2-22-5952/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohtu menetluses oli S.M.i (hageja) hagi A.A.i (kostja) vastu alusetult saadu tagasi Tartu Ringkonnakohus rahuldas 28. veebruari 2023 otsusega kostja apellatsioonkaebuse,
Legislator headnote
AI generated2-22-5952/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: veebruari 2023 otsusega kostja apellatsioonkaebuse,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 7. november 2023
Tsiviilasja number
2-22-5952
Tsiviilasi
S.M. hagi A.A. vastu alusetult saadu tagasi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. augusti 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S.M.i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse
esitaja
(hageja):
S.M.
(isikukood
XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat
Mihkel Gaver
Vastustaja (kostja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Karin Lehari
RESOLUTSIOON
1. Jätta S.M.i määruskaebus rahuldamata.
2. Jätta Tartu Maakohtu 30. augusti 2023. a määrus
muutmata.
3. Jätta
määruskaebuse
lahendamisega
seotud
menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 178 lg 4).
Edasikaebamise kord
Menetlusosalistel
on
õigus
esitada
määruskaebus
Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates,
kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot
(TsMS § 178 lg 2).
Hagimenetluses
Riigikohtus
võib
menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta
esitama
tähtaja
kestel
määruskaebuse.
Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. Tartu Maakohtu menetluses oli S.M.i (hageja) hagi A.A.i (kostja) vastu alusetult saadu tagasi
saamiseks, mille maakohus rahuldas 8. septembri 2022. a otsusega.
Tartu Ringkonnakohus rahuldas 28. veebruari 2023 otsusega kostja apellatsioonkaebuse,
tühistas otsuse, jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tartu
Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu määrusega 19. juunil 2023.
2. Kostja
esitas
11. augustil
2023
taotluse
menetluskulude
rahalise
suuruse
kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kostja menetluskulud kokku 1223 eurot 75 senti (ilma
käibemaksuta). Kostjat esindas lepinguline esindaja, kelle tunnihind oli 55 eurot (ilma
käibemaksuta). Esindaja ajakulu oli menetluskulude nimekirja järgi kokku 22,25 tundi.
Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ning palus määrata kostja menetluskulude
rahaliseks suuruseks 0 eurot.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Tartu Maakohus rahuldas 30. augusti 2023. a määrusega kostja taotluse menetluskulude
rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks
välja 1223 eurot 75 senti ning sellelt viivise alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude
jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab
kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita
menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum
lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb
kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1
kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse
hindamine kohtu kaalutlusotsus (vt Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas
nr 3-2-1-177-15, p 13).
Kostjat
esindas
lepinguline
esindaja.
Kostja
menetluskulude
rahalise
suuruse
kindlaksmääramise taotluse kohaselt osutas lepinguline esindaja kostjale õigusabi summas
1223 eurot 75 senti. Esindaja tunnihind on 55 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohtu hinnangul
ei ületa kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest
makstavat tasu (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).
Hageja taotlusel nõudis kohus kostjalt välja õigusabi arved (TsMS § 176 lg 6). Menetluskulude
nimekirja juurde esitatud arvetel (tl 100-104) on kajastatud ka teiste tsiviilasjade raames
osutatud õigusabi eest teostatud tasumisi, kuid kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas
viidatud summa ja toimingud on kooskõlas arvetel kirjendatud tegevustega, mis on seotud
tsiviilasja nr 2-22-5952 menetlemisega.
Maakohus leidis, et kostja esindaja ajakulu (22,25 tundi) ning esindajatasu (1223 eurot 75 senti)
on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1). Kohtul ei ole õigusabile tehtud
kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga
üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna
vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kostja
esindajakulude suurus vastab tervikuna tsiviilasja olemusele, selle keerukusele ja mahule.
Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostja põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks tuleb
pidada 1223 eurot 75 senti ning see tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Maakohus
rahuldas ka kostja taotluse mõista hagejalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega
VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna
arved on adresseeritud kolmandale isikule, mitte kostjale. Menetluskulude hüvitamist
menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (TsMS § 174 lg 9)
(Riigikohtu 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 16).
MÄÄRUSKAEBUS
4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu
määruse täies ulatuses, teha asjas uus määrus, millega määrata kostja menetluskulude rahaliseks
suuruseks 0 eurot või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei
välista see, kui tema eest kandis need muu isik (TsMS § 174 lg 9). Oma seisukoha kinnituseks
on maakohus viidanud Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 2-14-14536 (p 16). Viidatud
Riigikohtu määruses on antud seisukoht olukorrale, kus arve adressaadiks on olnud üks
menetlusosalistest, s.o kostjaid oli kaks ning arve adressaadiks oli neist märgitud üks. Seega ei
ole maakohtu viide kõnealusele Riigikohtu lahendile asjakohane, kuivõrd käesolev situatsioon
on erinev, s.o arvete adressaadiks on käesoleval juhul olnud kolmas isik, mitte üks
menetlusosalistest. Kuigi lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu,
et menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud, peab kulude hüvitamist nõudma
õigustatud pool siiski kohtu nõudmisel tõendama TsMS § 176 lg 6 järgi esinduse eest tasumise
kohustuse olemasolu. Esindajakulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole
võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista. Tavaliselt piisab õigusabikulude tasumise
kohustuse tõendamiseks õigusabi osutamise eest esitatud arvest või õigusabi eest tasumist
tõendavast dokumendist, kuid kui arve adressaadiks on menetlusosalise asemel kolmas isik, siis
ei saa asuda seisukohale, et menetlusosalisel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus.
Sellisele seisukohale saab asuda üksnes juhul, kui menetlusosalisel on kolmandale isikule
kohustus menetluskulud hüvitada, s.o kolmanda isiku ja osapoole vahel on kokkulepe
menetluskulude hüvitamiseks (vt Riigikohtu 9. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-
102-16, p 13). Käesolevas menetluses sellist kokkulepet ei ole.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta maakohtu määruse muutmata.
Vastuse kohaselt on kostja seaduslik esindaja ja õigusabikulud hüvitanud MTÜ Naiste- Tugi-
ja Teabekeskus lepingulises suhtes, mille kohaselt tuleb kõik hagejalt välja mõistetud ja
reaalselt laekuvad esindajakulud tagastada MTÜ-le Naiste Tugi ja Teabekeskus. MTÜ Naiste
Tugi- ja Teabekeskus sõlmis käesolevast tsiviilasjast teadasaamisel kostja seadusliku
esindajaga laenulepingu. Laenulepingu p 1 kohaselt tasub laenuandja kostja seadusliku esindaja
lepingulise esindaja kulud käesolevas tsiviilasjas teenuseosutaja poolt esitatud arvete alusel otse
teenuseosutajale. Laenulepingu p 2 sätestab, et laenusaaja kohustub laenu tagastama laenuandja
arveldusarvele. Laen tagastatakse ulatuses, milles kohus lepingulise esindaja kulud teiselt
poolelt välja mõistab hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates raha laekumisest laenusaajale.
Laenusaaja ei tasu intressi. Kostja palub võtta laenuleping tsiviilasja materjalide juurde.
Isegi juhul kui taoline leping kostja seadusliku esindaja ja kolmanda isiku vahel puuduks, ei
oleks alust väita, et kostja ei peaks kolmanda isiku poolt kantud esindajakulusid MTÜ-le Naiste
Tugi- ja Teabekeskus tagastama, kuivõrd taolisel puhul olekski kostja alusetult rikastunud või
kvalifitseeruks olukord käsundita asjaajamise alla ning MTÜ-l tekiks (lepinguväline) õiguslik
alus tagasinõudeks. Ei ole välistatud, et kostja ja kolmanda isiku vahel on olemas kokkulepe,
mille kohaselt tasus kolmas isik kostjale osutatud õigusabiteenuse arved, kuid kostja on
kohustatud need kulud kolmandale isikule hüvitama. Majandustegevuses ei saa eeldada
tehingute tasutust. Kostja kohustus hüvitada kolmandale isikule menetluskulud võib olla
põhjendatud ka muul alusel. Sellisel juhul tuleb kostja õigusabikulude tasumise kohustust
jaatada ja põhjendatud ning vajalikud esindajakulud hagejalt välja mõista.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
30. augusti 2023. a määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1).
7. Ringkonnakohtu hinnangul leiab hageja ekslikult, et menetluskulude hüvitamise välistab
asjaolu, et õigusabiteenuse arved on esitatud kolmandale isikule.
TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid
tõendavaid dokumente esitama, st kostjal ei olnud vaja iseenesest esindajakulude kohta arveid
esitada. Samas võib kohus TsMS § 176 lg 6 esimese lause kohaselt anda menetlusosalisele
tähtaja
hüvitatavate
menetluskulude
täpsustamiseks
või
kohustada
teda
esitama
menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kuivõrd hageja esitas kostja menetluskuludele
vastuväite põhjusel, et kulude aluseks olevaid arveid ei ole esitatud, edastas kostja kohtule
arved.
Kuigi lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et
menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud, peab kulude hüvitamist nõudma
õigustatud pool siiski kohtu nõudmisel tõendama TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi esinduse
eest tasumise kohustuse olemasolu (vt ka Riigikohtu 1. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas
nr 3-2-1-154-15, p 11). Esindajakulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole
võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus
tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13). Tavaliselt piisab õigusabikulude tasumise kohustuse
tõendamiseks õigusabi osutamise eest esitatud arvest või õigusabi eest tasumist tõendavast
dokumendist.
Praegusel juhul on hagejale osutatud õigusabi eest esitatud arvete saajaks märgitud kolmas isik.
Kuivõrd hageja leidis määruskaebuses, et asjas on tõendamata, et hagejal oleks kolmanda
isikuga arvete hüvitamise kohustuse kokkuleppe, esitas hageja vastuses määruskaebusele
hageja ema ja kolmanda isiku vahelise lepingu. TsMS § 662 lg 3 lubab esitada määruskaebuse
põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb võrdsuse
põhimõttest tulenevalt lubada uusi tõendeid esitada ka vastustajal määruskaebusele vastuse
esitamisel.
Kuigi laenulepingu kohaselt on laenusaajaks hageja ema, nähtub laenulepingu p-dest a ja 2, et
laen on seotud käesoleva tsiviilasjaga ning et hageja emal on kohustus laen (s.o hagejale
osutatud õigusabi teenuse eest kolmanda isiku poolt tasutu) tagastada. Kuivõrd hagejaks on
alaealine laps, siis ongi eelduslikult tema menetluskulude kandjaks tema seaduslik esindaja, s.o
eelkõige vanem. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et hageja ema ja
kolmanda isiku vahel on kokkulepe, mille kohaselt kolmas isik tasub hagejale osutatud
õigusabiteenuse arved, kuid hageja ema on kohustatud need kulud kolmandale isikule
hüvitama. TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele
see, kui tema eest kandis need muu isik. Hageja on viidanud ka sellele, et alternatiivselt tekib
tal kulude hüvitamise kohustus kolmanda isiku ees käsundita asjaajamise või alusetu
rikastumise sätete alusel.
8. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude
põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus
sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. mai 2010. a
määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile
kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas
nr 3-2-1-115-14, p 11).
Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Hageja ei ole esitanud
ka sisulisi vastuväiteid kostja menetluskulude suuruse osas ega hageja esindaja tunnitasu
suuruse osas. Vaidlust ei ole, et kostjat esindas lepinguline esindaja. Menetlus läbis mitu
kohtuastet. Esindaja kulutatud aeg (22,25 tundi), arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on
põhjendatud ja vajalik. Esindaja tunnitasu 55 eurot on mõistlik.
9. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel
tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke