2-23-11548/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

08. november 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-11548

Tsiviilasi

Woodenergy OÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemisega,

kirjalik

menetlus

Menetlusosalised

Võlgnik: Woodenergy OÜ (likvideerimisel, registrikood

16032019, asukoht Jõe tn 5, 10151 Tallinn), seaduslik

esindaja

likvideerija

Kaupo

Meier

(e-

post info@likvideerimine.ee)

Ajutine

pankrotihaldur:

Oliver

Ennok

(asukoht

Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ Estonia pst 1 Tallinn,

telefon xxx, xxx, e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Woodenergy OÜ (registrikood 16032019) pankrotimenetlus, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Woodenergy OÜ ja kustutada äriregistrist.

3. Pärast

Woodenergy

OÜ

äriregistrist

kustutamist

vabastada

Oliver

Ennok

pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata Woodenergy OÜ dokumentide hoidjaks J K (isikukood xxx).

5. Jätta menetluskulud võlgniku Woodenergy OÜ kanda.

6. Määrata ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki tasuks 1800 eurot (käibemaksuga).

7. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Oliver Ennokile ajutise pankrotihalduri tasust

550 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ

arvelduskontole xxx.

8. Ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki tasu summas 1250 eurot mõista välja J Klt

(isikukood xxx) ja maksta välja Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole xxx.

9. Avaldada teade Woodenergy OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

10. Saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonda.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja avaldus

Woodenergy OÜ esitas 15.08.2023 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus

võttis 21.08.2023 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver

Ennoki.

Ajutine pankrotihaldur esitas 11.09.2023 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnikul realiseeritav vara

puudub. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnikul oli pankrotiavalduse esitamise seisuga nõue

summas 6057 eurot Woodgeneric OÜ vastu, mida võlgnik hindas ebatõenäoliselt laekuvaks.

Selgituste kohaselt tasaarveldati see ostu-müügi lepingust nr xxx tuleneva nõudega. Nõudest jäi

tasumata veel 208 eurot. Võlgniku ainsaks varaks on pangakontol olev raha summas 11,81 eurot.

Osaühingu osakapitaliks on 2500 eurot, kuid osakapitali sissemakset osaühingusse tehtud ei ole. Kuni

osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest

tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvelt.

Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral või menetluse raugemise korral võib haldur nõuda

osanikult vastutada osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses. Seega vastutab J K

osaühingu kohustuste eest vähemalt 2500 euro ulatuses.

Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku summas

10 165,64 eurot. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole veel kindlad ja vajavad

täiendavat uurimist. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

Maksejõuetus tekkis hiljemalt 2022. aasta teisel poolaastal, mille tõttu on võlgnik rikkunud ÄS § 180

lg 51 tulenevat kohustust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

PankrS mõistes. Võlgnikul puudub vara, mis kataks olemasolevaid kohustusi summas

10 165,64 eurot. Puuduvad võimalused ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilise isiku

tervendamiseks. Äriühing on lõpetanud oma tegevuse. Seega, kuna käesolevas menetluses

pankrotivara ei kata kohustusi ja majandustegevus võlgnikul puudub, siis on tegemist püsiva

maksejõuetusega.

Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et pankroti väljakuulutamiseks oleks vaja tasuda kohtu

deposiiti summa 3000 eurot.

Kohus tegi 12.09.2023 määrusega ettepaneku Woodenergy OÜ pankrotimenetlusest huvitatud

isikutele tasuda kohtu deposiiti 3000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 27.09.2023.

Teade avaldati 12.09.2023. Kohtul puuduvad andmed, et keegi oleks ettemaksu tasunud.

Kohus tegi 02.10.2023 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse

esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas

20.10.2023, et ei esita käesolevas asjas ettepanekut algatada pankrotimenetlus avaliku uurimisena,

sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks avalik huvi. Maksejõuetuse

teenistus märkis, et võlgnikul on sisse maksmata kogu osakapital summas 2500 eurot, mistõttu palub

maksejõuetuse teenistus kohtul kaaluda ajutise halduri tasu välja mõistmist mitte riigieelarvelistest

vahenditest, vaid võlgnikult või tema lähikondsetelt.

Lisaks eeltoodule tõi maksejõuetuse teenistus esile, et on tuvastanud, et võlgniku juhatuse liige Kaupo

Meier, kes on alates 07.11.2022 ühtlasi ka Woodenergy OÜ likvideerija ülesannetes, on teinud raske

juhtimisvea, sest on esitanud pankrotiavalduse alles 15.08.2023. Tuvastatud asjaolude kohaselt oli

võlgnik maksejõuetu juba 2022. aasta II pooles, mistõttu oleks pidanud Kaupo Meier esitama

pankrotiavalduse mitte hiljem kui detsembris 2022. Pankrotiavalduse õigeaegse esitamise asemel

kohandas juhatuse liikme ülesannetes likvideerija Kaupo Meier võlgniku raamatupidamist

tagasiulatuvalt ja tegi omaalgatuslikult teadlikult ja tahtlikult raamatupidamise nö puhastamise

eesmärgil 28.02.2023 raamatupidamiskanded (ajal mil võlgnik oli juba maksejõuetu) suurendades

võlgniku kohustusi (boonuste võrra) ning tasaarveldades ebaselgeid nõudeid Woodgeneric OÜ vastu

summas 6265,70 eurot. Võlgniku nõue Woodgeneric OÜ vastu ei olnud ebatõenäoliselt laekuv nõue.

Woodgeneric OÜ oli ja on täiesti elujõuline kasumis äriühing hetkel. Seega moonutas võlgniku

juhtorgani liige Kaupo Meier teadlikult võlgniku raamatupidamist. Juhul, kui pankrotimenetluses

ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis.

Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani

liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Maksejõuetuse teenistus

leiab, et antud juhul on see Kaupo Meieri suhtes kohaldatav, sest ta jättis likvideerija ülesanded

täitmata ning tegutses võlgniku nimel juhtorgani liikmena teadlikult ja tahtlikult.

Likvideerija Kaupo Meier esitas 31.10.2023 seisukoha, mille kohaselt on osanik J K likvideerijat

teavitanud, et juhul kui pankrotimenetlus lõppeb raugemisega ja ühingu varast pole võimalik katta

kulusid siis osanik on valmis tasuma kuni 1250 eurot ajutise halduri kulusid. Ühtlasi likvideerija

selgitas, et ta ei ole kunagi olnud võlgniku juhatuse liikmeks, vaid on olnud likvideerija.

Likvideerimismenetluse alustamise hetkel 07.11.2022 ei olnud ühing maksejõuetu kuna ühingul

polnud võlgnevusi. Likvideerimismenetluse ajal peale likvideerimisaruande koostamist koostas E P

AS täiendava arve leppetrahvi kohta. Nimetatud arve jõudis OÜ Woodenergy ametlikule e- posti

aadressile info@likvideerimine.ee alles 19. jaanuar 2023 (saadetud AS E E poolt). Seda arvet pole

kunagi saadetud ka ühingu raamatupidajale ega juhatajale. Samuti pole AS E P esitanud likvideerijale

nõudeavaldust. Likvideerija pöördus peale arve saamist osaniku poole eesmärgiga leida täiendavaid

rahalisi vahendeid nõude vaidlustamiseks või kompromisskokkuleppe sõlmimiseks võlausaldajaga.

Osaniku soov oli vältida maksejõuetust, et säilitada tulevikus peale sanktsioonide lõppemist võimalus

müüa puitu AS-le E P. Osanik kahjuks täiendavaid vahendeid ei leidnud ja likvideerija esitas koheselt

pankrotiavalduse. Likvideerija on ka üritanud sisse nõuda debitoorset nõuet OÜ-lt Woodgenetic (nõue

oli eelnevalt juhatuse poolt märgitud ebatõenäoliselt laekuvaks). Likvideerijana esitasin nõudekirja,

millele OÜ Woodgenetic vastas, et neil puuduvad kohustused OÜ Woodenergy ees. Samuti on

likvideerija korduvalt vestelnud OÜ Woodgenetic juhatuse liikmega, et selgitada pooltevaheliste

nõuete asjaolusid.

Täiendavalt eeltoodule kinnitas likvideerija, et kõik ühingu raamatupidamise kanded on tehtud

vastavalt seadusele lähtudes raamatupidamise algdokumentidest. Ühingu raamatupidamist teostas

professionaalne raamatupidaja M G, kes on tegelenud selle ühingu raamatupidamisega kogu

tegevusperioodil alates ühingu asutamisest. 28.02.2023 tehtud kanded raamatupidamises on tehtud

mõistliku aja jooksul ja seadusekohased. Konkurentsiameti väide justkui oleks likvideerija

raamatupidamist kohandanud või moonutatud on arusaamatu ja ei vasta tõele. Nõue OÜ Woodgeneric

vastu oli ebatõenäoliselt laekuv kuna neil on vastunõue Woodenergyle. Seda kinnitas likvideerijale

ka juhatuse liige ja samuti kinnitab seda hilisem OÜ Woodgeneric vastus likvideerija nõudekirjale.

Likvideerija hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga.

Ajutine pankrotihaldur esitas 03.11.2023 täiendava seisukoha, mille kohaselt leiab, et ajutise halduri

tasu summas 1250 eurot tuleks välja nõuda võlgnikult, s.o osanikult J K ja ülejäänud summa 550

eurot palub välja mõista riigieelarvelistest vahenditest menetlusabi korras. Ajutine haldur ei ole

veendunud, et osanik on võimeline kogu summat tasuma. Ühtlasi vajaksid halduri hinnangul edasises

menetluses kontrollimist, kas võlgniku poolt tehtud tehingud vastavad võlausaldajate ja võlgniku

huvidele või esineb tagasivõitmise võimalus.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29

lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja esialgsetel andmetel puudub

vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani

liikme vastu ning maksejõuetuse teenistus ei esitanud avaldust pankrotimenetluse algatamiseks

avaliku uurimisena.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 10 165,64 eurot, kuid

olemasolev vara on vaid pangakontol olev raha 11,81 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on

maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui

ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik

maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole

muutunud sissenõutavaks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada

nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine

on vähetõenäoline.

Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude

katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole hetkel kindlalt tuvastatavad.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud

alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab

väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 12.09.2023 ettepaneku väljaandes Ametlikud

Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 27.09.2023. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude

katteks vahendeid.

PankrS § 30 lg 5 sätestab, et kui PankrS § 30 lg 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest

isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi

02.10.2023 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas, et ei esita

käesolevas asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena. Seega lõpetab

kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab teate

menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Arvestades

pankrotiavalduses ja ajutise halduri aruandes esitatut peab kohus maksejõuetuse tekkimise põhjuseks

muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetuse teenistus on seisukohal, et võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval hetkel kohtu ette

toodud piisavalt andmeid, millest tõsikindlalt järeldada, et maksejõuetuse põhjuseks on raske

juhtimisviga.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist

pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus.

Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest

isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise

isiku

kahe

kuu

jooksul

pankrotimenetluse

lõpetamise

määruse

jõustumisest

arvates

likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse

sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid

antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme J K.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri

tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel

halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma

ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed

ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise

halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri

tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu § 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse

poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui

ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni

kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest

hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada

kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 2023. aastal 725 eurot.

Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri

andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt

kulus ajutisel halduril oma ülesannete täitmiseks 15 tundi. Töötasu arvestamisel lähtus ajutine haldur

tunnitasu määrast 100 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1800 eurot

(käibemaksuga). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses,

kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutine haldur

palub tasu osaliselt välja mõista võlgniku osanikult.

PankrS § 29 lg 10 sätestab, et kui ajutine haldur nõuab tasu ja kulutuste hüvitamist käesoleva

paragrahvi lõike 9 või 91 alusel, esitab ta selleks kohtule avalduse. Kohus lahendab avalduse

määrusega, võimaluse korral samaaegselt menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu. Määruse peale võivad määruskaebuse esitada ajutine haldur ja osaühingu osanik,

kelle vastu ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise nõue esitati. Sama sätte üheksanda lõike

kohaselt kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab kohus PankrS § 29

kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus on jätnud ajutise halduri

tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei

ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist,

kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt.

Äriregistrist nähtub, et võlgnik on asutatud sissemakset tegemata. Võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige

J K ei ole halduri tasu summas 1800 eurot vaidlustanud ja teatas likvideerijale, et tal on võimalik tasuda

1250 eurot ajutise halduri kulusid. Kohus asub seisukohale, et ajutise pankrotihalduri taotlus on

põhjendatud ja mõistab ajutise pankrotihalduri tasust summas 1800 eurot (käibemaksuga) välja 1250

eurot võlgniku ainuosanikult J K. Tasu tuleb kanda büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ajutine haldur

palub ülejäänud tasu hüvitada riigi vahenditest.

Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on

õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest

PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu suurus on

15 tunni eest (alustatud pooltunde 30 × 33) 990 eurot. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu

ja kulutusi suuremas summas kui ühekordne kuupalga alammäär. Ajutine haldur palub riigi

vahenditest hüvitada ajutise halduri tasu summas 550 eurot (käibemaksuga). Kohus peab vastavat

taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. Tasu suurus jääb seaduses ettenähtud piirmääradesse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik