3-23-693/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-693

Haldusasi

Kiviõli Keemiatööstuse osaühingu kaebus Keskkonnaameti

20.12.2022 korralduse nr DM-111343-28, selle korralduse

alusel muudetud keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-

171223 ning 28.02.2023 vaideotsuse, Keskkonnaameti

28.04.2023 korralduse nr DM-124189-1 alusel muudetud

keskkonnakompleksloa

nr

L.KKL.IV-171223

ning

09.06.2023 vaideotsuse osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Kiviõli Keemiatööstuse osaühing (registrikood

12453072) lepingulised esindajad v. adv Rauno Ligi ja v.

adv Siim Vahtrus

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Maria

Muljarova

Asja läbivaatamine

09.10.2023 istungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja:

‒ tühistada Keskkonnaameti 20.12.2022 korralduse nr DM-111343-28 alusel muudetud

kompleksloa nr L.KKL.IV-171223 tabelis 23 sätestatud kõrvaltingimus osas, milles see

kohustab käitajat teostama tootmisseadmete TSK-500 ja soojuselektrijaama üheaegsel

töötamisel 1 kord kvartalis NMVOC omaseiret Kiviõli linnas, määratud koordinaatidel

ning tühistada Keskkonnaameti 28.02.2023 vaideotsuse resolutsiooni punktist 9 lauseosa

„1 kord kvartalis NMVOC ja“;

‒ tühistada Keskkonnaameti 20.12.2022 korralduse nr DM-111343-28 alusel muudetud

kompleksloa nr L.KKL.IV-171223 tabelis 5, real „TSK 500 seadmed TSK seadmed.

Põlevkivi utmise protsessis tekkivad emissioonigaasid“ tulbas „Kasutusel oleva KKJS,

tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad“ esitatud tingimus, et heite

piirväärtusi kohaldatakse hapniku sisaldusel 3 mahuprotsenti ning tühistada

Keskkonnaameti 28.02.2023 vaideotsuse resolutsiooni punkt 11.

2. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista

Keskkonnaametilt

Kiviõli

Keemiatööstuse

osaühingu

kasuks

välja

menetluskulud summas 4 282,81 eurot. Muus osas jätta poolte menetluskulud nende endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 11.12.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KKT Oil OÜ (edaspidi ka: kaebaja), esitas 19.11.2020 Keskkonnaametile (edaspidi ka:

vastustaja või KeA) keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-171223 (edaspidi ka: kompleksluba)

muutmise taotluse. Taotlusega sooviti KKT Oil OÜ ja Kiviõli Keemiatööstuse

keskkonnalubade liitmist ning keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-171223 tingimuste

kaasajastamist vastavalt käitises tehtud ja kavandatud tehnoloogilistele uuendustele.

2. KeA esitas 26.07.2022 KKT Oil OÜ-le keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-171223

muutmise otsuse ja muudetava kompleksloa eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

13.09.2022 esitas KKT Oil OÜ oma arvamuse.

3. KeA

andis

20.12.2022

korralduse

nr

DM-111343,

millega

muudeti

keskkonnakompleksluba nr L.KKL.IV-171223.

4. KKT Oil OÜ esitas 19.01.2023 KeA korraldusele nr DM-111343 ja kompleksloale vaide.

5. KeA rahuldas 28.02.2023 vaideotsusega nr 1-7/23/10-5 (edaspidi ka: vaideotsus) KKT Oil

OÜ vaide osaliselt.

6. Tallinna Halduskohtusse saabus 30.03.2023 KKT Oil OÜ kaebus KeA 20.12.2022

korralduse nr DM-111343-28, korralduse alusel muudetud keskkonnakompleksloa nr

L.KKL.IV-171223 ning vaideotsuse osaliseks tühistamiseks.

7. Kiviõli Keemiatööstuse Osaühing (registrikood 10186158) ühines äriregistri andmetel KKT

Oil OÜ-ga (registrikood 12453072) 30.03.2023. Uueks ärinimeks jäi Kiviõli Keemiatööstuse

OÜ (registrikood 12453072) (edaspidi ka: KKT või kaebaja).

8. Tallinna Halduskohus võttis 11.04.2023 määrusega kaebuse menetlusse (haldusasi nr 3-23-

693).

9. KeA 28.04.2023 korraldusega nr DM-124189-1 muutis vastustaja KKT-le väljastatud

kompleksluba nr L.KKL.IV-171223.

10. 31.05.2023 esitas KKT korraldusele vaide, vaidlustades nii korralduse p 1.2 kui selle alusel

tehtud muudatused kompleksloas.

11. 09.06.2023 kirjaga nr 1-7/23/84-2 edastas KeA KKT-le vaideotsuse 31.05.2023 vaide osas

(edaspidi: vaideotsus II). Vaideotsuses II nõustus vastustaja KKT-ga, et keskkonnaministri

05.11.2017 määruse nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest

põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded

ja heite piirväärtuste jälgimise kriteeriumid“ (edaspidi: määrus nr 44) nõuetega seonduvate

tingimuste lisamine kompleksloasse ilma kaebajat ära kuulamata kujutas endast olulist

rikkumist, mistõttu tuleb korralduse vastav osa (p 1.2) kehtetuks tunnistada. Samas jättis

vastustaja rahuldamata KKT vaide osas, milles kaebaja taotles kompleksloa muutmist selliselt,

et sellest kustutataks kehtetuks tunnistatud korralduse p 1.2 alusel sinna sisse viidud

kõrvaltingimused. Vaideotsuse II põhjenduste p-s 3.6 sedastas vastustaja, et „Tulenevalt sellest,

et Keskkonnaamet rahuldab vaide selles osas, mis puudutab 28.04.2023 korralduse nr DM-

124189-1 punkti 1.2 kehtetuks tunnistamist, muutuvad kehtetuks keskkonnakompleksloas nr

L.KKL.IV-171223 punktiga 1.2 lisatud piirväärtused ja seiretingimused ning puudub vajadus

neid eraldi kehtetuks tunnistada“.

12. 16.06.2023 pöördus KKT vastustaja poole kirjaga, milles palus vastustajal kõrvaldada

ilmselge ebatäpsus kompleksloas, mis seisnes selles, et kuigi vastustaja tunnistas vaideotsuses,

et korralduse p 1.2 on õigusvastane ja tunnistas selle kehtetuks, ei kustutatud loast vastava

punkti alusel lisatud kõrvaltingimusi. Tegemist oli kaebaja hinnangul ebatäpsusega, mis muutis

korraldusest ja kompleksloast moodustuva tervikliku haldusakti vastuoluliseks ja ebaselgeks.

13. 22.06.2023 vastuskirjaga keeldus vastustaja kompleksloa kõrvaltingimuste kustutamisest.

14. Tallinna Halduskohtus registreeriti 06.07.2023 KKT kaebus tühistada vaideotsus II osas,

milles 31.05.2023 esitatud vaie jäi rahuldamata ning tühistada osaliselt kompleksluba nr

L.KKL.IV-171223, täpsemalt tühistada 28.04.2023 korralduse nr DM-124189-1 punkti 1.2

alusel loa tabelisse A5 lisatud heite piirväärtused vääveldioksiidile, lämmastikdioksiidile,

tahketele osakestele summaarselt (PM-sum) ning tabelisse A7 28.04.2023 korralduse nr DM-

124189-1 p 1.2 alusel lisatud eritingimused (haldusasi nr 3-23-1526).

15. Tallinna Halduskohus võttis 15.08.2023 kaebuse haldusasjas nr 3-23-1526 menetlusse.

Kohus liitis haldusasja nr 3-23-693 ja haldusasja nr 3-23-1526 ühte menetlusse. Haldusasja

numbriks jäi 3-23-693.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

16. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kompleksloa tabelis 5, real „SK 500 seadmed TSK seadmed. Põlevkivi utmise protsessis

tekkivad emissioonigaasid“ tulbas „Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude

ja heite näitajad“ kehtestas vastustaja korraldusega nr DM-111343 NMVOC-ühendite heite

piirväärtuseks (210 mg/Nm3). Kehtivaid õigusnorme ning asjaolusid arvestades seadis

vastustaja vastavate ainete heite suhtes ebaproportsionaalselt range piirväärtuse. Kusjuures

vaideotsuse põhjendavas osas (p 4.1, lk 5) on vastustaja selles osas nõustunud kaebajaga, kuid

vaideotsuse resolutsiooni kohaselt on nimetatud tingimus jäänud arusaamatul kombel

muutmata. Seetõttu taotleb kaebaja nimetatud tingimuse tühistamist kohtu poolt, mille järel on

KeA-l võimalik määrata asjakohane heite piirväärtus.

2) Vastustaja on ebaõigesti määranud hapnikutaseme, millele TSK-500 seadmete heide tuleks

teisendada. Kompleksloa muutmisel jättis vastustaja esmalt (20.12.2022 korralduses nr DM-

111343) kindlaks määramata, millise hapniku sisalduse juures tuleks kohaldada TSK-500

seadmete heitele kindlaks määratud piirväärtusi. Pärast seda, kui kaebaja selgitas vaides, et

vastav parameeter tuleks kompleksloas kindlaks määrata, otsustas KeA küll kompleksluba

täiendada, ent määras vaideotsuse resolutsiooni p-de 4 ja 11 kohaselt vaides taotletust erineva

hapniku sisalduse, millele teisendatuna heite piirväärtusi kohaldatakse (3 mahuprotsenti).

Arvestades TKS-500 seadmete iseloomu ning kehtivaid EL õigusakte ja juhiseid, on KeA

sisustanud vastava kõrvaltingimuse ebaõigesti. Kehtiva õigusega oleks kooskõlas määrata, et

piirväärtusi kohaldatakse 6 mahuprotsendi suuruse hapniku sisalduse juures.

3) KeA 20.12.2022 korraldusega nr DM-111343 muudetud kompleksloa tabelis 23 oli ühe

kõrvaltingimusena ette nähtud välisõhu pisteline seire väljaspool käitise tootmisterritooriumi.

Kaebaja vaidlustas nimetatud tingimuse vaides (p 3.13), selgitades, et KeA ja KKT olid kokku

leppinud pistelise seire asendamises pidevseire mõõtejaama kasutamisega. Vaideotsuse p-s

4.12 esitatud selgituste kohaselt nõustus KeA vaide esitajaga selles küsimuses osaliselt.

Vastustaja otsustas loobuda NMHC, SO2, H2S, PM10 ja NO2 pistelise seire nõudest. Küll jättis

vastustaja vaideotsuse resolutsiooni p 9 kohaselt jätkuvalt kehtima nõude seirata pisteliselt

neljas ruumipunktis NMVOC-ühendite (1 korra kvartalis) ning fenooli (1 korra kuus) sisaldust

välisõhus.

Vaideotsus

ja

sellega

muudetud

kompleksluba

sisaldavad

jätkuvalt

ebaproportsionaalseid tingimusi, mis on ka vastuolus KeA ja kaebaja vahelise suhtluse käigus

kokku lepituga.

4) Vaidlustatud korraldusega muudetud kompleksloa tabelis 27 oli ühe kõrvaltingimusena

sätestatud, et käitisest pärinevat tuhka tuleb enne selle transporti niisutada, lisades sellele

vähemalt 20% vett tuha kuivkaalust. Vaide punktis 3.16 esitatud selgitustest hoolimata otsustas

vastustaja vaideotsuse resolutsiooni punktis 16 jätta tingimuse muutmata. Vastav tingimus on

ebaproportsionaalne, kuivõrd see ei ole hädavajalik soovitud eesmärgi saavutamiseks ning võib

samal ajal tekitada olukorra, kus tuhka ei ole senisel viisil (veoautokastis) enam võimalik

ladestuspaika transportida. Lisaks on tegemist tingimusega, mille kontrollimine praktikas on

äärmiselt raske, kui mitte võimatu.

