2-23-13803/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht 09. november 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-13803

Tsiviilasi

EURORA SOLUTIONS OÜ pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: EURORA SOLUTIONS OÜ (registrikood

14614148, asukoht Valukoja tn 10, 11415 Tallinn),

seaduslik esindaja X (e-post xxx)

Ajutine

pankrotihaldur:

Maire

Arm

(Maria

Mägi

Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tatari 25, Tallinn 10116, tel

664 0600, 501 8840, e-post: maire@mmab.ee)

Kohtumääruse resolutsioon

1. Rahuldada EURORA SOLUTIONS OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja EURORA SOLUTIONS OÜ (registrikood 14614148) pankrot

09. novembril 2023 kell 15.00.

3. Nimetada EURORA SOLUTIONS OÜ pankrotihalduriks Maire Arm.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 30. november 2023 algusega kell 11.00

Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3007.

5. Kohustada EURORA SOLUTIONS OÜ praegust juhatuse liiget Xi (xxxxxxxxxxx) ja endist

juhatuse liiget Yt (xxxxxxxxxxx) kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged enne esimest

võlausaldajate üldkoosolekut 30. novembril 2023 kell 11.00. Kui viidatud isikud vannet andma

ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja

nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik

mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud

tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis

võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse

pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate

kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

8. Menetluskulud ja ajutise halduri tasu jätta võlgniku EURORA SOLUTIONS OÜ kanda.

9. Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Armi tasuks 7623 eurot (käibemaksuga).

10. Mõista EURORA SOLUTIONS OÜ-lt välja ajutise pankrotihalduri Maire Armi tasu

7623 eurot OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX.

11. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada Tartu

Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse

Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse

läbivaatamisel esindada.

Asjaolud

1. EURORA SOLUTIONS OÜ esitas 29.09.2023 Harju Maakohtule avalduse pankroti

väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse 03.10.2023 määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku

ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi.

2. Ajutise halduri aruande kohaselt ajutine pankrotihaldur nõustub, et võlgnik on muutunud

maksejõuetuks. Olulise osa võlgniku varast moodustavad tütarettevõtted. Võlgniku tütarettevõtete

osaluste väärtus pankrotiavalduse esitamise hetkel on võlgniku kinnitusel kokku 12 096 694 eurot.

EURORA SOLUTIONS OÜ bilansis on tütarettevõtted kajastatud soetusmaksumuses, turuväärtust

võlgniku poolt hetkel arvestatud ei ole. Pankrotiavalduses märgib võlgnik, et tegu on nö bilansilise

väärtusega ning reaalse müügi korral selgub tegelik turuhind. Ajutise pankrotimenetluse raames on

võimatu määrata tütarühingute osade hinnangulist turuväärtust. Arvestades pankrotiavalduses

esitatud andmeid, tõendeid ning võlgniku vastuseid, saab halduri arvates lähtuda nö konservatiivsest

hinnangust ning asuda seisukohale, et tütarühingute osade näol ei ole tegemist likviidse varaga, mille

arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku enda selgitused tütaräriühingute

osade turuväärtuse kohta kinnitavad, et tütarühingute osas ei ole täielikku selgust. Seega esialgselt

lähtub haldur võlgniku avaldatud seisukohast ja hindab tütarühingute võimalikuks turuväärtuseks

2,5 miljonit eurot.

3. Võlgnikule kinnistusregistri andmetel kinnistuid ei kuulu ega ole kuulunud. Arvelduskontodel

olevad rahalised vahendid seisuga 10.10.2023 on kokku summas 6280,19 eurot. Ajutise

pankrotihalduri nõusolekul on tasutud senise menetluse jooksul hädavajalikke makseid (tarkvara

litsentsitasud jms). EURORA SOLUTIONS OÜ nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise

kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris aruande esitamise aja seisuga registreeritud ei ole ja

viimase kolme aasta jooksul ei ole olnud. Vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-

meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklus- registris aruande esitamise aja seisuga registreeritud

ei ole. Võlgnikule kuuluvad materiaalsed varad - arvutid, seadmed, kontorisisustus ja muu inventar

jääkmaksumusega kokku 325 836,29 eurot. Juhatuse liige on ajutise halduri palvel hinnanud varade

turuväärtuseks 200 000 eurot, kuid tõenäoliselt on müügihinnad veelgi väiksemad. Kirjeldatud

varade juures tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et võlgnikul on kohustused täitmata üürileandjate ees

ning ruumides paiknev vara on valdavalt kaetud üürilendajate pandiõigustega.

4. Intellektuaalse omandina on kajastatud bilansis võlgniku poolt väljatöötatud tarkvara. Põhivaraks

oleva tarkvara väärtus on raamatupidamislikult ümardatult 7,4 miljonit eurot. Intellektuaalse omandi

– väljatöötatud tarkvaraarenduse toote - kui võlgniku peamise vara turuväärtuse hindamiseks tuleb

läbi viia ekspertiis ning selle tegelik hind kujuneb lõplikult alles müügiprotsessis. Arvestades toote

arendamisse panustatud investeeringute mahtu (vähemalt 12 miljonit) on ilmne, et tegemist ei saa

olla täielikult väärtusetu varaga. Küll aga olukorras, kus pankrotiavalduse esitanud võlgniku

innovatsiooni ja teaduse valdkonna asjatundjast juhatuse liige ise ei ole esitanud arvamust vara

hinnangulise turuväärtuse kohta seoses võrreldavate tehinguandmete puudumisega, on

olemasolevate andmete pinnalt võimatu ajutise pankrotimenetluse raames toodet rahaliselt

määratleda. Seega hetkel ei ole võimalik käsitleda võlgniku tarkvaratoodet likviidse varana mille

müügitulemi arvelt oleks võimalik arvestatavas osas rahuldada võlausaldajate nõudeid.

5. Võlgniku poolt esitatud kliendivõlgnevuse aruandes seisuga 11.10.2023 on võlgnevuste

suuruseks kokku 17 205,11 eurot. Hetkel on nimetatud debitoorseid nõudeid keeruline varana

arvesse võtta kuna need on välisriikide (mitte Euroopa riikide) äriühingute vastu. Juhatuse liikme

hinnangul on eeldused raha laekumiseks olemas kuna tegu on toimivate äriühingutega.

6. Võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud ettemaksete ülevaate kohaselt on lõppsaldo summas

kokku 114 628,19 eurot. Enamus ettemaksetest tõenäoliselt tasaarvestatakse. Võlgniku nõuded

tütarettevõtete vastu võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud nimekirja kohaselt on nõuded

tütarettevõtete vastu kokku 517 792 eurot. Kuna juhatuse liikme poolt antud selgitustest nähtub, et

enamus tütarühingud ei tegutse, on esitatud nimekirjas olevate nõuete rahuldamine pigem lootusetu.

7. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on vähemalt 6 370 098,20 eurot. Võlgniku suhtes

täitemenetlusregistris andmed puuduvad. Ajutine haldur leiab materjalidega tutvudes, et äriühing on

muutunud püsivalt maksejõuetuks ja tal puudub majandustegevuse jätkamiseks käesolevas

majanduslikus olukorras tulevikuperspektiiv ja käibevahendid. Pankrotiavalduse esitamise hetkeks

on majandustegevus lõppenud ja ka osaliselt töötajatega töölepingud lõpetatud. Ettevõtte tegevuse

jätkamine sellises majanduslikus olukorras ei ole reaalne. Täpset aega võlgniku maksejõuetuks

muutumise kohta on keeruline ajutise menetluse raames anda. Arvestades tarkvara väljatöötamist ja

selle pidevat arendust nö start-up ettevõtte puhul, on piir ja kriteeriumid maksejõuetuse tekkimise

täpse aja määratlemise juures ebaselged. Makseraskuste tekkimise ajaks võib lugeda 2022. aasta

algust, kuid arvestades tegevuse faktilise lõppemise aega pankrotiavalduse esitamise hetkel 2023.

aasta septembris võib sellest järelduda, et püsiv maksejõuetus oli selleks ajaks välja kujunenud.

Võlgnikul puudub majandustegevus, millest tulenevalt puudub võimalus katta kohustusi jooksvate

tulude arvelt. Võlgnik on muutunud maksejõuetuks ja see ei ole ajutine.

8. Ajutine haldur ei saa anda käesolevas etapis hinnangut kuriteo tunnustega teo olemasolule või

selle puudumisele. Hinnangutele eelnevalt peab haldur vajalikuks erinevate ekspertiiside

läbiviimist. Haldur tegeleb võimalike kuriteo tunnustega tegude analüüsimisega edasise menetluse

käigus. Raskete juhtimisvigade olemasolu ajutise pankrotimenetluse raames ei ole samuti võimalik

lõplikult kinnitada, kuid vigadele viitavad aruandes antud hinnangud seoses ülisuurte tegevuskulude

kandmisega vastavate tulude puudumisel; läbi tütarühingute toimiva kontserni ärimudeli

põhjendatuse ja õiguspärasuse küsitavus ja nende asjaoludega seotud ja kaasnevad tähelepanekud,

mis vajavad täiendavat analüüsi. Kindlaid tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole

käesoleva aruande raames võimalik välja tuua ja nende täpsustamine saab toimuda edasise

pankrotimenetluse käigus.

9. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatus on olnud raskustes majanduslikult põhjendatud

otsuste vastuvõtmisel ning need on olnud ebapiisavad äriühingu juhtimisel kasumlikult toimimiseks.

Seoseid juhatuse liikmete tegevuste ja kujunenud majandustulemuse vahel on vaja täiendavalt

hinnata edasises menetluses, sealhulgas hinnates äriühingu igapäevast faktilist juhtimist.

