2-22-8467/43 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 9. november 2023

Tsiviilasja number

2-22-8467

Tsiviilasi

Erik Tominga hagi Riigi Kinnisvara AS vastu saamata

jäänud töötasu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. septembri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Erik Tominga määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(hageja):

Erik

Tomingas

(isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaadi abi Tiia Tafenau

Vastustaja (kostja): Riigi Kinnisvara AS (registrikood

10788733), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tauno

Tark ja Rahel Behrsin

RESOLUTSIOON

1. Jätta Erik Tominga määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 25. septembri 2023. a määrus

muutmata.

3. Jätta menetluskulud määruskaebemenetluses Erik

Tominga kanda. Menetluskulude rahalise suuruse

määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast

tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Erik Tomingas (hageja) esitas 6. juunil 2022 Tartu Maakohtule hagi Riigi Kinnisvara AS

(kostja) vastu saamata jäänud töötasu 6683 euro 88 sendi väljamõistmiseks. Hagiavalduse

kohaselt töötas hageja kinnipeetavana 28. maist 2020 kuni 25. märtsini 2022 kostja juures

töölisena. Tema tööülesanneteks oli peamiselt hooldus- ja remonditööd Tartu Vangla

territooriumil. Hageja tööleasumine kostja juures nähtub Tartu Vangla direktori 26. mai 2020. a

käskkirjast nr 6-3/114 mis anti välja kostja esindaja Peeter Tiiratsi taotluse alusel. Kostja ei

vormistanud ega teinud töösuhte sõlmimisel hagejale teatavaks täiendavaid dokumente, milles

oleks fikseeritud hageja töökoht või tööülesanded, tööle asumise aeg, töötasu suurus või selle

arvestamise põhimõtted. Töötasu suurus teatati hagejale suuliselt. Töökorraldusi andsid kostja

esindajad Tartu Vangla hooldusjuht Peeter Tiirats ja meistrid Hannes Rekand ja Avo Külm.

Hageja ja kostja vaheline suhe oli oma olemuselt eraõiguslik töösuhe, mille puhul tööaja

arvestamisel ning ületunnitöö ja riigipühadel töötamise eest tasu maksmisel tuleb arvestada

töölepinguseaduses sätestatut. Kostja on iseseisev eraõiguslik juriidiline isik, mis ei kuulu

vanglateenistuse koosseisu ning omab Tartu Vangla territooriumil üksnes käitist.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle läbi vaatamata. Poolte vahel puudub

eraõiguslik töösuhe, mille suhtes kuuluksid kohaldamisele töösuhteid reguleerivad seaduse

sätted. Hageja töötas avalik-õigusliku võimusuhte kaudu Tartu Vanglas vangla territooriumil

asuvas kostja käitises. Vangistusseaduse (VangS) mõtte kohaselt on kinnipeetava töötamisega

(sh käitises) seonduvate küsimuste otsustamise ainupädevus vanglateenistusel. Vangla

võimaldab kinnipeetaval töötada ning kinnipeetava tööle rakendamise võimalusi on avardatud

käitiste rajamisega vangla territooriumil. Käitisi võivad rajada ka eraõiguslikud juriidilised

isikud, mille tagajärjel tekib õigussuhe käitise omaniku ja riigi vahel. Suhet käitise omaniku ja

kinnipeetava vahel ei teki. Selline töötamine ei kuulu tööõiguse regulatsiooni esemesse, vaid

kinnipeetavat kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus jättis 25. septembri 2023. a määrusega hagi läbi vaatamata ning

menetluskulud hageja kanda, märkides, et kohus määrab kostja esitatud nimekirja alusel

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist.

Maakohus leidis, et esitatud hagiavalduse lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse ning jättis

hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hageja kinnipeetav, kes lubati Tartu Vangla

direktori 26. mai 2020. a käskkirjaga nr 6-3/114 tööle. Kinnipeetava töötamine vanglas on

reguleeritud vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjaga. Tegemist on avalik-õiguslike

normidega, mille täitmise tagamisel teostab vangla avalikku võimu. Kinnipeetaval on tulenevalt

VangS § 37 lg-st 1 üldine kohustus töötada, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. VangS §-s 37

sätestatud töökohustuse alusel töötamine ei kuulu üldpõhimõttena tööõiguse regulatsiooni

esemesse, vaid kinnipeetavat kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu.

Kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, st on olemas sobilik töö ning ei esine töötamisest

keeldumise aluseid (VangS § 37 lg-d 2 ja 3), siis vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle

(VangS § 38 lg-d 1 ja 21). Vanglal on pädevus anda kinnipeetavale tööle asumise korraldus

VangS § 38 lg 22 alusel ka vangla territooriumil asuvasse käitisesse. VangS § 38 lg 3 kohaselt

võib vangla kinnipeetavale töö tagamiseks vangla territooriumile käitise rajamist lubada ka

füüsilisel isikul või äriühingul, kui ta on selleks sõlminud riigiga või riigi haldusülesannet täitva

eraõigusliku juriidilise isikuga vastava lepingu. Tulenevalt vangistusseadusest ning

Justiitsministri 28. juuni 2001. a määrusest nr 50 sõltub kinnipeetava töötamine seega täiel

määral vanglast. Riigi ja kostja vahel Tartu Vangla territooriumile käitise rajamiseks sõlmitud

leping ei saa olla hageja ja kostja vahelise tsiviilõigusliku suhte aluseks. Nimetatu kinnitab ka

kostja ja Tartu Vangla vahel sõlmitud kinnipeetavate tööjõu kasutamise raamleping.

Raamlepingust nähtuvalt on kostja võtnud endale kohustuse kindlustada enda juurde tööle

lubatud kinnipeetavatele vanglaga kooskõlastatud töö ja töötamise tingimused ning tasuda neile

töötasu. Samas ei nähtu raamlepingust, et kinnipeetava ja kostja vahel tekiks samasugune

õigussuhe, mis tekib töötaja ja tööandja vahel VangS § 41 alusel. Vangistusseaduse eelnõu

seletuskirja kohaselt ei laiene tööõigus töösuhetele vangla sees. Erandina laienevad tööseadused

kinnipeetavatele, kellel on lubatud töötada järelevalveta väljaspool vanglat, neile, kellel on

lepingu sõlmimise vabadus. Vangla territooriumil käitises töötavatel kinnipeetavatel lepingu

sõlmimise vabadus puudub.

Kinnipeetava ja vangla vahel on avalik-õiguslik suhe ning hageja töötas vangla territooriumil,

sellest töösuhtest tulenevad vaidlused kuuluvad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4

lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus, Tartu Maakohus ei ole asjas pädev kohus.

Ringkonnakohus on 21. augusti 2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-22-17689 leidnud analoogse

olukorra kohta, et hagejal võib olla nõudeõigus kahju hüvitamiseks riigi (vangla kaudu) vastu.

Kostja saab olla haldusvaidlusse kaasatud HKMS § 20 järgi kolmanda isikuna. Kahju

hüvitamise nõude läbi vaatamisele on VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne

menetlus, mistõttu esmalt tuleb esitada vaie vanglale.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse,

saata

asi

tagasi

menetluse

jätkamiseks

Tartu

Maakohtule

ning

jätta

määruskaebemenetluse menetluskulud kostja kanda.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et tulenevalt VangS-st

ning justiitsministri 28 juuni 2001 määrusest nr 50 „Vangla territooriumile käitise rajamise

lepingu nõuded“ sõltub kinnipeetava töötamine, sh töötamine vangla territooriumil asuvas

käitises, täiel määral vanglast ning riigi ja kostja vahel Tartu Vangla territooriumile käitise

rajamiseks sõlmitud leping ei saa olla hageja ja kostja vahelise tsiviilõigusliku suhte aluseks.

