3-23-1260/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

8. november 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1260

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 17.03.2023 otsuse nr TA23-

0041777 ja 19.05.2023 vaideotsuse nr

66 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks

ennistada kaebaja töötuna arvelolek ning tühistada

Eesti Töötukassa 17.06.2023 otsus nr 123031334

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: X Vastustaja: Eesti

Töötukassa

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Eesti Töötukassa 17.03.2023 otsus

nr TA23-0041777 ja 19.05.2023 vaideotsus nr 66 ning Eesti Töötukassa

17.06.2023 otsus nr 123031334. Jätta kaebus nõudes kohustada Eesti

Töötukassat ennistada kaebaja töötuna arvelolek rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.12.2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14

päeva jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X võeti 28.01.2023 töötuna arvele. Eesti Töötukassa 17.03.2023 otsusega nr TA23004177

lõpetati X töötuna arvelolek tagasiulatuvalt seisuga 12.02.2023 seoses tööle asumisega

13.02.2023 MTÜ-s X Keeltekool.

2. 27.03.2023 esitas X Eesti Töötukassale vaide Eesti Töötukassa 17.03.2023 otsuse nr TA23-

004177 kehtetuks tunnistamiseks. Eesti Töötukassa 19.05.2023 vaideotsusega nr 66 jäeti vaie

rahuldamata.

3. Eesti

Töötukassa

17.06.2023

otsusega

nr

123031334

otsustati

lõpetada

Xle

töötuskindlustushüvitise maksmine.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 17.03.2023 otsuse nr TA23-

0041777 ja 19.05.2023 vaideotsuse nr 66 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks

ennistada kaebaja töötuna arvelolek. 24.01.2022 saabus kohtule kaebaja täiendav seisukoht

ja taotlus kaebuse nõude täiendamiseks tühistada ka Eesti Töötukassa 17.06.2023 otsus nr

123031334. Kohus võttis kaebuse oma 08.06.2023 määrusega menetlusse.

22.08.2022 määrusega rahuldas kohus kaebaja kaebuse nõude muutmise taotluse. Sama

määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebaja palub kaebuse rahuldada kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel:

5.1.

Kaebaja selgitab esmalt, et 17.03.2023 tegi vastustaja otsuse TA23-0041777,

millega lõpetati kaebaja töötuna arvelolek, kuna väidetavalt puudub arvelolekuks õigus.

Otsusele eelnenud ja asjasse puutuv sündmuste (haldusmenetluse) käik 2023 aastal oli

alljärgnev:

13.03 – telefonivestlus töötukassa ametnikuga töötuna arveloleku teemal;

13.03 – kaebaja e-kiri töötukassale;

14.03 – töötukassa e-kiri, millega saadeti kaebajale otsuse projekt ja anti aega vastamiseks;

15.03 – kaebaja saatis töötukassale vastuse, milles ei nõustunud otsuse projektiga;

17.03 – töötukassa otsus;

27.03 – vaie;

06.04 – töötukassa teade vaide läbivaatamise tähtaja pikendamiseks kuni 08.05.2023; 08.05

– töötukassa teine teade tähtaja pikendamiseks 10 tööpäeva võrra;

19.05 – töötukassa vaideotsus.

5.2.

Töötukassa haldusakt rikub kaebaja õigusi sellega, et ei lase tal olla töötuna

registreeritud ning saada Eesti riigilt töötutele ettenähtud abi (nt rahalised hüvitised,

ravikindlustuskaitse). Seaduse mõistliku tõlgenduse ja rakendamise korral saaks

kaebaja tööta oleku perioodil olla töötuna registreeritud, mis hõlbustaks tema

toimetulekut ning aitaks kaasa tema tööhõive kiiremale taastamisele.

5.3.

Töötukassa on kaebaja hinnangul takerdunud olukorra hindamisel seaduse

grammatilisse tõlgendamisse. Kaebaja arvates on selline tõlgendus koguni

meelevaldne. Antud juhul tuleb kitsast tõlgendusest kaugemale vaadata ning lähtuda

sellest, mis on seaduse eesmärgist lähtuvalt mõistlik ja mis on seaduse mõttega

kooskõlas.

Vaidlus puudutab põhimõttelist küsimust: nimelt ei tohi inimene töötuna arveloleku ajal

töötada, välja arvatud seaduses sätestatud tööampsud, mida võib ühes kuus olla kuni 8.

Töötukassa otsuses on väidetud, et töötamine ei ole ajutine, kuna see on pidev ja regulaarne.

Kaebaja märgib, et ajutise töötamise defineerimisel ei ole eriti tõlgendusruumi, sest selle

sätestab täpselt TTTS § 42.

Kaebaja annab endaga seotud mittetulundusühingus (MTÜ X Keeltekool) vähesel määral

keeletunde. Keelekursus, mille üle vaidlus käib, kestis 13.02.2023 – 05.05.2023, aga kindlasti

tuleb arvestada, et kursuse kestuse ja inimese töötamise vahele ei saa võrdusmärki panna.

Töötukassa haldusakt rikub kaebaja õigusi ja seal esitatud väide, et võlaõigusliku lepingu

periood kestab üle 8 päeva, mistõttu töötamine ei vasta ajutise töötamise nõuetele, on vale ning

eksitamine tahtlik, kuna otsuse koostaja teab, et töötamine toimub tegelikult ühepäevaste

tööampsudena.

Vaidlusalune keelekursus kestab 13.02.2023 - 05.05.2023, mis on tõesti kaheksast päevast

pikem periood. Haldusakti koostaja on segi ajanud keelekursuse perioodi ja füüsilise isiku – X

üksikud tööampsud. Nende vahele võrdusmärgi paigutamine on meelevaldne ja vastuolus

töötuna arveloleku põhimõtete ning eesmärkidega.

5.4. Kuna vaideotsuses jääb vastustaja põhimõtteliselt samale seisukohale, mis oma 17.03.2023

otsuseski, on kaebaja sunnitud kohtule esitama samad põhjendused, mis märtsikuises vaideski,

täiendades pisut oma väiteid seoses paari uue nüansiga, mis töötukassa on esitanud alles

vaideotsuses. Põhiliselt on küsimus selles, kas 2,5 kuu jooksul toimuva keeltekursuse

juhendamise (töö üksnes 2 päeval nädalas, vormistatud tööampsudena, mida pole rohkem kui

8 p kuus) saab lugeda ajutiseks töötamiseks.

Töötukassa ütleb, et see pole ajutine töötamine vaid kestvusleping. Vaideotsuses viidatakse

isegi täishõivele: et kui inimene töötab nii pikalt regulaarselt, siis ... regulaarse töötamise puhul

on tegemist juba täishõivega ja siis on põhjendatud töötuna arveloleku ja töötushüvitise

maksmise lõpetamine. (Vaideotsuse lk 3 keskel.)

Kaebaja teab, et sõnadel pidev ja regulaarne ei ole legaaldefinitsiooni, aga sellest hoolimata ei

ole tema töötamine pidev. Vajadus end töötuna arvele võtta oli tingitud just nimelt sellest, et

pidev töö puudus. See tuleb välja ka TÖR-is registreeritud tööampsudest, millest töötukassat

on informeeritud, nagu kord ette näeb. Juhendada ühtainsat hõreda sagedusega toimuvat

keeltekursust ei tähenda pidevat töötegemist. Sest kui sellist tööampsude tegemist saaks

käsitleda pideva töötegemisena, peaks inimene saama sissetuleku, mis tagaks äraelamise ja

toimetuleku.

Kuna seaduse tasandil ei olegi täpselt võimalik defineerida, mida tähendab pidev, on täiesti

mõistlik, et seadusandja on TTTS-is sätestanud täpsed kriteeriumid selle kohta, mida loetakse

ajutiseks töötamiseks. Töötukassa otsuses regulaarsele töötamisele viitamine ei ole asjakohane,

sest seadus paneb ajutise töötamise kriteeriumid paika regulaarsuse mõistet mängu toomata.

See on ka arusaadav, sest isegi kui inimene teeks näiteks iga kahe kuu tagant paar ühepäevast

tööampsu, oleks see juba regulaarne töötamine. Regulaarsusest hoolimata oleks sellisel

inimesel õigus töötuna arvel olla. Inimesed esitavad maksuametile tuludeklaratsiooni kord

aastas – see on samuti regulaarne tegevus. Töölepingu alusel töötajad puhkavad kord aastas –

see tähendab regulaarset puhkamist. Ka igal aastal ühel päeval töötamist saaks lugeda

regulaarseks töötamiseks.

TTTS § 42 lg 2 sätestab, et tööampsud võivad toimuda kuni kaheksal päeval kalendrikuus.

Oluline ei ole, mitu päeva järjest töötatakse, kas töötatakse sama tööandja juures jne. Samuti ei

ole oluline, millise regulaarsusega tööampsud toimuvad, kui need ei ületa 8 päeva kuus. Samuti

võib regulaarsus täiesti puududa, aga töötuna arvel olla ei saa ikkagi: sest kui inimene töötab

kuus nt 9 päeva jutti, siis ei loe seadus sellist töötamist enam ajutiseks ning sestap puudub alus

töötuna arvelolekuks. Seejuures ei ole oluline, kuidas need 9 päeva kujunevad (kas 9 päeva

jutti, või näiteks 3x3 päeva 30-päevase perioodi jooksul). Järelikult on väär ajutist töötamist

seostada tööampsude regulaarsusega.

Kaebaja on talitanud vastavalt kehtivale seadusele ja töötukassa enda koostöökokkulepetele (vt

selgitust dtl 15-16). Oma töövahenduskonsultanti teavitas ta tööampsudest aegsasti (kohtumisel

03.02.2023, eraldi teatega 06.02.2023 ning igal tööampsu päeval veel täiendavalt), kõik kanded

töötamise registris on tehtud õigeaegselt, ampsud on registreeritud ühepäevaste ampsudena,

töötasu suurus päevas 35 eurot.

Veebruaris 2023 tegi kaebaja kokku 5 tööampsu ja töötasu suuruseks oli 175 eurot. Märtsis

2023 jätkas ta ühepäevaste tööampsudega (mis ei ületanud kaheksat) ja tasu suurus oli endiselt

35 eurot päevas. Kaebaja soovib kohtu tähelepanu juhtida sellele, et tegelikult ei ole

töötukassale võõras tööampsude mõistlik tõlgendus, sest töötukassa kodulehel on rubriik

Tööampsude KKK1, kus on järgmine küsimus ja vastus (dtl 22):

Kas töötuna registreeritud juhatuse liige saab oma ettevõttes teha joogatreeninguid

tööampsuna (kuni kaheksa päeva kuus)?

Jah, töötamine peab olema registreeritud töötamise registris ja kui vastab tööampsu (ajutise

töötamise) tingimustele, siis võib teha.

Ülaltoodud küsimus ja vastus on täpselt analoogne kaebaja olukorraga, sest vaevalt, et mainitud

joogatreeningud toimuvad suvaliselt. Kaebajale on jäänud mulje, et võibolla see tingiski vaide

(mis iseenesest ei puuduta keerulist vaid põhimõttelist küsimust) lahendamise korduva

edasilükkamise. Kuna eelnevalt oli kujundatud seisukoht töötuna arvelolek kindlasti lõpetada,

vajas töötukassa lihtsalt rohkem aega, et leida argumente, mis toetaksid tema muidu nõrgavõitu

teooriat. Tähelepanu väärib, et töötukassa vastuse projektis, otsuses ning ka vaideotsuses jäetud

targu mainimata, et kõnealuse kahe ja poole kuu pikkuse eesti keele kursuse lepingu poolteks

on töötukassa ühelt poolt ning MTÜ X Keeltekool teiselt poolt. On väga oluline fakt, et teiseks

lepingu pooleks oli MTÜ Keeltekool, mitte füüsiline isik X. See asjaolu oli kaebajaga tegelenud

töötukassa ametnikule hästi teada, sest ta kirjutas oma kevadises e-kirjas järgmist:

... Keeltekool on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner. Andmete täpsustamisel on selgunud,

et töötukassa on suunanud inimesi MTÜ X Keeltekooli Tartu kooli Eesti keele A2taseme

eksamiks ettevalmistav kursusele,...

Ülaltoodu tähendab mh seda, et kui kaebaja oleks nt haigestunud vm isiklikul põhjusel pidanud

eemal olema, oleks täiesti loogiliselt kõne alla tulnud, et selleks korraks otsitakse

asendusõpetaja, kes on võimeline sama kursust juhendama. Järelikult on õige, et kursus kestis

vaid õpilase jaoks 13.02.2023 - 05.05.2023. Õpetaja (kes ei pidanud tingimata olema kaebaja

1 https://www.tootukassa.ee/et/artikkel/tooampsude-kkk

vaid vajadusel ka teine inimene) töö oli kindlatel päevadel kohale tulla ja kavas olev

teemakohtumine läbi viia.

Kui keeleõpetajale kohaselt vaidlusküsimusele filoloogiliselt läheneda, saab koguni öelda, et

kõik tähtajalised tööd on ajutised tööd. Ajutine on tuletatud sõnast aeg ja eesti keele seletav

sõnaraamat kinnitab ajutise tähendust mingi kindla perioodi puhul. Seega kursus ise oli ajutine

töö. Keelekursus sisaldas nii kontakttunde kui ka iseseisvat tööd igaks kohtumiseks. Iseseisva

töö tegi õpilane ilma õpetajata. Järelikult kestis kursus õpilase jaoks 13.02.2023 – 05.05.2023.

Erinevalt 17.03 otsusest toodi vaideotsuses arveloleku lõpetamise täiendavaks põhjuseks

asjaolu, et kaebaja on keeltekooli juhataja (juhatuse liige). Mainiti, et kuna kaebaja ise on oma

keeltekooli juhatuse liige, sai ta meelevaldselt TÖR-is oma töö ampsudena vormistada. Muus

organisatsioonis, kus ta poleks juhatuses, oleks tema töötamine väidetavalt vormistatud

kolmekuulise kestvus-lepinguna. See väide on alusetu. Taolistes olukordades ei kasutata sugugi

tingimata kestvuslepinguid. Kaebajale teadaolevalt on suhteliselt levinud ka selline

käsunduslepingu vorm, mis näeb välja umbes nagu arve, kuhu saab kirjutada isikuandmed, töö

sisu ja summa. Selliseid saab vabalt sõlmida ühe päeva kaupa.

5.5. Lisaks soovib kaebaja tähelepanu juhtida selgele lohakusele vaideotsuses (vt lk 3 ülemine

lõik, dtl 4), sest seal on valeandmed - viidatakse töötamise registrile, mille järgi olevat kaebajal

märtsikuus olnud pea iga päev tööamps, aga tegelikult oli neid töötukassa otsuseni vaid kolm:

01.03, 06.03, 13.03. See on ju sisuliselt ka suur vahe, kas on olnud 8 või 3 tööampsu. Märtsikuu

keskpaigani toimunud ampsude põhjal langetati aga otsus töötuna arvelolek lõpetada.

5.6. Eesti Töötukassa 17.06.2023 otsus nr 123031334 on õigusvastane samadel põhjustel, mis

selle aluseks olev Eesti Töötukassa 17.03.2023 otsuse nr TA23-0041777.

5.7. Kokkuvõtvalt palub kaebaja kaebuse kõigis nõuetes rahuldada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

6.1.

Kaebaja töötuna arvelolek lõpetati TTTS § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 3 alusel

tagasiulatuvalt seisuga 12.02.2023, kuna ta osutab MTÜ-le X Keeltekool teenust

kursuse läbiviijana alates 13.02.2023. Otsuse põhjenduste kohaselt X esitas 16.03.2023

seletuskirja, mis kinnitab, et ta on keeltekooli Eesti keele A2-taseme eksamiks

ettevalmistav kursuse koolitaja perioodil 13.02.2023 - 05.05.2023. Antud tegevus ei ole

käsitletav ajutise töötamisena, kuna tegevus on pidev ja regulaarne ehk ei ole ajutise

iseloomuga. Lepingu periood kestab üle kaheksa kalendripäeva ning tegemist ei ole

ajutise töötamisega TTTS-i § 4² mõttes, mille korral töötuna arvelolekut ei lõpetata.

6.2.

Vastustaja nõustub kaebajaga, et töötuna arvelolek aitab kaasa isikute tööhõive

kiiremale taastamisele, kuid kaebaja arvamus, et arveloleku eesmärgiks on tagada

äraelamine ja hõlbustada toimetulemist, ei ole täpne. TTTS eesmärk on tööealise

elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja

tööturult

tõrjutuse

ennetamine

tööturuteenuste

osutamise

kaudu

ning

töötuskindlustushüvitise maksmise eesmärk on kindlustatule töötuse korral tööotsingute

ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine (töötuskindlustuse seaduse § 2).

Seega töötuna arveloleku eesmärk töötuse korral on töö leidmine ja selleks ajaks

kompenseeritakse osaliselt isiku sissetulekud ning osutatakse tööturuteenuseid.

TTTS § 4² reguleerib ajutist töötamist. Vastustaja nõustub kaebajaga, et antud juhul tuleb TTTS

§ 4² kitsast tõlgendusest kaugemale vaadata ning lähtuda sellest, mis on seaduse eesmärgist

tulenevalt mõistlik ja mis on seaduse mõttega kooskõlas. Seadusandja soov on võimaldada

töötuna arveloleku ajal lühiajalist töötamist nn teha tööampse, mitte töötada pikemaajaliselt.

Tööampsude eesmärk on ka täiendava sissetuleku võimaldamine, kuid eelkõige on eesmärk

vältida olukorda, kus töötuna arvel olevatel isikutel kaoks side tööturuga, väheneksid oskused

ja tööharjumus.

Vastustaja selgitab, et vaidlust ei ole poolte vahel selles, et keelekursus MTÜ-s X Keeltekool

kestis 13.02.2023 – 05.05.2023 ning kaebaja teavitas igakordselt töötukassast enne töötamise

päeva ning tegi vastavad kanded töötamise registrisse (TÖR-i). Töötasu suurus päevas oli 35

eurot.

Vastustaja selgitab, et MTÜ X Keeltekool on (80175877) asutatud 2002 aastal, mille ainuke

juhatuse liige on X. Äriregistrile 27.02.2023 esitatud 2022. aasta majandusaasta aruande

kohaselt on MTÜ-s neli liiget ning aruandest nähtub, et MTÜ

X Keeltekool oli 2022 aastal tegus ettevõtja, mh aruandes on toodud, et kokku õppis 2022.

aastal keeltekoolis umbes 182 inimest, õppemaksu näol laekus 84478 eurot.

Kaebaja tööleping MTÜ-s X Keeltekool lõppes 27.01.2023 töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1

alusel koondamise tõttu ning 28.01.2023 võttis kaebaja ennast töötuna arvele ja taotles hüvitist.

MTÜ X Keeltekool on vastustaja koolituskaardi partner, st töötuna arvel olevad isikud saavad

registreerida koolitusele MTÜ-sse X Keeltekool, mille eest töötukassa MTÜ-le X Keeltekool

tasub. Vastustaja on perioodil 13.02.2023-05.05.2023 MTÜsse X Keeltekool A-2 tasume eesti

keele koolitusele suunanud kokku 19 isikut (ühe isiku koolituse maksumus 320 eurot).

Kusjuures koolitusele suunatud 4 isiku puhul on 01.02. ja 02.2023 töötukassale

registreerimisteated väljastanud kaebaja ja kaebaja on märgitud ka koolituse kontaktisikuks.

Kaebaja registreeris isikuid 13.02.2023-05.05.2023 koolitusele ja viis selle läbi.

Lisaks selgitab vastustaja, et TTTS 6 lg 5 p 4 1 kohaselt võib MTÜ juhatuse liige töötuna arvel

olla, kui ta ei saa juhatuse liikme tasu. Juhatuse liige saab töötuna arveloleku ajal täita enda

seadusest tulenevaid juhatuse liikme ülesandeid, kuid ei või teostada selles ühingus toiminguid

või tegevusi, mis ületavad juhatuse liikme tegevuse piire. Sellisel juhul on tegemist

töötamisega.

MTÜ või äriühingu juhatuse liikmel ei ole TTTS järgi keelatud enda ühingus tööampse teha,

kuid antud juhul ei ole tegemist tööampsudega TTTS mõttes.

TÖR andmetest nähtub, et kaebaja töötas VÕS lepingute alusel MTÜ-s X Keeltekool järgmiselt:

13.02.2023, 15.02.2023, 20.02.2023, 22.02.2023, 27.02.2023, 01.03.2023, 06.03.2023,

10.03.2022, 13.03.2023, 15.03.2023. Pärast arveloleku lõpetamist kaebaja jätkas teenuse

osutamist MTÜ-s X Keeltekool (20.03., 22.03., 27.03., 29.03., 03.04, 05.04. jne), millest

kaebaja vastustajat ka jätkuvalt igakordselt teavitas ja tegi kanded TÖRi (lisatud). Kursused

toimusid üldjuhul iganädalaselt esmaspäeviti ja kolmapäeviti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619

järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele

isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest

tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale maksmisele

kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel.

TÖR andmetel ja kaebaja selgituste kohaselt on tegemist kestva võlaõigusliku lepingulise

suhtega. Kaebaja on võtnud lepingulise kohustuse (mida kinnitavad ka enne kursuse algust

väljastatud registreerimisteated) perioodil 13.02.2023-05.05.2023 osutada teenust MTÜ-le X

Keeltekool ning siinjuures ei ole tähtis, millistel päevadel ja mis ulatuses seda tehakse. TTTS

ning TKindlS muutmise seaduse eelnõu 206SE seletuskirjas on selgitatud, et töötu võib teha

tööd kuni kaheksa kalendripäeva järjest või üksikute päevade kaupa. Arvestus on päevapõhine

ning töötamise tunde ei loeta. Kui inimene töötab kaheksal kalendripäeval iga päev kaks tundi,

siis arvestatakse töötatud päevi, sõltumata töötamise tundidest. Ühe kuu kohta võib sõlmida

näiteks ühe 8-päevase lepingu või ka 8 ühepäevast lepingut, seadus seda ei piira.

Pikemaajalisema või regulaarse töötamise puhul on tegemist juba täishõivega ja siis on

põhjendatud töötuna arveloleku ja töötushüvitise maksmise lõpetamine. Kui töösuhte aluseks

olev leping on sõlmitud pikema kestusega kui kaheksa kalendripäeva, siis ei ole algusest peale

tegemist ajutise töötamisega ning töötuna arvelolek lõpetatakse töötamise esimesest päevast.

Lisaks märgib vastustaja, et kaebaja kui MTÜ X Keeltekool juhatuse liige sai ise otsustada,

kuidas keelekursuse perioodil enda töötamise kohta TÖRi kanne teha. Kaebaja vormistas

perioodil 13.02.2023-05.05.2023 teenuse osutamise tööampsudena, kuigi tegelikkuses osutas

kaebaja teenust käsunduslepingu alusel alates 13.02.2023 kuni 05.05.2023. Seega kaebaja

töötamise kestus ületab kaheksat kalendripäeva, mistõttu ei saa seda lugeda ajutiseks

töötamiseks. Tegemist oli pikemaajalise ja regulaarse töötamisega ning juba varem planeeritud

13.02.2023- 05.05.2023 kursuse läbiviimisega.

Võttes arvesse kõike eeltoodut on kaebaja töötuna arveloleku lõpetamine TTTS § 7 lg 1 p 3 ja

§ 6 lg 5 p 3 alusel õiguspärane, kuna ei olnud tegemist ajutise töötamisega TTTS mõttes. 6.3.

Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt on õigus

töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud TTTS § 6 kohaselt ja kellel

on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

Kaebaja vastas kindlustushüvitise saamise tingimustele ning vastustaja 28.01.2023 otsusega

määrati kaebajale hüvitis.

TKindlS § 13 lg 1 p 1 järgi töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne määratud

perioodi lõppemist töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates, kui

kindlustatu töötuna arvelolek lõpetatakse TTTS § 7 lõike 1 punktide 1, 3 ja 7–12 alusel.

Kaebaja töötuna arvelolek lõpetati TTTS § 7 lg 1 p 3 alusel, mistõttu on kaebajale

töötuskindlustushüvitise maksmine TKindlS § 13 lg 1 p 1 alusel 17.06.2023 otsusega lõpetatud

õiguspäraselt.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Käesolevas asjas on vaidluse all küsimus, kas Eesti Töötukassa (ETK) on õiguspäraselt oma

17.03.2023 otsusega nr TA23-0041777 (dtl 23-24) lõpetanud kaebaja töötuna arveloleku alates

12.02.2023 ja 17.06.2023 otsusega 123031334 (dtl 37-38) lõpetanud töötuskindlustushüvitise

maksmise ning kas ETK jättis õiguspäraselt kaebaja vaide rahuldamata (vt vaideotsus dtl 2-5).

Samuti, kas ETK on kohustatud ennistama kaebaja töötuna arveloleku.

ETK leidis oma 17.03.2023 otsuses, et: „Käesolevaks hetkeks on selgunud, et X osutab MTÜ-

le X Keeltekool teenust kursuse läbiviijana alates 13.02.2023. X esitas 16.03.2023 seletuskirja

asjaoludele, mis kinnitab, et ta on keeltekooli Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistav

kursuse koolitaja perioodil 13.02.2023 - 05.05.2023. Antud tegevus ei ole käsitletav ajutise

töötamisena, kuna tegevus on pidev ja regulaarne ehk ei ole ajutise iseloomuga. Kuna lepingu

periood kestab üle kaheksa kalendripäeva ning tegemist ei ole ajutise töötamisega TTTS-i § 42

mõttes, mille korral töötuna arvelolekut ei lõpetata. Eeltoodu alusel ja juhindudes TTTS-i § 7

lg 1 p 3 lõpetada X töötuna arvelolek.“

Vaideotsuses märkis ETK täiendavalt lisaks ülal viidatud otsuses toodule mh, et: „ /…/ TÖR

andmetel ja vaide esitaja selgituste alusel on tegemist kestva võlaõigusliku lepingulise suhtega.

Vaide esitaja on võtnud lepingulise kohustuse perioodil 13.02.2023-05.05.2023 osutada teenust

ning siinjuures ei ole tähtis, millistel päevadel ja mis ulatuses seda tehakse. /…/

Vaide esitaja kui MTÜ X Keeltekool juhatuse liige sai ise otsustada, kuidas sellel perioodil enda

töötamise kohta TÖRi kanne teha. Vaide esitaja vormistas perioodil 13.02.202305.05.2023

teenuse osutamise tööampsudena. Tegelikkuses osutab vaide esitaja teenust käsunduslepingu

alusel alates 13.02.2023 kuni 05.05.2023, seega vaide esitaja töötamise kestus ületab kaheksat

kalendripäeva, mistõttu ei saa seda lugeda ajutiseks töötamiseks. Vaide esitaja on teenust

osutanud käsunduslepingu alusel ning see ei ole ajutine töötamine TTTS § 42 mõttes.

Võttes arvesse kõike eeltoodut on vaide esitaja töötuna arveloleku lõpetamine TTTS § 7 lg 1 p

3 ja § 6 lg 5 p 3 alusel õiguspärane, kuna ei olnud tegemist ajutise töötamisega TTTS mõttes.

/…/“

8. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste faktliste asjaolude üle:

8.1. X võeti 28.01.2023 töötuna arvele. Eesti Töötukassa 28.01.2023 otsusega nr

123005959 määrati Xle töötuskindlustushüvitis.

8.2. MTÜ X Keeltekool on juriidiline isik, mille seaduslik esindaja on juhatuse liige X

(vt Äriregister www.rik.ee) .

8.3. MTÜ X Keeltekool pakkus keelekursust perioodil 13.02.2023-05.05.2023.

8.4. Vahemikus 13.02.2023 – 05.05.2023 tegi kaebaja tööampsudena vormistatud tööd

TÖR andmetel järgmistel kuupäevadel: 13.02.2023, 15.02.2023, 20.02.2023,

22.02.2023,

27.02.2023 (so viiel (5) päeval veebruaris); 01.03.2023, 06.03.2023, 13.03.2023, 15.03.2023,

20.03.2023, 22.03.2023, 27.03.2023, 29.03.2023 (kaheksal (8) päeval märtsis; 03.04.2023,

05.04.2023, 10.04.2023, 12.04.2023, 17.04.2023, 19.04.2023, 24.04.2023, 26.04.2023

(kaheksal (8) päeval aprillis; 03.05.2023, 05.05.2023, 08.05.2023, 10.05.2023, 17.05.2023,

22.05.2023, 24.05.2023 (seitsmel (7) päeval mais) (dtl 48-49).

Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kaebaja teavitas igakordselt töötukassast enne töötamise

päeva (tööampsu) ning tegi vastavad kanded töötamise registrisse (TÖR-i). Töötasu suurus

päevas oli 35 eurot.

Seega oli kaebaja töötanud enne vaidlustatud otsuse tegemist 17.03.2023 veebruarikuus viiel

päeval ja märtsis neljal päeval.

8.5. Kaebaja on vormistatud TÖR andmetel töölepingu alusel tööle alates 29.05.2023 (dtl 48).

8.6.

17.06.2023

otsusega

nr

123031334

(dtl

37-38)

lõpetas

Eesti

Töötukassa

töötuskindlustushüvitise maksmise.

9. Poolte vahel on erimeelsus selles, kuidas tuleb tõlgendada tööturuteenuste ja -toetuste

seaduse (TTTS) §-s 4² lg 1 ja 2 ülal toodud faktiliste asjaolude pinnalt. Kohus märgib siinkohal

eraldi, et pooled ei vaidle selle üle, et TTTS § 42 lg 3 sätestatud töötasu piirmäära ei ole ületatud.

TTTS § 42 sätestab järgmist:

(1)

Ajutine töötamine käesoleva seaduse tähenduses on töötuna arveloleku ajal töötamine

töölepingu või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu

alusel või avalikus teenistuses olek, mille ühekordne kestus ei ületa kaheksat päeva.

(2)

Töötuna arveloleku ajal võib isik ajutiselt töötada kuni kaheksa päeva kalendrikuus,

kuid kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul. 24-kuulise ajavahemikuna

arvestatakse igale ajutisele töötamisele eelnevat 24 kalendrikuud.

(3)

Ajutise töötamise eest makstav tasu ühes kalendrikuus kokku ja iga ühekordse töötamise

eest ei tohi ületada 40 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud käesoleva

kalendriaasta kuu töötasu alammäärast.

206 SE II Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirjas on viidatud sätte osas selgitatud järgmist: „Seaduse eesmärk.

Tagada töötule töötuse perioodil piisav majanduslik toimetulek, mis ei tekita samas

töötuslõksu ning motiveerib töötut tööturule naasma. Eestis on probleemiks töötute

ebapiisav sotsiaalne kaitse, mis ei hoia ära töötuks jäänud inimeste vaesusesse langemist.

/…/

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse seadust §-ga 42, luues võimaluse Eesti Töötukassas

(edaspidi töötukassa) registreeritud töötul ajutiselt töötada. Töötu on isik, kes ei tööta, on

töötukassas töötuna arvele võetud ja otsib tööd. Eestis kehtib täieliku töötuse nõue ehk töötuna

arvelevõtmise eeldus on see, et inimesel ei ole kehtiva töösuhet ning tal puudub töine sissetulek.

Töötamise keeld kehtib kogu töötuna oleku aja ning töötuna arvel olek lõpetatakse, kui töötu

saab tööle kasvõi mõneks tunniks või päevaks, sõltumata tema töötamise koormusest ja

saadavast töötasust. Kuna töötuskindlustushüvitisele ja töötutoetusele (edaspidi koos ka

töötushüvitised) on õigus inimesel, kes on registreeritud töötuna (TKindlS § 6 lg 1 p 1 ja TTTS

§ 26 lg 1), lõpetatakse koos töötuna arveloleku lõpetamisega ka töötuskindlustushüvitise ja

töötutoetuse maksmine. Lähtutakse põhimõttest, et hüvitise vajadus tekib täieliku töötuse ja

töise sissetuleku kaotamise korral ning töötushüvitisi ei maksta samal ajal töise tuluga. Selline

olukord võib pikendada töötuse kestust ja kokkuvõttes suurendada töötust, sealhulgas

pikaajalist töötust. Mida pikemalt inimene tööturult eemal viibib, seda nõrgem on tema side

tööturuga, vähenevad oskused ja tööharjumus.

Eelnõuga võimaldatakse töötuna arveloleku ajal ajutiselt tööd teha (nn tööampsud). TTTS § 42

lõikes 1 sätestatakse, et ajutiselt saab töötu teha tööd töölepingu alusel või osutada teenust

töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel.

Samuti on lühiajaline töötamine võimalik avalikus teenistuses. Avalikus teenistuses lühiajalise

viibimise näitena võib tuua olukorra, kus kohalik omavalitsus soovib suvel ametniku puhkusele

lubamiseks täita ametikoha kodanike vastuvõtmiseks ajutiselt. Selliselt ei katke kohaliku

omavalitsuse töö, kuid võimaldatakse ametnikele või töötajatele, kelle puhul asendaja puudub,

2 Laurimäe, M., Piirits, M., Koppel, K., Melesk, K. ja Masso, M. (2019). Töötuskindlustuse põhimõtete analüüs

vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks. Poliitikauuringute Keskus Praxis. Analüüsis toodi välja,

et võimalike negatiivsete mõjude ärahoidmiseks on soovitatud, et töötamine oleks ajaliselt piiratud.

paindlikult ka puhkust. Töötamist loetakse ajutiseks, kui selle igakordne kestus ei ületa viit

kalendripäeva. Kui kokkulepitud töötamise kestus on pikem kui viis kalendripäeva, siis ei ole

tegemist ajutise, vaid tavapärase töötamisega, mis juhul töötuna arvelolek lõpetatakse.

Inimene saab ajutisel töötamisel jääda töötuna arvele ning ta võib samal ajal saada töötushüvitisi

ja töötasu. Töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise periood ajutise töötamise aja

võrra ei pikene. Kui töötuskindlustushüvitis on määratud näiteks 180 kalendripäevaks, siis

vaatamata sellele, et inimene on töötuskindlustushüvitise saamise ajal teinud tööampse,

makstakse hüvitist ikka kuni 180 kalendripäeva.

TTTS § 42 lõikes 2 sätestatakse lubatud ajutise töötamise aeg. Selleks, et vähendada hõivest

töötusesse liikumist ning suurendada töötusest täishõivesse liikumist, on lubatud töise tulu

saamine ajaliselt piiratud2. Töötu võib töötuna arveloleku ajal ajutiselt töötada kuni viiel päeval

kalendrikuus, aga mitte rohkem kui 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul. See

tähendab, et töötu võib teha tööd näiteks kuni viis kalendripäeva järjest või üksikute päevade

kaupa. Arvestus on päevapõhine ning töötamise tunde ei loeta. Kui inimene töötab viiel

kalendripäeval iga päev kaks tundi, siis arvestatakse töötatud päevi, sõltumata töötamise

tundidest. Ühe kuu kohta võib sõlmida näiteks ühe 5-päevase lepingu või ka viis ühepäevast

lepingut, seadus seda ei piira. Töötamine päevades võib mõnel juhul tähendada kaheksa tundi

tööd päevas ja teisel juhul kolm tundi tööd. Pikemaajalisema või regulaarse töötamise puhul on

tegemist juba täishõivega ja siis on põhjendatud töötuna arveloleku ja töötushüvitise maksmise

lõpetamine. Uuesti töötuna registreerides on võimalik kasutada eelnevalt kasutamata jäänud

töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse päevi. Kui töösuhte aluseks olev leping on sõlmitud

pikema kestusega kui viis kalendripäeva, siis ei ole algusest peale tegemist ajutise töötamisega

ning töötuna arvelolek lõpetatakse töötamise esimesest päevast. Seda ka juhul, kui töötamise

päevad langevad erinevatesse kuudesse ja ühes kalendrikuus töötatud päevade arv ei ületa 5

päeva. Näiteks sõlmitakse leping kehtivusega 27.05-03.06.2020. Lepingu kohaselt töötas

inimene küll mais kolm päeva ja juunis kolm päeva, kuid TÖR-s on see registreeritud ühe

töötamisega (ühe lepingu kehtivus). Töötuna arvelolek tuleks antud näitel lõpetada esimest

töötamise päevast ehk 27. maist 2020.

Maksukorralduse seaduse § 251 lõike 4 kohaselt kantakse erinevat liiki töötamised töötamise

registrisse (edaspidi TÖR). Lepingu kehtivusaega kontrollitakse TÖR-st, kus peavad olema

juba praegu andmed töötamise alguse ja lõpu kohta. Töötamise kontroll maksu- ja tolliameti

ning töötukassa andmekogude vahel toimub praegu ja ka tulevikus automatiseeritult.

Tööampsusid võib teha mitte rohkem kui 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul. Igast

ajutisest töötamisest vaadatakse tagasi järjestikust 24 kalendrikuud, sõltumata töötuna

arveloleku kordadest, ning loetakse kokku kõik kuud, mil isik sel ajavahemikul oli töötuna arvel

ja tegi tööampse. 24-kuuline periood on nn rulluv periood, järgmist tööampsu saab teha, kuni

sellele eelneva 24 kuu sees on ajutisi töötamisi vähem kui 12 kuul.“. Eelnõu menetluse käigus

muudeti lubatud töötamise päevade arvu kuus viielt kaheksale.

Kohus analüüsinud asjas kogutud tõendeid, poolte seisukohti ning ülal viidatud seaduse teksti

ning seletuskirja leiab nõustudes kaebajaga, et töötukassa on käesoleval juhul õigusvastaselt

lõpetanud kaebaja töötuna arveloleku TTTS-i § 7 lg 1 p 3 alusel koosmõjus § 6 lg 5 p 3. TTTS

§ 7 lg 1 p 3 sätestab, et Eesti Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta

käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 2–11 loetletud juhtudel, välja arvatud käesoleva

seaduse §-s 42 nimetatud ajutise töötamise korral. TTTS § 6 lg 5 p 3 sätestab, et isikut ei võeta

töötuna arvele, kui ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse

osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või osutab teenust või müüb kaupa

ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses. 10.

Kohus leiab arvestades kaebaja töötamist 13.02.2023, 15.02.2023, 20.02.2023, 22.02.2023,

27.02.2023 (so viiel päeval veebruaris); 01.03.2023, 06.03.2023, 13.03.2023, 15.03.2023

(neljal päeval märtsis) ja asjaolu, et vaidlustatud otsuse tegi töötukassa 17.03.2023, tuleb

kaebaja töötamist eelpoolmainitud ajal käsitleda kui töötamist tööampsudena ning antud juhul

tuli seetõttu kohaldada TTTS §-s 42 nimetatud ajutise töötamise regulatsiooni.

Vastustaja ei ole ümber lükanud ega tõendanud, et tegemist oleks olnud kestvuslepinguga, mis

on pikem kui TTTS § 42 sätestatud kaheksa päeva järjest (vt TTTS § 42 lg 1) või, et kaebaja

oleks ületanud ühes kuus lubatud töötamise päevade arvu 8 (vt TTTS § 42 lg 2).

Vastustaja on tuginenud oma otsuses eelkõige kaebaja poolt 16.03.2023 selgitusele, kus kaebaja

selgitas, et asjaolu, et kursus kestab 13.02.2023 – 05.05.2023, ei tähenda, et kaebaja teeb oma

ettevõttes kahe ja poole kuu jooksul tööd. Tööd on kaebajal maksimaalselt 2 korda nädalas 2

akadeemilist tundi korraga, sest kursus toimub vaid kaks korda nädalas.

Vastustaja tõi vaidlustatud otsuses oma põhiargumentatsioonina välja, et kaebaja viitas

seletuskirjas asjaoludele, mis kinnitavad, et ta on keeltekooli Eesti keele A2-taseme eksamiks

ettevalmistava kursuse koolitaja perioodil 13.02.2023 - 05.05.2023. Antud tegevus ei ole

vastustaja arvates käsitletav ajutise töötamisena, kuna tegevus on pidev ja regulaarne ehk ei

ole ajutise iseloomuga. Kuna lepingu periood kestab üle kaheksa kalendripäeva ning tegemist

ei ole ajutise töötamisega TTTS-i § 42 mõttes.

Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. Esiteks vaidlust ei ole selles, et kursuse pakkujaks on

MTÜ X keeltekool juriidilise isikuna, kes pakub vastavat koolitust kestusega 13.02.2023-

05.05.2023. Koolituse kestvust ei saa võrdsustada kaebaja töötamise kestvusega olukorras, kus

kaebajaga ei ole sõlmitud kestvuslepingut, mis ületaks TTTS § 42 sätestatud 8 järjestikuse päeva

piirmäära ning kaebaja on õpetamise teenust pakkunud tööampsudena, mis nähtub selgelt ka

TÖR kannetest (vt dtl 48-49). Lisaks on isik tööampsude tegemisest vastustajat nõuetekohaselt

teavitanud ja selles osas vaidlus poolte vahel puudub.

Asjaolu, et tööampsud on regulaarsed, ei saa veel iseenesest kaasa tuua töötuna arveloleku

lõpetamist, kuivõrd TTTS § 42 lg 2 sellist piirangut ajutise töötamise määratlemisele ei sätesta.

Kohus nõustub siinkohal ka kaebaja mõttekäiguga selles osas, miks seadusandja regulaarsuse

mõistet siinkohal ei kasutanud. Kui tööampsude regulaarsus oleks määrav, siis tekiks koheselt

ebavõrdne kohtlemine erinevate isikute suhtes – näiteks isiku, kes teeb tööamspu kord nädalas

ehk regulaarselt ja isiku vahel, kes näiteks teeb 3 tööamspu ühes nädalas kuu alguses ja 5

tööamspu näiteks kuu viimasel nädalal, ehk kes teeb tööampsud ebaregulaarselt. Kohus leiab,

et TTTS § 42 sisustamisel tuleb lähtuda seaduse sõnastusest ning seaduse sätte eesmärgist,

milleks on tagada töötule töötuse perioodil piisav majanduslik toimetulek, mis ei tekita samas

töötuslõksu ning motiveerib töötut tööturule naasma.

Samuti ei saa kohelda isikuid erinevalt lähtuvalt sellest, et kas tööamps on vormistatud töötuna

registreeritud juhatuse liikme ja temale kuuluva juriidilise isiku vahel või ettevõtte, mis kuulub

kellelegi teisele ja kelle juhatuse liige ei kattu tööampsu tegijaga. Seega asjaolu, et MTÜ X

Keeltekool juhatuse liige, kelleks on kaebaja, sai ise otsustada, kuidas keelekursuse perioodil

enda töötamise kohta TÖRi kanne teha, ei saa kaasa tuua seda, et TÖR kandeid käsitletakse

teistmoodi kui need on vormistatud. Seejuures kohus kordab, et vastustaja ei ole tõendanud (sh

pole vastustaja ilmselt ka haldusmenetluses vastavaid tõendeid kogunud, kuivõrd kohus

kohustas vastustajat esitama kõik haldusmenetluse materjalid), et kaebajaga oleks vormistatud

käsundusleping perioodiks 13.02.2023 kuni 05.05.2023 (mis ületaks 8 päeva). Vastupidi -

vastustaja on korduvalt märkinud, et kaebaja töötamine oli vormistatud tööampsudena ühe

päeva kaupa. Nagu kohus ülal tuvastas, siis kuude lõikes 8 päeva piirangut töötamisel antud

juhul ei ületatud, millest tulenevalt tuleb kaebaja töötamist käsitleda kui ajutist töötamist TTTS

§ 42 lg 1 ja 2 mõttes.

Eeltoodust tulenevalt on Eesti Töötukassa 17.03.2023 otsus nr TA23-0041777 ja selle suhtes

19.05.2023 tehtud vaideotsus nr 66 õigusvastased ja kohus tühistab need.

11. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt on õigus

töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud TTTS § 6 kohaselt ja

kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu

jooksul. Kaebaja vastas kindlustushüvitise saamise tingimustele ning vastustaja 28.01.2023

otsusega määrati kaebajale hüvitis. TKindlS § 13 lg 1 p 1 järgi töötuskindlustushüvitise

maksmine lõpetatakse enne määratud perioodi lõppemist töötuna arveloleku lõpetamise

päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpetatakse TTTS § 7

lõike 1 punktide 1, 3 ja 7–12 alusel.

Kuivõrd kaebaja töötuna arvelolek lõpetati Eesti Töötukassa 17.03.2023 otsusega nr

TA230041777 TTTS § 7 lg 1 p 3 alusel õigusvastaselt ning kohus tühistas vastava otsuse ja

selle suhtes tehtud vaideotsuse, siis on õigusvastane ka Eesti Töötukassa 17.06.2023 otsus nr

123031334, millega lõpetati kaebajale töötuskindlustuse hüvitise maksmine alates 12.02.2023.

Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus ka nimetatud otsuse.

12. Viimaseks tuleb lahendada kaebaja kohustamisnõue kohustada Eesti Töötukassat

ennistada kaebaja töötuna arvelolek. Sisuliselt taotleb kaebaja toimingu sooritamiseks

kohustamist. Kohus selgitab, et kui haldusaktide õiguspärasust pidi kohus hindama nende

andmise aja seisuga, siis kohustamisnõude lahendamisel tuleb teha asjaolud kindlaks

kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vt HKMS § 158 lg 2).

Vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda toimingu sooritamist. Kohus peab

sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud

sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole

vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest

tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele

vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist

või halduslepingust. Kui haldusakt on kehtiv ja näeb ette õiguse nõuda toimingut, on pädev

haldusorgan kohustatud toimingu sooritama, st haldusakti täitma, sõltumata haldusakti

õiguspärasusest, põhjendatusest või otstarbekusest.

Kohus leiab, et kuivõrd kohus tühistas Eesti Töötukassa 17.03.2023 otsuse nr TA23-0041777

ja selle suhtes 19.05.2023 tehtud vaideotsus nr 66, siis sellega taastub ka kaebaja töötuna

arvelolek alates 12.03.2023 automaatselt ja kohus ei pea vastustajat eraldi kohustama vastavat

toimingut tegema (sisuliselt taasjõustus sellises olukorras Eesti Töötukassa 28.01.2023 otsus nr

TA23-0015833, millega võeti X töötuna arvele 28.01.2023). Lisaks on TÖR andmetel kaebaja

sõlminud 25.09.2023 töölepingu, millest tulenevalt ei ole kohtul võimalik vastustajat käesoleva

kohtuotsuse tegemise aja seisuga kohustada kaebajat töötuna arvele võtma. Küll aga tuleb

vastustajal teha vajalikud toimingud ja anda välja vastavad haldusaktid, mis lõpetavad kaebaja

töötuna arveloleku tuginedes õigele alusele ning ajale. Kaebaja pidi lähtudes kohtule esitatud

tõenditest töötuna arvel olema perioodil 12.03.2023-24.09.2023.

12. Kaebaja heitis vastustajale veel ette lohakust vaideotsuses (vt lk 3 ülemine lõik, dtl 4),

sest seal on valeandmed - viidatakse töötamise registrile, mille järgi olevat kaebajal märtsikuus

olnud pea iga päev tööamps, aga tegelikult oli neid töötukassa otsuseni vaid kolm: 01.03, 06.03,

13.03. Kohus märgib, et tegemist ei ole vaideotsuses lohakusega, vaid töötukassa on

vaideotsuses kirjeldanud tööampse kuni vaideotsuse tegemiseni. Menetluskulud

13. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse

menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

Käesoleval juhul rahuldas kohus kaebuse osaliselt. Kaebaja ega vastustaja ei ole

menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kaebus oli riigilõivu vaba. Seega jäävad poolte

menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv Kohtunik