2-22-5952/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 7. november 2023

Tsiviilasja number

2-22-5952

Tsiviilasi

S.M. hagi A.A. vastu alusetult saadu tagasi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. augusti 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.M.i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(hageja):

S.M.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Mihkel Gaver

Vastustaja (kostja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Karin Lehari

RESOLUTSIOON

1. Jätta S.M.i määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 30. augusti 2023. a määrus

muutmata.

3. Jätta

määruskaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 178 lg 4).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli S.M.i (hageja) hagi A.A.i (kostja) vastu alusetult saadu tagasi

saamiseks, mille maakohus rahuldas 8. septembri 2022. a otsusega.

Tartu Ringkonnakohus rahuldas 28. veebruari 2023 otsusega kostja apellatsioonkaebuse,

tühistas otsuse, jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tartu

Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu määrusega 19. juunil 2023.

2. Kostja

esitas

11. augustil

2023

taotluse

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kostja menetluskulud kokku 1223 eurot 75 senti (ilma

käibemaksuta). Kostjat esindas lepinguline esindaja, kelle tunnihind oli 55 eurot (ilma

käibemaksuta). Esindaja ajakulu oli menetluskulude nimekirja järgi kokku 22,25 tundi.

Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ning palus määrata kostja menetluskulude

rahaliseks suuruseks 0 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus rahuldas 30. augusti 2023. a määrusega kostja taotluse menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks

välja 1223 eurot 75 senti ning sellelt viivise alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum

lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1

kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus (vt Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kostjat

esindas

lepinguline

esindaja.

Kostja

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramise taotluse kohaselt osutas lepinguline esindaja kostjale õigusabi summas

1223 eurot 75 senti. Esindaja tunnihind on 55 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohtu hinnangul

ei ületa kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Hageja taotlusel nõudis kohus kostjalt välja õigusabi arved (TsMS § 176 lg 6). Menetluskulude

nimekirja juurde esitatud arvetel (tl 100-104) on kajastatud ka teiste tsiviilasjade raames

osutatud õigusabi eest teostatud tasumisi, kuid kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas

viidatud summa ja toimingud on kooskõlas arvetel kirjendatud tegevustega, mis on seotud

tsiviilasja nr 2-22-5952 menetlemisega.

Maakohus leidis, et kostja esindaja ajakulu (22,25 tundi) ning esindajatasu (1223 eurot 75 senti)

on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1). Kohtul ei ole õigusabile tehtud

kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga

üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna

vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kostja

esindajakulude suurus vastab tervikuna tsiviilasja olemusele, selle keerukusele ja mahule.

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostja põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks tuleb

pidada 1223 eurot 75 senti ning see tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Maakohus

rahuldas ka kostja taotluse mõista hagejalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega

VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna

arved on adresseeritud kolmandale isikule, mitte kostjale. Menetluskulude hüvitamist

menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (TsMS § 174 lg 9)

(Riigikohtu 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 16).

MÄÄRUSKAEBUS

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse täies ulatuses, teha asjas uus määrus, millega määrata kostja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 0 eurot või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei

välista see, kui tema eest kandis need muu isik (TsMS § 174 lg 9). Oma seisukoha kinnituseks

on maakohus viidanud Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 2-14-14536 (p 16). Viidatud

Riigikohtu määruses on antud seisukoht olukorrale, kus arve adressaadiks on olnud üks

menetlusosalistest, s.o kostjaid oli kaks ning arve adressaadiks oli neist märgitud üks. Seega ei

ole maakohtu viide kõnealusele Riigikohtu lahendile asjakohane, kuivõrd käesolev situatsioon

on erinev, s.o arvete adressaadiks on käesoleval juhul olnud kolmas isik, mitte üks

menetlusosalistest. Kuigi lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu,

et menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud, peab kulude hüvitamist nõudma

õigustatud pool siiski kohtu nõudmisel tõendama TsMS § 176 lg 6 järgi esinduse eest tasumise

kohustuse olemasolu. Esindajakulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole

võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista. Tavaliselt piisab õigusabikulude tasumise

kohustuse tõendamiseks õigusabi osutamise eest esitatud arvest või õigusabi eest tasumist

tõendavast dokumendist, kuid kui arve adressaadiks on menetlusosalise asemel kolmas isik, siis

ei saa asuda seisukohale, et menetlusosalisel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus.

Sellisele seisukohale saab asuda üksnes juhul, kui menetlusosalisel on kolmandale isikule

kohustus menetluskulud hüvitada, s.o kolmanda isiku ja osapoole vahel on kokkulepe

menetluskulude hüvitamiseks (vt Riigikohtu 9. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

102-16, p 13). Käesolevas menetluses sellist kokkulepet ei ole.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta maakohtu määruse muutmata.

Vastuse kohaselt on kostja seaduslik esindaja ja õigusabikulud hüvitanud MTÜ Naiste- Tugi-

ja Teabekeskus lepingulises suhtes, mille kohaselt tuleb kõik hagejalt välja mõistetud ja

reaalselt laekuvad esindajakulud tagastada MTÜ-le Naiste Tugi ja Teabekeskus. MTÜ Naiste

Tugi- ja Teabekeskus sõlmis käesolevast tsiviilasjast teadasaamisel kostja seadusliku

esindajaga laenulepingu. Laenulepingu p 1 kohaselt tasub laenuandja kostja seadusliku esindaja

lepingulise esindaja kulud käesolevas tsiviilasjas teenuseosutaja poolt esitatud arvete alusel otse

teenuseosutajale. Laenulepingu p 2 sätestab, et laenusaaja kohustub laenu tagastama laenuandja

arveldusarvele. Laen tagastatakse ulatuses, milles kohus lepingulise esindaja kulud teiselt

poolelt välja mõistab hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates raha laekumisest laenusaajale.

Laenusaaja ei tasu intressi. Kostja palub võtta laenuleping tsiviilasja materjalide juurde.

Isegi juhul kui taoline leping kostja seadusliku esindaja ja kolmanda isiku vahel puuduks, ei

oleks alust väita, et kostja ei peaks kolmanda isiku poolt kantud esindajakulusid MTÜ-le Naiste

Tugi- ja Teabekeskus tagastama, kuivõrd taolisel puhul olekski kostja alusetult rikastunud või

kvalifitseeruks olukord käsundita asjaajamise alla ning MTÜ-l tekiks (lepinguväline) õiguslik

alus tagasinõudeks. Ei ole välistatud, et kostja ja kolmanda isiku vahel on olemas kokkulepe,

mille kohaselt tasus kolmas isik kostjale osutatud õigusabiteenuse arved, kuid kostja on

kohustatud need kulud kolmandale isikule hüvitama. Majandustegevuses ei saa eeldada

tehingute tasutust. Kostja kohustus hüvitada kolmandale isikule menetluskulud võib olla

põhjendatud ka muul alusel. Sellisel juhul tuleb kostja õigusabikulude tasumise kohustust

jaatada ja põhjendatud ning vajalikud esindajakulud hagejalt välja mõista.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

30. augusti 2023. a määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1).

7. Ringkonnakohtu hinnangul leiab hageja ekslikult, et menetluskulude hüvitamise välistab

asjaolu, et õigusabiteenuse arved on esitatud kolmandale isikule.

TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid

tõendavaid dokumente esitama, st kostjal ei olnud vaja iseenesest esindajakulude kohta arveid

esitada. Samas võib kohus TsMS § 176 lg 6 esimese lause kohaselt anda menetlusosalisele

tähtaja

hüvitatavate

menetluskulude

täpsustamiseks

või

kohustada

teda

esitama

menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kuivõrd hageja esitas kostja menetluskuludele

vastuväite põhjusel, et kulude aluseks olevaid arveid ei ole esitatud, edastas kostja kohtule

arved.

Kuigi lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et

menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud, peab kulude hüvitamist nõudma

õigustatud pool siiski kohtu nõudmisel tõendama TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi esinduse

eest tasumise kohustuse olemasolu (vt ka Riigikohtu 1. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-154-15, p 11). Esindajakulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole

võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13). Tavaliselt piisab õigusabikulude tasumise kohustuse

tõendamiseks õigusabi osutamise eest esitatud arvest või õigusabi eest tasumist tõendavast

dokumendist.

Praegusel juhul on hagejale osutatud õigusabi eest esitatud arvete saajaks märgitud kolmas isik.

Kuivõrd hageja leidis määruskaebuses, et asjas on tõendamata, et hagejal oleks kolmanda

isikuga arvete hüvitamise kohustuse kokkuleppe, esitas hageja vastuses määruskaebusele

hageja ema ja kolmanda isiku vahelise lepingu. TsMS § 662 lg 3 lubab esitada määruskaebuse

põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb võrdsuse

põhimõttest tulenevalt lubada uusi tõendeid esitada ka vastustajal määruskaebusele vastuse

esitamisel.

Kuigi laenulepingu kohaselt on laenusaajaks hageja ema, nähtub laenulepingu p-dest a ja 2, et

laen on seotud käesoleva tsiviilasjaga ning et hageja emal on kohustus laen (s.o hagejale

osutatud õigusabi teenuse eest kolmanda isiku poolt tasutu) tagastada. Kuivõrd hagejaks on

alaealine laps, siis ongi eelduslikult tema menetluskulude kandjaks tema seaduslik esindaja, s.o

eelkõige vanem. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et hageja ema ja

kolmanda isiku vahel on kokkulepe, mille kohaselt kolmas isik tasub hagejale osutatud

õigusabiteenuse arved, kuid hageja ema on kohustatud need kulud kolmandale isikule

hüvitama. TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele

see, kui tema eest kandis need muu isik. Hageja on viidanud ka sellele, et alternatiivselt tekib

tal kulude hüvitamise kohustus kolmanda isiku ees käsundita asjaajamise või alusetu

rikastumise sätete alusel.

8. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. mai 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14, p 11).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Hageja ei ole esitanud

ka sisulisi vastuväiteid kostja menetluskulude suuruse osas ega hageja esindaja tunnitasu

suuruse osas. Vaidlust ei ole, et kostjat esindas lepinguline esindaja. Menetlus läbis mitu

kohtuastet. Esindaja kulutatud aeg (22,25 tundi), arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on

põhjendatud ja vajalik. Esindaja tunnitasu 55 eurot on mõistlik.

9. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke