2-23-11384/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-11384

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Kohtukonsultant

Kelli Krüüger

Määruse tegemise aeg ja koht

10.11.2023, Narva

Tsiviilasja number

2-23-11384

Tsiviilasi

J V avaldus Narva linn, Vestervalli tn 6 korteriühistu

12.06.2023 üldkoosoleku

otsuste kehtetuks

tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks

Asja läbivaatamise aeg ja viis

24.10.2023 istung

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja: J V (isikukood XXX; elukoht XXX)

Avaldaja lepinguline esindaja: Liudmila Bogdanova

Puudutatud isik: Narva linn, Vestervalli tn 6

korteriühistu (registrikood 80170874, registrijärgne

aadress Vestervalli tn 6-8, 20307 Narva linn)

Puudutatud isiku esindaja: Mihhail Tuštšenko

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldaja avaldus osaliselt ja tuvastada Narva linn, Vestervalli tn 6

korteriühistu 12.06.2023 üldkoosoleku otsuse nr üks – kinnitada juhatuse 2022.

aasta aruanne – tühisus. Muus osas jätta avaldus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude suurust kohus

kindlaks ei määra.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse

kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest

arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1(5)

2-23-11384

ASJAOLUD

Avaldus

1. Avaldaja on 10.08.2023 esitanud avalduse puudutatud isiku 12.06.2023 otsuste tühisuse

tuvastamiseks. Puudutatud isik kutsus 12.06.2023 kokku üldkoosoleku järgmise

päevakorraga: 1) juhatuse 2022 aruande kinnitamine; 2) põhikirja uue redaktsiooni

kinnitamine; 3) juhatuse liikmete volituste pikendamine/juhatuse valimine. Puudutatud

isik on üldkoosoleku teates kirjutanud, et juhatuse aruanne ja põhikirja uus redaktsioon

saadeti kõigile ühistu liikmetele e-posti teel. Kuna see info ei vastanud tegelikkusele,

siis saatis avaldaja 10.06.2023 juhatusele palve saata talle dokumendid. Puudutatud isik

saatis avaldajale 11.06.2023 ainult põhikirja uue redaktsiooni eelnõu. Seoses sellega, et

avaldaja ei saanud 2022. a majandusaasta aruannet, oli avaldaja sunnitud hääletama

2022. aasta majandusaasta aruande kinnitamise vastu. Puudutatud isik teatas põhikirja

uue redaktsiooni kinnitamise hääletustulemusena, et üldkoosolek võttis otsuse vastu

kinnitada põhikiri uues redaktsioonis. Avaldaja leiab, et põhikirja uue redaktsiooni

kinnitamise otsust ei saa lugeda vastuvõetuks. Puudutatud isik märkis protokolli, et 17

korteriomanikust võttis osa 5 omanikku ja 9 volikirja alusel esindajat, kokku 14 häält,

kuid see on vastuolus protokollile lisatud osavõtjate nimekirjaga. Majas on nimekirja

alusel 17 korteriomanikku 17 häälega. Koosolekul osalemiseks registreerunud 10

korteriomanikust (sh 5 esindajat volikirja alusel) oli hääleõigus 8 korteriomanikul, kellel

oli 12 häält. Põhikirja uues redaktsiooni kinnitamise kohta on hääletustulemused

kajastatud järgmiselt „poolt“ 11, „vastu“ 3, „erapooletud“ 0. 8 hääleõiguslikust

korteriomanikust hääletas põhikirja uues redaktsioonis kinnitamise vastu 3

korteriomaniku ning korterite XXX, XXX, XXX, XXX, XXX omanik l OÜ, kellel oli 5

häält, ei saanud põhikirja muutmise hääletamisel osaleda, sest uus põhikiri näeb ette

korteriomaniku A OÜ osalise vabastamise maksekohustustest (MTÜS § 22 lg 4).

Avaldaja hinnangul hääletas põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise poolt vaid 4

korteriomaniku 4 häälega, samas, põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise poolt pidi

hääletama 6 korteriomaniku. Avaldaja palub tunnistada tühiseks korteriomanike

12.06.2023 otsused juhatuse 2022. aasta aruande ja põhikirja uues redaktsioonis

kinnitamise kohta tulenevalt sellest, et puudutatud isik ei saatnud koos 2022. a

koosoleku kokkukutsumise teatega korteriomanikele e-posti teel 2022. a majandusaasta

aruannet ega põhikirja uue redaktsiooni eelnõud. Tunnistada kehtetuks korteriomanike

poolt 12.06.2023 vastu võetud otsused: kinnitada juhatuse 2022. aasta aruanne, kuna

käesolev aruanne ei ole koostatud raamatupidamise seaduses sätestatud korras ja

põhikirja uue redaktsiooni kinnitamine, kuna ei ole järgitud MTÜS § 22 lõikes 4 ja § 23

lõikes 1 sätestatut.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik on seisukohal, et päevakorras on esimese punktina asetatud juhatuse

tegevuse 2022 aasta aruanne, st jutt käib juhatuse aruandest tehtud töö kohta, mille tõttu

ei ole asjakohased avaldaja etteheited ja lähtutud on kõigist asjakohastest normidest.

Üldkoosoleku toimumisest teatamisel peeti kinni korteriühistu põhikirja punktis 6.8

sätestatud tähtajast (avaldaja ei vaidlusta üldkoosoleku toimumise väljakuulutamise

tähtaegadest kinni pidamist); kõigile korteriühistu liikmetele oli 31.05.2023.a

(üldkoosolek toimus 12.06.2023.a) saadetud elektronposti kaudu päevakorra esimest

punkti puudutavad dokumendid. Üldkoosoleku vaidlustatavas protokollis „otsuse“ jaos

on öeldud, et korteriühistu põhikirja uue redaktsiooni vastu võtmise küsimuse

2(5)

2-23-11384

otsustamine on edasi lükatud korteriühistu liikete järgmisel üldkoosolekul

otsustamiseks. Seega ei olnud põhikirja uus redaktsioon vaidlustatava otsusega

kinnitatud. Järelikult ei ole alust üldkoosoleku teises päevakorrapunktis vastu võetud

otsuse tühiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuna üldkoosolek ei võtnud selles punktis

otsust vastu ja otsustamine selles küsimuses on üle viidud järgmisele korteriühistu

liikmete üldkoosolekule.

3. Kooskõlas 12.06.2023 üldkoosolekust osavõtjate nimekirjaga oli koosolekul viibinud

isikutel kokku 14 häält (enne päevakorra teise punkti arutamist lahkus A K koosolekult

ja jättis volituse T Z, see on üldkoosoleku protokollis ära märgitud): T Z – 2 häält, J K

– 1 hääl, J Š – 2 häält, N B – 1 hääl, Ljudmila Bogdanova (esindaja J V) – 1 hääl, J.J (A

OÜ esindaja) – 5 häält (kooskõlas põhikirja punktiga 6.9), R K (R K (esindaja A K ja A

K ning M L ja N J) – 2 häält. Kokku: 14 häält.

4. Puudutatud isik palub jätta avaldus rahuldamata.

24.10.2023 istung

5. Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde ja selgitasid täiendavalt oma

kirjalikke seisukohti.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Vastavalt KrtS § 29 lg-le 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-le 4

vaadatakse käesolev asi läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 ja 2 kohaselt vaatab

kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi.

7. Pooltel ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle:

a.

Avaldajale kuulub korter aadressil XXX (dtl 115) ja avaldaja on puudutatud isiku

liige;

b.

Avaldaja on palunud 10.06.2023 esitada 2022 aasta majandusaasta aruanne oma e-

postile (dtl 16, 17).

8. Hagita menetluses pole kohus seotud menetlusosaliste taotlustega (TsMS § 477 lg 5),

aga ka üldisemalt pole kohtul takistust juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude korral tuvastada selle tühisus (vt nt Riigikohtu 5.06.2019 otsus

tsiviilasjas 2-16-19017, p 17.1). Neil kaalutlustel tuleks alustada avalduse lahendamist

kontrollist, kas vaidlusalune otsus on tühine. Kui tühisuse alus esineb, siis pole kehtetust

vaja enam kontrollida, st avaldaja saavutab niigi juba avaldusega taotletud tulemuse.

12.06.2023 üldkoosoleku päevakorra punkt üks

9. Esmalt analüüsib kohus, kas puudutatud isikul oli kohustus edastada KrtS § 20 lg 3

dokumendid avaldaja e-posti aadressile ja kas puudutatud isik seda tegi. KrtS § 20 lg 4

kohaselt, kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb

korteriomanike üldkoosoleku teade ja KrtS § 20 lg 3 nimetatud dokumendid saata sellel

aadressil. KrtS § 20 lg 3 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on

põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande

kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja

või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega

tutvumise kord. Puudutatud isik on väitnud, et päevakorras oli juhatuse tegevusaruande

3(5)

2-23-11384

kinnitamine ja selle vastuvõtmisel peeti kinni seaduses sätestatud korrast (dtl 74). Kohus

tuvastas, et puudutatud isik on 20.06.2023 registrile esitanud siiski majandusaasta

aruande (dtl 121), seega on kohtu jaoks ebausutav, et koosolekul oleks olnud jutt

millestki muust kui majandusaasta aruande kinnitamisest. Puudutatud isik oleks pidanud

majandusaasta aruande saatma enne koosolekut avaldajale tutvumiseks. Puudutatud isik

on viidanud oma 31.05.2023 kirjale ja selgitanud, et ta on dokumendid saatnud (dtl 77).

Avaldaja väidab, et ta ei ole dokumente saanud. Puudutatud isiku 31.05.2023 e-kiri

sisaldab küll päevakorda, kuid kohus ei suuda tuvastada 31.05.2023 e-kirjas lisatud

manuseid. Need kajastuvad küll puudutatud isiku esindajale edastatud e-kirjas, kuid

mitte originaalkirjas. Kuna puudutatud isiku esindaja nimetatud küsimust kohtuistungil

kommenteerida ei osanud (kohtu küsimusele: „Teil on päevakord seal. Kust ma peaks

aru saama, et olete dokumente saatnud?“ vastab esindaja „Ma ei suuda rohkem millelgi

viidata“), siis leiab kohus, et dokumentide saatmine ei ole tõendatud.

10. Tuvastatud on, et avaldaja on puudutatud isikule oma e-posti aadressi edastanud.

Puudutatud isiku 31.05.2023 e-kirjas on avaldaja rahvastikuregistris olev aadress

adressaatide hulgas olemas. KrtS-s ei ole v.a KrtS § 20 lg 4 reguleeritud, millisel viisil

peab üldkoosoleku kokkukutsumiseks vajalikud kutsed olema korteriühistu liikmetele

edastatud. Nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on, et korteriomanikud on oma

kontaktandmed korteriühistule teatanud. Seega leiab kohus, et korteriühistu liikmetele,

kes on teatanud korteriühistule oma e-posti aadressi, tuleb saata üldkoosoleku

kokkukutsumise teated KrtS 20 lg 4 sätestatud viisil. Seega pidi puudutatud isik saatma

avaldajale üldkoosoleku ettevalmistavad materjalid ja teate e-postiga.

11. Järgmiseks analüüsib kohus seda, kas nimetatud rikkumine saab kaasa tuua

üldkoosoleku otsuse tühisuse. KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike

üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe

või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud

juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel

koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes

kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Riigikohus on oma 3.03.2021

tsiviilasjas nr 2-17-133391 tehtud otsuse p 37 asunud seisukohale: „Koosoleku

kokkukutsumise korra oluline rikkumine on samuti see, kui osanikele või aktsionäridele

ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid või dokumente, mille

kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse (vt nt Riigikohtu 29. novembri 2017. a

otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010/36, p 11; 24. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-

17, p 17). Põhimõte, et kõigile liikmetele tuleb enne koosolekut anda võimalus tutvuda

dokumentidega, mille kinnitamist koosolekul otsustama hakatakse, kohaldub ühtmoodi

kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute organite otsuste tegemisel.“ Sätted dokumentide ja

üldkoosoleku kokkukutsumise teate kättetoimetamise korra osas peavad tagama isikule

võimaluse oma otsustusõigust teostada. Juhul, kui otsustusõiguse teostamist ei ole

tagatud ning toime on pandud oluline rikkumine, siis saab tagajärjeks olla otsuse

tühisus. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isik kuidagi tõendanud, et avaldaja oleks

materjalid saanud enne koosolekut ja tal oleks olnud võimalik teha informeeritud otsus,

seega on puudutatud isiku 12.06.2023 üldkoosoleku esimene otsus – kinnitada juhatuse

2022 aasta aruanne – tühine.

12.06.2023 üldkoosoleku päevakorra punkt kaks

4(5)

2-23-11384

12. 12.06.2023 üldkoosoleku päevakorra teiseks punktiks oli põhikirja uue redaktsiooni (dtl

18) kinnitamine (dtl 63). Vastavalt puudutatud isiku põhikirja punktile 6.4 (dtl 11)

kutsub korralise üldkoosoleku kokku juhatus. Mittetulundusühingute seaduse § 201 lg 1

kohaselt määrab üldkoosoleku päevakorra juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud

teisiti. Kohus leiab, et juhatus on oma päevakorra määramise otsustust rakendanud ning

12.06.2023 üldkoosoleku otsusest nähtub, et päevakorra punkt 2 osas on päevakorda

muudetud - „kuna põhikirja uue redaktsiooni edastamisel ei peetud tähtaegadest kinni,

otsustas juhatus lükata küsimuse edasi järgmisele KÜ Vestervalli 6 üldkoosolekule.

Seda põhikirja punkti juhatus ei kohalda. Kõik L. Bogdanova esitatud märkused on

kontrollitud ja põhikirja uus redaktsioon vastab seaduse nõuetele.“ Kohus leiab, et

arvestades nimetatud otsust tuleb asuda seisukohale, et päevakorra punkti 2 osas otsust

ei tehtud, mille tõttu ei saa selle tühisust tuvastada ega seda ka kehtetuks tunnistada.

Seega jätab kohus selles osas avalduse rahuldamata.

13. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida hääletamise tulemusi ega anda hinnangut väidetele,

mis puudutab isikuid, kellel oli õigus hääletada (dtl 115) ja kellel mitte, kuna sellel ei

ole asja lahendamise seisukohalt olulisust.

MENETLUSKULUD

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

15. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades, et kohus rahuldab avalduse

osaliselt, siis leiab kohus, et õiglane on iga osapoole kulud jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik

5(5)