5) Vaideotsuses II nõustus KeA KKT-ga, et määruse nr 44 nõuetega seonduvate tingimuste

lisamine kompleksloasse ilma kaebajat ära kuulamata kujutas endast olulist rikkumist, mistõttu

tuleb korralduse vastav osa (p 1.2) kehtetuks tunnistada. Samas jättis vastustaja rahuldamata

KKT vaide osas, milles kaebaja taotles keskkonnaloa muutmist selliselt, et sellest kustutataks

kehtetuks tunnistatud korralduse p 1.2 alusel sinna sisse viidud kõrvaltingimused. Vaideotsuse

II põhjenduste p-s 3.6 sedastas KeA, et „Tulenevalt sellest, et Keskkonnaamet rahuldab vaide

selles osas, mis puudutab 28.04.2023 korralduse nr DM-124189-1 punkti 1.2 kehtetuks

tunnistamist, muutuvad kehtetuks keskkonnakompleksloas nr L.KKL.IV-171223 punktiga 1.2

lisatud piirväärtused ja seiretingimused ning puudub vajadus neid eraldi kehtetuks tunnistada“.

16.06.2023 pöördus KKT KeA poole kirjaga, milles palus vastustajal kõrvaldada ilmselge

ebatäpsus kompleksloas, mis seisnes selles, et kuigi KeA tunnistas vaideotsuses II, et korralduse

p 1.2 on õigusvastane ja tunnistas selle kehtetuks, ei kustutatud KeA loast vastava punkti alusel

lisatud kõrvaltingimusi. Tegemist oli ebatäpsusega, mis muutis korraldusest ja kompleksloast

moodustuva tervikliku haldusakti vastuoluliseks ja ebaselgeks. 22.06.2023 vastuskirjaga

keeldus KeA kompleksloa kõrvaltingimuste kustutamisest. Haldusakti moodustavad

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses mõlemad nimetatud dokumendid – korraldus

ja keskkonnakompleksluba – koos. Teisisõnu, need kaks dokumenti (koos võimalike lisadega)

moodustavad tervikliku haldusakti. Mitmest dokumendist koosneva haldusakti puhul peavad

haldusaktile kehtestatud nõuetele vastama vastavad dokumendid tervikuna ning omavahelises

koosmõjus.

17. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Nõustuda tuleb kaebuse punktiga 2.1. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mida on otstarbekas

parandada HMS § 59 alusel ning seetõttu puudub vajadus NMVOC heite piirväärtuse (210

mg/Nm3) tühistamiseks. Vaideotsuse põhjendavas osas on kirjas, et tulenevalt sellest, et käitaja

poolt esitatud andmete kohaselt on NMVOC heite maksimaalne kontsentratsioon 670 mg/Nm3

ja mõõtmiste keskmine kontsentratsioon 210 mg/Nm3, oleks KeA pidanud määrama heite

piirväärtuse NMVOC maksimaalse kontsentratsiooni 670 mg/Nm3 alusel. Seega tuleneb

üheselt vaideotsuse põhjendavast osast, et KeA nõustub kaebajaga, mistõttu oleks pidanud ka

vaideotsuse resolutsiooni punktis 4 olema NMVOC heite piirväärtuseks 670 mg/Nm3, mitte

210 mg/Nm3. Kuna tegu on ilmselge ebatäpsusega, puudub vajadus KeA 20.12.2022 korralduse

nr DM-111343-28 alusel muudetud kompleksloa nr L.KKL.IV-171223 tabelis 5, real „TSK 500

seadmed TSK seadmed. Põlevkivi utmise protsessis tekkivad emissioonigaasid“ tulbas

„Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad“ kehtestatud

NMVOC heite piirväärtuse (210 mg/Nm3) ning vaideotsuse resolutsiooni punkti 4

tühistamiseks.

2) KeA on õiguspäraselt määranud vaideotsuse resolutsiooni punktides 4 ja 11 hapniku

sisalduseks 3 mahuprotsenti. KeA lähtus piirväärtuse kohaldamisel sellest, et TSK-500 seadme

puhul on tegemist põlevkiviõli tootmise seadmega, mitte aga tavapärase põletusseadmega,

mistõttu tuleb vastavalt Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika (edaspidi: PVT)

järeldustele kohaldada TSK-500 seadmele hapniku sisalduseks 3 mahuprotsenti (mitte 6

mahuprotsenti). TSK-500 seadmega põlevkiviõli tootmisel pole tegemist tavalise tahke kütuse

põletamisega, mille puhul saaks saasteainete kontsentratsioonid arvutada 6 mahuprotsendi

hapniku referentstasemega. TSK-500 seadmes toimub utmine hapnikuvaeses keskkonnas ning

selleks, et võtta arvesse heitgaaside lahjendamist, peaks põlevkiviõli tootmise protsessist

tulenevatele heitgaasidele kohaldama võrdlusväärtust, mis on võimalikult ligilähedane

tegelikele oludele.

3) Vaideotsuse p-s 4.12 selgitatakse kaebajale, et vaide punktis 3.13 taotles vaide esitaja

kompleksloa tabelis 23 sätestatud H2S, SO2, NO2, fenooli ja peente osakeste (PM10) omaseire

teostamise kõrvaltingimuse kehtetuks tunnistamist seoses Kiviõli linna paigaldatud

pidevseirejaamaga. KeA nõustus vaide punktiga 1.12 osaliselt, selgitades, et Kiviõli linna

seirejaamas teostatakse NMHC, SO2, H2S ja PM10 pidevseiret ning selle dubleerimine pole

vajalik. KeA analüüsis esitatud omaseire mõõtmiste protokolle ning asus seisukohale, et NO2

kontsentratsioon välisõhus on madal ning seetõttu pidevseire teostamine ei ole vajalik. Seetõttu

oli KeA nõus muutma tingimust ja sõnastama seda selliselt, mille kohaselt on käitaja kohustatud

tootmisseadmete TSK-500 ja soojuselektrijaama üheaegsel töötamisel teostama 1 kord kvartalis

NMVOC ja 1 kord kuus fenooli omaseiret Kiviõli linnas vaideotsuse punktis 4.12 märgitud

koordinaatidel ja tingimustel. Nõustuda tuleb kaebajaga selles, et pidevseire seirejaam annab

usaldusväärsemad mõõtmised, kui pisteline mõõtmine, kuid sellist pidevseiret fenoolide osas

käesoleval hetkel ei toimu. Lisaks kontrollis KeA keskkonnaotsuste infosüsteemist (KOTKAS)

kaebaja poolt esitatud fenooli mõõtmisprotokolle. Kaebajale pandud kohustuse kohaselt tuleb

fenooli mõõta kord kuus, kuid hetkel ei ole KOTKASes registreeritud kõiki vastavaid protokolle.

Varasemalt on kaebaja nii 2021. a, kui ka 2022. a ületanud loaga lubatud fenooli kogust. Kui kaebaja

soovib fenooli seirest loobuda, tuleks kaebajal esitada põhjalik analüüs mõõdetud saasteaine

heitkoguste kohta ning võrrelda neid lubatud saasteainete heitkogustega, näidates ära, et tegelikult

jäävad heitkogused allapoole lubatud kogust ning sellest järeldada, et mõõtmise kohustus on

ebaproportsionaalne. Kui kaebaja sõlmib kokkuleppe Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ-ga ja

linna seirejaama lisatakse fenooli pidevmõõtmine, siis sellises olukorras ei ole KeA hinnangul

vajalik kahes kohas mõõtmist teostada ning seega on võimalik fenooli pistelisest mõõtmise nõudest

loobuda. Kuna käesoleval ajal Kiviõli linnas tegutsev välisõhu püsiseirejaam fenooli ei mõõda, siis

fenooli mõõtmise kohustusest loobuda võimalik ei ole, sest sellisel juhul jääb vajalik mõõtmine

teostamata, mis ei võimalda operatiivselt tuvastada mürgise aine sattumist välisõhku. Fenooli

väiksemagi annuse sattumine organismi võib põhjustada tugevaid, organismile kahjulikke

talitushäireid ning surma. KeA on nõus loobuma NMVOC (e-kirjas märgitud kui LOÜ) pistelise

mõõtmise nõudest, sest tänaseks on selgunud, et seda mõõdab ka Kiviõli linnas tegutsev välisõhu

püsiseirejaam.

4) Kaebaja ettepanek lisada vett tuha niisutamiseks 10-20% tuha kuivkaalust, jätab võimaluse

paindlikult valida parim lahendus tegelikule olukorrale ning vältida tuha liigset märgumist. Samas

peab KeA arvestama olukorraga, et käitises on varasemalt olnud järelevalve sekkumist nõudvaid

probleeme tuha liigse tolmamisega ja KeA-le teadaolevates uuringutes ning eksperthinnangutes ei

ole hinnatud, kas tegelikult alla 20% vee lisamine tuha kuivkaalust on piisav tuha lendumise

vältimiseks või tekib suurem tõenäosus tuha tolmu heite suurenemiseks. Samuti puudub teadmine,

millisest vee lisamise kogusest alates muutub tuhk liigselt kleepuvaks. IPT Projektijuhtimine OÜ

töös nr 20-11-16325 on hinnatud tuha niisutamisel sobivaks vee koguseks 20% vett tuha

kuivkaalust. Kui tuha niisutamiseks kasutada vaid 10% vett tuha kuivkaalust, on see 50% vähem,

kui IPT Projektijuhtimine OÜ eksperthinnangus on analüüsitud ning see võib oluliselt suurendada

tolmu teket. KeA on nõus kompleksloa tabelis 27 kehtestatud tingimusi tuha niisutamise osas

täpsustama, kui kaebaja esitab eksperthinnangu selle kohta, et tuha niisutamisel veega 10% tuha

kuivkaalust ei põhjusta üleliigset tolmu ja tahkete osakeste lendumist, tagab tuhast eralduva soojuse

piisava hajumise kuumenemiskollete vältimiseks, tagab piisaval määral prügila stabiilsuse ja ei

suurene keskkonnaohtlike nõrgvete teke. Tänaseks ei ole teada, kuidas mõjutab tuha hüdraatumist

ja stabiilsust tuhale väiksema vee koguse lisamine. Lisaks tolmutekke ohule, mille mõju ei pruugi

olla nii oluline ja pikaajaline, peab KeA olema igal juhul eelnevalt veendunud, et tuha ladestamisel

ei teki (täiendavat) põhjavee saastamist. Olukorras, kus tuhk ei kivistu piisavalt, on tõsine oht, et

tuhk jääb poorseks, mistõttu tekivad praod, läbi mille imbub pinnavesi mäkke, mis tõenäoliselt

põhjustab endaga tugevalt aluseliste nõrgvete tekke. Samuti puudub teadmine, kuidas mõjub

vähema vee lisamine tuhamäe stabiilsusele – näiteks kas esineb risk maalihete tekkeks, ning kas on

vajalik võtta tarvitusele täiendavaid meetmeid (nt vajalik muuta korraga ladestatava tuhakihi

paksust, mäe nõlvust vms). Juhul, kui kaebaja soovib muuta senise lubatud tegevuse metoodikat,

siis tuleb kaebajal tellida vastav tehniline projekt ja edastada see KeA-le.

5) 28.04.2023 korralduse nr DM-124189-1 punkt 1.2 ja keskkonnakompleksluba moodustavad ühe

tervikliku haldusakti. 28.04.2023 korralduse nr DM-124189-1 punkti 1.2 kehtetuks tunnistamisel

muutusid automaatselt kehtetuks ka korralduse punkti 1.2 alusel antud keskkonnakompleksloa

tabelis A5 kehtestatud heite piirväärtused ja tabelis A7 kehtestatud asjakohased eritingimused.

Keskkonnakompleksluba antakse või muudetakse mitmel erineval dokumendil, mistõttu õiguslikult

tuleb käsitleda neid ühtsena. Ühtne käsitlus tähendab muuhulgas seda, et 28.04.2023 korralduse nr

DM-124189-1 punkti 1.2 kehtetuks tunnistamisel muutuvad automaatselt kehtetuks ka selle

korralduse punkti 1.2 alusel antud keskkonnakompleksloa tabelis A5 kehtestatud heite piirväärtused

ja tabelis A7 kehtestatud asjakohased eritingimused. Kaebaja on seega kohtult taotlenud kehtetuks

tunnistatud haldusakti osa ehk keskkonnakompleksloa tabelis A5 kehtestatud heite piirväärtuste ja

tabelis A7 kehtestatud asjakohaste eritingimuste tühistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Kaebaja taotles 19.01.2023 vaides tunnistada kehtetuks kompleksloas toodud NMOVC-

heite piirväärtus 210 mg/Nm3. Kaebuses toob kaebaja välja, et vaideotsuse põhjendavas osas (p

4.1, lk 5) on vastustaja nõustunud kaebajaga, kuid vaideotsuse resolutsiooni kohaselt on

nimetatud tingimus jäänud arusaamatul kombel muutmata, mistõttu taotleb kaebaja nimetatud

tingimuse tühistamist kohtu poolt, mille järel on KeA-l võimalik määrata asjakohane heite

piirväärtus. Kohtule nähtuvalt ei ole jäänud kompleksloas toodud NMOVC- heite piirväärtuse

210 mg/Nm3 tingimus vaideotsuses muutmata. KeA nõustus vaideotsuse p-s 4.1, et antud juhul

on NMVOC-ile heite piirväärtuse 210 mg/Nm3 kehtestamisel tehtud viga. KeA selgituste

kohaselt saasteainete SO2, NOx, H2S ja PM-sumheited määratakse pidevseirega ja neile

saasteainetele on loaga kehtestatud kuukeskmised heite piirväärtused, NMVOC sisaldust

heitgaasis aga määratakse pisteliste mõõtmistega ja sellisel juhul oleks KeA pidanud määrama

heite piirväärtuse NMVOC maksimaalse kontsentratsiooni 670 mg/Nm3 alusel. Vaideotsuse

resolutsiooni p 4 kõlab: „Täpsustada Keskkonnaameti 20.12.2022 korralduse nr DM-111343-

28 ning kompleksloa nr L.KKL.IV-171223 tabelis 5, real „TSK-500 seadmed –TSK seadmed.

Põlevkivi utmise protsessis tekkivad emissioonigaasid“ tulbas „Kasutusel oleva KKJS,

tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad“ kehtestatud NMVOC heite piirväärtus

(210 mg/Nm3) /…/“. Koostoimes vaideotsuse p-ga 4.1 on kohtu arvates arusaadav, kuidas KeA

kavatseb kompleksloa tabelit 5 täpsustada. Vaideotsuse resolutsiooni p 17 kohaselt teeb KeA

punktides 1-11 nimetatud muudatused keskkonnaloa nr L.KKL.IV-171223 tabelites 5, 6, 7, 22,

23 ja 27 vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates 60 päeva jooksul. Seega leiab kohus, et KeA

on kaebaja taotluse rahuldanud ja selle vaideotsuses korrektselt vormistanud, mistõttu puudub

alus kompleksluba või vaideotsust vastavas osas tühistada. Kohtu arvates ei saa vaideotsuse

resolutsiooni p-s 4 toodut mõista selliselt, et KeA on soovinud NMVOC heite maksimaalseks

kontsentratsiooniks kehtestada 210 mg/Nm3. Sellist järeldust ei võimalda teha ei resolutsiooni

sõnastus ega selle vormistus, kuna vastasel korral poleks olnud tegemist kaebaja vaide

rahuldamisega, vaid jäädud oleks kompleksloas toodud piirväärtuse juurde. Vastavas osas tuleb

seega kaebus jätta rahuldamata.

19. Vastustaja täpsustas vaideotsuse resolutsiooni p-ga 4 kompleksloa tabelis 5 real TSK-

seadmed. Põlevkivi utmise protsessis tekkivad emissioonigaasid“ sätestatud kõrvaltingimust

selliselt, et heite piirväärtusi kohaldatakse hapniku sisaldusel 3 mahuprotsenti. Kaebaja

hinnangul oleks kooskõlas kehtiva õigusega määrata, et piirväärtusi kohaldatakse 6

mahuprotsendi suuruse hapniku sisalduse juures. KeA on tuginenud sellele, et TSK-500 seadme

puhul on tegemist põlevkiviõli tootmise seadmega, mitte aga tavapärase põletusseadmega,

mistõttu tuleb vastavalt Eesti põlevkiviõli tootmise PVT-järeldustele kohaldada TSK-500

seadmele hapniku sisalduseks 3 mahuprotsenti (mitte 6 mahuprotsenti) (vastus kaebusele p

3.3.1). KeA on viidanud A. Konist, PhD; Aruandele „Põlevkiviõli tootmisel tekkiva uttegaasi

kasutusvõimaluste uuring“ (p 1.5, lk 17) ja 2022. a kirjutatud magistritööle teemal „TSK-500

auru-gaasi segu jahutus gaasibensiini sügavamaks kondenseerumiseks“ (KeA 15.05.2023

vastus kaebusele, lisa 1). Kohtule nähtuvalt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et TSK-500

seadme puhul on tegemist põlevkiviõli tootmise seadmega. Eesti põlevkiviõli tootmise PVT-

järelduste p 3.2 kohaselt suitsugaasikorstnatest eralduvate saasteainete sisalduse (mg/Nm3)

arvutamisel teisendatakse mõõdetud hapnikusisaldus normikohasele hapnikusisaldusele

(protsentides), võttes aluseks 3 mahuprotsenti hapnikku. Samas tugineb kaebaja PVT-

järeldustele 6. osale, mis on mõeldud Galoter-protsessiga (tahke soojuskandja meetodil töötav

põlevkiviõli tootmise protsess) tootmise jaoks. PVT nr 46 tabelis on toodud heitetasemed

utilisaatorkatla kasutamisel ja ilma utilisaatorkatlata. Utilisaatorkatla kasutamise juures on

kajastatud hapnikusisaldus 3%, utilisaatorkatla kasutamiseta veerus pole hapnikusisaldust

märgitud. Kaebaja argumentatsioon tugineb sellele, et tehnoloogiliselt on siin oluline vahe (vt

kaebuse p 2.2) ning erisused hapniku mahuprotsentides tahkekütuse ning gaasi- ja vedelkütuse

kasutamise vahel on teadlikud ning põhjendatud.

Kohus märgib, et antud asjas ei ole esitatud veenvaid tõendeid, mis räägiks kaebaja või

vastustaja seisukoha õiguspärasuse poolt. Vastustaja esitatud tõendid (viidatud käesoleva

punkti alguses) ei tõenda seda, et hapniku mahuprotsent TSK-500 seadme puhul peaks olema

just 3%. Väide, et pürolüüs toimub hapnikuvaeses keskkonnas on üldine ega ole kohtu arvates

piisav, et tõendada, et just 3% on õige hapniku mahuprotsent. Vastustaja seisukoht võib olla

lõppastmes õige, kuid see ei ole kohtu arvates käesoleva haldusasja raames piisavalt tõendatud.

Vastustaja ei ole kaebaja väiteid usutavalt ümber lükanud. Haldusakti põhjendamise kohustus

on aga vastustajal (HMS § 54, § 56 lg 1). Seetõttu tuleb kaebus kompleksloa tabelis 5 real

„TSK-seadmed. Põlevkivi utmise protsessis tekkivad

emissioonigaasid“ sätestatud

kõrvaltingimuse osas rahuldada ja vastav tingimus tühistada. Seega taastub kompleksloa

esialgne sõnastus. Vastustajal on õigus määrata asjakohane hapnikusisaldus, esitades vastavad

põhjendused.

20. Oma 15.05.2023 vastuses kaebusele (p-d 3.4.7 ja 3.4.8) on KeA nõus loobuma NMOC

pistelise mõõtmise nõudest, sest seda mõõdab ka Kiviõli linnas tegutsev välisõhu püsiseirejaam.

Kohtule arusaadavalt on KeA selles osas kaebuse õigeks võtnud, nõustudes kaebaja

seisukohaga, et topeltmõõtmine on ebavajalik ning ebaproportsionaalne. HKMS § 159 lg 1

kohaselt, kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud kaebuses kaebuse õigeks,

rahuldab kohus kaebuse. Seega tuleb kaebus rahuldada osas, mis puudutab nõuet tühistada KeA

20.12.2022 korralduse nr DM-111343-28 alusel muudetud kompleksloa nr L.KKL.IV-171223

tabelis 23 sätestatud kõrvaltingimus osas, milles see kohustab käitajat teostama

tootmisseadmete TSK-500 ja soojuselektrijaama üheaegsel töötamisel 1 kord kvartalis

NMVOC omaseiret Kiviõli linnas, määratud koordinaatidel, samuti tuleb vaideotsuse

resolutsiooni punkt-st 9 tühistada lauseosa „1 kord kvartalis NMVOC ja“.

Poolte vahel pole vaidlust selles, et fenoolide taset ei mõõdeta Kiviõli linna pidevseirejaamas.

Seega on kaebajale kompleksloaga pandud kohustus mõõta fenoolide taset pisteliste

kontrollidega kohtu arvates põhjendatud. Kompleksloa tabelis 20 on toodud välisõhku

väljutatavate saasteainete loetelus välja ka fenool (hüdroksübenseen) ning määratud sellele

lubatud aastane heitekogus (1.063 t). Seega ei saa vaidlust olla selles, et kaebaja käitis fenooli

välisõhku emiteerib. Fenool on mürgine valge kristalne aine ning keemiliselt olemuselt kuulub

aromaatsete ühendite klassi, mis põhjustab väliskeskkonnas lõhnahäiringuid. Vastustaja on

välja toonud, et lõhnahäiringutega on Kiviõli linnas korduvalt probleeme olnud. Seirekohustuse

tühistamine, mis ei võimaldaks enam keskkonnaloa täitmist kontrollida, ei oleks kohtu arvates

millegagi põhjendatud ning läheks vastuollu KeÜS-s ja teistes keskkonnalastes õigusaktides

sätestatud keskkonnakaitse põhimõtete ja käitaja kohustustega. KeÜS § 12 lg 1 kohaselt kannab

keskkonnahäiringu hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud nende

põhjustaja, seega kaebaja. Kaebaja väited seirekohustuse kulukusest ja ebaproportsionaalsusest

ei ole põhjendatud. Seda ka olukorras, kus senised mõõtmistulemused näitavad, et fenoolide

tase jääb tunduvalt alla piirväärtuse. Sobivaid ja kaebajat vähemkoormavaid alternatiive ei pea

välja pakkuma vastustaja, vaid kaebaja enda kohustus on tõendada, et kehtestatud pistelisele

kontrollile eksisteerivad teda vähemkoormavad alternatiivid. Seda kaebaja teinud ei ole, vaid

kaebaja on seisukohal, et vastustaja peaks n-ö esimese sammu astuma. Kohus sellega ei nõustu.

Juhul, kui emiteeritavate fenoolide tase käitises on väga väike, siis oleks kohtu arvates pigem

kohaseks lahenduseks heite piirväärtuste määramisest loobumine vastavuses kehtivate

õigusaktidega (vt nt tööstusheite seaduse § 46 lg 3). Kui aga piirväärtused on määratud, on

vajalik tagada nende järgimise kontroll. Seda saab teha vaid seire teel. KeA on ka selgitanud,

et kui kaebaja sõlmib kokkuleppe Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ-ga ja linna

seirejaama lisatakse fenooli pidevmõõtmine, siis sellises olukorras ei ole vajalik kahes kohas

mõõtmist teostada ning seega on võimalik fenooli pistelisest mõõtmise nõudest loobuda. Seega

sõltub seirekohustuse olemasolu kaebaja enda tegevusest. Kohus ei nõustu, et vastustaja oleks

rikkunud fenoolide seire kohustuse kehtestamisel kaebajaga sõlmitud kokkulepet. 15.05.2023

vastuses kaebusele lisas 1 on esitatud kaebaja töötaja 26.01.2023 e-kiri, millest nähtuvalt lubab

kaebaja fenoolide osas jätkata igakuulist mõõtmist alla tuult.

21. Kaebaja soovib tühistada kompleksloa tabelis 27 sätestatud kõrvaltingimuse, millega

nõutakse enne tuha transporti selle niisutamiseks lisada vähemalt 20% vett tuha kuivkaalust

ning vaideotsuse resolutsiooni p 16. Kaebaja soovib, et kompleksloa tingimused sõnastataks

paindlikumalt, st tuhale tuleb enne transporti lisada vett 10‒20%. Kompleksloa tingimus ei ole

kaebaja arvates asjakohaselt põhjendatud ega proportsionaalne. Kaebaja viitab P. Talviste 2020.

a ekspertarvamusele „KKT OÜ poolkoksi ja põlevkivituha niisutamisest enne transporti“

(kaebuse lisa 13). Kohtu hinnangul ei toeta P. Talviste ekspertarvamus kaebaja väiteid. P.

Talviste asub ekspertarvamuses küll seisukohale, et proovide niiskus ei saa olla aluseks väitele,

et tuha transpordi alguses toimuv niisutamine on olnud ebapiisav, kuna transpordi ajal toimub

tuha ja vee reageerimine (lubja kustutamine), mille käigus seotakse lisatud vesi osaliselt tuhaga

(lk 2). Samas ei tulene viidatud ekspertarvamusest, et oleks põhjendatud lisada tuhale väiksem

kogus vett. Vastupidiselt, ekspert leiab, et kompleksloa nõue on põhjendatud (vt kokkuvõtte p

4). P. Talviste juhib tähelepanu, et ekspertarvamuses viidatud uuringute aruannetes ei olnud

lisatud nõuet tagada tuhas 20% veesisaldus, vaid oli nõue, et enne transporti tuleb lisada vett

20% tuha kuivkaalust. Sellist nõuet kompleksloa tabel 27 sisaldabki. Nõude kehtestamise

alusena on kompleksloas viidatud „Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksiprügilasse

soojuselektrijaama-, tahke soojuskandja tuha ja poolkoksi ladestamise tehnilise projekti“ AS

Entec Eesti, tööle nr 941/11, 2012 peatükis 6 ja IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 12-07-104

„KKT tuha ja poolkoksi ladestamise katseväljak“ lõpparuandele (03.07.2013). Kohus nõustub

KeA-ga, et ilma usaldusväärse teadusliku analüüsita ei tohiks tehnilise projekti soovitustest

mööndusi teha. KeA on välja toonud, et käitises on varasemalt olnud järelevalve sekkumist

nõudvaid probleeme tuha liigse tolmamisega. KeA on selgitanud, et antud juhul on põhiliseks

murekohaks see, et tänaseks päevaks ei ole teada, kuidas mõjutab tuha hüdraatumist ja

stabiilsust tuhale väiksema vee koguse lisamine. Lisaks tolmutekke ohule, mille mõju ei pruugi

olla nii oluline ja pikaajaline, peab KeA olema igal juhul eelnevalt veendunud, et tuha

ladestamisel ei teki (täiendavat) põhjavee saastamist (vastus kaebusele p 3.5.6). Olukorras, kus

tuhk ei kivistu piisavalt, on KeA hinnangul oht, et tuhk jääb poorseks, mistõttu tekivad praod,

läbi mille imbub pinnavesi mäkke, mis tõenäoliselt põhjustab endaga tugevalt aluseliste

nõrgvete tekke. Samuti puudub KeA väitel teadmine, kuidas mõjub vähema vee lisamine

tuhamäe stabiilsusele – näiteks kas esineb risk maalihete tekkeks, ning kas on vajalik võtta

tarvitusele täiendavaid meetmeid (nt vajalik muuta korraga ladestatava tuhakihi paksust, mäe

nõlvust vms). Kohus nõustub KeA-ga ja leiab, et kompleksloas kehtestatud nõue on kooskõlas

KeÜS §-st 10 tuleneva keskkonnaohu vältimise põhimõttega. Asjaolu, kas tuha niisutamise

tingimuse täitmise kontrollimine praktikas on raske, ei väära kuidagi KeA seisukohtade

õiguspärasust. KeA on nõus kompleksloa tabelis 27 kehtestatud tingimusi tuha niisutamise osas

täpsustama, kui kaebaja esitab eksperthinnangu selle kohta, et tuha niisutamisel veega 10% tuha

kuivkaalust ei põhjusta üleliigset tolmu ja tahkete osakeste lendumist, tagab tuhast eralduva

soojuse piisava hajumise kuumenemiskollete vältimiseks, tagab piisaval määral prügila

stabiilsuse ja ei suurene keskkonnaohtlike nõrgvete teke. Seni, kuni kaebaja vastavat

eksperthinnangut esitanud ei ole, pole kohtu arvates tal õigus loa nõuete leevendamist nõuda.

22. Kaebaja taotleb vaideotsuse II tühistamist osas, milles kaebaja 31.05.2023 vaie jäi

rahuldamata, st tühistamata jäi 28.04.2023 korralduse nr DM-124189-1 punkti 1.2 alusel loa

tabelisse A5 lisatud heite piirväärtused vääveldioksiidile, lämmastikdioksiidile, tahketele

osakestele summaarselt (PM-sum) ning tabelisse A7 28.04.2023 korralduse nr DM-124189-1 p

1.2 alusel lisatud eritingimused. Vaideotsuses II nõustus KeA KKT-ga, et määruse nr 44

nõuetega seonduvate tingimuste lisamine kompleksloasse ilma kaebajat ära kuulamata kujutas

endast olulist rikkumist, mistõttu tuleb korralduse vastav osa (p 1.2) kehtetuks tunnistada.

Samas jättis vastustaja rahuldamata KKT vaide osas, milles kaebaja taotles keskkonnaloa

muutmist selliselt, et sellest kustutataks kehtetuks tunnistatud korralduse p 1.2 alusel sinna sisse

viidud kõrvaltingimused. Vaideotsuse II põhjenduste p-s 3.6 sedastas KeA, et „Tulenevalt

sellest, et Keskkonnaamet rahuldab vaide selles osas, mis puudutab 28.04.2023 korralduse nr

DM-124189-1 punkti 1.2 kehtetuks tunnistamist, muutuvad kehtetuks keskkonnakompleksloas

nr L.KKL.IV-171223 punktiga 1.2 lisatud piirväärtused ja seiretingimused ning puudub vajadus

neid eraldi kehtetuks tunnistada“. Poolte vahel on sisuline vaidlus selles, kas KeA oleks lisaks

sellele, et tunnistas vaideotsusega II kehtetuks KeA 28.04.2023 korralduse nr DM-124189-1 p

1.2, pidanud muutma vastavalt ka keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-171223 tabelit A5 ning

eemaldama punktiga 1.2 lisatud heite piirväärtused vääveldioksiidile, lämmastikdioksiidile,

tahketele osakestele summaarselt (PM-sum) ning tabelist A7 eemaldataks korralduse p-ga 1.2

lisatud eritingimused. Küsimus on keskkonnakompleksloa õiguslikus olemuses.

Riigikohtu Halduskolleegium on 17.10.2023 otsuses asjas 3-23-360 (käsitles jahipiirkonna

kasutusõiguse luba) märkinud: „Kaebaja taotles kaebuses nii KeA 3. oktoobri 2022. a

korralduse kui ka pikendatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr 19‑IV tühistamist.

Halduskohus võttis kaebuse sellisel kujul menetlusse. HMS § 55 lg 5 kohaselt ei ole haldusakti

andmise kohta väljastatud tõend haldusakt. Praegusel juhul on haldusaktiks KeA korraldus loa

pikendamise kohta, luba ise aga üksnes tõend haldusakti andmise kohta. Korraldus ja selle

alusel välja antud luba on vaadeldavad lahutamatu tervikuna (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-22-08, p 10 kasutusloa kohta). Pikendatud luba

nr 19‑IV seega eraldi tühistada ei saa, vaid see kaotab kehtivuse automaatselt KeA korralduse

tühistamisel. Tühistamisnõue loa nr 19‑IV peale ei ole järelikult lubatav.“ Kohtu arvates on

halduskolleegiumi järeldused kohaldatavad ka keskkonnakompleksloale, sest ka siin on ette

nähtud kahe eraldi dokumendi ‒ keskkonnakompleksloa ja selle andmise otsuse ‒ eraldi

vormistamine (vt Keskkonnaministri 17.12.2019 määruse nr 73 „Keskkonnakompleksloa

taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa

andmekoosseis“ § 2 lg 4) ning need on vaadeldavad lahutamatu tervikuna. Loa peale on kohtu

arvates eraldiseisev tühistamisnõue lubatud üksnes juhul, kui vaidlustatakse loa nõudeid või

tingimusi, mida ei ole loa andmise otsuses kajastatud (vt nt käesoleva otsuse p 19). Olukorras,

kus kompleksloa andmise otsuses on kehtetuks tunnistatud loale kantud tingimused, ei ole

kompleksloa eraldiseisev vaidlustamine vajalik ega ka lubatav, sest vastav muudatus on juba

loas tehtud.

23. HKMS § 108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja taotleb õigusabikulude hüvitamist summas

15 783,75 eurot (käibemaksuta) (09.10.2023 menetlusdokument), lisaks istungiga seotud

kulude hüvitamist summas 1 307,50 eurot (käibemaksuta) (12.10.2023 menetlusdokument).

Kaebaja on tasunud kahe kaebuse eest riigilõivu summas 40 eurot. Seega on kaebaja

menetluskulud kokku 15 783,75+1 307,50+40=17 131,25 eurot. Kohus rahuldas 30.03.2023

kaebuse neljast taotlusest ühe täielikult ja ühe osaliselt. 06.07.2023 kaebuses tooduga kohus ei

nõustunud. Kohus peab põhjendatuks menetluskulude proportsiooniks 25%, mistõttu tuleb

Keskkonnaametilt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 4 282,81 eurot (25

×17 131,25÷100). Selles osas peab kohus menetluskulusid vajalikeks ja põhjendatuks.

(allkirjastatud digitaalselt)