindaja oma 03.06.2022 e-kirjas ostjatele oma selget abi: „Kas me peaksime

kokku leppima kohtumise, et arutada teie töö sisematerjalide ja välismaterjalide kohta? Andke meile

teada, kui me saame teid veel millegi muuga aidata“ (dtl 112, 115).

83. Eelnevat arvestades on alusetud kostja vastuväited, justkui poleks hageja näidanud mingit huvi ja

initsiatiivi ostjatega suhtlemisel, mistõttu moodulmajade ostutehingu õnnestumiseks olevat kostja

pidanud suhtluse ostjatega üle võtma. Asjas esitatud tõendid ei kinnita kostja väidet, nagu oleks hageja

lõpetanud ostjatega läbirääkimised. Lisaks juba eelnevalt märgitud kirjadele, ka 21.07.2022 uuris

hageja ostjatelt ehitusprojekti kulgemise kohta, kinnitas, et on hea meelega kättesaadav ning kutsus

ostjad 21.07.2022 Austriasse DHi projekti avamisele. Seejuures ka ostja arusaamise kohaselt oli

hagejal õigus vahendustasule (vt dtl 345-349, dtl 146). Ilmselgelt ebaõige on kostja väide, nagu oleks

hageja alles 27.10.2022 kostjale kirjutades huvi tundnud, mis on saanud JH ja GDS projektist (dtl

302). Ka vahetult enne müügilepingu sõlmimist tundis hageja huvi ostjate kohta, paludes kostjat:

„Hoidke mind kursis, kuidas Ji/ Gga läheb ja kui saan kuidagi kaasa aidata“ (dtl 118). See, et kostja

otsustas 2022. aasta suvel enne müügilepingu sõlmimist edasise suhtluse ostjatega n-ö üle võtta ning

mh kohtus ostjatega Austrias (vt dtl 248-253) ei tähenda, et kostja vabaneks oma Šveitsi agendile ehk

hagejale agenditasu maksmise kohustusest.

84. Asjaolu, et kostja teostas müügiprotsessi lõppfaasis moodulmajade ostu-müügilepingu sõlmimiseks

vajalikke toimingud, sh aitas ostjaid elektripaigaldiste kohandamisega ja materjalide tarnimisega ning

teostas tarnimisega seotud ettevalmistused (dtl 254 - 301) ei vabasta kostjat hagejale agenditasu

maksmise kohustusest. Pooltevahelise agendilepingu kohaselt oli hageja ülesandeks eelkõige kostja

2-23-9392

toodete müügi edendamine ja tellimiste saamine, mitte kõikvõimalike müügiprotsessi tehniliste

üksikasjade, sh transpordi korraldamine. Agendilepingu p 1.3. kohaselt pooled kinnitasid, et igal juhul

ja igal ajal on hageja kui agendi tegutsemine kostja esindajana ainult agendi teisejärguline (kõrval-)

tegevus. Agendilepingu p 3.1.3. on sätestatud, et agent ei tohi sõlmida lepinguid kostja nimel ega

siduda kostjat kolmandate isikute suhtes. Eelnevat arvestades on asjakohatud kostja etteheited

hagejale, et kostja lõpuks ise ostjatega lepingu sõlmis ja sellega seotud transpordi korraldas. Kostja

poolt esitatud tõendid ei kinnita kostja väidet, et hageja agenditegevus olevat olnud puudulik ning

justkui pidanuks kostja hageja töö „üle võtma.“

85. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks hageja möönnud, et müük ei toimunud hageja tegevuse

tulemusena, küsides kostjalt, mis ostuhuvilistest sai ja mis ettepanekud on kostjal ostjate tellimuse tasu

osas. Pooltevahelistest kompromissiläbirääkimistest ja hageja küsimusest ostjate kohta, sh selles osas,

millised on kostja ettepanekud JH tellimuse osas (dtl 121-133, dtl 302) ei ole võimalik järeldada, nagu

oleks kostja möönnud oma agendilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist. Vastupidi, ka

kompromissiläbirääkimiste käigus selgitas hageja, et “käesoleval juhul on Elewus GmbH-l õigus 100%

agenditasule“ (dtl 126). Vaidlus puudub selles, et vaatamata kompromissiläbirääkimistele pooled

kompromissilepingu allkirjastamiseni ei jõudnud (dtl 136) ning jätkasid omavahelist vaidlust 2023.

aasta märtsis juba advokaatide tasandil (dtl 138-145).

86. Kuna pooled vaatamata kompromissiläbirääkimiste pidamisele agenditasu osas kokkuleppele ei

jõudnud, siis on põhjendamatu kostja alternatiivne taotlus agenditasu vähendamiseks motiivil, justkui

oleks pooled jõudnud kokkuleppeni 2750 euro tasumises agenditasuna ja hageja sellega nõustunud.

Kohus märgib, et kokkuleppe saavutamist takistas eelkõige poolte erinev arusaam agendilepingu p 8.5.

rakendamisest (vt dtl 121-124). Agendilepingu p 8.5. kohaselt võis hagejal olla nõue lepingujärgsete

maksete eest, kui kostja on saanud sellise(d) tellimuse(d) enne lepingu lõpetamist ja kui hageja poolt

taotletud tellimus on realiseerunud 6 kuu jooksul pärast lepingu lõpetamist. Hageja leiab, et

agendilepingu järgi olnuks hagejal õigus 6 kuud peale lepingu lõpetamist hageja vahendatud klientidelt

agenditasu saada, kuid kostja nõustus sellega üksnes 8 potentsiaalse kliendi osas, kuigi faktiliselt oli

hageja enda väitel kontaktis ja vahendas müüki c 58 kliendiga. Sellest järeldub, et pooltel olid olulised

erimeelsused agenditasu kui terviku osas, mistõttu tuleb hageja nõustumist kompromissiga 2750 euro

(osalise) agenditasu osas vaadelda üksnes laiemas kontekstis, kus hageja eeldas täiendava agenditasu

saamist tulevikus. Kuna pooled tulevikus makstava agenditasu osas kokkuleppele ei jõudnud (dtl 121-

124), on väär ka hagejale omistada nõustumist üksnes ühe osa agenditasuga ilma muud konteksti

arvestamata.

87. Kohus ei nõustu kostja väitega, justkui oleks 2750 eurost suurema agenditasu väljamõistmine

kostja suhtes ebaõiglane. Pooled on juriidilised isikud (seega ei kohaldu ka tarbijakaitse sätted), kes on

oma vabal tahtel sõlminud vaidlusaluse agendilepingu ning agenditasu väljamõistmisel saab kohus

lähtuda poolte kokkuleppest, mitte kostja nägemusest „õiglusest“. Kohus luges eelnevalt tuvastatuks,

et kostja poolt esitatud vastuväited ja tõendid ei lükka ümber hageja tõendeid ega kinnita kostja õigust

agenditasu maksmisest keelduda. Kostja ei vaidlusta seda, et hageja esitatud agenditasu nõue summas

16 806,30 eurot vastab agendilepingu lisas nr 1 sätestatud agenditasu suurusele (7% müügihinnast).

Pooled ei vaidle ka VÕS § 679 lg 1 sätestatud agenditasu eelduste täidetuse üle (VÕS § 679 lg 1

kohaselt tekib agendil õigus agenditasule, kui käsundiandja on oma kohustused, mis tulenevad agendi

vahendatud või sõlmitud lepingust, täitnud). 28.09.2023 menetlusdokumendis teatas kostja, et ei vaidle

hagejaga KODA majade eest kostjale laekunud summade üle. Kostja märkis, et ostjad tasusid summad

kostjale enam-vähem tähtaegselt: * 120 045 eurot (50%, ilma km-ta) tasumise tähtajaga 18.08.2022

tasuti 26.08.2022; * 72 027 eurot (30%, ilma km-ta) tasumise tähtajaga 18.09.2022 tasuti 16.09.2022;

* 48 018 eurot (20%, ilma km-ta) tasumise tähtajaga 18.10.2022 tasuti 17.10.2022 (dtl 323). Seega

vastavalt pooltevahelisele agendilepingule oli hageja agenditasu suuruseks 16 806,3 eurot ehk 240 090

eurost 7%. VÕS § 680 on sätestatud, et kui agenditasu suurust ei ole kokku lepitud, loetakse selleks

kohalik tavaline agenditasu, selle puudumisel aga mõistlik tasu. Kuna praegusel juhul oli poolte vahel

agenditasu suurus kokku lepitud, tuleb lähtuda poolte kokkuleppest. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on

2-23-9392

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

88. Kostja leiab, et kui ka hagejal oleks õigus tasunõuet esitada, ei ole nõude eeldused täidetud. Nimelt

tuleb agendilepingu lisa 1 kohaselt agenditasu tasuda 10 päeva jooksul agendi arve saamisest. Kostja

väidab, et kuna hageja on edastanud kostjale üksnes 22.12.2022 arve summas 2750 eurot, saaks viivis

olla teoreetiliselt arvutatud üksnes nimetatud summalt. Kohus kostjaga ei nõustu. Agendilepingu lisa 1

kohaselt esitakse arve proportsionaalselt kostja poolt saadud osamakse protsendiga (% müügilepingu

koguväärtusest pluss kõik kulud) ja sellist arvet ei esitata enne toote ostuhinna osalist laekumist kliendi

poolt kostjale. Hageja on selgitanud, et kuivõrd kostja keeldus hagejale igasugust infot tehingu osas

edastamast, siis ei olnud hagejale täpselt teada, millal olid ostu-müügisumma osamaksud reaalselt

kostjale laekusid ning hagejal ei olnud võimalik täpselt tuvastada agenditasu sissenõutavuse kuupäeva

ega ka sellega seotud viivisearvestust.

89. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja ei teinud hagejaga vajalikku koostööd, et hageja saanuks

esitada arveid ja esitada asjakohase viivisearvestuse. 09.11.2022 vastas kostja hagejale, et kuna müük

ei tekkinud hageja agendina tegutsemise tulemusena, siis tasu saamise õigust hagejal ei teki (dtl 69).

Hilisemalt palus hageja kostjat esitada hiljemalt 08.03.2023 materjalid, lepingud ja maksekinnitused

kõigi tehingute osas, mille eest on hagejal õigus saada tasu, sh tehing JH’i and GD’iga (või nendega

seotud ettevõtetega). Hageja märkis, et eelnimetatud materjalidest peab olema võimalik välja arvutada

lepingu lisas 1 kokkulepitud tasu suurus koos kostja arvutuskäiguga, kui suur on kostja hinnangul

lepingu lisa 1 järgi hagejale kuuluv tasu (dtl 139). Kostja keeldus ostjatega sõlmitud tehingut

sisaldavate dokumentide väljaandmisest, leides, et „Kodasema OÜ ei ole kohustatud edastama Elewus

GmbH’le kui lepingu osapooleks mitteolevale isikule tehinguga seotud dokumente. Samuti ei ole

Kodasema OÜ kohustatud tasuma Elewus GmbH nõutud agenditasu“ (dtl 145).

90. Eeltoodust nähtuvalt ei teinud kostja hagejaga vajalikku koostööd, et hageja saaks esitada

agendilepingust tuleneva arve. VÕS § 23 lg 2 on sätestatud, et lepingupool peab tegema teise

lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Kuivõrd hagejale

ei olnud müügitingimused teada, siis esimese kostjale esitatud arve summa põhines üksnes hageja

eeldustel (vt dtl 157, hageja poolt 08.12.2022 esitatud osaline arve summas 4553,33 eurot). Kostja

esitas selge arvestuse talle ostjatelt laekunud summade osas alles kohtumenetluses 28.09.2023 (dtl

323), misjärel esitas hageja 19.10.2023 täpsustatud haginõude agenditasu osas (vt dtl 335-337).