Vangistusseaduses ja selle alusel antud õigusaktides puudub kinnipeetava vangla territooriumil

asuvas eraõiguslikus käitises töötamise täpsem regulatsioon. Selles töötamisele ei ole võimalik

kohaldada vangistusseaduse sätteid, mis reguleerivad teisi vangla territooriumil töötamise

vorme, s.o töötamist vangla majandustöödel ja vangla enda poolt rajatud käitistes, kuivõrd

tulenevalt VangS § 37 lg-st 5 on kinnipeetava rakendamine tööle vangla territooriumile rajatud

eraõigusliku isiku käitises lubatud üksnes kinnipeetava nõusolekul. Seega ei ole kinnipeetaval

kohustust töötada sellistes käitistes ja vangla ei saa kinnipeetava töökohustuse raames sundida

kinnipeetavat sellises käitises töötama.

VangS § 38 lg 3 kohaselt võib kinnipeetavatele töö tagamiseks lubada vangla territooriumile

käitise rajamist ka füüsilisel isikul või äriühingul, kui ta on selleks sõlminud riigiga või riigi

haldusülesannet täitva eraõigusliku juriidilise isikuga vastava lepingu. Kostja ja Tartu Vangla

vahel 31. detsembril 2010 sõlmitud üürilepingu lisaks nr 9 oleva kinnipeetavate tööjõu

kasutamise raamlepingust nähtuvalt otsustab Tartu Vangla üksnes kinnipeetavate tööle

lubamise kostja juures. Raamlepingu p-de 2 ja 3 kohaselt korraldas kostja üüripinnal, s.o Tartu

Vangla ruumides ja territooriumil, tema juurde tööle lubatud kinnipeetavatele töö ja töötamise

tingimused, sh otsustas töötavate kinnipeetavate arvu ja sobivuse üle, planeeris tööpäevaks

tööd, nende mahu, tegemise koha ja muud töötamise tingimused, juhtis tööprotsesse, tagas

kinnipeetavate töö korraldamiseks vajalikud seadmed, tööriistad, tööriided, töökaitsevahendid

ja materjalid, kontrollis kinnipeetavate tööd ja töötulemusi, arvestas ja maksis kinnipeetavatele

töötasu ning arvestas ja pidas töötasult kinni ka seadusega kehtestatud maksud. Asjas esitatud

tõenditest nähtub, et kostja pidas hageja tööajaarvestust (hageja tegi ületunde) ning arvestas ja

maksis hagejale töötasu. Hagejale andsid tööülesandeid kostja töötajad, samuti tagas kostja

vajalike töövahendite ning materjalide olemasolu. Tartu Vangla ei pidanud arvestust hageja

tööaja kohta ega kontrollinud kostja poolt peetavat kinnipeetavate tööaja arvestuse õigsust.

Kinnipeetava töötamisel vangla territooriumil asuvas eraõiguslikus käitises tekivad

kahesugused õigussuhted. Vangla ja eraisikust käitise omaniku vahel on tegemist vangla

haldusülesande, s.o kinnipeetava tööga kindlustamise, täitmise delegeerimisega eraõiguslikule

isikule, mis oma olemuselt on avalik-õiguslik suhe; kinnipeetava ja käitist omava isiku vaheline

suhe aga on oma olemuselt eraõiguslik (vt Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne,

Kirjastus Juura, 2009 §37 komm. 4.2). Kuigi Tartu Vangla ja kostja vahel võib olla avalik-

õiguslik suhe, mis käsitleb kinnipeetavate tööga kindlustamist, siis hageja tööleasumisel kostja

juurde ei tekkinud tal avalik-õiguslikku suhet Tartu Vanglaga vaid töösuhe kostjaga.

Tartu Vangla direktori 26. mai 2020. a käskkirjast nr 6-3/114 (haldusaktist) ei tulenenud

hagejale töötamise kohustust, see reguleeris vaid tema liikumisvõimalusi ja tingimusi vangla

territooriumil kostja poolt tehtavatel ehitus- ja remonditöödel. Eeltoodud haldusakti alusel ei

ole hagejale võimalik esitada Tartu Vanglale saamata jäänud töötasu nõuet, kuivõrd Tartu

Vanglal puudub puutumus hageja tööaja määramise, töö korraldamise, tööaja arvestamise ning

töö tasustamisega. Hageja töösuhte teiseks pooleks oli kostja ja hagejal on nõue kostja vastu.

VangS § 37 lg 4 kohaselt peavad kinnipeetavate töö korraldamise viisid ning sisu võimalikult

vastama töökorraldusele vabaduses. Seega tuleb olukorras, kus vangistusseaduses puudub selge

regulatsioon vangla territooriumile rajatud eraõigusliku isiku käitises töötamise kohta,

rakendada töölepingu seaduse sätteid.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Vastuse kohaselt kohalduvad TLS töösuhteid reguleerivad normid vaid kinnipeetava

töötamisele järelevalveta väljaspool vanglat. VangS-st ning Justiitsministri 28. juuni 2001. a

määrusest nr 50 tulenevalt sõltub kinnipeetava töötamine täiel määral vanglast. VangS §-s 37

sätestatud töökohustuse alusel töötamine ei kuulu üldpõhimõttena tööõiguse regulatsiooni

esemesse, vaid kinnipeetavat kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu.

Erandina laienevad tööseadused kinnipeetavatele, kellel on lubatud töötada järelevalveta

väljaspool vanglat. Vangla territooriumil käitises (ja üldiselt vangla sees) töötavatel

kinnipeetavatel lepingu sõlmimise vabadus puudub. Erandlikult on töölepingulise suhte

tekkimine ette nähtud VangS § 41 lg-s 2, s.o üksnes juhul, kui kinnipeetav töötab järelevalveta

väljaspool vangla territooriumi nn vaba töösuhte raames ning omab vangla sisekorraeeskirja §

968 lg 1 kohast väljasõidutunnistust väljaspool vanglat liikumiseks. Hageja puhul puudusid

erandlikud järelevalveta väljaspool vangla territooriumi töötamise võimaldamise asjaolud, mis

viitaksid eraõiguslikule töösuhtele. Vangla territooriumil ja järelevalve all töötavaid

kinnipeetavaid (sh vangla territooriumil asuvates käitistes) ei käsitleta isikutena, kes töötaksid

tsiviilõigusliku

töölepingu

alusel

(vaid

avalik-õigusliku

võimusuhte

kaudu)

ning

kinnipeetavatele ei laiene TLS normid.

Kostja osutab riigile avaliku ülesande täitmiseks vajalikku abistavat teenust (avaliku ülesande

täitjaks on Tartu Vangla) ning üürib vangla hoonete omanikuna neid vanglale vangistuse

täideviimiseks. Tartu Vangla 26. mai 2020. a käskkirjaga nr 6-3/114 määrati hageja tööle alates

28. maist 2020 vangla territooriumil asuvas kostja käitises ning hageja teostas Tartu Vangla

hoonetes erinevaid abitöid, s.o ehitus- ja remonditööd. Sama käskkirjaga määras vangla

kindlaks hageja töötamise tingimused – tööle asumise kuupäeva, tööülesannete täitmise

ajavahemiku, tööülesannete täpse asukoha vangla hoonetes, töö sisu ja konkreetsed ülesanded

ning vajaliku liikumise tingimused. Seega on ebaõige kaebuses toodu, justkui ei tulenenud

käskkirjast hagejale töötamise kohustust ja see reguleeris vaid liikumisvõimalusi.

Kinnipeetava, sh hageja, tasustamine on reguleeritud VangS ja Vabariigi Valitsuse

28. novembri 2000. a määrusega nr 382 kehtestatud „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise

ja maksmise kord“. Viidatud õigusaktid ei näe ette tasu arvestamisel TLS kohaldamist ning

ületunnitöö, riiklike pühade või lisatasude maksmist. Hagejale maksti tasu VangS § 43 lg 2 ja

määruse nr 382 (1. aprillil 2003 jõustunud ja 30. juunini 2007 kehtinud redaktsioonis) toodud

määra alusel, mis kinnitab samuti, et tegemist on avalik-õigusliku suhtega hageja ja vangla

vahel. Eraõiguslikes töösuhetes ei lähtuta töötasu arvestamisel VangS ja viidatud määruses

toodud kinnipeetavatele sätestatud tasumääradest. Tartu Vangla pädevuses on ühepoolselt ja

enda äranägemise järgi tunnistada kehtetuks või peatada kinnipeetava töötamise alus, samuti

kinnipeetav tööde teostamiselt kõrvaldada ning ajakohastada vastavalt töötamise nimekirja,

sõltumata kostja soovidest. Tartu Vangla tunnistas hageja töötamise loa kehtetuks ühepoolse

29. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 6-3/84. Vastavate otsuste tegemisest teavitab vangla kostjat.

Seejuures ei ole kinnipeetaval, sh hagejal, õigust endale tööd nõuda, mis eristabki kinnipeetava

töötamist töötamisest töölepingu alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1

alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

7. Pooled vaidlevad määruskaebemenetluses selle üle, kas nendevahelise vaidluse on pädev

lahendama maa- või halduskohus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praeguses asjas on

tegemist avalik-õigusliku ja seega halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega.

Hageja leiab, et Tartu Vangla direktori 26. mai 2020. a käskkirjast nr 6-3/114 (haldusaktist) ei

tulenenud hagejale töötamise kohustust. Iseenesest on see väide küll õige, kuid ilma nimetatud

käskkirjata poleks hageja saanud tööd teha.

Hagis esitatud asjaolude kohaselt töötas hageja vangla territooriumil asuvas käitises VangS

§ 38 lg 3 alusel. VangS § 38 lg 3 kohaselt võib vangla kinnipeetavale töö tagamiseks vangla

territooriumile käitise rajamist lubada ka füüsilisel isikul või äriühingul, kui ta on selleks

sõlminud riigiga või riigi haldusülesannet täitva eraõigusliku juriidilise isikuga vastava lepingu.

Lepingu nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri

28. juuni 2001. a määrusega nr 50 kehtestati vangla territooriumile käitise rajamise lepingu

nõuded. Nimetatud määruse § 3 lg 1 kohaselt kinnipeetava tööle võtmise ja käitises tööle

lubamise otsustamiseks võib vangla direktor moodustada komisjoni, mille ülesandeks on

vabadele töökohtadele esitatavatele kutseoskustele vastavate kinnipeetavate väljaselgitamine.

26. mai 2020. a käskkirjaga nr 6-3/114 lubati hageja alates 28. maist 2020 tööle kostja

osakonda. Seega ei sõltunud lepingu sõlmimine hageja tahtest.

Hageja leiab, et temale laieneb TLS regulatsioon. Ringkonnakohus selgitab, et üldpõhimõttena

ei kuulu kinnipeetava töötamine tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna kinnipeetav ei vasta

eraõiguse ühele peamisele nõudele, st tal puudub lepingu sõlmimise vabadus. Kinnipeetava töö

väljaarvamine tööõiguse rakendusalast tuleneb seaduse tasandil VangS § 41 lg-st 2, mille

kohaselt kohaldatakse üksnes kinnipeetava järelevalveta töötamisele väljaspool vanglat

tööseaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise, töötasu ja puhkuse kohta. Vaidlust ei ole,

et hageja ei ole töötanud väljaspool vanglat VangS § 41 lg 2 tähenduses, mille puhul laieneks

tööõigus kinnipeetavale. Kinnipeetava selline järelevalveta töötamine mujal kui vanglas ei erine

tavapärasest töösuhtest, mille reguleerimisel lähtutakse eraõiguse normistikust. Seega saab TLS

sätteid kinnipeetava suhtes kohaldada vaid VangS-s konkreetselt ettenähtud juhtudel (VangS §

41 lg 2).

Tööleping sõlmitakse töötaja ja tööandja vahel (TLS § 1 lg 1). Nii töötajal kui ka tööandjal on

töölepingu sõlmimisel vabadus otsustada lepingu sõlmimise ning selle tingimuste üle. Kostja

ja Tartu Vangla vahelisest raamlepingust (I kd, tl 194–195) tulenevalt puudub kostjal

valikuvabadus otsustada, keda ta tööle rakendab (raamlepingu p 2.3). Raamlepingu p 2.4.

kohaselt väljastab kostja kinnipeetava kohta otsuse, mis kehtib kuni kinnipeetavale töötamise

loa kehtetuks tunnistamiseni. Töötamise luba saab kehtetuks tunnistada Tartu Vangla

(raamlepingu p 2.10). Seega ei ole pooled vabad lepingu sõlmimisel ega selle lõpetamisel,

kinnipeetavate tööle rakendamine on vangla järelevalve ja kontrolli all. Seetõttu ei ole ka hageja

ja kostja vahel tekkinud töölepingule sarnast lepingut ega töösuhtele vastavat suhet. Pooled ei

kujunda omavahelisi õigussuhteid. Kinnipeetava tööle võtmine, kõrvaldamine ja vabastamine

on lisaks reguleeritud justiitsministri 7. veebruari 2007. a määrusega nr 9 „Kinnipeetava tööle

võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“.

8. Lisaks ei ole poolte vahel kokkulepet töötasu osas. Kuigi kinnipeetavale makstakse VangS

§ 43 kohaselt töö eest tasu, ei toimu siiski kinnipeetava töötamine mitte eraõigusliku lepingu

alusel, vaid teda kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu. Kinnipeetavale

makstav tasu ei lepita kinnipeetava, vangla ega käitise vahel kokku, vaid selle maksmine ja

suurused lisaks VangS §-le 43 reguleeritud Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2000. a määruses

nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“.

Töölepingu sõlmimist ei saa järeldada ka asjaolust, et tulenevalt VangS § 37 lg-st 5 on

kinnipeetava tööle rakendamisel vangla territooriumile rajatud füüsilise isiku või äriühingu

käitisesse vajalik kinnipeetava nõusolek.

Viidatud regulatsioonidest tuleneb, et kinnipeetava töötamine praegusel juhul sõltub täielikult

vanglast. VangS § 38 lg 1 kohaselt on kinnipeetava tööga kindlustamine vangla ülesanne.

Vanglal on pädevus anda kinnipeetavale tööle asumise korraldus VangS § 38 lg 3 alusel ka

vangla territooriumil asuvasse käitisesse. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei saa

leping riigi ja kostja vahel Tartu Vangla territooriumile käitise rajamiseks olla hageja ja kostja

vahelise tsiviilõigusliku suhte aluseks, mistõttu puudub alus heita maakohtule ette asja

läbivaatamata jätmist.

Ka vangla territooriumil asuvas käitises kinnipeetavate tööle rakendamisel VangS § 38 lg 3

järgi säilitab vangla oma üldise vangistusalase järelevalvekohustuse kinnipeetavate üle. Sellisel

juhul toimub sisuliselt kolmanda isiku volitamine riigi haldusülesande täitmiseks, milleks on

kinnipeetavate kindlustamine tööga vangistuse täideviimise protsessis.

9. Ringkonnakohtumenetluses kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluskulude

rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel mõistliku aja jooksul pärast

määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke