1-22-3155/82 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasi nr. 1-22-3155

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.10.2023.a, Tallinnas

Kohtunik

Aime Ivanson

Sekretärid Annely Talve, Liisa Õim, Andero Paabut

Riigiprokurör Taavi Pern ja abiprokurör Teeli Mägi

Kaitsjad Erki Kergandberg ja Margus Kurm ( H. Tederi lepingulised

kaitsjad)

Paul Keres ja Andri Rohtla (M. Korbi lepingulised kaitsjad)

Aivar Pilv ja Marko Pilv (MTÜ Eesti Keskerakond

lepingulised kaitsjad

Süüdistatavad

Hillar Teder, isikukood 36209100257

Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad

Elukoht: xxx

Töökoht: xxx

Mihhail Korb, isikukood 38008032237,

Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad

Elukoht: xxx

MTÜ Eesti Keskerakond, registrikood 80053370

Seaduslikud esindajad: A. K., T. M., V. B., T. A., J. A.,

L.L., E. E.

Kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 05.09.2019

otsusega KarS § 4021 lg 2 järgi rahalise karistusega

275000 eurot, millest jäeti 250000 eurot KarS § 73 lg 1

alusel tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta

6 kuud.

Asukoht: Narva mnt 31, Tallinn

Süüdistus

Hillar Tederi ja Mihhail Korbi süüdistus KarS § 2981

lg 1 järgi ja MTÜ Eesti Keskerakond süüdistus KarS § 2981 lg 2

järgi

Menetluse liik

üldmenetlus

Kriminaalasja nr.

22700000010

RESOLUTIIVOSA

Mõista Hillar Teder KarS § 2981 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

Mõista Mihhail Korb KarS § 2981 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

Mõista MTÜ Eesti Keskerakond KarS § 2981 lg 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

Tagastada MTÜ-le Eesti Keskerakond 120 000 eurot, mis on vabatahtlikult kantud

Riigiprokuratuuri tagatiskontole AS-s SEB Pank.

Kriminaalmenetluse kulud

KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel hüvitada süüdistatavatele nende poolt kriminaalmenetluses

valitud kaitsjatele makstud tasu katteks mõistliku suurusega tasu järgmiselt:

1) Mõista Eesti Vabariigilt Hillar Tederi kasuks välja 166 438.50 eurot, sealhulgas käibemaks

27739.75 eurot, millest 125 398.50 eurot, s.h käibemaks 20 899.75, on seoses AB Walless poolt

õigusabi osutamisega ja 41 040 eurot, s.h käibemaks 6840 on seoses OÜ Herran poolt õigusabi

osutamisega.

2) Mõista Eesti Vabariigilt Mihhail Korbi kasuks välja 49 526.40 eurot (sh käibemaks 8254.40 eurot);

3) Mõista Eesti Vabariigilt MTÜ Eesti Keskerakond kasuks välja 54 081.19 eurot (sh käibemaks

9013.53 eurot).

Asitõendid

1) DVD-plaadid, milledel asuvad 19.01.2021 jälitustoimingu protokolli audiosalvestused- jätta

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde toimiku arhiveerimiseni;

2) Digitaalsed salvestised:

-

xxx iPhone´i sisu koopia;

-

xxx iPhone´i sisu koopia;

-

xxx iPhone´i sisu koopia;

-

xxx sülearvuti Lenovo ThinkPad kõvaketta koopa;

-

xxx lauaarvuti Fujitsu Esprimo kõvaketta koopia;

-

xxx tööarvuti Lenovo ThinkPad kõvaketta koopia;

-

xxx e-kirjavahetus;

-

xxx e-kirjavahetus;

-

xxx e-kirjavahetus;

-

xxx e-kirjavahetus;

-

LV_dokumendihaldus.L01: Tallinna Linnavalitsuse poolt välja antud failid

-

12.09.2019 koosolek.m4a: Tallinna Linnavalitsuse maaomandi küsimuste lahendamise alalise

komisjoni 12.09.2019 koosoleku salvestus - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku

materjalide juurde;

3) Kaitsepolitseiametis hoiul olevad tõmmised:

-

xxx: Hillar Tederi iPhone´i sisu koopia;

-

xxx: Hillar Tederi iPhone´i sisu koopia;

-

xxx: Hillar Tederi iPadi sisu koopia;

-

xxx iPhone´i sisu koopia;

-

xxx ja xxx: Hillar Tederi e-kirjavahetus – nende osas võetakse lõplik menetlusotsus

kriminaalasja nr xxx menetluses;

4) Kaitsepolitseiametis hoiul olevad erinevad Tallinna Linnavalitsusest ja Linnavaraametist leitud

paberkandjal dokumendid:

Tallinna Linnavalitsusest:

-

Dokumendid 12 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr xxx;

-

Dokumendid 26 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr xxx;

-

Dokumendid 48 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr xxx;

-

Dokumendid 103 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr xxx.

Tallinna Linnavaraametist:

-

Dokumendid 2 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommidega nr xxx ja xxx;

-

Dokumendid 3 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommidega nr xxx ja xxx;

-

Dokumendid 6 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommidega nr xxx ja xxx;

-

Dokumendid 6 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommidega nr xxx ja xxx;

-

Dokumendid 7 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommidega nr xxx ja xxx;

-

Dokumendid 7 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommidega nr xxx ja xxx;

-

Dokumendid 7 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommidega nr xxx ja xxx;

-

Dokumendid 34 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommidega nr xxx ja xxx;

-

Dokumendid 44 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommidega nr xxx ja xxx;

-

kalendermärkmik 150 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommidega nr xxx ja xxx –

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Tallinna Linnavalitsusele ja Tallinna Linnavaraametile.

5) Kaitsepolitseiametis hoiul olevad X kontorist leitud dokumendid paberkandjal:

- Dokumendid 18 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommiga xxx;

- Dokumendid 6 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommiga xxx;

- Dokumendid 10 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommiga xxx;

- Dokumendid 14 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommiga xxx;

- Dokumendid 29 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommiga xxx;

- Dokumendid 16 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommiga xxx;

- Dokumendid 14 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommiga xxx;

- Dokumendid 18 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommiga xxx;

- Dokumendid 66 lehel, suletud Kaitsepolitseiameti turvaplommiga xxx

- nende osas võetakse lõplik menetlusotsus kriminaalasja nr xxx menetluses.

SKHS alusel esitatud taotlus

Jätta rahuldamata Mihhail Korbi taotlus hüvitada talle süüteomenetluses SKHS § 5 lg 1 p 4 ja §

7 lg 1 alusel tekitatud kahju.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul,

alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb

Harju Maakohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus

olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada

kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7

(seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus

Mihhail Korbi süüdistatakse selles, et tema nõustus MTÜ Eesti Keskerakond juhtivtöötajana Hillar

Tederi poolt MTÜ-le Eesti Keskerakond vara lubamisega ja võttis vastu erkonnale vara Hillar Tederilt

vastutasuna tema mõjuvõimu kasutamise eest ametiisiku M. K. üle selleks, et OÜ X saaks Tallinna

Linnavalitsuselt servituudi taotlemisel avaliku huvi seisukohast ebavõrdse ja põhjendamatu eelise,

pannes sellega toime KarS § 2981 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MTÜ–d Eesti Keskerakond süüdistatakse selles, et ta nõustus läbi juhtivtöötaja Mihhail Korbi Hillar

Tederi poolt MTÜ-le Eesti Keskerakond vara lubamisega ja võttis vastu erkonnale vara Hillar Tederilt

vastutasuna tema mõjuvõimu kasutamise eest ametiisiku M. K. üle selleks, et OÜ X saaks Tallinna

Linnavalitsuselt servituudi taotlemisel avaliku huvi seisukohast ebavõrdse ja põhjendamatu eelise,

pannes sellega toime KarS § 2981 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Hillar Tederit süüdistatakse selles, et tema pakkus läbi MTÜ Eesti Keskerakond juhtivtöötaja Mihhail

Korbi erakonnale vara selle eest, et Mihhail Korb ja MTÜ Eesti Keskerakond kasutaks mõjuvõimu

ametiisiku M. K. üle selleks, et OÜ X saaks Tallinna Linnavalitsuselt servituudi taotlemisel avaliku

huvi seisukohast ebavõrdse ja põhjendamatu eelise, pannes sellega toime KarS § 2981 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Ajavahemikul vähemalt 09.02.2020 – 12.10.2020 osales Mihhail Korb MTÜ Eesti Keskerakond

huvides tegutsedes Hillar Tederiga mõjuvõimuga kauplemisel järgmisel viisil: Hillar Teder soovis, et

MTÜ Eesti Keskerakond kasutaks läbi enda esindaja Mihhail Korbi viimase tegelikku mõjuvõimu

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti üle selleks, et Hillar Tederiga seotud OÜ X saaks Tallinna

Linnavalitsuselt avaliku huvi seisukohast põhjendamatu ja ebavõrdse eelise - võimaluse tasuda

Tallinnas aadressidel Kai tn T1, Poordi tn T1 ja Poordi tn T2 kinnisasjadele OÜ X huvides seatava

allaehitusservituudi kokkuleppe sõlmimise eest tasuda OÜ soovitud, mitte Tallinna Linnavalitsuse

ametnike määratud hinnaga, samuti võimaluse rääkida kõnealuse servituudi hinnatingimuste osas

Tallinna Linnavalitsuse ametnikega läbi korduvalt ka tingimustes, kus Tallinna Linnavalitsus oli

servituudi hinna osas juba seisukoha kujundanud.

OÜ X huvides loodetud soodustuse saamise eest lubas Hillar Teder omakorda tasuda läbi MTÜ-le

Eesti Keskerakond tehtava annetuse. Hillar Tederit ajendas Mihhail Korbile ja MTÜ-le Eesti

Keskerakond mõjuvõimuga kauplemiseks ettepanekut tegema asjaolu, et mõjuvõimuga kauplemisele

eelnenud läbirääkimised OÜ X esindajate ja Tallinna Linnavalitsuse ametnike vahel ei viinud

servituudi hinna alandamise osas soovitud tulemuseni.

MTÜ Eesti Keskerakond ja Mihhail Korb lubasid 09.02.2020 Tallinnas Peterburi tee 2 ostukeskuse T1

Mall of Tallinn asuvas kohvikus X Hillar Tederile kasutada nii isiklikku kui Keskerakonna mõjuvõimu

M. K. üle selleks, et OÜ X saaks avaliku huvi seisukohalt põhjendamatu ja ebavõrdse eelise.

Samuti tuleneb süüdistusest, et 09.02.2020 Mihhail Korbi ja Hillar Tederi kohtumisel Tallinnas

Peterburi tee 2 ostukeskuse T1 Mall of Tallinn asuvas kohvikus X palus Hillar Teder, et Mihhail Korb

kasutaks oma erakonna juhtivtöötaja staatusest tulenevat mõjuvõimu ja korraldaks OÜ-d X huvitava

servituudi hinna teemal Tallinna linnavalitsuse esindajate kohtumise R. T..

Tänu Mihhail Korbi sekkumisele Tallinna Linnavalitsuse tegevusse sai OÜ X avaliku huvi

seisukohalt põhjendamatu ja ebavõrdse eelise:

1)Alates 2020.a veebruarist ei lahendatud OÜ X servituudi hinna küsimust mitte tavapärast Tallinna

Linnavalitsuse ja selle allasutuste menetluskorda järgides, vaid kiirendatud korras. Seejuures

kontrollis servituudi hinna küsimuse kiirendatud lahendamist Tallinna linnapea isiklikult Tallinna

abilinnapea E. V. vahendusel. Nii lahendati OÜ X taotluseid vähendada servituudi hinda 776580

eurolt 150000 eurole ajavahemikul 07.05.2019 -29.11.2019 Tallinna Linnavaraameti poolt kokku

enam kui 6 kuu jooksul. Tallinna linnapea M. K. enda vahetul osalusel leiti aga võimalus lahendada

samasisulist taotlust korduvalt ja lahendati varasemaga kokkulangeva sisuga taotlus kiirendatud korras

– 2 nädala jooksul, s.o ajavahemikul 27.02. -12.03.2020.a.

2)OÜ X kasuks seatava servituudi hinna määramisel ei järginud Tallinna Linnavalitsus tavapärast

servituudi tasumäära arvestamise praktikat, mille kohaselt andsid servituudi hinnale hinnangu Tallinna

Linnavaraameti ametnikud lähtudes Linnavaraameti poolt tellitud eksperthinnangust ja Tallinna

Linnavalitsuse maaomandi küsimuste lahendamise alatise komisjoni otsustest. Samuti loobuti OÜ X

kasuks seatava servituudi hinna kujundamisel põhimõttest, millest varem lähtutud oli – põhimõttest, et

servituudi hind määratakse servituudist kasu saava kinnistu sihtotstarbest. OÜ X kinnistu

sihtotstarbeks oli selle kasutamine ärilisel eesmärgil ning seetõttu tulnuks Tallinna Linnavalitsuse

varasemate seisukohtade pinnalt kujundada servituudi hind lähtudes ärimaa hinnast. OÜ X kasutuses

oleva kinnistu puhul arvestati servituudi hinda võttes aluseks transpordimaa hinna. Sellest tulenevalt

vähendati Tallinna Linnavalitsuse poolt X OÜ-lt algselt küsitud servituudi tasu 776580 eurolt 301

000 eurole.

Kohtu seisukoht

Esmalt märgib kohus, et tulenevalt sellest, et kriminaalasjas on mitmed toimikud, kasutab kohus

otsuses järgmisi lühendeid: P – prokuröri tõendid, Ka- kaitsjate tõendid, M- mälupulgal olevad

tõendid, Ko- kohtu toimik.

Vaidlust ei ole selles, et OÜ-le X kuuluva kinnistuga piirnevatel aladel on erinevatel aegadel alates

2001, mil OÜ X arenduse ala ostis, kehtestatud mitu detailplaneeringut. Praeguses menetluses omab

eelkõige tähtsust Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) 01.11.2006 korraldusega nr 2187-k

kehtestatud „Admiraliteedi basseini ja Mere pst vahelise ala detailplaneeringu kehtestamine

kesklinnas“ (Ka, II kd, lk 17-19), millega konkreetselt planeeriti X nime all tuntud kvartal.

Planeeringus nähti ette, et planeeringulahendus on jalakäijasõbralik: kogu planeeritud teedevõrk, v.a

Kai ja Laeva tn on ette nähtud jalakäijate liikluseks, uusi sõiduteid ei planeerita ja parkimine

kavandatud täies ulatuses maa alla. Detailplaneeringuga nähti ette laiendada kergliikluse alasid,

kavandatud ainult jalakäijatele mõeldud promenaad Linnahalli- kesklinna suunal. (Ka, II kd, lk 18).

Detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt on hoonestuse detailplaneerimise aluseks soovitatav

korraldada arhitektuurikonkurss (Ka, II kd, lk 21).

Tunnistaja R. T. ütlused (Ko, II kd, lk 62) kinnitavad, et kinnistule juurdepääs nähti detailplaneeringus

ette läbi Laeva ja Kai tänava ning väljapääsud läbi Laeva ja Poordi tänava T3 kinnistu. Lisaks

määratleti, et Poordi tänav on kõnnitee ehk jalakäijate ala. R. T. ütluste kohaselt 2006. a

detailplaneeringus ei nähtud ette servituuti.

23.12.2011 Tallinna Linnaplaneerimisameti poolt väljastatud ehitusloa nr 53535 punktis 2 ja 4 on viide

maa-alusele parklale ja joonisele 10300 (Ka, II kd, lk 31). Tunnistaja R. T. kinnitas, et ehitusloaga

nähti ette, et juurdepääs tuleb viia Laeva ja Kai tänavalt Poordi tänavale (Ko, II kd, lk 62).

Vaidlust ei ole ka selles, et oktoobris 2015 lõppenud arhitektuurikonkursi tulemusena tehti ettepanek

lahendada juurdepääs detailplaneeringus kavandatud Kai ja Laeva tänava asemel hoopis jalakäijatele

kavandatud Poordi tänava kaudu. (Ka, I kd, lk 1 pöördel, tunnistajad M.M. - Ko, I kd, lk 155 pöördel,

E. U. -Ko I kd, lk 134, R.T. - Ko II kd, lk 63 pöördel, I. T. – Ko I kd lk 189 pöördel).

Tallinna Linnaplaneerimisamet väljastas 11.03.2016 projekteerimistingimused nr PT232020, mis

täpsustas detailplaneeringu tingimusi (Ka, II kd, lk 35-44). Taas viidatakse vajadusele hoonestusviisi

valikuks korraldada arhitektuurivõistlus ja planeeringualale kavandatud teed, rattateed ja jalgteed on

ette nähtud avalikuks kasutamiseks, p 3.7.1 lubatud on hoonekompleksi teenindamiseks vajalikud

pandused kavandada Soolalao ja Linnahalli vahelise jalakäijate promenaadi alale (Ka, II kd, lk 36, 38).

Projekteerimistingimuste punktis 3.9.9 keelati kavandada Kai tänava ja Laeva tänava tänavaruumi

täiendavaid autode panduseid (ibid, lk 39), keelatud on katta katustega Soolalao ja Linnahalli

ühendava jalakäijate promenaadi ja vanalinna vaatekoridoride ala (ibid, lk 42). Sellist muudatust

võrreldes detailplaneeringuga peeti vajalikuks, et tagada jalakäijatele piisava laiusega, mugavad ja

ohutud liikumisalad ning kavandada Laeva tänavale trammitee (ibid, lk 42). Projekteerimistingimustes

väljendatuga tekkis ka nõue lahendada võimalikud avaliku kasutamisega seotud küsimused

asjaõiguslike kokkulepetega kinnistu omaniku ja Tallinna linna vahel (ibid, lk 42).

Eelnevast tingituna esitas OÜ X juhatuse liige R. T. 10.05.2017 Kai tn

x, Kuunari tn x ja Laeva tn

x kinnisasjade omanikuna taotluse Tallinna Linnavaraametile (edaspidi LVA) Tallinna linna omandis

olevatele Kai tn T1 ja Poordi tn T2 kinnisasjadele allaehitusservituudi seadmiseks, et rajada OÜ P

kinnisasjadele rajatava maa-aluse parkla jaoks maa-alune tunnel ja väljasõidutee Ahtri tänavale 6.

Taotlus edastati LVA juhataja P. P. poolt lahendamiseks juriidilise osakonna juhatajale T. M. (P, I kd,

lk 121, 140, M, linnaametnike arvutid ja mobiilid- T.M. 4.3.15eml).

10. juuli 2018.a tellimiskirjaga nr 12.-5/18/4268, milline saadeti 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ-le,

paluti LVA poolt hinnata ühekordse juurdepääsu ja allaehitamisservituudi tasu Tallinnas Poordi tn T1,

Poordi tn T2 ja Kai tn T1 kinnistutel. Maatükkide sihtotstarbeks on märgitud äri- ja elamumaa.(Ka, I

kd, lk 5)

Servituudi tasu turuväärtus on 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ hindajate (P. R., kinnitaja K. S.) poolt

leitud 25. juuli 2018 koostatud eksperthinnangus nr 1129/0718H. Hindamisaktist nähtuvalt on

hinnangu andmisel lähtutud hindamistellimuses märgitud eeldusest, et hinnatav servituudiala on Laeva

tn x, Kuunari tn x ja Kai tn x kinnistute osa ning nende sihtotstarve on äri ja elamumaa. Servituudi

tasuks on 420 eurot/m2, servituudiala suurust arvestades saadi tasuks 804 340 eurot (P, I kd, lk 51-65).

Viimati nimetatud tasusummat tunnistaja M. M. sõnul korrigeeriti servituudi alade suuruse

muutumisega ja õige pindalaga läbi korrutades saadi tulemuseks 776 580 eurot (Ko, I kd, lk 154).

Vaidlust ei ole ka selles, et OÜ X ei olnud 1Partner Kinnisvara poolt saadud servituudiala hinnaga

nõus. Sellest tingituna käivitusid 2019.a kevadest OÜ X ja LVA vahel läbirääkimised

servituudikokkuleppele jõudmiseks (P, I kd, lk 121). Nii esitas R. T. 07.05.2019 taas taotluse

allaehitamisservituudi seadmiseks koos nendepoolse ettepanekuga hinnastamise osas (P, I kd, lk 101;

M, Linnavaraameti dokumendid, 4.5.1, 4.5.2). Taotluse kohaselt tegi R. T., võttes aluseks samaväärsed

varem linna maale seatud allaehitamisservituudid, ettepaneku servituudi hinnaks 150 000 eurot, mis

tasutakse kolmes osas. Taotluses on viide lisaks OÜ X servituudiala suurusele ja hinnale ka

Rotermanni (2015) servituudiala suurus 501m2 hinnaga 65 500 eurot, tasumine kolmes osas 3x21 850.

Taotlus on edastatud T.M. menetlemiseks. (P, I kd, lk, 122; M, Linnavaraameti dokumendid 4.6.1).

30.mail 2019 TLV maaomandi küsimuste lahendamise alatise komisjoni koosoleku protokollist nr

XXV nähtuvalt nõustuti servituudi seadmisega linna omandis olevatele Poordi tn T1, Poordi tn T2 ja

Kai tn T1 kinnisasjadele. (M, LVA, 4.3.1)

2019.a kevadest alates on OÜ X korduvalt pöördunud LVA poole allaehitamisservituudi hinna osas

ning on toimunud ka LVA ametnike ja OÜ X esindajate omavahelisi kohtumisi. Kohtumised on

toimunud näiteks 07.10.2019, 09.12.2019.a.

30.07.2019 on OÜ X esindaja vandeadvokaat T.V. pöördunud ka abilinnapea E. V. poole kirjaga

vaadata LVA-s ümber servituudi tasu ning et tasu arvutamisel ja metoodika ning kordajate valikul ei

pandaks X OÜ-d halvemasse olukorda võrreldes sama piirkonna teiste isikutega, kelle kasuks on

servituudid seatud. (M, Linnavaraameti dokumendid 4.8.6).

28.10.2019 saadeti LVA-le järjekordne kiri, milles väideti taaskord, et linna poolt tellitud

eksperthinnang lähtus valest eeldusest (sihtotstarve äri- ja elamumaa). Lähtuda tulnuks eeldusest, et

tegemist on transpordimaaga ja koos kirjaga saadeti LVA-le enda tellimusel koostatud

Kinnisvaraekspert OÜ eksperdi A. T. ja RE Kinnisvara AS eksperdi M. M. eksperdiarvamused

servituudi hinna kohta.

29.11.2019 OÜ-le X saadetud vastuskirjas nr 6.-2/5765-2 on LVA märkinud, et allaehitamisservituudi

tingimuste osas vaidlust poolte vahel ei ole, v.a servituuditasu, mille kohta kirjutati, et LVA jääb oma

seisukoha juurde, et see on leitud nõuetele vastavalt. Samas kirjas tehti OÜ X esindajatele ettepanek

kohtuda LVA-s 09.12.2019.a.

Nimetatud kuupäeval kohtumine toimus, kuid pooled jäid oma seisukohtadele kindlaks ja ühist

lahendust ei leitud.

19.detsembril 2019.a saatis R. T. e-kirja Tallinna linnapeale M. K.le tema e-posti aadressile xxx, kes

on selle kirja 13.01.2020 edasi saatnud K. O.le (P, I kd, lk 113). Kirjas selgitas R. T. servituudi

seadmisega kujunenud olukorda, tõi välja kaks täpsustamist vajavat küsimust: juurdepääsuservituutide

seadmine ja hoonestustähtaja pikendamine ning kuivõrd OÜ X ja LVA ei ole enam kui 6 kuud

kestnud aktiivsete läbirääkimiste tulemusel nende küsimuste osas lahenduseni jõudnud, palus linnapea

abi olukorra lahendamisel ja teatas, et on valmis linnapeaga kohtumiseks, et selgitada olukorra sisu ja

tõsidust ning otsida üheskoos lahendusi. (M, linnavalitsuse dokumendid, 4.3.2)

Tulenevalt asjaolust, et 2020.a veebruari alguseks ei olnud R. T. Tallinna linnapealt tagasisidet oma

saadetud kirjale saanud, kohtusid 09.02.2020.a Tallinnas Peterburi tee 2 asuvas T1 Mall of Tallinn

kohvikus „X“ Hillar Teder ja Mihhail Korb, kus Mihhail Korb tundis huvi, kas linnapea on R. T.

ühendust võtnud. Saanud Hillar Tederilt eitava vastuse, lubas Mihhail Korb linnapeaga uuesti rääkida.

Samal kohtumisel hakkas Hillar Teder rääkima muude teemade hulgas ka tema poolt MTÜ-le Eesti

Keskerakond (edaspidi Keskerakond) annetuse tegemisest seoses lähenevate kohalike omavalitsuse

valimistega. Prokuratuur on need kaks eraldi teemat sidunud üheks tervikuks ja leidnud, et Hillar

Teder ning Mihhail Korb panid kohvikus toime kuriteo – mõjuvõimuga kauplemise.

Mõjuvõimuga kauplemine kui kuritegu käsilolevas kriminaalasjas eeldab, et Hillar Tederi poolt

kohtumisel pakutud annetus Keskerakonnale oli vastuteene Mihhail Korbi poolt Hillar Tederile

lubatud M. K. mõjutamise eest ja et nii Hillar Teder kui Mihhail Korb said sellest just niimoodi aru ja

olid selles üksmeelel. Teise eeldusena tuleb tuvastada, kas Mihhail Korbil oli mõjuvõimu Tallinna

linnapea M. K. üle ning kolmanda eeldusena, kas M. K. mõjutamisega taotleti viimaselt OÜ-le X

avaliku huvi seisukohalt ebavõrdset ja põhjendamatut eelist.

Ükski süüdistatavatest end neile esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Süüdistatavatele esitatud süüdistus kajastab mõjuvõimuga kauplemise kolme eesmärki ehk kolme

avaliku huvi seisukohast põhjendamatu ja ebavõrdse eelise saamist. Esiteks, süüdistusaktis leheküljel

15 - OÜ-le X võimaluse saamine tasuda OÜ X huvides seatava allaehitusservituudi kokkuleppe

sõlmimise eest OÜ X soovitud, mitte Tallinna Linnavalitsuse ametnike määratud hinnaga. Teiseks,

samal leheküljel – saada võimalus rääkida kõnealuse servituudi hinnatingimuste osas Tallinna

Linnavalitsuse ametnikega läbi korduvalt ka tingimustes, kus Tallinna Linnavalitsus oli servituudi

hinna osas juba seisukoha kujundanud. Kolmandaks, süüdistusakti lk-l 18 on mõjuvõimuga

kauplemise eesmärgina kajastatud Hillar Tederi soovi, et Mihhail Korb korraldaks Tallinna

linnavalitsuse esindajate kohtumise R. T..

Kohtuvaidlustes jäi kõlama prokuröri versioon, et mõjuvõimuga kauplemise eesmärk oli saavutada OÜ

X ebavõrdne ja põhjendamatu kohtlemine servituudi seadmise menetluse käigus, mitte aga servituudi

lõpphinna muutmine ehk alandamine. Prokurör leidis, et Tallinna Linnavalitsuse ja OÜ X tehing

servituudi seadmiseks toimus ebavõrdsetel ja ebaõiglastel alustel, OÜ-d X avaliku huvi seisukohalt

ebavõrdselt koheldes.

Seega puudub prokuratuuril süüdistatavatele esitatud etteheidete osas konkreetsus. Kui prokurör on

kohtuvaidlustes mingis osas süüdistusest loobunud, tuleb see süüdistuse osa otsuse tegemisel

käsitlemata ja analüüsimata jätta.

Eeltoodust tulenevalt ei käsitle kohus mõjuvõimuga kauplemise eesmärgina ning põhjendamatu ja

ebavõrdse eelisena servituudi hinna alandamise soovi, kuivõrd prokurör on sellest kohtuvaidlustes

loobunud.

Süüdistuse kohaselt sündis Hillar Tederi, Mihhail Korbi ja Keskerakonna vahel mõjuvõimuga

kauplemise kokkulepe 09.02.2020.a Tallinnas ostukeskuse T1 Mall of Tallinn asuvas X kohvikus

Hillar Tederi ja Mihhail Korbi kohtumisel.

Sellise kohtumise toimumine on tõendatud 19.01.2021.a koostatud jälitustoimingu protokollidega

(varjatud jälgimine ja vestluse pealtkuulamine) ning vestluse salvestusega.

Süüdistuse kohaselt palus Hillar Teder nimetatud kohtumisel, et Mihhail Korb kasutaks oma erakonna

juhtivtöötaja staatusest tulenevat mõjuvõimu ja korraldaks OÜ-d X huvitava servituudi hinna teemal

Tallinna Linnavalitsuse esindajate kohtumise R. T. (süüdistusakti lk 18). Kohus leiab, et juba taoline

väide ei vasta tõele. Jälitustoimingu protokollist ja vestluse salvestusest tulenevalt ei palunud Hillar

Teder Mihhail Korbil korraldada kohtumist Tallinna Linnavalitsuse esindajatega. Kohtumisel küsis

Mihhail Korb ise esimesena Hillar Tederilt, kas linnapea on võtnud ühendust ja saanud eitava vastuse,

lubas veelkord M.K. rääkida. Samast vestlusest nähtub, et Mihhail Korb oli teadlik sellest, et R. T. oli

2019.a. detsembris saatnud Tallinna linnapeale kirja, milles palus linnapea abi servituudi seadmise

küsimuse lahendamisel ja soovis linnapeaga sel teemal kohtuda. M.Korb: „Aga linnapeal on sad-sada

miljon asju ja ma rääkisin temaga siis kohe, kui te saatsite…. Ja K. võttis telefoni. K.l on telefonis oli

see meil (e-kiri). Ta otsis seda, ta otsis ja leidis kohe nagu…. Siis ta ütles mulle – jaa, ma sain aru, ma

tegelen“ (jälitusprotokoll 09.02.2020 kl 18.23 kuni 19.00 Hillar Tederi ja Mihhail Korbi

asukohavestlus Kaubanduskeskuses T1 Mall of Tallinn asuvas kohvikus X, salvestise positsioonilt

12.37 kuni salvestise positsioonini 18.55, lk 10).

Kuigi Hillar Tederi ja Mihhail Korbi vestluse sisuks oli OÜ X juhatuse liikme R. T. soov kohtuda

Tallinna linnapeaga, ei nähtu jälitusprotokollis kajastatud vestlusest ka seda, et Hillar Teder oleks

palunud Mihhail Korbil kasutada oma mõjuvõimu M. K. üle või et M. K. oleks ise kordagi avaldanud,

et omab Tallinna linnapea üle mingit mõjuvõimu ja saab suunata või kujundada tema seisukohti,

otsuseid.

KarS § 2981 tunnustega kuriteo toimepanemises isikute süüditunnistamiseks tuleb tuvastada, kas nende

vahel oli sõlmitud ebaõiguskokkulepe ehk mõjuvõimuga kauplemise kokkulepe. Arutatavas

kriminaalasjas on seega keskseks küsimuseks, kas Hillar Tederi ja Mihhail Korbi vahel oli 09.02.2020

kohtumisel üksmeel selles, et Hillar Tederi poolt Keskerakonnale pakutud annetus oli vastutasu selle

eest, et Mihhail Korb lubas rääkida M. K. R. T. kohtumise soovist linnapeaga, kas Mihhail Korb omas

M. K. üle tegelikku mõjuvõimu ning kas Hillar Tederi eesmärk oli saada OÜ-le X avaliku huvi

seisukohast põhjendamatu ja ebavõrdne eelis.

Kohus leiab, et sellise ebaõiguskokkuleppe sõlmimine ei ole tõendatud. 09.02.2020.a kohtumisel X

kohvikus rääkisid Hillar Teder ja Mihhail Korb paljudest erinevatest asjadest, sealhulgas ka OÜ X

allaehitamisservituudiga seonduvate läbirääkimiste seiskumisest. Mihhail Korb tundis huvi, kas

linnapea on võtnud peale R. T. poolt eelmise aasta detsembris saadetud kirja temaga ühendust, mille

peale vastas Hillar Teder eitavalt ja selgitas, et Linnavaraameti töötajad püüavad teda blokkida igas

asjas. Seda kuuldes pakkus Mihhail Korb ise veelkord aidata R.T. saada linnapeaga kontakti, lubades

M. K. sel teemal rääkida.

Umbes 15 minutit hiljem, kui vahepeal oldi räägitud hoopis muudel teemadel, viis Hillar Teder jutu

kohalikele valimistele ja pakkus, et võib Keskerakonnale annetada miljon eurot. H.Teder: „Et mina

võin, mina võin ikkagi mingi-mingi milli ma venitan välja, ütleme kuni valimisteni“ (jälitusprotokoll

09.02.2020 kl 18.23 kuni 19.00 Hillar Tederi ja Mihhail Korbi asukohavestlus Kaubanduskeskuses T1

Mall of Tallinn asuvas kohvikus X, salvestise positsioonilt 34.04 kuni salvestise positsioonini 35.38, lk

14).

Seega on Mihhail Korbi lubaduse rääkida linnapeaga R. T. kohtumise teemal ja Hillar Tederi

pakutava annetuse teema vahel oluline ajaline vahe, mistõttu neid omavahel seostada on meelevaldne.

Jälitusprotokoll, samuti vestluse salvestus ei tõenda, et Hillar Teder lubas Keskerakonnale annetada

sellepärast, et Mihhail Korb lubas linnapeale meelde tuletada R. T. soovi temaga kohtuda ja ka

vastupidi, et Mihhail Korb nõustus Hillar Tederi pakutava annetusega sellepärast, et pidas seda

vastuteeneks tema poolt lubatud meenutamise eest M. K. R. T. kohtumise soovist linnapeaga. Oletada

ju võib, et annetuse tegemist mõisteti mõlemapoolselt vastutasuna linnapeaga rääkimise eest, et R. T.

saaks ikka temaga kohtuda, kuid kui puuduvad sellekohased veenvad tõendid, ei saa pelgalt oletusele

rajada süüdimõistvat kohtuotsust. Kohus nõustub kaitsjate seisukohaga, et Hillar Teder rääkis

09.02.2020 kohtumisel lähenevate kohalike valimistega seonduvalt Keskerakonnale annetamisest

seostamata seda OÜ X allaehitamisservituudi küsimusega ja Mihhail Korbi lubadusega aidata kaasa,

et R. T. saaks kohtuda linnapeaga. Ka ei ole tõendamist leidnud, et Mihhail Korb oleks väljendanud

mingil äratuntaval viisil nõusolekut mõjutada M. K. R.T. kohtuma Keskerakonnale annetuse saamise

eesmärgil, sest jälitusprotokollist nähtuvalt lubas Mihhail Korb M. K. rääkida enne, kui Hillar Teder

üldse alustas juttu Keskerakonnale plaanitava annetuse teemal.

Tunnistajana üle kuulatud R. T. ütlustest tuleneb, et viimane pöördus Mihhail Korbi poole ise 2019.a.

detsembris uurimaks, kas ja kuidas oleks mõistlik Tallinna linnapea poole pöörduda. Mihhail Korb

selgitas R. T. linnapea poole pöördumise korda ja soovitas kohe selgelt ja arusaadavalt asjast rääkida.

Jälitusprotokollis kajastatud 09.02.2020.a Hillar Tederi ja Mihhail Korbi vahelisest vestlusest nähtub

seegi, et peale R. T. poolt linnapeale saadetud esimest kirja oli Mihhail Korb sellest kirjast ja R. T.

soovist linnapeaga kohtuda linnapeaga ka rääkinud. H.Teder: „…R. tegi detsembril K.nimele ühe kirja.

Et äkki saaks talle ühe kohtumise teha Kõl…K..“ M.Korb vastab: „Ma rääkisin K. sellest.“.

((jälitusprotokoll 09.02.2020 kl 18.23 kuni 19.00 Hillar Tederi ja Mihhail Korbi asukohavestlus

Kaubanduskeskuses T1 Mall of Tallinn asuvas kohvikus X,lk 9).

Seega oli Mihhail Korb juba mitu kuud enne 09.02.2020.a Hillar Tederiga toimunud kohtumist

hakanud iseseisvalt tegelema R. T. sooviga arutada servituudiga seotud küsimusi linnapeaga, s.t

suhtles M. K. selleks, et R. T. saaks võimaluse M. K. kohtuda.

Kõige eeltoodu alusel ei ole tõendamist leidnud ebaõiguskokkuleppe sõlmimine Hillar Tederi ja

Mihhail Korbi vahel. Kohtumisel lubas Mihhail Korb Hillar Tederile veelkord rääkida linnapeaga

sellest, et R. T. soovib temaga kohtuda ning veerand tundi hiljem Hillar Tederi poolt jutuks võetud

Keskerakonna rahaline toetamine ei olnud sellega kuidagi seotud. On üldteada ja ei ole midagi tavatut

selles, et kohtumistel räägitakse omavahelises vestluses erinevatel teemadel, erinevatest probleemidest.

Kuigi prokuratuur on veendunud, et Hillar Tederi poolt lubatud rahaline toetus on just seotud Mihhail

Korbi lubadusega aidata kaasa sellele, et R. T. saaks linnapeaga kohtuda ja servituudi teemat arutada,

siis kohus sellist seost esitatud tõenditest välja ei loe.

Prokurör viitas süüdistuskõnes mitmetele telefonikõnedele, mis pidanuksid tõendama

ebaõiguskokkuleppe olemasolu, milledes Hillar Teder ja Mihhail Korb väidetavalt täpsustasid

ebaõiguskokkuleppe tingimusi ning jõudsid ühisele arusaamisele, et kõnealuse ebaõiguskokkuleppe

tingimuseks on servituudi hinnavaidluse lahendamine kiirelt, M. K. kaasates ja tingimusel, et

servituudi hinda alandatakse selliseid põhimõtteid järgides, mida OÜ X oluliseks peab.

Viidatakse 03.03.2020 kell 15.53 Hillar Tederi ja Mihhail Korbi vahel peetud telefonivestlusele, milles

räägiti, et oli mingi kohtumine (ilmselt pidas Mihhail Korb silmas 27.02.2020 linnavalitsuse

kabinetiistungit, kus M. K. palus anda endale OÜ X servituudi seadmise tasuga seotud probleemist

ülevaate ja kus E.-A. K. teatab, et OÜ X esindajad soovivad linnapeaga kohtuda ja M. K. otsustab nad

ära kuulata ning määrab OÜ X esindajatega kohtumise 5. märtsile) ja milles Mihhail Korb mainib, et

„…eesmärgid on selged, mida on vaja nagu, mida on vaja saavutada“. Prokurör leidis, et oleks

tarbetu tingimustes, kus Mihhail Korbi tegevuse eesmärgiks olnuks pelgalt R. T. ja M. K. kohtumise

korraldamine, veel kohtumise korraldamise järel muudest eesmärkidest rääkida ja jõuab järelduseni, et

seega korraldas Mihhail Korb kohtumist M. K. selge sihiga aidata kaasa OÜ X servituudi hinna

küsimuse lahendamisele.

Kohtu hinnangul see nii oligi. Kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt oli ju Mihhail Korb teadlik sellest,

mis eesmärgil R. T. linnapeaga kohtuda soovib, mistõttu selles telefonivestluses „eesmärkidest“

rääkimine ei tõenda kuidagi ebaõiguskokkuleppe olemasolu.

Ka on prokurör Hillar Tederi ja Mihhail Korbi 24.03.2020 kell 11.53 telefonikõnes räägitu põhjal

leidnud, et Mihhail Korb seostas Hillar Tederi poolt lubatud annetuse erakonna teenetega Hillar Tederi

ees. Telefonikõne oli järgmine: M.Korb: „Hillar, tahtsin küsida, vaata sul olid siin mõned

ettepanekud, varem… siin nagu, ütleme niiviisi, kuidas öelda, inimesed muretsevad teiste asjade

pärast, aga et kui sina… kui sa nagu noh, kui sa saaks natuke meie asju… peale mõelda ka, ma oleks

sulle … nagu tänulik, et et…“. Prokuröri arvates mõtles Mihhail Korb väljendiga „inimesed

muretsevad teiste asjade pärast“ Hillar Tederi huvides tegutsenud erakonnaliikmeid, „meie asjade

peale mõtlemise“ all aga Hillar Tederi lubadust erakonnale annetada.

Kohus on seisukohal, et ka prokuröri poolt viidatud fraasid eelpoolnimetatud telefonivestluses ei

tõenda mingilgi viisil ebaõiguskokkuleppe sõlmimist 9.02.2020.a. Jälitusprotokollis on 24.03.2020

enne teksti „ salvestise positsioonilt 06.12. kuni salvestise positsioonini 07.05 leiab aset alljärgnev

vestlus“ kajastatud lühidalt sellele eelnevat vestlust, milles räägitakse, et Hillar Teder viibib Peterburis

ja millega ta seal tegeleb, samuti räägitakse koroonaviirusest ja karantiinis viibimisest. On üldteada, et

12.03.2020 kuulutati Eestis seoses koroonaviiruse levikuga välja eriolukord ning et koroonasse

haigestumine leidis aset ka paljudes teistes riikides. Sellest tingituna ei ole välistatud ja on isegi usutav

ja mõistetav, et inimeste muretsemiste all võis Mihhail Korb mõelda hoopis inimeste ja ettevõtjate

muret koroonasse haigestumiste pärast ja selle mõjust majandusele. Kui ei ole teada, mida tegelikult

Mihhail Korb teiste inimeste muretsemise all mõtles, ei ole õige prokuratuuri seisukoht tõlgendada

seda teda süüstavalt. Kohtu hinnangul ei ole võimalik selles vestluses väljendatud eelpoolnimetatud

fraasidest välja lugeda, et Hillar Tederi pakutav annetus Keskerakonnale oli seotud Mihhail Korbi

lubadusega rääkida M. K. R. T. kohtumise soovist.

Prokurör seostas ebaõiguskokkuleppe tõendatust ka sellega, et Hillar Teder annetas Keskerakonnale

esimest korda 2020.aastal raha alles 01. juulil, milliseks ajaks oli lahenenud OÜ X servituudi hinna

vaidlus, kuigi tema finantsseisund võimaldas seda teha ka varem. Näiteks aprillis annetas ta 5000 eurot

E.S. sünnipäevapeo korraldajatele ja andis raamatupidajale korralduse teha 120 000-eurone ülekanne

abikaasale. Samas väidab prokurör kohtuvaidlustes, et see, et Hillar Teder ei soovinud

Keskerakonnale annetust teha enne, kui Keskerakonna poolt lubatu on lõplikult täidetud, on tema poolt

püstitatud hüpotees.

Kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et Hillar Teder ei annetanud Keskerakonnale raha kohe peale

09.02.2020.a. kohtumist, vaid tegi seda 01.juulil, alust seostada annetuse lubamist Mihhail Korbi

lubadusega rääkida või tuletada M. K. meelde, et R. T. soovib linnapeaga kohtuda. 09.02.2020.a.

kohtumisel ei rääkinud Hillar Teder Keskerakonnale annetuse tegemise tähtaegadest, vaid ütles, et

kuni valimisteni venitab välja. Seega oli tema enda otsustada, millal ja kellele ta mingisugused

summad annetab ning seostada annetuse tegemist alles 01. juulil sellega, et ta ootas kuni servituudi

seadmine on saanud lõpliku lahenduse, on meelevaldne ja seda võib tõesti käsitleda vaid hüpoteesina.

Süüdimõistva otsuse tegemiseks KarS § 298

1 lg 1 järgi peab kuriteo objektiivse koosseisu täitmiseks

olema tõendatud ka see, et Mihhail Korb omas mõjuvõimu Tallinna linnapea M.K. üle.

Vaidlust ei ole selles, et Mihhail Korb töötas ajavahemikul 2017.a juulist kuni 12.01.2021

Keskerakonna peasekretärina ning Keskerakonna põhikirja p 8.2 kohaselt korraldab peasekretär

erakonna tööd ja juhib erakonna bürood. Süüdistusakti kohaselt seisnes Mihhail Korbi mõjuvõim M.

K. üle selles, et peasekretär vastutab ka erakonna rahastamise korraldamise eest ning tulenevalt sellest

ja ka isikuna, kes korraldab erakonna tööd, omab Mihhail Korb tegelikku mõjuvõimu Keskerakonna

liikmete üle, sealhulgas poliitiliselt valitavatel ametikohtadel töötavate liikmete üle. Prokuröri

seisukohast tulenevalt sai Mihhail Korb faktiliselt suunata erakonna poliitilisi otsuseid ja selline

mõju tulenes tema positsioonist erakonnas ja ka piisavast autoriteedist Keskerakonna liikmete seas.

Kohtu hinnangul ei ole siiski tõendatud süüdistuse väide Mihhail Korbi mõjuvõimust M. K. üle.

Keskerakonna põhikirja p 4 kohaselt on Keskerakonna juhtorganid kongress, volikogu ja juhatus.

Juhatuse tööd juhib erakonna esimees, keda vajadusel asendavad aseesimehed ning igapäevases töös

toetavad erakonna peasekretär ja erakonna büroo. Põhikirja p 4.1.11.7 kohaselt on juhatuse liikmete

valimine kongressi pädevuses ning põhikirja p 7.1 kohaselt juhib erakonna juhatus Keskerakonna

tegevust.

Vaidlus puudub selles, et Keskerakonna juhatuse liige oli 2020.a ka M. K. .

Vastavalt Keskerakonna põhikirja p-le 7.15.4 on juhatuse pädevuses kinnitada erakonna esimehe

ettepanekul ametisse erakonna peasekretär ja kinnitada tema ametijuhend ning otsustada temaga

töölepingu sõlmimise või selle lõpetamise üle. Seega allub peasekretär juhatusele ja tema liikmetele

ja täidab põhikirja p-st 8.1 tulenevalt juhatuse ja tema liikmete korraldusi. Tunnistajana kohtus ütlusi

andnud M. K. kinnitas, et peasekretär teenindab juhatust, tema ülesanne on asju korraldada, mitte

otsustada. Juhatus annab ülesandeid büroole ja kuna bürood juhib peasekretär, siis antakse ülesandeid

ja korraldusi kaudselt või otse ka peasekretärile. M. K. sõnul ei ole Mihhail Korbil olnud mingit mõju

tema linnapeaks saamise üle. Määravaks objektiivseks faktoriks on valimistulemused ja otsus, kes saab

linnapeaks, on kollegiaalne ja seda otsustab lõppkokkuvõttes Tallinna Linnavolikogu. Erakonna

peasekretäril ei ole mingit rolli poliitiliste ametnike kandidaatide valimisel või kandidaatide

nimetamisel (Ko II kd, lk 53, lk 53 pöördel, lk 48).

Ka Keskerakonna esindajana üle kuulatud J. A. selgitas, et peasekretär ei oma mingit mõjuvõimu

Keskerakonna juhatuse, selle liikmete ja aseesimeeste üle. Peasekretär allub esimehele, aseesimeestele

ja juhatuse liikmetele ja täidab nende poolt antud korraldusi. Peasekretär ei juhi, vaid korraldab

erakonna tööd, s.t igapäevast tööd vastavalt sellele, mida juhatus on otsustanud, milliseid suuniseid ja

ülesandeid andnud. J. A. kinnitas ka konkreetselt seda, et Mihhail Korbil ei ole mõjuvõimu M. K. üle.

(Ko II kd lk 99, lk 99 pöördel, lk 101 pöördel).

Sarnaselt eelnimetatud tunnistajatega on J. K., kes 2020.a oli Keskerakonna juhatuse liige, öelnud, et

erakonna peasekretäri roll oli erakonna büroo teenindamine, erinevate piirkondadega tegelemine,

valimiskampaania korraldamine, erakonna asjade korrashoidmine. Ta allub erakonna juhatusele.

Küsimusele, kas peasekretäril on ka roll erakonna rahastamise juures, vastas J. K. jaatavalt ja selgitas,

et peasekretär vaatab üle liikmemaksud, samuti on tal õigus suhelda ettevõtjatega, küsimaks neilt

maailmavaatelisi annetusi. Erakonnale laekunud annetuste kasutamise osas võib ta teha ettepanekuid,

kuid suuremat sõnaõigust tal ei ole, kandev roll on erakonna esimehel. (Ko II kd lk 24 pöördel, lk 58

pöördel).

Mihhail Korbi mõjuvõimu olemasolu või puudumise kohta M. K. üle on kohtus ütlusi andnud ka

tunnistaja E. V., kes käsitletaval perioodil oli Tallinna abilinnapea ja kelle kureerida oli LVA. E. V.

ütluste kohaselt sõlmib töölepingu peasekretäriga erakonna juht ja selleks annab juhatus, ka M. K.

koosseisus, eelnevalt nõusoleku, kas see kandidaat sobib. Juhatus saab anda peasekretärile

kohustuslikke korraldusi, aga vastupidi mitte (Ko II kd lk 40 pöördel, lk. 41).

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kogutud tõenditest ei nähtu, et Mihhail Korbil oleks peasekretärina olnud

mõjuvõimu temast Keskerakonna juhtimisstruktuuris kõrgemal positsioonil olnud juhatusse kuulunud

M. K. üle ja seda ka Tallinna linnapea suhtes. M. K. ütlustest tulenevalt on Tallinna linnapea

ametikoht poliitiline ja linnapea kandidaadi nimetamisel ja valimisel ei ole peasekretäril mingit rolli,

sellise ettepaneku Tallinna Linnavolikogule saab teha juhatus. Kuivõrd peasekretär juhatusse ei kuulu,

siis järelikult ei saa ta omada ka mõjuvõimu linnapea üle. Jälitusprotokollist nähtuvalt ei ole Mihhail

Korb 09.02.2020 kohtumisel X kohvikus ka väitnud Hillar Tederile M. K. üle mõjuvõimu olemasolust.

Ainuüksi asjaolu, et ta lubas linnapeale meelde tuletada ja linnapeaga uuesti rääkida R.T. poolt

saadetud kirjast ja selles avaldatud linnapeaga kohtumise soovist, ei tõenda tal mõjuvõimu olemasolu

M. K. üle ega ka selle väitmist Hillar Tederile. M. K. ja Mihhail Korb olid erakonnakaaslased ning

lubaduse andmist Hillar Tederile, et ta räägib veelkord linnapeaga sellest, et R.T. soovib servituudi

teemal temaga kohtuda, tulebki käsitleda kui palve edastamist erakonnakaaslasele, aga mitte kui

linnapea suhtes mõjuvõimu kasutamist, sest seda Mihhail Korbil linnapea üle ei olnud.

Prokurör on süüdistuskõnes öelnud, et „Sissejuhatavalt saab prokuröri hinnangul lähtudes

kohtuistungil uuritud tõenditest järeldada, et just M.Korbi poolne kontakt M.K. OÜ X küsimuses tõi

kaasa äriühingut huvitava tulemuse ning samuti seda, et M.Korb toimetas Keskerakonna esindajana

H.Tederiga kokkulepitud viisil just seetõttu, et teda motiveeris H.Tederilt oodatav vara

Keskerakonnale.

Kohus ei nõustu prokuröri sellise jäiga seisukohaga. Oli ju Mihhail Korb juba enne 09.02.2020.a

vestelnud M. K. R.T. saadetud kirjast linnapeale ja kohtumise soovist. Sel ajal ei olnud Hillar Teder

annetusest veel midagi rääkinud. Asjaolu, et esimesele kirjale M. K. ei reageerinud, et tähenda

automaatselt seda, et just Hillar Tederi poolt annetuse lubamine Keskerakonnale 09.02.2020.a

kohtumisel Mihhail Korbiga pani linnapea tegutsema. On üldteada, et Tallinna linnapea ei jõua ega

peagi kõikide talle saadetud kirjadega ise tegelema, mistõttu ta saadab kirjad edasi oma nõunikele

lahendamiseks ja ettepanekute tegemiseks. Mõned kirjad võivad ka jääda tähelepanuta. Nii saadeti ka

R. T. esimene kiri edasi nõunikule K. O.. Võimalik, et M. K. edastas 13.01.2020.a. Stenbocki majas

viibides R.T. esimese kirja edasi oma nõunikule Mihhail Korbi poolse meeldetuletuse järgselt. Kui see

nii oli, sest otsesed tõendid selle kohta puuduvad, siis näitab seegi, et Mihhail Korbi meeldetuletus M.

K. ei olnud ega saanudki olla seotud Hillar Tederi poolse hilisemalt pakutud annetusega

Keskerakonnale.

Miks K.O. selle kirjaga ei tegelenud, mis sellest kirjast edasi sai, ei ole kohtul teada. Prokuratuur ei

ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta.

R. T. teise kirja, milles ta kirjutas, et võrreldes 19.12.2019 seisuga ei ole toimunud olulisi

edasiminekuid Tallinna LVA ja X vahelistes läbirääkimistes ja palus linnapeaga kohtumist, leidmaks

olukorrale kiire ja kõigi osapoolte huve arvestav lahendus, arutamisele võtmist linnapea juures ei saa

pidada Mihhail Korbi teeneks, sest M. K. ei otsustanud koheselt peale kirja saamist R.T. kohtumise

korraldada, vaid edastas ka selle kirja oma nõunikule, seekord E. A. K.le.

Tunnistajana kohtus ütlusi andnud E. A. K. kinnitas, et tema roll selle kirjaga seoses oli kirja sisuga

tutvumine, oma arvamuse kujundamine ja ettepaneku tegemine, mida selle küsimusega edasi teha.

Kirja lugedes tekkis ka tunnistajal küsimus, miks need protsessid on nii kaua veninud ja ta otsustas, et

oleks mõistlik osapooled kokku kutsuda ja ühiselt probleem läbi arutada. Kuivõrd talle tundus see

pöördumine niivõrd olulisena ja tähelepanuväärivana, ei kaalunud ta selle edastamist abilinnapeale või

LVA-le, vaid leidis, et need on linnapea tasandil arutamist vajavad küsimused, sest tegemist oli

linnaruumiliselt olulise asukohaga ja objektiga. Seega edastas ta oma seisukoha linnapeale, tehes

ettepaneku korraldada kohtumine ja leida sobiv aeg. Kuna ta esitas linnapeale kaalukad argumendid

kohtumise vajalikkusest, siis kohtumine R. T. ja LVA ametnike vahel toimuski 5.03.2020.a.

Kohtumisel käsitleti ühe teemana servituudi tasu ja linnapea otsustas, et selle küsimusega peab

abilinnapea E. V. koos LVA-ga edasi tegelema (Ko II kd lk 7-8).

5.03.2020.a. kohtumise korraldamise kohta on ütlusi andnud ka tunnistaja M. K. ja nende ütluste

kohaselt saatis ta teise R. T. e-kirja edasi E. A. K., kes tegi ettepaneku, et teema on piisavalt oluline, et

seda arutada. Lõpliku otsuse kohtumine korraldada tegi tema (linnapea). Samuti tuleneb M. K.

ütlustest, et ta ei jõua kõiki koosolekuid ise põhjalikult ette valmistada, mistõttu ta palus kolleegide abi

probleemi olemuse selgitamiseks. (Ko, II kd lk 11, lk 11 pöördel).

Ka tunnistajana üle kuulatud E. V. ütlustest tulenevalt ei otsustatud 05.03.2020.a koosolekul

servituuditasu alandamist OÜ X soovitud tasuni ehk siis see koosolek ei toonud kaasa äriühingut

huvitavat tulemust, vaid linnapea kuulas osapooled ära ja palus viia läbirääkimised lõpuni, sest LVA

oli servituudi seadmise protsessiga küllalt kaua menetlenud. (Ko II kd, lk 33 pöördel).

T. M. ütlused kinnitavad, et linnapea käsitles 05.03.2020 kohtumisel OÜ X projekti vajalikkust linnale

ja selle ala edasist arendamist, avalike teede väljaehitamist ja kinnistu hoonestamist. Kohtumisele

järgnes E. V. korraldus, et läbirääkimisi tuleb jätkata ja asi lahendada (Ko I kd, lk 13-13 pöördel).

Seega ei tulene viidatud tõenditest, et ainuüksi Mihhail Korbi poolt M. K. mõjutamise tulemusena

(nagu väidab süüdistus), saavutas R.T. kohtumise linnapeaga, vaid kirjas püstitatud probleemi

arutamise vajalikkuse üle otsustas esmajärjekorras linnapea nõunik E. A. K.. Kui tema oleks leidnud,

et servituudi teemalisse arutellu linnapea kaasamine ei ole vajalik, ei oleks ilmselt ta selle ettepaneku

linnapeale teinud ja R.T. kohtumist linnapeaga ei oleks aset leidnud. E.A. K. mõjutamist Mihhail

Korbi poolt ei ole selles menetluses tuvastatud.

Süüdistuskõnes avaldas prokurör kindlat veendumust selles, et 09.02.2020.a Hillar Tederi ja Mihhail

Korbi vahelises vestluses X kohvikus kajastus selgelt Hillar Tederi soov, et Mihhail Korb kasutaks

mõjuvõimu M. K. üle. See avaldumine seisnes selles, et Hillar Teder tegi Mihhail Korbile ettepaneku

korraldada kohtumine R.T. ja M. K. vahel. Prokurör viitab siinjuures Hillar Tederi poolt öeldule:

„Aga, et see…Vaata, ta tegi see…R. tegi detsembril K. nimele ühe kirja. Et äkki saaks talle kohtumise

teha Kõl…K.?“

Kohtule on ebaselge, millest tulenevalt prokurör leiab, et tsiteeritu viimane fraas on just Hillar Tederi

enda poolt väljendatud soov Mihhail Korbile, aga mitte R. T. kirja kirjutamise põhjuse avaldamine – et

R. T. kirjutas M. K. sellepärast, et tahtis M. K. kohtuda. Samast vestlusest ju nähtub, et Mihhail Korb

oli varasemalt teadlik R. T. kirjast linnapeale ja kohtumise soovist, olles sel teemal enne Hillar

Tederiga kohtumist M. K. rääkinud. Kuulnud Hillar Tederilt, et R. T. kirjale ei ole vastatud, lubas

Mihhail Korb ise veelkord M. K. rääkida.

Isegi kui nõustuda prokuröriga, selles, et lause „Et äkki saaks talle kohtumise teha Kõl…K.“ oli Hillar

Tederi palve Mihhail Korbile, siis see lause ei tõenda kohtu hinnangul Hillar Tederi arusaamist ega

arvamist, et Mihhail Korbil on tegelik mõjuvõim M. K. üle ja et viimane just Mihhail Korbi poolt

mõjuvõimu kasutamise tulemusena otsustab kindlasti R. T. kohtuda. Hillar Tederil ei olnud ju

teadmata, et nii Mihhail Korb kui M.K. kuuluvad Keskerakonda ja erakonnakaaslased ikka lävivad

üksteisega ning et M. K. rääkimine nagu seda väljendas Mihhail Korb ise, ei tähenda mõjuvõimu

omamist M. K. üle.

Kohtuvaidlustes viitas prokurör sellele, et mõjuvõimuga kauplemise kuriteokoosseisu täitmiseks ei pea

olema tegelik mõjuvõim, vaid koosseisu täitmiseks piisab, kui isik räägib, et tal on mõjuvõim

ametiisiku üle. Tõepoolest KarS § 2981 objektiivse koosseisu moodustab mitte üksnes ametiisiku üle

tegeliku mõjuvõimu omamine, vaid piisab ka sellise mõjuvõimu väitmisest. Kui aga vaadata

süüdistusakti, siis selles on selgelt öeldud, et räägitakse Mihhail Korbist kui tegelikku mõjuvõimu

omavast isikust Tallinna linnapea üle, mitte isikust, kes väidab endal olevat mõjuvõimu M. K. üle.

Kohus peab lähtuma süüdistusest ja jääma selle piiridesse. Pealegi ei tulene ühestki Hillar Tederi ja

Mihhail Korbi omavahelisest vestlustest, et Mihhail Korb oleks midagi seesugust väitnud või kuidagi

Hillar Tederile mõista andnud, et tal on M. K. üle mõjuvõimu ja ta saab sellest tulenevalt teda

mõjutada X servituudiga seoses firmale kasulikke otsuseid vastu võtma. See, et Mihhail Korb suhtleb

M. K. ei tähenda ega tõenda mõjuvõimu olemasolu.

Tõendite kogumis hindamise tulemusena leiab kohus, et lisaks süüdistatavate vahel

ebaõiguskokkuleppe puudumisele ei ole täidetud ka see nõutav mõjuvõimuga kauplemise

objektiivsesse koosseisu kuuluv kohustuslik tunnus nagu tegeliku mõjuvõimu olemasolu ametiisiku

üle.

KarS § 2981 kuriteo subjektiivne külg nõuab lisaks tahtlusele ka mõjuvõimuga kauplemiskokkuleppe

sõlmimise eesmärgina soodustuse lubaja või andja või kolmanda isiku kasuks avaliku huvi

seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise saamist. Seega tuleb tõendada, et Hillar Tederil ja

Mihhail Korbil oli ebaõiguskokkuleppe sõlmimise (mille kohus ei lugenud juba eespool tõendatuks)

eesmärgiks, et OÜ X saaks avaliku huvi seisukohalt põhjendamatu ja ebavõrdse eelise. (Süüdistuses

oli põhjendamatu ja ebavõrdse vahele pandud „ja“.)

Kohus on otsuses juba nimetanud need eesmärgid, mida süüdistusaktis on kajastatud ja ka seda, et

prokurör on ühest eesmärgist (servituudi tasu lõpphinna muutmine) kohtuvaidlustes loobunud.

Ebavõrdsest eelisest saab kohtu arvates rääkida juhul, kui keegi teine samalaadses olukorras olija

pannakse ametiisiku poolt langetatud otsuse põhjal põhjendamatult ebasoodsasse või ebavõrdsesse

olukorda. Kui prokurör pidas ebavõrdseks ja põhjendamatuks eeliseks OÜ X soodsat kohtlemist

servituudi seadmise menetluses võrreldes teiste samaväärses olukorras olnutega ehk teisisõnu leidis, et

Hillar Teder soovis poolelioleva hinnavaidluse lahendamist mitte Tallinna LVA-s, vaid Tallinna

linnapea abil, siis tulnuks tal esitada kohtule ka tõendeid selle kohta, milliseid äriühinguid siis koheldi

servituudi seadmise protsessis võrreldes OÜ-ga X ebasoodsalt ehk millised äriühingud ei saanud oma

probleemiga pöörduda linnapea poole. Ühtegi võrdlust süüdistusakt ei kajasta ja ka kohtus ei esitanud

prokurör sellekohaseid näiteid ega tõendeid. Ka ei ole prokurör põhjendanud, miks linnapea kaasamine

servituudiga seotud vaidlusse on põhjendamatu. Kohtule on jäänud mulje, et prokurör peab ettevõtjate

poolt linnavalitsuse ametnikega vaidlusalustes küsimustes linnapea poole pöördumist taunitavaks.

Kohtu hinnangul ei saa sellist pöördumist pidada mingiks põhjendamatuks ja ebavõrdseks eeliseks.

Järgnevalt tsiteerib kohus sellega seonduvaid tunnistajate ütlusi kohtumenetluses.

T. M.: „Tallinna linnapea või mõne teise linnajuhi poole pöördumine on sellistes menetlustes

tavapärane.“ (Ko, I kd, lk 84 pöördel)

Prokuröri küsimus: „ …kas selle menetluse küsimuse lahendamise osas oleks ükskõik millisel

ettevõtjal olnud tagatud ka võimalus kohtuda Tallinna linnapeaga ja võimalus lahendada servituudi

hinnast tekkinud vaidlus linnapea osalusel.“ T.M.: „See võimalus oleks tagatud, see on tagatud kõigile

linnaelanikele, sest meie linnajuhid on avatud.“ (Ko, I kd, lk 97).

Mihhail Korbi kaitsja Andri Rohtla küsimus: „Kas selle servituudi tasuga seoses X sai või ei saanud

mingeid selliseid eeliseid, mida teised samas olukorras olevad ettevõtjad praktikas ei oleks saanud.“

T. M.: „Samas olukorras oleks võinud X asemel ükskõik kes olla, menetlus oleks ikka samasugune.

Mingit eelist X l selles mõttes ei saanud olla“. (Ko, I kd, lk 95 pöördel)

N. N.-P.: „Et arendajad pöörduvad linnapea poole oma arendusprojektide küsimustes, see on

tavapraktika“ (Ko, I kd, lk 118).

E. U. vastab prokuröri küsimusele, kas teie hinnangul see X servituudi küsimuse lahendamise

protsess toimus tavapärase kiirusega või siis oli mingisuguseid hälbeid tavapärasest kiirusest: „Minu

jaoks oli see tavapärane protsess“. (Ko, I kd, lk 132 pöördel))

Prokuröri küsimus: „ Kas OÜ X servituudi seadmise taotlemise protsessi saab teie hinnangul pidada

mingil moel eriliseks või teistest silmatorkavalt erinevaks“. E.U.: „ Ei saa. Kõik meie töö on eriline.“

(Ko, I kd, lk 133)

Prokuröri küsimus: „ Kas selle OÜ X servituudi seadmise küsimusi lahendati mingi erilise kiirusega,

oli selle lahendamisel vajalik eriline kiirus.“ E. U.: „Ikka on aeg-ajalt meil kiireid ülesandeid ja meil

on tööjaotus, igaüks teab, mida ta tegema peab“. (Ko, I kd, lk 133)

Mihhail Korbi kaitsja Paul Keres: „ See, et linnapea kohtus X arendusmeeskonnaga, tundus teie jaoks

(olite Linnavaraametis töötanud päris pikka aega) normaalne“. E. U.: „

Jah“.

(Ko, I kd, lk 136 pöördel)

E. V.: „Kuna linnapea on kogu linna pea kõikide valdkondade alas, ma arvan, et ka seonduvalt

Linnaplaneerimise, seonduvalt Kommunaalameti ja muude ametite teemadega tegeles linnapea

murede lahendamisel“. (Ko, II kd, lk 42)

Mihhail Korbi kaitsja Andri Rohtla küsimus: „Selles ei olnud midagi eriskummalist, et

kinnisvaraarendaja pöördus oma probleemiga muuhulgas linnapea poole“. E. V.: „Kui ta mujalt abi ei

saanud, küllap siis“. (Ko, II kd, lk 42)

M. K. vastab prokuröri küsimusele. Küsimus: „Kui sageli Te oma ametikohal olles kohtute

kinnisvaraarendajatega, kes arendavad Tallinna linnas eramuid, ärikinnisvara“. M.K.: „ See ei ole

süsteemne, aga igal kodanikul on õigus linnapea poole pöörduda, siis ma vaatan, kas ma konkreetsel

teemal kohtun või mitte. See ei ole seotud mingi konkreetse valdkonnaga. Iga valdkonna puhul inimene

saab linnapea poole pöörduda.“ (Ko, II kd, lk 102).

Prokuröri küsimus: „ Kes otsustab selle, et Teiega kohtumine korraldada või millisel moel see reaalne

kohtumine kokku lepitakse.“

M. K.: „Töökord on selline, et meil toimuvad rutiinsed büroo koosolekud ehk antud juhul linnapea

büroo koosolekud, kus antakse ülevaadet nendest taotlustest, mis on laekunud, kas on kogutud juba

mingi esmane informatsioon, kas on saadetud edasi kolleegidele ja nõunikud teevad ka esmase

ettepaneku nendel teemadel, kas oleks vaja ka isiklikult kohtuda või seda teevad abilinnapea või

ametijuht või keegi kolleegidest“. (Ko, II kd, lk 102 pöördel).

Tulenevalt tunnistajate ütlustest ei olnud see, et R. T. sai OÜ-t X puudutava servituudi seadmise

küsimustes linnapeaga kohtuda avaliku huvi seisukohast võetuna ei põhjendamatu ega ka ebavõrdne

eelis. Tegemist oli täiesti tavapärase praktikaga ja vaidlusaluste probleemide lahendamise võimalus

linnapea kaasabil olnuks igal arendajal samasse olukorda sattudes.

Ka ei menetletud R.T. kirja kuidagi teistmoodi võrreldes tavapärase korraga. M. K. ei otsustanud

koheselt ja iseseisvalt kohtumise korraldamise, vaid edastas nagu tavaliselt ka teise R.T. kirja

nõunikule, seekord E. A. K., kes kujundas kirjas esitatud taotluse osas oma seisukoha, leides, et see

probleem on linnale oluline ja vajab seega arutamist linnapea tasandil.

Kuivõrd linnapeaga kohtumise asetleidmist ja peale seda OÜ X esindajate ja LVA vahel servituudi

hinnas kokkuleppele jõudmist ei saa käsitleda OÜ X ebavõrdselt soodsa kohtlemisena võrreldes teiste

samaväärses olukorras olnutega (teisi samaväärses olukorras olnuid ei ole prokurör võrdlusena

kohtule esitanud), siis ei ole leidnud tõendamist ka asjaolu, et Hillar Tederil oleks olnud 09.02.2020.a

x kohvikus Mihhail Korbiga kohtumisel Keskerakonnale annetust lubades ja Mihhail Korbil

annetusega nõustudes eesmärk saada OÜ-le X avaliku huvi seisukohast ebavõrdset ja põhjendamatut

eelist.

Süüdistusaktis on lk 21 loetletud avaliku huvi seisukohast põhjendamatud ja ebavõrdsed eelised, mida

prokuratuuri hinnangul OÜ X lõppkokkuvõttes sai Tallinna Linnavalitsuselt tänu Mihhail Korbi

sekkumisele Tallinna Linnavalitsuse tegevusse. Tulenevalt sellest, et mõjuvõimuga kauplemise

kuriteokoosseisu täitmiseks on nõutav üksnes ebaõiguskokkuleppe sõlmimise ajal eesmärgina avaliku

huvi seisukohast ebavõrdse ja/või põhjendamatu eelise taotlemine, siis asjaolu, kas see eesmärk ka

saavutati, on tähtsusetu. Seega on süüdistusaktis nimetatud väidetavalt saadud eelised tagajärg, mis

kuriteokoosseisu seisukohalt tähtsust ei oma. Tulenevalt sellest, et prokurör neid käsitles, peab kohus

asjakohaseks ka neid analüüsida. Esimese saavutatud eelisena on märgitud OÜ X servituudi hinna

küsimuse arutamist mitte tavapärast menetluskorda järgides, vaid kiirendatud korras – kahe nädala

jooksul 27.02. – 12.03.2020.a. Teise eelisena, mis süüdistusakti kohaselt väidetavalt OÜ X sai, oli

servituudi hinna määramisel Tallinna Linnavalitsuse poolt tavapärase servituudi tasumäära arvestamise

praktika mittejärgimine.

Tõepoolest peale 05.03.2020 toimunud LVA ja OÜ X esindajate kohtumist linnapea osavõtul

otsustati LVA-s servituudi hinna küsimus 12.märtsiks 2020. Sel päeval toimus LVA esindajate

kohtumine R.T., kus tehti talle ettepanek servituudi tasu suuruse osas 301 000 eurot, millega R. T.

nõustus. Süüdistuses on võetud võrdluse aluseks OÜ X enda osas servituudi menetlemise aeg enne

linnapeaga kohtumist ja pärast linnapeaga kohtumist ning leiti, et peale linnapeaga kohtumist

servituudi hinna osas kokkuleppe saavutamine kiiremas korras ongi ebavõrdne ja põhjendamatu eelis.

Selline käsitlus prokuröri poolt on kummastav, sest ebavõrdse eelise mõistet tuleb sisustada lähtuvalt

võrdlusest teiste isikutega samas olukorras, mitte aga võrrelda sama isiku, s.o OÜ X enda suhtes

läbiviidavat menetluse kiirust enne ja pärast 05.03.2020.a. Tegelikult kestis OÜ X kinnistule

servituudi seadmise protsess kokku kolm aastat, saades alguse 10.05.2017, kui OÜ X esitas taotluse

servituudi seadmiseks. See on ebamõistlikult pikk aeg. Ka Tallinna linna sisekontrolöri A. T. poolt

20.01.2021.a koostatud memos Tallinna linnapeale M. K. leiti, et servituudi seadmise menetlus on

kestnud mitu aastat, mis ei ole mõistlik aeg. (Ka, I kd, lk 3)

Tunnistaja T. M. on öelnud kiiruse kohta, et peale 5.märtsi kohtumist oli 10.märtsiks servituudi hinna

alternatiivne variant välja töötatud ja selline aeg on tavapärane. See, kui menetluse lõpus tempo

tõuseb, ei ole ebatavaline, sest kõik detailid on põhjalikult läbi arutatud, nende kohaldamise nüansid

olid selleks hetkeks selged. (Ko, I kd, lk 86, 95).

Tunnistaja N. N.-P. ütluste kohaselt toimus LVA-s peale linnapea juures kohtumist servituudi hinna

teemaline arutelu järgmisel päeval ja nii kiirelt arutelude läbiviimine on pigem tavapärane kui

tavapäratu, sest see projekt oli neil aktiivses menetluses, mistõttu ei olnud midagi kummalist, et kohe

arutati ja põhiliselt arutati hinna kujundamise metoodikat. Tunnistaja sõnul oli juba 2019.a lõpul peale

tihedat suhtlust hindajatega jõutud tulemuseni, et võib arvestada nende täiendavate argumentidega ja et

tänavamaa väärtuse metoodika on täiesti põhjendatud. (Ko, I kd, lk 106 pöördel). LVA-le servituutide

seadmise taotluste lahendamise kiiruse kohta väitis tunnistaja, et see sõltub sellest, kui kiiresti

arendaja menetleb projekti. Tunnistaja ei teadnud, et varasemalt oleks olnud nii mahukaid servituute ja

et oleks olnud servituutide teemal suuremaid vaidlusi, tavaliselt toimuvad vaidlused teiste tingimuste

osas (Ko, I kd, lk 109).

Asjaolu, et peale 05.03.2020.a linnapea juures toimunud kohtumist menetleti servituudi seadmise

küsimust kiiremini tulenes ka sellest, et linnapea palus leida lõpuks lahenduse M.K.: „Aga mis on ka

minu arust oluline argument, et kui see lahendus, mida tehti, on tegelikult kallim ja see lahendus

lähtub linna nägemusest ja linna soovist seda just sellisel viisil lahendada – see on ka ütleme

argument, et kui arendaja (köhatus)…lähtuvalt linna siis visioonist ehitas kallima lahenduse, siis on

muidugi argument. Aga noh, pealegi, no teisest küljest, et arendajal vist ei ole ka valikut, kui linn näeb

ette ju sellist, sellist lahendust, siis jätkuvalt selleks tulebki ju teha… (Köhatus). Aga igal juhul mulle

tundub, et kuna … ja ma saan aru siin mingit 100 protsendilist õiget, lähtuvalt seadusandlusest

valemit ei ole, siis see on muidugi ka ju kokkuleppe küsimus.“ (Jälitusprotokoll 05.03.2020 linnapea

juures toimunud kohtumisel vestluse salvestus). Ka kohtuistungil on M. K. põhjendanud, miks ta palus

leida lõpuks kokkuleppelise lahenduse. OÜ X arendas mereäärset sadama ala ja kuna Tallinn valis

üheks prioriteediks 2035.aastaks linna avamise merele, siis oli see arendus linnale eriti oluline. Ka

nõunik E. A. K. tegi ettepaneku, et teema on piisavalt oluline, et oleks vaja kohtuda. (Ko, II kd, lk 50).

Kuna 2019.a lõpuks olid LVA ametnikud jõudnud arusaamisele, et OÜ X ettepanek võtta hinna

arvutamisel aluseks transpordimaa väärtus, on igati mõistlik ja põhjendatud ja tegelikult oli vastav

arvutus ka tehtud, kuigi OÜ X esindajaid sellest ei informeeritud, siis puudus vajadus uut

eksperthinnangut taotleda. Maahinna osakonna peaspetsialist J. N. on öelnud, et tema oli see, kes

esimesena arvutas servituudi hinna välja transpordimaa väärtuse metoodikat kasutades, võttes aluseks

kõrvalasuva kinnistu Laeva T1 hinnangu. Kui OÜ-lt X tuli kolmas kiri, millega oli kaasas RE

Kinnisvara hindaja M. M. ekspertarvamus, palus M. M. uurida LVA poolt tellitud eksperthinnangu

teinud P. R.t, milline on tema arvamus transpordimaa väärtuse kasutamisest. P. R. leidis, et see on

loogiline, sest linna maa on transpordimaa. (Ko, II kd lk 3, lk 3 pöördel, lk 5 pöördel). Tunnistaja E. U.

ütluste kohaselt 2019.a sügisel LVA analüüsis OÜ X poolt esitatud kahte eksperthinnangut,

konsulteeris ka algse hindamisakti koostanud P. R. ja lõpptulemusena leiti, et on võimalik kasutada ka

transpordimaa alusel hindamist. (Ko, I kd lk 130 pöördel). Tunnistaja M. M. kinnitas, et juba 2019.a

novembrikuus jõudis LVA seisukohale servituuditasus 300 000 eurot, tuginedes nende hindaja

arvamusele, OÜ X poolt esitatud eksperthinnangule ja M. M. arvamusele (Ko, I kd, lk 159).

Seega ei olnud selles midagi ebatavalist ega põhjendamatut, et peale 05.03.2020.a linnapea juures

toimunud kohtumist jõuti LVA ja OÜ X esindajate vahel servituudi hinnas kokkuleppele küllalt

kiiresti ja et LVA arvutas servituudi tasu varasemast erinevalt ning mingil juhul ei saa menetluses

kiiremini lõpplahenduse leidmine ning servituudi hinna arvutamise aluse muutumine, võttes aluseks

äri- ja elamumaa asemel transpordimaa väärtuse, olla ebavõrdne ja põhjendamatu eelis.

Süüdistuse kohaselt olid need viimatinimetatud prokuröri poolt põhjendamatuks ja ebavõrdseks peetud

eelised need, mis linnapeaga kohtumise tagajärjel OÜ X sai, kuid mis iseenesest KarS § 2981

kuriteokoosseisu ei moodusta. Kuriteokoosseisu moodustab see eesmärk, mida ebaõiguskokkuleppe

sõlmimisel taotletakse. Nagu otsuses eespool juba analüüsitud sai oli Hillar Tederi ja Mihhail Korbi

kohtumise eesmärgiks, et Mihhail Korb räägib M.K. veelkord R. T. soovist linnapeaga kohtuda,

arutamaks servituudi seadmisel tekkinud lahkarvamusi LVA-ga. Selles osas on kohus ka tõendite

hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et see ei saanud olla avaliku huvi seisukohalt ei ebavõrdne

ega põhjendamatu eelis.

Kuivõrd süüdistusaktis heidetakse Hillar Tederile ette, et ta on asunud Mihhail Korbile antud lubadust

annetuse osas ka täitma ja ka prokurör käsitles seda kohtuvaidlustes, siis peatub kohus ka sellel teemal.

Märkimisväärne on aga see, et kui süüdistusakti lõpuosas Mihhail Korbi ja Keskerakonda

süüdistatakse lisaks Hillar Tederi poolt vara lubamisega nõustumisele ka viimaselt vara

vastuvõtmises, siis Hillar Tederit vara andmises ei süüdistata.

Tuleb märkida, et Hillar Tederi poolt vara lubamine Keskerakonnale ei olnud midagi erakordset, sest

ta on ka varem nii teistele erakondadele kui ka Keskerakonnale annetusi teinud.

ERJK (erakondade rahastamise järelevalve komisjon) kodulehelt on näha, et Hillar Teder on

annetanud näiteks Reformierakonnale 2018.a 15000 eurot, 2019.a. 6000 eurot, Isamaale 2019.a. 50

000 eurot ja 2020.a. 90 000 eurot, MTÜ Eesti Keskerakonnale 2019.a 50 000 eurot, 2020.a 120 000

euro: 01.07.2020.a 30 000 eurot, 09.09.2020.a 30 000 eurot, 02.10.2020.a 30 000 eurot ja

23.12.2020.a 30 000 eurot. ERJK aruanded on internetis, s.o. avalikust allikast kättesaadavad.

Erinevatele erakondadele annetuste tegemist tõendab ka väljavõte prokuröri poolt esitatud ERJK

registrist (P, I kd, lk 189).

Prokurör on kohtuvaidlustes viidanud meediakajastustele, mis tema sõnul kinnitavad, et Hillar Teder ja

Mihhail Korb esitasid 2020.a 1. juulil Keskerakonnale tehtud annetuse kohta eksitavaid valeväiteid.

Nii

on

Mihhail

Korb

väitnud

13.10.2020

avalikus

intervjuus

ERR-le

(https://www.err.ee/1146525/korb-teder-kinnitas-mulle-et-on-rahul-valitsuse-tehtuga), et annetuste

tegemine Hillar Tederi poolt 2020.a 01.juulil oli seotud hoopis H.Tederi sooviga tänada valitsust

Rally Estonia eduka korraldamise eest, olgugi, et kõnealust rallit veel 1.07.2020 seisuga toimunud ei

olnud – Rally Estonia toimus 20.- 23.07.2020. Ka H.Tederi väitel annetas ta 1. juulil Keskerakonnale

raha seetõttu, et Keskerakonna juhitud Vabariigi valitsus otsustas Rally Estoniat toetada.

(https://ekspress.delfi.ee/artikkel/91345237/hillar-teder-kovem-selgeltnagija-kui-igor-mang).

Kuna Vabariigi Valitsus tegi otsuse ralli toetamise kohta alles 02.juulil 2020, siis ei saanud H.Tederi

annetus erakonnale isegi teoreetiliselt ralli korraldamisega seotud olla. Eelnev viitab H.Tederi ja

M.Korbi soovile annetuse tegemise asjaolusid varjata.

Esmalt märgib kohus, et Rally Estonia WRC etapp ei toimunud 20.-23.juulil 2020.a., vaid seoses

koroonapandeemiaga lükati edasi sügisele ja toimus 4.- 6. septembril 2020.a.

Tutvunud prokuröri poolt mainitud artiklitega meedias, milles kajastatud Mihhail Korbi ja Hillar

Tederi intervjuusid, leiab kohus, et prokurör on intervjuudes ja artiklites väidetut moonutanud.

Artiklid on avaldatud 13.10.2020.a, mil Rally Estonia WRC etapp oli juba toimunud. Intervjuu andis

Mihhail Korb ETV saatele „Aktuaalne kaamera“ ja selles intervjuus, mida artiklis sõna-sõnalt

refereeriti, ei öelnud Mihhail Korb, et 01. juulil tehtud annetus oli seotud Hillar Tederi sooviga tänada

valitsust Rally Estonia eduka korraldamise eest. Tsiteerin „Kuna annetuste osas on nüüd eriline

tähelepanu, siis olen Hillar Tederiga suhelnud peale seda, kui ta on oma annetused teinud. Tema

kinnitas mulle, et ta toetab Keskerakonna poliitikat ja et ta on rahul sellega, mis valitsus teeb. Ja

eraldi ta tõi välja Rally Estonia korraldust ja ütles, et ta on väga rahul sellega, et valitsus leidis

võimaluse toetada Rally Estonia läbiviimist ja see ajendas teda annetust tegema“.

Kuna Hillar Teder annetas Keskerakonnale ka 09.septembril 2020.a ja 02.oktoobril 2020.a, siis on

arusaamatu, millest tegi prokurör järelduse, et just 1. juulil tehtud annetus oli seotud Hillar Tederi

sooviga tänada valitsust ralli eduka korraldamise eest. Mihhail Korb ei ole oma intervjuus kordagi

maininud 01.juuli kuupäeva. Mihhail Korbi sõnul, edastades Hillar Tederilt kuuldut, annetas viimane

Keskerakonnale sellepärast, et oli rahul valitsuse poliitikaga ja muuhulgas ka Rally Estonia rahalise

toetamisega. Ei saa intervjuust kuidagi välja lugeda seda, et ka 1. juulil tehtud annetus oli seotud ralli

toetamisega valitsuse poolt.

Ka 13.10.2020.a Eesti Ekspressis kell 21:22 avaldatud artiklis moonutatakse Mihhail Korbi poolt

öeldut, väites, et Hillar Tederi kinnitusel oli suurannetuse ajendiks valitsuse toetus Rally Estoniale.

Veelkord - Mihhail Korb ei ole intervjuus Aktuaalsele kaamerale seostanud annetuste tegemist ainult

valitsuse toetusega Rally Estoniale, vaid Hillar Teder on üleüldse rahul valitsuse tegemistega ja

Keskerakonna poliitikaga, muuhulgas mainides ka Rally Estonia toetamist.

Mõlemast artiklist nähtub ka see asjaolu, et ajakirjanikud püüavad seostada Hillar Tederi poolt tehtud

annetusi mitte servituudi seadmisel tekkinud vaidlusega hinna üle, vaid hoopiski X

kinnisvaraarendusele soodsa laenu andmisega Vabariigi Valitsuse poolt. Nimelt kirjutab Eesti

Ekspress detailsemalt, et 28.mail 2020 esitas X SA-le Kredex taotluse laenu saamiseks. Juuli algul

arutas Kredexi nõukogu laenu andmist ja otsustas X abistamist toetada ning valitsus kinnitas laenu

andmise lõplikult 3 septembril.

Seega ei saa prokuröri poolt viidatud artiklitele tuginedes väita, et need artiklid kinnitavad mõlema

süüdistatava soovi varjata annetuste tegemise tegelikke asjaolusid ja kaudselt tõendavad mõjuvõimuga

kauplemise toimepanemist.

Juriidilise isiku vastutuse sätestab KarS § 14 lg 1, mille kohaselt on juriidilise isiku vastutus tuletuslik.

Juriidiline isik saab vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva

esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ja kui tegu pandi toime juriidilise isiku

huvides.

Kriminaalasja kohtumenetluses ei leidnud kohtu hinnangul tõendamist Mihhail Korbi poolt Hillar

Tederile mõjuvõimu kasutamise lubamine Tallinna linnapea üle X huvides, et viimane saaks

ebavõrdse ja põhjendamatu eelise ning et Hillar Tederi poolt Mihhail Korbile soodustuse ehk rahalise

annetuse lubamine Keskerakonnale oli seotud OÜ X servituudi menetlemisega ning sellega seoses

ebavõrdse ning põhjendamatu eelise saamisega.

Kuivõrd süüdistuse kohaselt MTÜ Eesti Keskerakond nimel tegutsenud Mihhail Korb ei täitnud KarS

§ 298 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu, siis puudub füüsilise isiku koosseisupärane tegu, mida oleks

võimalik KarS § 14 lg 1 alusel MTÜ-le Eesti Keskerakond omistada.

Tulenevalt eeltoodust tuleb kõik süüdistatavad, sealhulgas ka juriidiline isik MTÜ Eesti Keskerakond

mõjuvõimuga kauplemise süüdistuses õigeks mõista.

Tõendite lubatavus

Viidates Riigikohtu otsusele asjas nr 1-20-1208, leiab Hillar Tederi kaitsja Erki Kergandberg, et

kohtueelne menetleja sai 12.01.2021.a läbiotsimisel ära võetud tunnistaja R. T. telefonis olevatele

andmetele ligipääsu ebaseaduslikult. Läbiotsimise protokollist ei nähtu, et oleks selgitatud R. T. tema

õigusest keelduda menetlejale aktiivse kaasabi osutamisest, sh telefoni paroolide andmisest või

avamisest. Kuivõrd telefoni sisule on saadud ligipääs menetlustoimingust puudutatud isiku R. T.

põhiõigusi oluliselt rikkudes, siis on kaitsja hinnangul ka 17.02.2021 vaatlusprotokolli puhul tegemist

lubamatu tõendiga.

Kaitsja eelpool viidatud kriminaalasjas lugesid kohtud lubamatuks tõendiks kahtlustatava elukaaslase,

kes ise ei olnud kahtlustatav, mobiiltelefonist saadud tõendusteabe, sest ta andis enda telefoni PIN-

koodi menetlejale, ilma et talle oleks enne seda tutvustatud õigust keelduda enda või oma lähedaste

kuriteo tõendamisele kaasaaitamisest. (RKKK 14.06.2022, 1-20-1208/172, p-d 49-54)

Läbiotsimise protokollist nähtuvalt on R.T. Kaitsepolitseiametniku palvel vabatahtlikult kirjutanud

valgele A4 formaadis paberile käsikirjaliselt tema kasutuses olevate meilikontode aadressid ja

paroolid. Samuti on ka märge, et paroolide kirjutamise momendil R. T. lepingulist kaitsjat N. Aasa

läbiotsimise juures ei viibinud. Kohus nõustub kaitsjaga, et ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus isik

annab välja oma salasõnad, sotsiaalmeediakontod, siis järsku keeldub andmast juurdepääsu telefonile.

Veelgi enam on läbiotsimise protokolli punktis 7.24 viide, et läbi numbrikombinatsiooni vajutamise on

teada saadud telefoni IMEI kood. Üldteadaolevalt on vaja IMEI koodi nägemiseks vajutada telefonis

numbrikombinatsioonile *#06#, kuid selleks tuleb telefon eelnevalt lukustusest avada. Tunnistaja R.

T., andes ütlusi, kinnitas, et Kaitsepolitseiametniku ettepanekul kirjutas ta paberile enda

kasutajatunnused ja paroolid: arvuti ligipääsu, e-mailid, sotsiaalmeedia ja ka mobiiltelefoni ligipääsu

koodi. Telefoni andis üle läbiotsimise lõpus ja telefon oli ametniku palvel lennurežiimi peal. Telefonil

on ligipääsukood ja selleks, et lennurežiim maha võtta, tuleb sisestada ligipääsukood.(Ko, II kd, tl 67

pöördel, 68)

Teabe väljastamisest keeldumiseks R. T. oli õigus, kuna vaidlust ei ole selles, et tegemist on

kriminaalasjas süüdistatava Hillar Tederi xxx ehk tegemist on lähedase isikuga. Vaidlust ei ole ka

selles, et R.T. jäeti läbiotsimise algul selgitamata õigus keelduda oma lähedase kuriteo tõendamisele

kaasaaitamisest.

Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole aga tegemist kriminaalasjas 1-20-xxx analoogse olukorraga.

Käsilolevas kriminaalasjas on prokuratuur tõendanud, et R. T. mobiiltelefoni tõendusteabele

ligipääsemiseks Kaitsepolitseiametis ei kasutatud telefoni parooli ehk PIN-koodi. Prokuröri taotlusel

kuulati üle tunnistajana Kaitsepolitseiameti IT-peaspetsialist P.L., kes selgitas, et tema oli isikuks, kes

osales R. T. kuuluvast mobiiltelefonist iPhone tõmmise tegemisel, kasutades mobiiltelefonide

kopeerimiseks ettenähtud kriminalistikavahendit. Sellisel viisil andmete kopeerimisel ei ole vaja teada

telefoni juurdepääsu parooli või koodi. Samuti selgitas tunnistaja, et tema valduses ka ei olnud R. T.

telefoni juurdepääsu koodi ja juhul, kui kasutatakse telefoni juurdepääsu koodi või PIN-koodi, siis see

märgitakse ka protokolli. (Ko, II kd, tl 119-120)

Riigikohus on eelpool viidatud lahendi punktis 52 ka leidnud, et kui isik kasutab õigust keelduda

kaasabi osutamisest, ei välista see iseenesest andmekandjal asuva info kasutamist tõendina, kui

menetlejal õnnestub sellele muul viisil ligi pääseda. Vaidluse korral peab menetleja suutma seadmesse

ligipääsu saamise asjaolusid, sh isikule tema õiguste selgitamist, tõendada.

Kuivõrd menetleja on kohtu hinnangul tõendanud, et R. T. mobiiltelefonile saadi ligipääs kasutades

kriminalistikavahendit ja tarkvara, siis tõstatatud vaidlusküsimus, kas R. T. selgitati tema õigusest

keelduda menetlejale aktiivse kaasabi osutamisest, ei ole enam asjasse puutuv. Kohtu hinnangul saadi

ligipääs R. T. telefonis olevale teabele ilma kriminaalmenetlusõigust rikkumata.

Seega kohus ei nõustu kaitsjaga, et X OÜ kasutuses olnud ruumide läbiotsimisel, sh ära võetud R. T.

mobiiltelefonist iPhone saadud teave tuleb tõendikogumist välja jätta kui lubamatu. Kohtule esitati

tõenditena 12.01.2021. a läbiotsimise protokoll, mille käigus on ära võetud R.T. mobiiltelefon iPhone,

mis on pakendatud minigripp kilekotti (P, II kd, tl 27) ja mille sisu on vaadeldud 17.02.2021.a

vaatlusprotokollis. Protokollist nähtuvalt on Kaitsepolitseiameti andmehoidlasse salvestatud andmefail

„xxx“ avatud vaatlusprogrammis Cellebrite Reader (P, II kd, tl 84-136). Seega andmefaili ja

läbiotsimisel äravõetud ja pakendatud mobiiltelefoni pakendi number kattuvad. Tunnistaja P. L. ka

selgitas, et R.T. telefoni tõmmise number peaks olema see, mis on pakendi number xxx. (Ko, II kd 119

pöördel)

Kohtupraktika kohaselt saab lugeda tõendi üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda

on oluliselt rikutud (vt ka KrMS § 64 lg 1). Tõendi lubatavuse üle otsustamiseks tuleb hinnata rikutud

normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Tõend tuleb

tõendikogumist kõrvaldada näiteks juhul, kui rikutud on kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid, tõend on

saadud menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste olulise rikkumisega või kui toimingu

eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise

põhimõtet. (RKKKo 1-20-1208 p 32)

Isegi juhul, kui R. T. oleks selgitatud tema õigust keelduda kaasabi osutamisest menetlejale tõendite

kogumisel kriminaalasjas, kus kahtlustatavaks on tema lähedane isik ja R.T. ei oleks vabatahtlikult

telefoni välja andnud ega PIN-koodi öelnud või paberile kirjutanud, oleks telefon ilmselt ikkagi

menetleja poolt ära võetud ja telefonis sisalduvale teabele juurdepääs saadud, kuna selleks polnud PIN-

koodi teadmine vajalik. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus 17.02.2021.a R. T. telefonis sisalduva teabe

vaatlusprotokolli lubatavaks tõendiks.

Järgnevalt võtab kohus seisukoha Mihhail Korbi kohtueelses menetluses ülekuulamisel antud ütluste

tõendina kasutamise lubatavuse üle .

27.04.2023.a kohtuistungil keeldus süüdistatav Mihhail Korb ütluste andmisest. Prokurör palus

avaldada KrMS § 294 p 1 alusel Mihhail Korbi poolt kohtueelses menetluses antud ütlused.

Süüdistatava kaitsja Andri Rohtla esitas vastuväite, leides, et Mihhail Korbi 12.01.2021.a

ülekuulamisel antud ütlused ei ole tõendina lubatavad ja tuleb kohtuotsuse tegemisel kõrvale jätta,

kuna süüdistatavale ei selgitatud ammendavalt, mis tähendus on tema ülekuulamise käigus öeldul.

KrMS § 34 lg 1 p 5 kohaselt on kahtlustataval õigus kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud. Tulenevalt

KrMS § 8 lg 1 p -st 1 kehtib kõikide KrMS § 34 lõikes 1 sätestatud õiguste puhul üldreegel, et sättes

loetletud õiguste sisu tuleb kahtlustatavale arusaadavalt selgitada.

Vaidlusküsimus on selles, kas menetleja võib alustada olukorras, kus kahtlustatav on soovinud kaitsjat,

menetlustoimingut ilma kaitsja juuresolekuta. Mihhail Korbi 12.01.2021. a kahtlustatava ülekuulamise

protokollist nähtuvalt on Mihhail Korb asunud otsima võimalust kaitsja juuresolekul anda ütlusi.

Seejärel on protokollis lause: “Kahtlustatav soovib vabatahtlikult ilma kaitsja juuresolekuta anda

kahtluse kohta selgitusi.“ (Ko, II kd, tl 116). Mihhail Korb avaldas kohtuistungil, et ta ei teadnud, et

annab menetlejale ütlusi, vaid tema sai aru, et annab omapoolseid selgitusi. Arvas, et kui kutsutakse

ütlusi andma, tuleb koos advokaadiga. (Ko, II kd, tl 107)

Olukordades, mil kaitsja osavõtt ülekuulamisel ei ole kohustuslik, otsustab kahtlustatav ise, kas ta

soovib ülekuulamise juurde kaitsjat või mitte. Praegusel juhul näitas Mihhail Korbi tegevus, et soovib

kaitsjat. Mõni aeg hiljem kaitsja ka ühines.

Õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsiooni artiklis 6. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et kaitsja abi kasutamise õigus

hõlmab kahte kohustuslikku elementi. Esiteks peab kahtlustataval olema võimalik kaitsjaga

kontakteeruda kohe, kui ta kinni peetakse, s.t kahtlustatav peab saama kaitsjaga suhelda enne

ülekuulamist, kahtlustatav peab saama kaitsjaga kohtuda teiste isikute juuresolekuta ning tal peab

olema võimalik anda kaitsjale konfidentsiaalseid juhiseid. Teiseks peab olema tagatud kaitsja füüsiline

osavõtt kogu kohtueelse menetluse ajal, nii esmaste ütluste andmise kui ka ülekuulamise ajal.

(Vandenbussche vs Belgia 21402/16)

Põhiseaduse § 21 sätestatu kohaselt antakse kuriteos kahtlustatavale viivitamatult ka võimalus valida

endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kohus juba eelnevalt viitas kahtlustatava ülekuulamise protokollile,

millest nähtuvalt on Mihhahil Korb hakanud pärast õiguste ja kahtlustuse sisuga tutvumist otsima

erineval viisil (helistamine, sõnumi saatmine) võimalust saada ühendust advokaadiga. Sellest

tulenevalt pidi menetleja aru saama, et tol hetkel kahtlustatav soovib kaitsja osalemist ülekuulamisel.

Kuivõrd eelpool viidatud põhiõigus otseselt ka sätestab kahtlustatavale valitud kaitsjaga kohtumise

võimaldamise, siis ei oleks pidanud ülekuulamisega alustama enne kaitsja saabumist.

Kohtu hinnangul ei saa kohtueelses menetluses ülekuulamisse suhtuda kergekäeliselt. Kohus

teadvustab, et mitte juristi teadmistega inimesel ei ole üldjuhul piisavalt teadmisi, kogemusi või isegi

enesekindlust, et teha ilma advokaadi abi ja nõuta parim otsus. Millegagi ei ole ümber lükatud Mihhail

Korbi väiteid sellest, kuidas ta sai aru Kaitsepolitseiametis toimunud ülekuulamisest. Võimalik, et

Mihhail Korb ei vaielnud kaitsja juuresolekuta toimuvale ülekuulamisele vastu, sest sai aru, et jagab

selgitusi ja ütlusi annab hiljem koos kaitsjaga. Arvestades õigusnõustamise puudumist, peab kohus

ebatõenäoliseks, et süüdistatav oleks saanud mõistlikult aru sellise ülekuulamise tagajärgedest. Kohus

nõustub kaitsjatega, et olukorras, kus kahtlustatav on soovinud kaitsjat ja menetlustoimingut

alustatakse ilma kaitsja juuresolekuta, on tegemist oma positsiooni kuritarvitamisega.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus Mihhail Korbi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused

lubamatuks tõendiks.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) alusel Mihhail Korbi kaitsjate

taotlus

Süüdistatava Mihhail Korbi kaitsja Paul Keres on esitanud taotluse õigeksmõistva otsuse puhul mõista

SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel Mihhail Korbi kasuks välja 259 527.36 eurot. Tegemist on saamata jäänud

Riigikogu liikme ametipalgaga. Kaitsjate arvates tuleb ametist kõrvaldamist SKHS § 5 lg 1 p 4

tähenduses tõlgendada laiendavalt ja mõista ametist kõrvaldamise meetmena mistahes menetleja

kohaldatud meedet, sealhulgas kahtlustuse või süüdistuse esitamist, mille tagajärjena muutub

süüdistatava jaoks oma senisel ametikohal jätkamine osaliselt või täielikult võimatuks ja sellega

kaasneb senise sissetuleku vähendamine. Mihhail Korbi vastu süüdistuse esitamiseks takistati

faktiliselt Mihhail Korbil kandideerida XV Riigikogu koosseisu. Kahju tekkimise eeldus on täidetud ja

kuna Riigikogu liikme volitused kestavad 4 aastat ehk 48 kuud, saab süüdistataval saamata jäänud

Riigikogu liikme ametipalgaks taotluse esitamise seisuga lugeda 5406,82 eurot/kuus x 48 kuud = 259

527,36 eurot (KRAPS §-st 21 ehk indekseerimisest tulenevalt võib saamata jääv ametipalk osutuda

tegelikkuses kõrgemakski). Kaitsjate arvates on tekkinud kahju ja ametist kõrvaldamise vahel

põhjuslik seos. Arvestades, et süüdistatav oli XII, XIII ja XIV Riigikogu liige ja Keskerakonna

peasekretär, kes sai viimasel kahel ametiajal lihtkvoodi alusel jaotatud ringkonnamandaadi, võib

piisava kindlusega väita, et XV Riigikogu valimistel osaledes oleks ta mandaadi saanud ja nii

Riigikogu liikme ametikohal jätkanud. Sellele viitab kasvõi asjaolu, et praegune Keskerakonna

peasekretär valiti Riigikogusse. Mihhail Korbile süüdistuse esitamisega tehti võimatuks senise töö

jätkamine Riigikogu liikmena, milleks ta tegi ettevalmistusi ja oleks seniste valimistulemuste järgi

(ilma kriminaalmenetluseta) kindlasti osutunud valituks.

Lisaks taotleb süüdistatav SKHS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitamist vabandamisega samal viisil, mil

kahju tekitati. Vabandus peab olema sõnastuses: „Riigiprokuratuur ja Kaitsepolitseiamet rikkusid

13.01.2021 peetud pressikonverentsiga tahtlikult Mihhail Korbi õigusi süütuse presumptsioonile ja

ausale menetlusele. Riigiprokuratuur ja Kaitsepolitseiamet paluvad vabandust.“ Vabandus peab olema

avaldatud Riigiprokuratuuri korraldatud pressikonverentsil, kuhu kutsuda Eesti Rahvusringhäälingu,

ajalehe Postimees, ajalehe Eesti Päevaleht, ajalehe Eesti Ekspress, veebiväljaande Delfi ja ajalehe

Õhtuleht ajakirjanikud. Vabandus avaldada telesaates Ringvaade ning telesaates Aktuaalne Kaamera;

ajalehes Postimees ning selle veebiväljaandes https://www.postimees.ee ja veebiväljaandes Delfi

https://www.delfi.ee.

Lisaks taotleb süüdistatav mittevaraline kahju hüvitamist rahas kohtu õiglasel äranägemisel ja osas,

milles kahju tekitamine ei ole heastatav eksimuse tunnistamisega, faktiväidete ümberlükkamisega ja

vabandamisega. Kaitsjate hinnangul rikkus prokuratuur pressikonverentsi korraldamisega ja

„Ringvaate“ saates intervjuu andmisega KrMS § 7 lg -t 1, s.o süütuse presumptsiooni põhimõtet.

Kaitsjate arvates ei ole määrava tähtsusega, et riigiprokurör Taavi Pern viitas pressikonverentsil ja

„Ringvaate“ saates süüdistatavaga seotud asjaolude kirjeldamisel kahtlustusele, vaid tõdemus, millise

mulje võis see anda avalikkusele ja kas prokuratuur pidi niisugusest tagajärjest teadma. Kaitsjate

hinnangul teadis prokuratuur väga hästi, et pressikonverentsi ning meelelahutussaates (!) intervjuu

andmisega mõjutatakse avalikkuse meelsust süüdistatava (kes pressikonverentsi ja intervjuu andmise

ajal ei olnud veel süüdistatava staatuses) suhtes negatiivses suunas, s.o suunates avalikkust pidama

süüdistatavat süüdlasena nii enne süüdistuse esitamist kui ka süü küsimust lahendava kohtuotsuse

jõustumist.

Euroopa Inimõiguste kohus on korduvalt selgitanud, et virulentne pressikampaania võib ebasoodsalt

mõjutada süütuse presumptsiooni ja nii õiglast menetlust (vt nt EIK lahend nr 15499/10 Beggs v

Ühendkuningriik, p 123), kusjuures ühe faktorina selle hindamisel, milline on pressikampaania mõju

õiglasele menetlusele, tuleb arvestada sellega, kas kajastatu on omistatav ametiasutusele (s.o nt

prokuratuurile) (samas, p 124).

Taotluses viidatakse riigiprokuratuuri kombele käia meelelahutussaadetes kommenteerimas

kriminaalmenetlusi, mida saab pidada vaid kohtueelses menetluses avalikkuse meelsuse

kujundamiseks ning räigeks süütuse presumptsiooni rikkumiseks. Puudub igasugune vajadus ja KrMS

§ 30 lg-ga 1 seostatav põhjendus anda meelelahutussaates intervjuu süüdistatavale etteheidetavate

tegude kohta. Riigiprokuratuuri tegevuse mõju süütuse presumptsioonile on selge - Eesti

Rahvusringhäälingu uudistes on siiani leitav lause, mille kohaselt juhtiv riigiprokurör Taavi Pern leiab,

et juba 12.01.2021 on kogutud piisavalt tõendeid, et esitada süüdistatavale süüdistus. Seega oli

tegevuse tagajärg täpselt see, mida prokuratuur saavutada tahtis – süüdistatav ei olnud 12.01.2021

avalikkuse ees mitte kahtlustatava rollis, kelle osas uurimine võib tõendada ka kriminaalasja aluste

puudumist, vaid tegemist on juba sel hetkel süüdistatavaga, kelle osas on prokuratuur jõudnud

veendumusele, et ta on pannud toime kuriteo ning kohtu alla minek on vaid aja küsimus.

KrMS § 7 lg 1 rikkumine oli kaitsjate hinnangul süüline. Arvestades pressikonverentsi ja intervjuu

otsest omistatavust prokuratuurile, oli prokuratuuril täielik kontroll selle üle, kuidas süüdistatavat

puudutava kriminaalmenetlusega seotud asjaolusid avalikkusele kommunikeeritakse ja sellest

tulenevalt pidi prokuratuur vähemalt teadma, kuidas avalikkus seda süüdistatava suhtes võib

tunnetada. Neil asjaoludel võib kaitsjate hinnangul järeldada, et prokuratuur on KrMS § 7 lg- t 1

rikkunud vähemalt raskest hooletusest.

Avalikkuse meelsust negatiivselt mõjutanud pressikonverentsi ja intervjuuga on teotatud süüdistatava

au ja head nime, mis on päädinud mittevaralise kahju tekkimisega. Selline kahju on SKHS § 11 lg- st 2

tulenevalt sama seaduse § 7 lg 1 alusel hüvitatav. Kaitsjate arvates rakendades conditio reeglit võib

väita, et pressikonverentsi korraldamata ja intervjuud andmata ei oleks süüdistatava au ja head nime

selliselt riivatud ja mittevaraline kahju oleks jäänud tekkimata.

Erinevalt kaitsjatest leiab kohus, et Mihhail Korbil ei ole õigust taotleda SKHS § 5 lg 1 p 4 ja § 7 lg 1

alusel kahju hüvitamist.

Taotluse kohaselt taotletakse Mihhail Korbile nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamist.

Varalise kahju osas taotletakse saamata jäänud Riigikogu liikme ametipalga hüvitamist. Õigusliku

alusena viidatakse SKHS § 5 lg 1 p-le 4, mille kohaselt kui isik mõistetakse õigeks, võib ta nõuda

kahju hüvitamist, kui see tekitati ametist kõrvaldamisega. Ametist kõrvaldamine on ette nähtud KrMS

§-s 141 ja see peab toimuma prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määrusega. Praeguses

kriminaalmenetluses ei ole Mihhail Korbi suhtes prokuratuur KrMS § 141 alusel taotlenud ametist

kõrvaldamist ning tema suhtes ei ole ka rakendatud muud meedet, mis oleks takistanud tal muuhulgas

Riigikogu valimistel kandideerimast.

Kohus ei nõustu taotluses viidatud SKHS § 5 lg 1 p 4 laiendava tõlgendusega. SKHS §-s 5 on antud

kinnine eelduste loetelu, mille puhul on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist. Seega riigil ei lasu kahju

hüvitamise kohustust olukorras, kus menetlus lõppeb isiku jaoks õigeksmõistva lahendiga, kuid ta ei

ole kriminaalmenetluses pidanud taluma tema õigusi väga intensiivselt koormavat meedet. Internetist

leitava info kohaselt lahkus Mihhail Korb vabatahtlikult MTÜ Keskerakonna peasekretäri kohalt

(https://www.err.ee/1608071221/korb-lahkub-keskerakonna-peasekretari-kohalt). Samuti nähtub

taotlusele lisatud A. H. e-kirjast, et erakonna juhatus loobus Mihhail Korbi valimisnimekirja

lisamisest. Kohus nõustub prokuröriga, et sõltumata erakonna otsusest saanuks Mihhail Korb

Riigikogu valimistel kandideerida ka üksikkandidaadina Riigikogu valimise seaduse § 27 kohaselt.

Kohus leiab, et ka Mihhail Korbi võimalus saada viimaste Riigikogu valimistel valituks on siiski

hüpoteetiline, arvestades Keskerakonna valimistulemusi. Mitmedki avalikkuses tuntud Keskerakonna

poliitikud

ei

osutunud

viimasesse

Riigikogusse

valituks,

näiteks

T.A..

(https://www.err.ee/1608907400/viimasest-riigikogust-ei-osutunud-uude-koosseisu-valituks-41-

saadikut)

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Mihhail Korbi taotluse 259 527.36 euro hüvitamiseks rahuldamata.

Mittevaralise kahju hüvitamist taotletakse põhjusel, et Riigiprokuratuur on rikkunud pressikonverentsi

korraldades ja „Ringvaate“ saates intervjuud andes süüliselt menetlusõigust.

KrMS § 214 lg 1 lubab avaldada kohtueelses menetluses andmeid üksnes prokuratuuri loal ja tema

määratud ulatuses ning sama paragrahvi lg- s 2 sätestatud tingimustel. KrMS § 214 lg 2 järgi on

kohtueelse menetluse andmeid lubatud avaldada muu hulgas avalikkuse huvides. Teabevaldajale

tuleneb avaliku teabe seaduse (AvTS) § 38 lg- st 1 kohustus avalikustada avalikkuse huvi põhjustanud

teabe faktide kohta, mis on seotud õigusrikkumisega, enne õigusrikkumise asjaolude lõplikku

selgitamist ulatuses, mis ei takista uurimist. KrMS § 214 lg 2 p 4 seab tingimuseks, et avaldamine ei

tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti eriliiki isikuandmete

avaldamise puhul.

Kohtu hinnangul toimus pressikonverents KrMS § 214 lg 2 ja AvTS § 38 lg 1 alusel avalikkuse

huvides kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks. Pressikonverents korraldati, kuna prokuratuuri

hinnangul tõid kahtlustatavate ametikohad ja nende arvatavate kuritegude iseloom kaasa selle, et

avalikusel oli käimasoleva kriminaalmenetluse vastu suur huvi.

Taotluses leitakse, et kahju tekitati, kuna Eesti Rahvusringhäälingu uudistes on siiani leitav lause,

mille kohaselt juhtiv riigiprokurör Taavi Pern leiab, et juba 12.01.2021 on kogutud piisavalt tõendeid,

et esitada süüdistatavale süüdistus.

Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis nr 3-19-1565 p-s 21 on märgitud, et PS § 22 lg 1 ja KrMS § 7

lg 1 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus. Ükski riigivõimu esindaja ei tohi esineda viisil, mis seab süütuse

presumptsiooni kahtluse alla. Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust (KrMS § 30 lg 1). Prokurör kui

riigi esindaja kriminaalmenetluses on üks olulisemaid PS § 22 lg-s 1 sätestatud põhiõiguse tagajaid.

See tähendab, et kohtueelses menetluses on prokuröri sõna erilise kaaluga. Teenistusülesandeid täites

avalikult esinedes ei ole prokurör väljendusvabaduse kui põhiõiguse kandja rollis. EIK on möönnud

riigi õigust jagada avalikkusele teavet käimasoleva kriminaalmenetluse kohta. Lubatav on siiski üksnes

kirjeldada kuriteokahtlust, mitte aga avaldada arvamust, et süüdistatav on süüdi enne, kui tema süü

pole seaduse kohaselt tuvastatud. Avalikkust teavitavate ametiisikute sõnade valikul on suur tähtsus,

eriti kui tegu on kõrgemate ametiisikutega, kelle väljaütlemistel on ühiskonnas suurem kaal. (Vt nt

EIK otsused asjades Bavčar vs. Sloveenia, nr 17053/20, p-d 104-108, 112 ja Shuvalov vs. Eesti, nr

14942/09, p 75.)

EIK praktika kohaselt tuleb eristada avaldusi, mis peegeldavad tunnet, et asjaomane isik on süüdi, ja

neid, mis lihtsalt kirjeldavad kahtlust. Esimene rikub süütuse presumptsiooni, viimast peetakse

konventsiooni artikli 6 mõttega kooskõlas olevaks (Lolovjt vs Bulgaaria nr 6123/11; Marziano vs

Itaalia, nr 45313/99;Lizaso Azconobieta vs Hispaania, nr 28834/08)

Kuulates pressikonverentsi ja „Ringvaate“ saate lõiku, leiab kohus, et riigiprokuröri öeldut ei saa

mõista nii, et praeguses menetluses süüdistatav Mihhail Korb oleks süüdi kuriteo toimepanemises.

Riigiprokurör, esinedes pressikonverentsil ja andes intervjuud kasutab läbivalt sõna „kahtlustatav“,

„kahtlustus“, „esialgne kahtlustus“. Sõna süüdistus esineb pressikonverentsil prokuröri öelduna lauses,

et peale kohtueelse menetluse lõpule viimist otsustab prokuratuur, kas kogutud tõendid annavad aluse

kõikidele kahtlustatavatele süüdistuse esitamiseks. Prokurör lõpetas antud mõtte lausega, et lõpliku

seisukoha võtab alles kohus. Ka „Ringvaate“ saates kõlas prokuröri suust sõna „süüdistus“ järgnevas

lauses „Ma loodan, et tõendite kogumine selles menetluses on kiire ja me suudame selle menetluse

lõpule viia 2021. aasta jooksul vähemalt selle staadiumini, et otsustada, kas on alust lõplikult

süüdistust esitada või mitte“. Millises artiklis või ERR uudises on leitav lause, mille kohaselt juhtiv

riigiprokurör Taavi Pern leiab, et juba 12.01.2021 on kogutud piisavalt tõendeid, et esitada

süüdistatavale süüdistus, kaitsjad oma taotluses ei viita ja kohus iseseisvalt sellist artiklit või intervjuud

meediast ei leidnud, et kaitsjate poolt väidetut kontrollida.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et riigiprokurör ei ole rikkunud süüliselt menetlusõigust. Pressikonverentsil

ja intervjuudes ei ole riigiprokurör kordagi viidanud sellele, et juba kogutud tõendite pinnalt on

võimalik esitada süüdistus ja rikkunud sellega süütuse presumptsiooni. Riigiprokuratuur on vaid

avalikustanud osaliselt kriminaalmenetluses kahtlustatavad ning kirjeldanud kahtlustuse sisu. Teine asi

on, kuidas ajakirjandus on riigiprokuröri poolt öeldut kajastanud. Ajakirjanduses kirjutatut ei saa kohtu

hinnangul heita ette Riigiprokuratuurile.

Kuivõrd riigiprokurör ei ole oma väljaütlemistes esitanud kõrgendatud avalikkuse huvi all oleva isiku

suhtes negatiivset väärtushinnangut, vaid andnud avalikkusele teada osaliselt esialgse kahtlustuse

saanud isikud ja nende puhul kahtlustuse sisu, siis ei ole tegemist süütuse presumptsioonile ebasoodsa

mõju tekitamisega ning KrMS § 7 lg 1 rikkumisega.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotluse SKHS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitamiseks rahuldamata.

Kriminaalmenetluse kulud

KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku

suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses

kriminaalmenetlusega.

Süüdistatavate kaitsjad on taotlenud süüdistatavate Hillar Tederi, Mihhail Korbi ja MTÜ Eesti

Keskerakond suhtes kriminaalasjas õigeksmõistmise korral õigusteenuse eest valitud kaitsjatele

makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamist riigi poolt.

Kuivõrd kohus mõistab Hillar Tederi, Mihhail Korbi ja MTÜ Eesti Keskerakond nendele esitatud

süüdistustes õigeks, siis kuuluvad hüvitamisele süüdistatavate poolt valitud kaitsjatele makstud

mõistliku suurusega tasud.

Kohtupraktika kohaselt on valitud kaitsjale makstav tasu menetluskuluna käsitatav KrMS § 175 lg 1 p

1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu

menetluskulude hulka ei arvata ja kriminaalasja menetleja ei saa otsustada selle hüvitamist (RKKK 1-

17-7077/14, 3-1-1-79-14 p 44). Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud

toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega

(RKKK 1-21-7774, p 42).

Kui menetlusosalisel on mitu esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses,

mis ei ületa ühele esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu (KrMS § 175 lg 2).

Sellest tulenevalt ei saa ühe ja sama ülesande täitmise eest mitmele esindajale makstud tasu

menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või

esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks.(RKKK 3-1-1-34-17 p 11)

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei ole senises praktikas määratlenud maksimaalset õigusteenuse

tunnitasu määra. Mõistlik tunnihind määratakse, arvestades asja mahtu ja keerukust, osutatud õigusabi

aega ja kvaliteeti ning ka üldist hinnatõusu ( nt RKKK 20.02.2023, 1-21-8988/133, p 41 ja 09.12.2021,

1-20-2473/58, p 9)

Samuti on Riigikohus leidnud, et samas menetluses ei pea erinevate kaitsjate tasud olema võrreldavad.

Valitud kaitsjatel võib menetluses olla erinev tunnitasu. Samuti võib ühel kaitsjal olla eri toimingute

tegemisel erinev tunnitasu.(RKKKm 1-22-7663 p 11)

Hillar Tederi kaitsjate taotlused

Hillar Tederil on kriminaalmenetluses olnud kolm valitud kaitsjat. Walless OÜ advokaadibüroo

vandeadvokaatidega seoses on kaitsja Erki Kergandberg taotlenud kaitsealuse õigeksmõistmise korral

menetluskulude hüvitamist summas 197 744.67 eurot (koos käibemaksuga). Taotlusest nähtuvalt on

vandeadvokaat Sandra-Kristin Kärner osutanud õigusteenust tunnihinnaga 180 eurot (ilma

käibemaksuta) perioodil 12.01.20221-13.01.2022 ning 200 eurot (ilma käibemaksuta) perioodil

18.01.2022-01.12.2022. Vandeadvokaat Erki Kergandberg on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 200

eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks on kaitseülesannete täitmisel osutanud ettevalmistavaid ning

abistavaid kaitsetoiminguid advokaadibüroo Walless OÜ advokaadid tunnihinnaga 150 eurot (ilma

käibemaksuta) ning juristid tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta).

OÜ Herran kaudu õigusabi teenust osutanud Margus Kurm taotleb menetluskulude hüvitamist summas

43 416 eurot (sh käibemaks 7236), tunnihinnaga 180 eurot (ilma käibemaksuta).

Tulenevalt kriminaalasja keerukusest ja mahust peab kohus kaitsjate tunnitasu 180 eurot ja 200 eurot

mõistlikuks. Samuti on Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi otsuse nr 1-20-xxx punktis 8 märkinud, et

tasu, mis makstakse advokaadibüroo pidajale juristi sellise töö eest, mis vähendab eelduslikult

vähemalt ligilähedaselt samas mahus advokaadist kaitsjal õigusteenuse osutamiseks kuluvat aega, on

käsitatav tasuna KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes ja see tuleb mõistlikus ulatuses menetluskulu hulka

arvata. Menetlevas asjas on abistanud advokaadibüroo Walless advokaadid ja juristid kahte

vandeadvokaati, s.o Erki Kergandbergi ja Sandra Kristin Kärnerit, kes vastutasid õigusteenuse

nõuetekohase osutamise eest. Kohtu hinnangul ei ole alust seada praegusel juhul kahtluse alla seda, et

advokaadi ja juristi töö, mille eest on esitatud arved, vähendas umbkaudu sama suures ulatuses

vandeadvokaadist kaitsjate ajakulu Hillar Tederi kaitsmiseks vajaliku õigusteenuse osutamisel. Seega

kohus võtab valitud kaitsjatele makstud tasu mõistlikkuse hindamisel ja menetluskulu hulka lugemisel

arvesse nii vandeadvokaatidest kaitsjate kui ka neid abistanud advokaadi ja juristi tehtud toimingute

ajakulu ja hinna põhjendatuse.

Järgnevalt võtab kohus seisukoha Walless OÜ õigusabikulu sisu osas lähtuvalt esitatud arvetes

praeguse asjaga seonduvast ajakulust ja nendes märgitud õigusabi toimingutest.

Kohtule esitatud taotlusest ja arvete õigusabi toimingutest ei nähtu, et erinevatele kaitsjatele oleks

makstud tasu selge tööjaotuse alusel erinevate ülesannete täitmise eest. Seega nendel juhtudel, kui

Hillar Tederiga pidasid nõu ühel ja samal ajahetkel mõlemad kaitsjad, tutvusid ühe ja sama

dokumendiga, analüüsisid ja koostasid ühte ja sama dokumenti, valmistasid ette ühte ja sama istungit,

osalesid ühel ja samal istungil, arvab kohus hüvitamisele kuuluvaks menetluskuluks ühele kaitsjale,

kelle ajamaht on näidatud suuremana, tasumisele kuulunud summa. Lisaks märgib kohus eraldi arve nr

2321006 puhul, et täpsustamata on teabenõuete osa, puuduvad põhjendused. Olukorras, kus

kohtuistungid käivad, on arusaamatu, milliseid teabenõudeid veel tehakse.

Kohus loeb Walless OÜ advokaadibüroo mõistlikuks ajakuluks 196,75 h tunnihinnaga 180 eurot,

275,625 h tunnihinnaga 200 eurot, 9,75 h tunnihinnaga 150 eurot ja 96,125 h tunnihunnaga 130 euro.

Kokku peab kohus mõistlikuks Walless OÜ advokaadibüroo kaitsjate kulu 104 498.75 eurot,

käibemaks 20 899.75 eurot, kokku 125 398.50 eurot.

Alates 13.01.2023.a kohtuistungist oli Hillar Tederi teiseks kaitsjaks Erki Kergandbergi kõrval jurist

Margus Kurm, kes tuli Sandra Kristin Kärneri asemele, sest Sandra Kristin Kärner asus Harju

Maakohtusse tööle kohtunikuna.

Kaitsja Margus Kurmi taotlusele lisatud tegevuste osas ei pea kohus mõistlikeks kuludeks kokku 11

tundi, s.o 06.02.2023.a kohtuistung ei kestnud 4 tundi, vaid 3 tundi ja nõupidamised Hillar Tederiga 10

tundi. Muud kulud peab kohus põhjendatuks ja mõistlikeks. Arvestades kaitsja Margus Kurmi

ettevalmistust kohtuistungiteks ja aktiivset osalemist kohtuistungitel loeb kohus menetluskulude hulka

alates 13.01.2023 kaitsja Margus Kurmi mõistlikud kulud, s.o 34 200 eurot, millele lisandub

käibemaks 6840 eurot, kokku 41040 eurot.

Arvestades Hillar Tederi kaitsjate õigusabi toimingute sisu ja neile väidetavalt kulunud aega ning

mõistlikuks loetud tunnitasu suurust, peab kohus põhjendatuks maakohtu ja kohtueelses menetluses

osutatud õigusabi kuluks koos käibemaksuga 166 438.50 eurot. See summa tuleb hüvitada Eesti

Vabariigil Hillar Tederile tema poolt tasutud talle osutatud õigusabi katteks.

Mihhail Korbi kaitsjate taotlus

Mihhail Korbil on kriminaalmenetluses olnud kaks valitud kaitsjat. Advokaadibüroo Levin OÜ

vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaat Andri Rohtla on taotlenud kaitsealuse õigeksmõistmise

korral menetluskulude hüvitamist summas 60 626.40 eurot (koos käibemaksuga). Taotlusest nähtuvalt

on osutatud õigusteenust 337 tundi keskmise tunnihinnaga 149.90 eurot (käibemaksuta).

Kohus peab keskmist tunnihinda 149.90 eurot mõistlikuks, arvestades asja keerukust, mahtu ja

õigusteenuse kvaliteeti.

Kohtule esitatud taotlusest, taotlusele lisatud töö sisulisest kirjeldusest (Lisa 1) ega arvete õigusteenuse

toimingutest ei nähtu, et erinevatele kaitsjatele oleks makstud tasu selge tööjaotuse alusel erinevate

ülesannete täitmise eest. Seega nendel juhtudel, kui Mihhail Korbiga pidasid nõu ühel ja samal

ajahetkel mõlemad kaitsjad, pidasid nõu teiste kaitsjatega samal ajahetkel, valmistasid ette ühte ja

sama istungit, osalesid samal kohtuistungil, arvab kohus hüvitamisele kuuluvaks menetluskuluks ühele

kaitsjale, kelle ajamaht on näidatud suurem, tasumisele kuulunud summa.

Eelnevat silmas pidades loeb kohus valitud kaitsjate mõistliku suurusega tasuks kokku 49 526.40 eurot

(sh käibemaks 8254.40). See summa tuleb hüvitada Eesti Vabariigil Mihhail Korbile tema poolt

valitud kaitsjatele makstud tasu katteks.

MTÜ Eesti Keskerakond kaitsjate taotlus

MTÜ-l Eesti Keskerakond on kriminaalmenetluses olnud kaks valitud kaitsjat. Leadell Pilv

Advokaadibüroo AS-i vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Marko Pilv on taotlenud kaitsealuse

õigeksmõistmise korral menetluskulude hüvitamist summas 65 191.80 eurot (koos käibemaksuga).

Taotlusest nähtuvalt on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 160-190 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohus peab ka antud juhul õigusteenuse tunnihinda 160-190 eurot, arvestades kriminaalasja keerukust

ja mahtu, õigusteenuse kvaliteeti, mõistlikuks.

Samuti MTÜ Eesti Keskerakond kaitsjate poolt esitatud taotlusest ega lisatud arvetest ei nähtu, et

erinevatele kaitsjatele oleks makstud tasu selge tööjaotuse alusel erinevate ülesannete täitmise eest.

Arvete spetsifikatsioonidest nähtuvalt osaliselt kulunimekirjades tegevused kattuvad. Seega nendel

juhtudel, kui tegevused kattuvad samal ajahetkel, siis kohus arvestab ühe kaitsjale mõistliku tasu

arvestamisel suuremat ajakulu.

Eelnevat silmas pidades loeb kohus valitud kaitsjate mõistliku suurusega tasuks kokku 54 081.19 eurot

(sh käibemaks 9013.53 eurot). See summa tuleb hüvitada Eesti Vabariigil MTÜ-le Eesti Keskerakond.

Asitõendid

Kohus nõustub prokuröriga ja leiab, et DVD-plaadid, milledel asuvad 19.01.2021 jälitustoimingu

protokolli audiosalvestused tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde

toimiku arhiveerimiseni. Samuti tuleb jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde digitaalsed salvestised.

Kaitsepolitseiametis hoiul olevad erinevad Tallinna Linnavalitsusest ja Tallinna Linnavaraametist ära

võetud paberkandjal dokumendid kuuluvad kohtu hinnangul KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastamisele

Tallinna Linnavalitsusele ja Tallinna Linnavaraametile. Kaitsepolitseiametis hoiul olevate tõmmiste ja

OÜ X kontorist leitud ja ära võetud paberkandjal dokumentide osas võetakse lõplik menetlusotsus

kriminaalasja nr xxx menetluses.

Kohus juhindub KrMS § 309 lg 2, § 311, § 314 p 1,2,5,6,7.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral tehakse motiveeritud kohtuotsus

avalikult teatavaks 10.11.2023. a. kell 13.00.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aime Ivanson

Kohtunik