Nimetatud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et hageja põhinõude ja viivisenõude

sissenõutavus ei sõltu kostjale esitatud arvetest. Ka Riigikohus on selgitanud, et üksnes hageja

koostatud ja esitatud arvest kostja vastu nõuet ei teki (vt ka nt Riigikohtu 17.06.2015 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-72-15 p 10). Hageja agenditasu nõue ja viivisenõue kostja vastu tuleneb antud juhul

agendilepingust. Agendilepingu p 7.3. leppisid pooled kokku, et agendilepingust tuleneva

maksekohustuse täitmisega viivitamise korral maksab rikkuja viivitusintressi 0,05% maksmata

summast iga viivitatud päeva eest. Nagu eelnevalt märgitud, kostja ei vaidlusta seda, et hageja esitatud

agenditasu nõue summas 16 806,30 eurot vastab agendilepingu lisas nr 1 sätestatud agenditasu

suurusele (7% müügihinnast). Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja viivisearvestuse osas.

Kohus leiab, et hageja on oma viivisearvestust piisavalt põhistanud (dtl 336-337; 350-352). VÕS § 113

lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

91. Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja agenditasu nõude koos viivisenõudega. Kohus mõistab kostjalt

välja hageja kasuks võlgnevuse summas 16 806,3 eurot ning sissenõutavaks muutunud lepingulise

viivise kuni 29.06.2023 summas 2363,8 eurot. Kuivõrd hageja agenditasu nõue kuulub rahuldamisele

VÕS § 678 lg 1 alusel, siis menetlusökonoomiat arvestades ei hinda kohus seda, kas hageja agenditasu

nõue võiks kuuluda rahuldamisele ka VÕS § 678 lg 2 alusel. Samuti mõistab kohus kostjalt välja

2-23-9392

hageja kasuks viivised lepingujärgsed viivised määras 0,05% päevas tasumata põhinõude summast (16

806,3 eurot) alates 30.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 on sätestatud, et viivisenõude

võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

92. Lisaks agenditasu nõudele on hageja esitanud ka konkurentsipiirangu tasu nõude. Hageja palub

mõista kostjalt välja konkurentsipiirangu tasu summas 16806,2 eurot või alternatiivselt kohtu

äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas VÕS § 689 lg 3 alusel. Hageja palub mõista

lepingujärgsed viivised mahus 0,05% konkurentsipiirangu tasu summalt alates hagi esitamisest kuni

nõude kohase täitmiseni TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja tugineb sellele, et

agendilepingu p-s 4.1.1. on pooled kokku leppinud, et nii lepingu kehtivuse ajal kui ka ühe aasta

jooksul pärast lepingu lõppemist ei tohi agent (hageja) ilma kostja kirjaliku nõusolekuta pakkuda ega

vahendada kostja tootega sarnaseid tooteid. Hageja leiab, et viidatud kokkuleppega piirati agendi

majandustegevust pärast agendilepingu lõppemist üheks aastaks ehk seaduses sätestatud eeldused

konkurentsitasu nõudmiseks on täidetud. Kuigi agendilepinguga ei olnud konkurentsipiirangu tasu ette

nähtud, peab kostja hageja arvates hagejale konkurentsipiirangu eest mõistlikku tasu maksma

seadusest tulenevalt. Hageja leiab, et agendileping lõppes 31.12.2022 seisuga poolte kokkuleppel (vt

Lisa 18, lk 3-4), mistõttu muutus konkurentsipiirangu tasu sissenõutavaks alates 01.01.2023. Hageja

nõuab tasu, mis kaasneb konkurentspiiranguga ühe aasta jooksul pärast lepingu kehtivuse lõppemist

(01.01.2023-31.12.2023) ning hageja ei nõua konkurentsipiirangu tasu agendilepingu kehtivuse ajal

(17.02.2022 – 31.12.2022).

93. Kohus märgib, et VÕS § 689 lg 3 kohaselt peab käsundiandja maksma konkurentsipiirangu kestuse

aja eest agendile mõistliku hüvitise, isegi kui selles ei olnud kokku lepitud. Seega konkurentsipiirangu

hüvitise üle otsustamiseks omavad tähtsust nii konkurentsipiirangu kestus kui ka võimaliku hüvitise

mõistlikkusega seotud asjaolud. Kohus nõustub hagejaga, et pooled saavutasid kokkulepe

agendilepingu lõpetamise osas nii, et agendileping lõpeb 31.12.2022 seisuga. Kohus loeb antud asjaolu

tuvastatuks poolte kirjavahetuse alusel (dtl 123-124). Samuti puudub vaidlus, et 2021. aastaks

kokkulepitud müügieesmärki ehk 3 KODA maja müüki (vt agendilepingu p-d 1.6.1. – 1.6.2.) ei

saavutatud.. Seega lõppes agendileping igal juhul ka poolte lepingulise kokkuleppe järgi automaatselt

31.12.2022 (agendilepingu p-le 8.1. kohaselt, kui müügieesmärki ei saavutata, lõpeb leping

automaatselt ühe aasta möödudes pärast seda aastat, mil müügieesmärki ei saavutatud).

94. Kohus nõustub kostjaga, et koos agendilepingu lõpetamise kokkuleppega saavutasid pooled

kokkuleppe ka konkurentsipiirangu kestuse lühendamises kuni 30.06.2023 ning ühtlasi loobus hageja

konkurentsipiirangu tasu nõudest. 19.12.2022 tegi hageja ettepaneku, et „Kuni 30.06.23 kehtib

lepingupunkti 4.1.1 konkurentsipiirang, Elewus GmbH hoidub konkurentsipiirangu hüvitise nõudest“

(dtl 124), millega kostja nõustus (dtl 123). Kohus ei jaga eelnevat arvestades hageja arusaama, justkui

ei oleks pooled jõudnud kokkuleppele konkurentsipiirangu kestuse lühendamises. See, et pooled ei

jõudnud tervikliku kompromissini, puudutas agenditasu (vt kohtuotsuse p 86), kuid mitte

konkurentsipiirangu kokkulepet. Konkurentsipiirangu kestuse lühendamise ja hageja poolt

konkurentsipiirangu tasust loobumise osas, samuti nagu ka agendilepingu 31.12.2022 seisuga

lõppemise osas pooltel erimeelsusi ei olnud. Kohus ei pea põhjendatuks hageja käsitlust, kus hageja

peab võimalikuks poolte kirjavahetuse kaudu agendilepingu lõpetamist 31.12.2022, kuid samas

kirjavahetuses saavutatud kokkulepet konkurentsipiirangu kestuse lühendamise osas ja hageja poolt

konkurentsipiirangu tasust loobumist hageja kehtivaks ei pea. Selline üksnes omakasu silmas pidav

valikuline tõlgendus ei ole kohtu hinnangul kooskõlas VÕS § 6 lg 1 tuleneva hea usu põhimõttega.

95. VÕS § 6 lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see

oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohtu 22.12.2021 otsuses tsiviilajas nr 2-20-

331 p-s 13 on selgitatud, et hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist,

2-23-9392

kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises. Vastuoluline käitumine

võib seisneda ka selles, et teisele poolele luuakse teatud asjaoludest usaldusel põhinev ettekujutus,

millest aga ettekujutust loonud pool hiljem taganeb. Kuna hageja on kostjale kinnitanud, et hoidub

konkurentsipiirangu hüvitise nõudest (dtl 124), siis nõustub kohus kostjaga, et hageja on sellisest

nõudest omal algatusel loobunud. Arvestades, et agendilepingu müügieesmärke ei saavutatud ning

pooled lühendasid konkurentsipiirangu kestust kuni 30.06.2023, võib hageja loobumist

konkurentsipiirangu hüvitise nõudest ka igati mõistlikuks pidada. Kuigi hageja on hilisemalt

vastuoluliselt konkurentsipiirangu hüvitise nõude kostja vastu siiski esitanud, on kohus seisukohal, et

ainuüksi hea usu põhimõtet arvestades puudub alus sellise nõude rahuldamiseks. Seetõttu ei käsitle

kohus täiendavalt poolte muid seisukohti seoses konkurentsipiirangu hüvitisega, mh hüvitise mõistliku

suuruse osas. Kohus jätab hagiavalduse seoses konkurentsipiirangu hüvitise nõudega täies ulatuses

rahuldamata. Kuna konkurentsipiirangu hüvitise nõue on põhjendamatu, siis on alusetu ka sellega

seotud viivisenõue ja hagi jääb ka antud viivise nõudes rahuldamata.

96. Hageja on esitanud kostja vastu ka kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahjunõude. Hageja

palub mõista kostjalt kohtuvälised õigusabikulud kokku summas 1080 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja märgib, et kuni kohtu poole pöördumiseni püüdis hageja kostjaga kohtuväliselt olukorda

lahendada, sh kaasas vandeadvokaadi kohtuvälise kokkuleppe saavutamise aitamiseks ning mõistlikke

kohtuväliste toimingute tegemiseks. Hageja leiab, et vandeadvokaadi kohtueelseks vaidluseks

kaasamine oli tingitud asjaolust, et pooltel ei õnnestunud kokkulepet saavutada kostja ebamõistlikke

tingimuste ja nõuete tõttu. Hageja arvamusel peab kostja hageja kohtueelsed õigusabikulud hagejale

hüvitama, sest oma hea usu põhimõttega vastuolus oleva tegevustega tingis kostja hageja kohtueelsete

kulude tekkimise. Hageja poolt kantud kohtueelsed õigusabikulud on kokku ilma käibemaksuta

summas 1080 eurot (dtl 151). Kostja leiab, et hagejal ei ole õigus nõuda kahju hüvitamist, kuivõrd

kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kostja arvates ei ole hagejale väidetavalt tekkinud kahju 1

080 eurot ei ole põhjuslikus seoses kostja tegevusega (VÕS § 127 lg 4) ning kostja ei ole hagejale

nimetatud kahju tekitanud. Kostja leiab, et olukorras kus pooled olid kompromissläbirääkimistel

jõudnud sisulise kokkuleppeni, otsustas hageja läbirääkimised katkestada ning advokaadi vahendusel

nõudekirja esitada (mis mh ei sisaldanud nõudekiri mingeid täiendavaid argumente, millele pooled ei

oleks juba läbirääkimiste raames tuginenud).

97. Kohus märgib, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine on iseenesest võimalik VÕS § 115 lg 1

ja VÕS § 128 lg 3 alusel. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS §

128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Riigikohus selgitas oma

09.02.2011. a otsuse nr 3-2-1-138-10 p-s 29, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse

staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju

hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Riigikohtu arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele

läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks,

aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid.

Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-16443 on selgitatud, et kohtuvälise

õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas

õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi

tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud

kulud on mõistliku suurusega.

98. Hageja kohtueelsed õigusabikulud olid seotud nõudekirja koostamise (dtl 138-142) ja

kompromissläbirääkimistega Kodasema OÜ-ga (dtl 151). Kohus tuvastas eelnevalt, et pooled

omavahelistel kompromissiläbirääkimistel agenditasu osas kokkuleppele ei jõudnud ning pooltel olid

olulised erimeelsused agenditasu kui terviku osas (vt kohtuotsuse p 86). Seetõttu ei jaga kohus kostja

arusaama, nagu oleks pooled jõudnud mh ka agenditasu osas sisulisele kokkuleppele ja nagu hagejal

puudunuks vajadus advokaadi abi kasutamiseks. Ebaõige on ka kostja vastuväide, nagu polnuks hageja

kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahju talle ettenähtav. Olukorras, kus pooled agenditasu osas

2-23-9392

kohtuvälisele kokkuleppele ei jõudnud, pidi kostjale olema ettenähtav, et hageja võib kasutada oma

õiguste kaitseks ka advokaadi abi ning sellega seotud kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja

tegevusega, kes hagejale lepingujärgset tasu ei maksnud.

99. Kohus leiab, et hageja poolt kohtueelse õigusabi kasutamine oli vajalik osaliselt. 01.03.2023

nõudekirjaga koostamise ja kompromissiläbirääkimistega seotud ajakulu kokku 8 h ning

vandeadvokaadi tunnihinda 135 eurot/h võib iseenesest mõistlikuks pidada. Samas võtab kohus

arvesse, et hagejat esindanud vandeadvokaadi positsioon käesolevas menetluses oli ka kohtueelselt

põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus rahuldas küll hageja agenditasu nõude, kuid jättis rahuldamata

samas summas esitatud konkurentsipiirangu hüvitise nõude (s.t. et rahuldatud ja rahuldamata nõue

moodustasid kumbki 50% hageja kogunõudest). Seetõttu on kohus seisukohal, et VÕS § 128 lg 3

alusel on hageja kahjuks ka kohtueelse õigusabi kulu, kuid seda üksnes proportsionaalselt ulatuses,

milles hageja nõue kostja vastu käesolevas tsiviilasjas kinnitamist leidis. Kuna kostja keeldus täitmast

agenditasu maksmise kohustust ning agenditasu ja viivise arvutamiseks vajaliku infot edastamisest, siis

vastavas osas oli vandeadvokaadi kaasamine kohtueelsesse menetlusse mõistlikult võttes vajalik.

Arvestades käesoleva vaidluse faktilist ja õiguslikku keerukust on kohus seisukoha, et ilma õigusabi

kasutamata ei saanuks hageja oma õigusi tõhusalt kaitsta. Tulenevalt eeltoodust on hageja kohtueelsete

õigusabikuludega seotud kahjunõue põhjendatud 50% ulatuses ehk summas 540 eurot, mis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtu hinnangul piisab nimetatud kahju hüvitamiseks kooskõlas

VÕS § 128 lg 3 sellest, et hagejale on esitatud arve ja hagejal on tekkinud tasumise kohustus.

100. Vastavalt hageja kohtueelse õigusabiga seotud kahjunõude osalisele rahuldamisele kuulub

osaliselt rahuldamisele ka antud nõudega seotud viivisenõue. Hageja palub mõista kostjalt välja

seadusjärgsed viivised kahjuhüvitise summalt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni

seadusejärgses määras TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 2 alusel. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui

rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või

esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seega mõistab kohus kostjalt

välja hageja kasuks viivise kahjuhüvitiselt summas 540 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagi esitamisest 30.06.2023 kuni põhinõude (540 eurot) täitmiseni.

101. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks

võlgnevuse summas 16 806,3 eurot ning sissenõutavaks muutunud lepingulise viivise kuni 29.06.2023

summas 2363,8 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks lepingujärgse viivise määras 0,05%

päevas tasumata põhinõude summast (16 806,3 eurot) alates 30.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

Lisaks mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest

summas 540 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt summas 540 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 30.06.2023 kuni põhinõude (540 eurot) täitmiseni. Ülejäänud osas jätab

kohus hagiavaldus rahuldamata.

102. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist

rahuldamist viisil, et sisuliselt kuulus rahuldamisele 50% hageja nõuetest, tuleb käesolevas asjas jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus

menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kohus määrab kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud

puuduvad. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

2-23-9392

Andres Suik, kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2024. a otsusega nr 2-23-9392.