10. Ajutise

halduri

hinnangul

võlgnikul

sisuline

majandustegevus

puudub.

Võlgniku

majandustegevuse jätkamine ja tervendamine on ajutise halduri hinnangul hetkel võimatu, sest

eeldab suures mahus rahaliste vahendite kaasamist, kuid see ei garanteeri, et võlgnikul oleks

võimalik müügitulu teenida. Ajutine haldur leiab, et ettevõtte tervendamine tänasel päeval ei ole

enam võimalik ning ka võlgnik pankrotiavalduse esitamisel ei ole seda võimalikuks pidanud.

11. Kokkuvõttes on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Püsivalt maksejõuetuks on

muutunud võlgnik hiljemalt 2023. aastal, täpsema hinnangu on võimalik anda pankrotimenetluse

käigus, kogu dokumentatsiooni ja asjaolusid hinnates ja arvestades. Arvestades ettevõttel lasuvate

sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi,

ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Ajutine haldur on seisukohal, et

olemasolevatest andmetest ja võlgniku enda seisukohtadest piisab võlgniku maksejõuetuse

tuvastamiseks.

12. Ajutine haldur on hetkel seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud, ehkki

pankrotimenetluse alustamiseks ja esmaste toimingute läbiviimiseks ei ole ette näha kiireid

laekumisi. Ajutine pankrotihaldur on nõus jätkama pankrotihaldurina.

Kohtumääruse põhjenduse

13. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada EURORA

SOLUTIONS OÜ pankrot.

14. PankrS § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei

kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

15. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine

ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul

kohustusi vähemalt summas 6 370 098,20 eurot, kuid vara juhatuse liikmete hinnangul ligikaudu

2,5 miljoni euro väärtuses. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla

tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole hetkel tuvastanud selgeid tagasivõitmise ja

tagasinõudmise võimalusi, kuid see vajab edasise menetluse käigus täpsustamist. Võlgnik on

käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja,

kui võlgnik on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

16. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara juhatuse liikmete hinnangul

ligikaudu 2,5 miljoni euro väärtuses. Seega on võimalik välja kuulutada võlgniku pankrot ja kanda

võlgniku vara arvelt pankotimenetlusega seotud kulud.

17. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega

algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja 09.11.2023 kell 13.00. Ajutine

pankrotihaldur Maire Arm andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks.

Võlgnikul pankrotihalduri isiku osas vastuväiteid ei olnud. Kohus nimetab pankrotihalduriks Maire

Armi. Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist

sobiva isikuga.

18. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub

30.11.2023 kell 11.00 Harju Maakohtus.

19. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel

isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes,

samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne

pankrotiavalduse esitamist. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse

täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks

kuuks.

20. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt

§ 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, võlgniku praegust ja endist

juhatuse liiget tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade

ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1

ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1, 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata

jätmisel kohustatud isikut trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks

kuuks.

21. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on

ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti

nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab

kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende

kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib

haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu

ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

22. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 6407,50 eurot (lisandub

käibemaks). Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 58,25 tundi,

sh asja materjalidega tutvumisele läbi e-toimiku; teabenõuete edastamisele, registritele,

krediidiasutustele, maksuametile; võlgniku juures kohtumisele, juhatuse liikme ja valdkondade

juhtidega, esmasele ülevaatele; kohtumistele TEAMS keskkonnas võlgnikuga, töötajatega,

pooleliolevate teemade kaardistamisele, töötajate nõustamisele; võlgnikule esialgse teabenõude

koostamisele ja peamise teabenõude koostamisele; kohtumistele endise juhatuse liikme, nõukogu

liikmete ja osanikega; teabenõuete vastustega (sh võlgniku poolt esitatud materjalid) tutvumisele ja

analüüsile; pangakontode ülevaatusele; muu taustamaterjaliga tutvumisele, (sh RTJ, kohtupraktika,

õiguslikud analüüsid); e-kirjavahetusele võlgniku juhatuse liikme, võlausaldajate, koostööpartnerite

ja töötajatega; telefonisuhtlusele (EMTA, audiitorbüroo jt); konsultatsioonidele tarkvara osas;

ajutise halduri aruande ja arvamuse koostamisele; kohtuistungi eeldatav ajakulu. Kuivõrd võlgnik

ega haldur ei ole avaldanud kohtule soovi pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungil ja ka

kohus ei planeeri avalduse läbivaatamist istungil, siis jätab kohus arvestamata ajutise halduri

kohtuistungi eeldatava ajakuluga (0,50 tundi). Muus osas kohus leiab, et arvestades ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulud põhjendatud. Halduri

tunnitasu 110 eurot mahub seaduses kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks

6352,50 eurot (57,75 tundi x 110 eurot), s.o 7623 eurot koos käibemaksuga. Halduri tasu mõistetakse

täies ulatuses välja pankrotivara arvelt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik