2-21-17821/77 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. november 2023.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-17821

Tsiviilasi

K. P., R. P., R. P. hagi M. P. ja R. P. vastu tunnistada

kehtetuks 12.02.2021 M. P.i ja R. P.i vahel sõlmitud

isikliku

kasutusõigusega

koormamise

avaldus,

kinnistu

kinkeleping

ja

asjaõigusleping

ning

tahteavalduste saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad: K. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post

xxxx)

R. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

R. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne

Värvimann (Advokaadibüroo PRIORE, Roosikrantsi 2,

Tallinn; e-post anne@advokaadiburoo.ee)

Hagejate R. P. ja R. P. esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Deivi Vaht (Deivi Vaht Advokaadibüroo,

Laulupeo

tn

24,

10128

Tallinn;

e-post

deivi.vaht@riversen.ee)

Kostjad: M. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post

xxxx)

R. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta K. P.’i hagi rahuldamata.

2. Rahuldada R. P.’i ja R. P.’i hagi.

3. Tunnistada kehtetuks M. P.i ja R. P.i vahel 12.02.2021 sõlmitud registriossa nr

xxxx kantud kinnisasja kinkeleping (võlaõiguslik ja asjaõiguslik leping).

4. Kohustada R. P.it andma nõusolek kinnistusraamatu registriosasse nr xxxx

omanikuna M. P.i sissekandmiseks ning omanikuna sisse kantud R. P.i

kustutamiseks. Asendada R. P.i vastavasisuline nõusolek (tahteavaldus)

kohtulahendiga.

5. Tuvastada R. P.i kohustus esitada kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus kande

tegemiseks, millega kustutada kinnistusraamatu registriosast nr xxxx omanikuna

R. P. ja kanda uue omanikuna sisse M. P. ning asendada see kohtulahendiga.

6. Tunnistada kehtetuks 12.02.2021 tehing, millega M. P. koormas registriossa nr

xxxx kantud kinnisasja elamu tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega M. P.i

kasuks.

7. Kohustada M. P.it andma nõusolek kinnistusraamatu registriosasse nr xxxx

kantud M. P.i kasuks kinnisasjale seatud isikliku ja tähtajatu kasutusõiguse ning

märkuse, et isikliku kasutusõiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma

tõendamisest, kustutamiseks. Asendada M. P.i vastavasisuline nõusolek

(tahteavaldus) kohtulahendiga.

8. Tuvastada M. P.i kohustus esitada kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus kande

tegemiseks, millega kustutada kinnistusraamatu registriosasse nr xxxx kantud M.

P.i kasuks kinnisasjale seatud isiklik ja tähtajatu kasutusõigus ning asendada see

kohtulahendiga.

9. Jätta K. P.i, R. P., R. P.i ja R. P.i menetluskuludest 50% kostja I kanda ja 50%

kostja II kanda.

10. Välja mõista M. P.ilt K. P.i kasuks menetluskulu summas 788 eurot.

11. Välja mõista R. P.ilt K. P.i kasuks menetluskulu summas 788 eurot.

12. Välja mõista M. P.ilt R. P. kasuks menetluskulu summas 508 eurot.

13. Välja mõista R. P.ilt R. P. kasuks menetluskulu summas 508 eurot.

14. Välja mõista M. P.ilt R. P.i kasuks menetluskulu summas 280 eurot.

15. Välja mõista R. P.ilt R. P.i kasuks menetluskulu summas 280 eurot.

16. Välja mõista M. P.ilt R. P. kasuks menetluskulu summas 280 eurot.

17. Välja mõista R. P.ilt R. P. kasuks menetluskulu summas 280 eurot.

18. Välja mõista M. P.ilt K. P.i, R. P., R. P., R. P. kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras.

19. Välja mõista R. P.ilt K. P.i, R. P., R. P., R. P. kasuks viivis protsendina hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

20. Välja mõista M. P.ilt riigituludesse riigilõiv summas 420 eurot ja riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulu summas 648 eurot.

21. Välja mõista R. P.ilt riigituludesse riigilõiv summas 420 eurot ja riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulu summas 648 eurot.

22. M. P.il tuleb punktis 19 välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Eesti Vabariigile

viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

23. R. P.il tuleb punktis 20 välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Eesti Vabariigile

viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

24. Punktis 19 ja 20 väljamõistetud summad tuleb kostjatel tasuda Eesti Vabariigi

kasuks 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.

25. Kohus

tühistab

kohtulahendi

jõustumisel

26.11.2021

ja

03.02.2023

kohtumäärustega kohaldatud tagamise abinõud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et

menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagejate nõuded

1. K. P. ja R. P. esitasid 12.11.2021 Harju Maakohtule hagi M. P. ja R. P. vastu tunnistada

kehtetuks 12.02.2021 M. P.i ja R. P.i vahel sõlmitud isikliku kasutusõigusega koormamise

avaldus, kinnistu kinkeleping ja asjaõigusleping ning tahteavalduste saamiseks.

2. R. P. ja R. P. esitasid 02.02.2023 Harju Maakohtule hagi M. P. ja R. P. vastu tehingu

tagasivõitmise nõudes (tsiviilasi nr xxxx). Nimetatud tsiviilasi liideti 07.02.2023 käesoleva

tsiviilasjaga (2-21-17821) (t lk 179).

3. Kohus on 10.08.2023 kohtumäärusega lõpetanud tsiviilasjas nr 2-21-17821 R. P. hagis M. P.

ja R. P. vastu tunnistada kehtetuks 12.02.2021 M. P.i ja R. P.i vahel sõlmitud isikliku

kasutusõigusega koormamise avaldus, kinnistu kinkeleping ja asjaõigusleping, seoses hagist

loobumisega (t lk 237-238).

4. K. P.i (hageja I) avalduste alusel on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr xxxx, milles on

täitmisel Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2019.a kohtumäärus tsiviilasjas nr xxxx ning

täiteasjas nr xxxx, milles on täitmisel Harju Maakohtu 09.06.2021.a kohtumäärus tsiviilasjas

nr xxxx. Kohtumäärustega mõisteti M. P.ilt (edaspidi kostja I) hageja I kasuks välja

menetluskulud.

5. R. P.i (edaspidi hageja 2) ja R. P.i (edaspidi hageja 3) seadusliku esindaja K. P.i avalduse

alusel on algatatud täitemenetlused täiteasjades nr xxxx, milles on täitmisel Harju Maakohtu

06.05.2023.a kohtuotsus tsiviilasjas nr xxxx hageja 2 elatise nõudes M. P.i suhtes ning

täiteasjas nr xxxx, milles on täitmisel sama kohtuotsus hageja 3 elatise nõudes kostja 1 suhtes.

Kohtutäitur K. V. andmetel on seega 02.02.2023 seisuga eelnimetatud täiteasjades kostja I

võlgnevus kokku 12 164,10 eurot.

6. Hagejate täitemenetlused kostja I vastu on olnud edutud, sest kostja I ei ole nõudeid tasunud

ning tal ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Kostja I on teadlikult teinud ennast varatuks,

sest pärast kohtuvaidlusi, milles kohtud olid kostjalt I hageja kasuks menetluskulud välja

mõistnud, kinkis kostja I Xxxx asuva Xxxx kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega

(edaspidi kinnistu) on abikaasale.

7. 12.02.2021.a sõlmiti Tallinna notar R. K. juures kinnistu isikliku kasutusõigusega

koormamise avaldus, kinnistu kinkeleping ja asjaõigusleping (edaspidi kinkeleping). Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx väljavõttest nähtub, et 12.02.2021.a

kinnistamisavalduse alusel on kinnistu omanikuna sisse kantud kostja I abikaasa R. P.

(edaspidi kostja II), seejuures kostja I kasuks on kinnistule seatud tähtajatu isiklik

kasutusõigus.

8. Hagejad rõhutavad, et kinnistu kui kostja I viimane ja ainus registrisse kantud vara võõrandati

tasuta, mille tagajärjel on hagejate kui sissenõudjate nõuete rahuldamine osutunud võimatuks.

Kostja I loobus oma varast abikaasa kasuks, saamata midagi vastu, eesmärgiga pääseda oma

rahaliste kohustuste täitmisest ehk elatise tasumise kohustusest hagejate suhtes. On selge, et

kinnistu sellisel viisil võõrandamise ning samal ajal kinnistule tähtajatu isikliku kasutusõiguse

seadmise eesmärgiks oli vältida sissenõudjate nõuete rahuldamist.

9. Kuivõrd kostja I ja kostja II on sõlminud kinnistu kinkelepingu vähem kui kaks aastat enne

tagasivõitmise hagi kohtusse esitamist, tehing kahjustas hagejate huve ja kostja II kui kostja I

lähikondne on sissenõudjate huvide kahjustamisest teadlik, tuleb kinkeleping tagasi võita ja

kehtetuks tunnistada.

10. Hagejal I on algatanud kostja I suhtes 2 täitemenetlust. Täitemenetluses nr xxxx oli nõude

algseks suuruseks 314,69 eurot ning käesoleval ajal on nõude täitmata jäägiks hageja I ees

21,13 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse kulud. Täitemenetluses nr xxxx oli nõude

algseks suuruseks 765,78 eurot ning käesoleval ajal on nõude täitmata jäägiks hageja I ees

576,88 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse kulud. Seega on kostja I võlgnevusteks hageja

I ees täitemenetlustes käesoleval ajal 598,01 eurot.

10.1.

Hageja I on 28.08.2023 menetlusdokumendis avaldanud, et hageja I on algatanud kostja

I suhtes täitemenetluse nr xxxx. Hageja I nõude jääk nimetatud täitemenetluses

22.08.2023 seisuga on 282 eurot.

11. Hageja II on alganatud kostja I suhtes täitemenetluse nr xxxx, milles algseks elatise nõude

suuruseks oli 6918,36 eurot ning millele lisandub igal kuul elatis seadusjärgse miinimumi

summas. Kostja I võlgnevus 22.08.2023 seisuga on hageja II ees summas 458,54 eurot.

12. Hageja III on algatanud kostja I suhtes täitemenetluse nr xxxx, milles algseks elatise

võlgnevuse suuruseks oli 6918,36 eurot, millele lisandub igal kuul elatis seadusjärgse

miinimumi suuruses. Kostja I võlgnevus 22.08.2023 seisuga on hageja III ees summas 458,54

eurot.

13. Hagejate poolt 07.09.2023 esitatud seisukoha kohaselt tegi kostja I 27.08.2023 hagejale I

ülekande summas 1503 eurot ning sellega oli kostja I võlgnevus hagejate ees -0,61 eurot.

Kuivõrd käesolev kohtumenetlus on ebaproportsionaalselt kaua veninud (ca 22 kuud), on

kostjal I olnud enam kui piisav võimalus menetluse jooksul oma eelnevad võlgnevused

hagejate ees likvideerida. Kostja I tegi seda vaid tulenevalt kohtu selgitustest kohtuistungil,

mil kohus selgitas kostjatele, et kostja I võlgnevuse olemasolul on kohtul põhjendatud

hagiavaldus rahuldada. Kostja I ei kavatsegi täita oma jooksva elatise tasumise kohustust

hagejate II ja III ees asjaolu, et 05.09.2023. a oli kostjal I septembrikuu elatise tasumise

tähtaeg hagejate II ja III ees ning taaskord kostja I vabatahtlikult hagejatele elatist ei tasunud.

14. Hagejate II ja III riigi õigusabi korras määratud esindaja on avaldanud, et laste esindaja ja

hageja I tõlgendavad tehingu tagasivõitmise hagi õiguslikku tagajärge TMS § 195 lg 1

kontekstis erinevalt. Kohtusse esitatud nõue kanda registriossa nr xxxx kantud kinnistu

omanikuks M. P., sealjuures asendada R. P.i nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxxx

kande muutmiseks kohtuotsusega ja asendada M. P.i nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr

xxxx kande muutmiseks kohtuotsusega, võib olla õiguslikult perspektiivitu. Peale tehingu

tagasivõitmist on TsMS § 195 lg 1 mõistes tehingu teine pool, ehk käesolevas asjas R. P.,

kohustatud andma saadud vara üle kohtutäiturile. Kuna R. P. on kohustatud vara kohtutäiturile

üle andma, siis omaniku kanne R. P.i suhtes kinnisturaamatus ei oma tähendust, kuna kohus

on tunnistanud tehingu kehtetuks ja kinkelepingul ei ole õiguslikku tagajärge.

15. Hagejad paluvad menetluskulu jätta kostjate kanda.

Kostjate vastuväited hagile

16. Kostjad vaidlevad esitatud hagile vastu.

17. Kostja R. P. leiab, et antud vaidlus on algatatud K. P.i poolt pahatahtlikult. Hagis esitatud

väited, et K. P. peab ülal 4 last, on valed. Maatüki kinkimise mõte oli tähistada kostja 25.ndat

sünnipäeva ja kostjate esimest pulma-aastapäeva. M. P. on kinkinud terve korteriomandi oma

õele ning hagejale 200 000 eurose korteriomandi. Lisaks sai hageja peale lahutust kaks Xxxx

asuvat kinnistut, milliste müügi tulemusena laekus hagejale K. P.ile 60 000 eurot. Nimetatud

kinkelepingute tõttu ei näinud, et Xxxx talu kinnistu kinkimine M. P.i poolt oleks olnud

kuidagi pahatahtlik. Selle tagasivõitmisega rikutakse kostja heas usus ja siiruses vastuvõetud

kingitust.

18. Kostja M. P. leiab, et kinkis abikaasale R. P.ile kinnistu heatahtlikkuses ja tänulikkuse eest.

Kinkimine ei ole halb. Notar kinkelepingu sõlmimisel kinnistul piiranguid ei märkinud.

Samuti ei selgitanud tagasikutsumise teoreetilist võimalust.

19. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja K. P.i kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

20. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse, asjas esitatud tõenditega, leiab, et R. P.’i ja

R. P.’i hagid kuuluvad rahuldamisele ning K. P.’i hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

21. Vaidlus puudub asjas selle üle, et 12.02.2021 sõlmiti Tallinna notar R. K. juures kinnistu

registriosa numbriga xxxx isikliku kasutusõigusega koormamise avaldus, kinnistu

kinkeleping ja asjaõigusleping (edaspidi kinkeleping) (tlk 24-26p), millega kostja I koormas

kinnistu tähtajatu isikliku kasutusõiguse enda kasuks ning kostja I kinkis kinnistu kostjale II.

12.02.2021 kinnistamisavalduse alusel on kinnistu omanikuna sisse kantud kostja II, seejuures

kostja I kasuks on kinnistule seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus. Hagejad on esitanud

kohtusse hagid isikliku kasutusõiguse seadmise ja kinkelepingu tagasivõitmiseks ja kehtetuks

tunnistamiseks.

22. Kohus kvalifitseerib hagejate nõude täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187, § 188 lg 1 ja §

189 lg 1 alusel tagasivõitmise nõudena. TMS §-de 187 ja 188 järgi on täitemenetluses tehingu

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu

26.04.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, p 17 ja 20.12.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-

74-16, p 15.1):

•

sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist võlgniku vara arvel

õigustav täitedokument (TMS § 187 lg 2);

•

sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on

alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (TMS § 187 lg 2);

•

võlgnik on tehingu teinud kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi

tehingu kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 188 lg 1);

•

võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks (TMS § 187 lg 1 esimene

lause, § 188 lg 1);

•

teine pool teadis sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal või pidi seda teadma

(TMS § 188 lg 1)

Juhul, kui on sõlmitud kinkeleping, on see tagasivõidetav, kui see on sõlmitud kuni kaks aastat

enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist ja pool ei tõenda, et lepinguga sissenõudja

huve ei kahjustatud (TMS § 189 lg 1).

Kohus on hagi rahuldamise eeldusi pooltele selgitanud 26.01.2023 toimunud kohtistungil (t

lk 134-136), samuti 10.08.2023 määruses (tlk 242-244). Alljärgnevalt analüüsib kohus kõigi

ülalmärgitud eelduste esinemist ja tõendeid käesolevas tsiviilasjas.

Sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav

täitedokument (TMS § 187 lg 2)

23. Hageja I ja hageja R. P. esitasid käesolevas tsiviilasjas ühise hagiavalduse 12.11.2021. Hageja

II ja hageja III esitasid ühise hagiavalduse 02.02.2023 (tlk 137, algselt tsiviilasi nr xxxx), mis

liideti käesoleva tsiviilasjaga 07.02.2023 (tlk 176). Kohus märgib, et hageja R. P. osas lõpetas

kohus menetluse 10.02.2023 määrusega (tlk 237-238), kuna kostja I täitis täitemenetluses

olnud võla tasumise kohustuse peale hagiavalduse kohtusse esitamist.

23.1.

Kuigi hagejad on esitanud ühise hagiavalduse, osaleb iga hageja menetluses iseseisvalt

(TsMS § 207 lg 2) ning tegemist ei ole kaashagejatega. Seega ei kuulu hagejate

täitemenetluses olevad nõuded asja lahendamisel liitmisele ja iga hageja nõuet tuleb

tagasivõitmise raames analüüsida eraldi.

24. TMS § 2 lg 1 p 1 sätestab, et täitedokumendiks on jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.

25. Hageja I 28.08.2023 seisukoha järgi on tal kostja I vastu menetluskulude nõue täiteasjas nr

xxxx summas 282 eurot (tlk 253).

25.1.

Hageja I ei ole selgitanud, mis täitedokumendi täitmisega on tegemist ega vastavat

täitedokumenti esitanud. Sellele täitemenetlusele ongi hageja I tuginenud esmakordselt

alles 28.08.2023 menetlusdokumendis. Hagiavalduses (tlk 1, p 1.1) tugines hageja I

täitedokumentidele täiteasjades nr xxxx ja xxxx. 22.02.2023 menetlusdokumendis (tlk

184p, p 2.1) avaldas hageja I, et nendes kahes täitemenetluses on kostja I võlgnevus

kokku 598,01 eurot. 05.06.2023 avaldas hageja I, et kostja I on täitnud nõude täiteasjas

nr xxxx, kuid endiselt täitmata nõue täiteasjas nr xxxx (tlk 213p, p 2.1). Samas oma

lõplikes 28.08.2023 seisukohtades hageja I enam nimetatud täitemenetlusele ei tugine,

vaid viitab uuele täitemenetlusele nr xxxx, esitamata selle kohta rohkem infot, kui ainult

kohtutäituri konstateeringu nõude jäägi 282 eurot koos täitekuludega kohta (tlk 253).

25.2.

Kostja I avaldas oma 27.08.2023 lõplikes seisukohtades, et on hageja I nõude

täitemenetluses nr xxxx täielikult tasunud (tlk 248p), millise asjaolu on hageja I

07.09.2023 omaks võtnud (tlk 262p, p 2) ega väida, et kostja I suhtes oleks tal veel pooleli

muid täitemenetlusi.

25.3.

Kohus seega tuvastab, et hageja I hagiavaldust esitades tugines oma nõuetele kostja I

vastu täiteasjades nr xxxx ja xxxx, kuid on kohtumenetluse kestel nendest alustest

loobunud ja tuginenud alates 28.08.2023 täiteasjas nr xxxx kostja I poolt täitmata

nõudele, kuid mis on kostja I poolt rahuldatud 27.08.2023. Hageja I ei ole täiteasjas nr

xxxx täitmisel oleva nõude osas esitanud tõendeid selle kohta, mis nõue kelle vastu seal

täitmisel on. Kohus eeltoodu alusel tuvastab, et hagejal I (sissenõudjal) puudub

kohtuotsuse tegemise hetkel kostja I (võlgniku) vastu sissenõutav nõue. Seega tuleb

hageja I hagi jätta rahuldamata. Kohus ei analüüsi hageja I nõude osas järgmisi eelduseid

tagasivõitmise hagi rahuldamiseks.

25.4.

Kuna vaidlus puudub selle üle, et hagi esitamisel hagejal I kostja I vastu vastav nõue

siiski oli, saab asuda seisukohale, et kostja I on rahuldanud hageja I nõude pärast hagi

esitamist, mistõttu tuleb seda arvesse võtta menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg 5

alusel. Kohus käsitleb seda otsuses täiendavalt menetluskulude jaotamist ja

väljamõistmist käsitlevas osas.

26. Hagejal II on kostja I vastu elatise nõue, mis tuleneb Harju Maakohtu 06.05.2022

kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxxx (t lk 146-147). Hagejal III on kostja I vastu elatise nõue, mis

tuleneb Harju Maakohtu 06.05.2022 kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxxx (t lk 146-147).

Nimetatud täitedokumentide suhtes on algatatud täitemenetlused (t lk 143-145). Nimetatud

asjaolu üle puudub pooltel vaidlus.

26.1.

Tegemist on edasiulatuva igakuise elatise väljamõistmisega kostjalt I hageja II ja hageja

III kasuks, mis kehtib kuni nende täisealiseks saamiseni ehk vastavalt 2029. ja 2031.

aastani. Kohus eeltoodu alusel tuvastab, et hagejal II ja hagejal III (sissenõudja) on

kohtuotsuse tegemise hetkel kostja I (võlgniku) vastu täitemenetluses sissenõutav nõue.

Sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust

eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (TMS § 187 lg 2)

27. Hagiavalduses (tlk 137p, p 1.1) tugines hageja II täiteasjas nr xxxx ja hageja III täiteasjas nr

xxxx kostja I poolt täitmata nõuetele. Hagiavalduse esitamise seisuga oli hagejate II ja III

kummagi nõue kostja I suhtes 6082,05 eurot (tlk148-149p). Täitemenetlused olid algatatud

06.05.2022 täitmisavalduste alusel (tlk 143145). 22.02.2023 menetlusdokumendis (tlk 184p-

185, p 2.3-2.4) avaldasid hageja II ja III, et kostja I elatise võlgnevus kummagi hageja ees oli

5177,72 eurot (tlk 190-191p).

27.1.

Hagejate II ja III poolt kohtule 28.08.2023 esitatud kohtutäituri e-kirjast tuleneb, et

täiteasja nr xxxx jääk on 22.08.2023 seisuga 610,18 eurot, millest 458,54 eurot on elatise

võlg ja 151,64 eurot on täitekulu (lisandub elatisabi 100 eurot juulikuu 2023 eest;

makstud augustis 2023) ja täiteasjas nr xxxx jääk 22.08.2023 seisuga on 610,21 eurot,

millest 458,55 eurot on elatise võlg ja 151,66 eurot on täitekulu (lisandub elatisabi 100

eurot juulikuu 2023 eest; makstud augustis 2023) (tlk 253).

27.2.

Kostja I avaldas oma 27.08.2023 lõplikes seisukohtades, et on hageja II ja hageja III

nõude täiteasjades nr xxxx ja nr xxxx täielikult tasunud (tlk 248p), millise asjaolu on

hageja II ja hageja III 07.09.2023 omaks võtnud (tlk 262p, p 2). Hagejate arvates tasus

kostja I oma jooksva võla vaid tulenevalt kohtu selgitustest kohtuistungil, mil kohus

selgitas kostjatele, et kostja I võlgnevuse olemasolul on kohtul põhjendatud hagiavaldus

rahuldada. Samas kinnitab hagejate arvates kostja I senine käitumine, et kostja I ei

kavatsegi täita oma jooksva elatise tasumise kohustust hagejate II ja III ees, kuna

05.09.2023 oli kostjal I septembrikuu elatise tasumise tähtaeg hagejate II ja III ees ning

taaskord kostja I vabatahtlikult hagejatele elatist ei tasunud.

27.3.

Kostjad leiavad 01.08.2023 esitatud menetlusdokumendis, et hagejate II ja III

elatisnõuded laekuvad kuni nende täisealiseks saamiseni (t lk 234 p). Kostjad kirjutavad,

et kostjal I on pooleli õpingud arboristi erialal. Kui kostja I saab kooli lõpetatud, siis

paraneb ka kostja I sissetulek. Kõik eelnevalt nimetatu aitab tasuda järelejäänud võlga

ning võlg saab tasutud ka ilma hagiavaldusi esitamata ning käesolevat nõuet täitmata

vähem kui aastaga.

27.4.

Vaidlus puudub selle üle, et hagi esitamisel hagejatel II ja III kostja I vastu

täitemenetluses täitmata elatise nõue oli. Kostja I on seda menetluse kestel küll

vähendanud, kuid see ei muuda olematuks fakti, et kostja I ei ole korrektselt täitnud

täitedokumendiks olevast Harju Maakohtu 06.05.2022 otsusest tulenevat elatise tasumise

kohustust. Elatise võla tasumine on kostjal I võtnud üle 16 kuu (06.05.2022-27.08.2023).

27.5.

TMS § 187 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on

täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega

võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada,

et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Seega on tagasivõitmise aluseks ka

asjaolu, et võib eeldada sissenõude rahuldamise võimatust. Hagejatel II ja III on kostja I

vastu edasiulatuv täitedokumendiks olevast Harju Maakohtu 06.05.2022 otsusest tulenev

igakuine elatise nõue. Kohus on seisukohal, et kostja I senisest käitumisest võib

järeldada, et edaspidi esineb arvestatav risk, et sissenõude pööramine ei vii nõude

rahuldamiseni. Riigikohus on oma määruses nr 3-2-1-95-15 p-s 26 selgitanud, et kinnistu

arestimist ei takista ainuüksi see, et kinnistu väärtus on nõudest oluliselt suurem. Seega

ei takista kohtu hinnangul ka tehingu tagasivõitmist TMS § 189 lg 1 alusel vaid asjaolu,

et täidetava nõude suurus on kinnistu võimalikust väärtusest oluliselt väiksem. Kohus

märgib, et tehingu tagasivõitmine ei tähenda tingimata edaspidi võlgnikule kuuluva

kinnistu müüki täitemenetluses, kui võlgnik tasub jooksvalt oma täitemenetluses olevaid

nõudeid korrektselt.

27.6.

Seega on kohtu hinnangul hagejad II ja III esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et

sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nende nõuete täielikku

rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

Sealjuures ei saa hagejad tõendada negatiivset asjaolu ehk vara puudumist ja hagejatel ei

ole kahtlemata kostja I varalisest seisust ka sama palju reaalset teavet kui seda on kostjal

I endal. Samuti ei ole õnnestunud kohtutäituril täita hagejate nõudeid kostja I registrisse

kantava vara arvelt. Kohus leiab, et kostja I senine käitumine eelnevalt viidatud

täitemenetluste täitmisel on olnud selline, mis annab aluse eeldada, et nende täitmine

vabatahtlikult ei ole võimalik või toimub pika viivitusega. Samuti ei ole kostja I vaielnud

vastu sellele, et viimasel tekib pidevalt võlgnevus elatise maksmisel. Eeltoodust

tulenevalt tuvastab kohus, et kostjal I puudub vara, mille arvel hageja nõuet täita ja võib

eeldada, et tulevikus muutuks hagejate II ja III nõuete täitmine võimatuks.

Võlgnik on tehingu teinud kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu

kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 188 lg 1). Kinkeleping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne

tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist (TMS § 189 lg 1).

28. 12.02.2021 sõlmisid kostja I ja kostja II Tallinna notar R. K. notaribüroos kinnistu isikliku

kasutusõigusega koormamise avalduse, kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, mille

kohaselt kinkis kostja I kostjale II lepingu esemeks oleva kinnistu asukohaga Xxxx

(registriosa nr xxxx) (t lk 24-26).

29. Vaidlustatud tehing sõlmiti 12.02.2021. Hageja I pöördus hagiga kohtusse 12.11.2021 (t lk 5)

ja hagejad II ja III 02.02.2023 (t lk 142). Seega on võlgnik tehingu teinud vähem kui kahe

aasta jooksul enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Antud asjaolu üle pooltel

hagist ja kostjate vastusest nähtuvalt vaidlus puudub ja kohus tuvastab selle asjaolu vastavalt.

Kostjad on sõlminud kinkelepingu (TMS § 189 lg 1)

30. Vaidlus puudub selle üle, et vaidlustatud tehingu üheks osaks oli kinnistu kinketehing (tasuta

võõrandamine) kostjalt I kostjale II. TMS § 189 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks

võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks

aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.

30.1.

Riigikohus on oma lahendis nr 2-18-187 p-s 10 selgitanud, et TMS § 189 lg 1 eeldab, et

kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on

põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve

kahjustava tehinguga. Erandiks on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused

ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud

(vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-13, p 12).

30.2.

Vaidlustatud tehingu üks osa on kinnistu kinkeleping, seega tuleb eeldada hagejate

huvide kahjustamist ning kostjad pidid tõendama, et selline tehing hagejate huvisid ei

kahjustanud. Kostjad on seisukohal, et kinnistu on kostjale II kingitud heatahtlikkuses ja

tänulikkuse eest. Kostja I on teinud muuhulgas kingituse 50% kinnistute ja korteriomandi

osas K. P.ile ja 50% osas oma õele M. P.. Kogusummas ehk üle 150 tuhande euro. See

ei ole vara peitmine, pahatahtlikkus (t lk 55).

30.3.

Kostjad ei ole ümber lükanud ega tõendanud, et kinnistu kinkimine ei kahjustanud

hagejate huvisid. Kui kostja I omandis oleks olnud täitemenetluste algatamisel kostjale

II kingitud kinnisasi, oleks täitur saanud selle arestida ja kostjal I muude vahendite

puudumisel täitemenetluses enampakkumisel võõrandada ning tulemi arvelt täita

hagejate nõuded. Seega ei ole kostjad ümber lükanud eeldust, et kinnistu kinkeleping

kahjustas hagejate II ja III õigustatud huve.

Võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks (TMS § 187 lg 1 esimene lause,

§ 188 lg 1)

31. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-62-12 tehtud otsuses (p 10) leidnud järgnevat. Võlgnik

kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike

toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi (vt ka Riigikohtu

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08, p 12). Seejuures ei ole oluline, et võlausaldajate huvide

kahjustamine oleks olnud tehingu tegemise põhiliseks eesmärgiks. Võlausaldajate huvid on

kahjustatud ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, millega saavutatav eelis mõjutab negatiivselt

potentsiaalsete võlausaldajate huve ning tehingu selline mõju pidi olema võlgnikule äratuntav.

Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid. Kui

võlgnik võib tehingu sõlmimisel arvestada sellega, et võlausaldajate vara võib tehingu

tulemusel väheneda, kuid vaatamata sellele tehingu siiski teeb, on tegemist võlausaldajate

huvide teadliku kahjustamisega. Hinnates tehingu tagajärgi võlausaldajatele, ei ole määrav, et

võlgnik just sellist konkreetset negatiivset tagajärge soovis, mis tehinguga saabus.

31.1.

Hagejad on hagiavalduses selgitanud, et enne kostja I poolt kinnistu kinkimist kostjale II

seadis kostja I enda kasuks kinnistule tähtajatu isikliku kasutusõiguse. Sama lepingus

sisalduva kinkelepinguga kostja I loobus oma varast abikaasa kasuks, saamata midagi

vastu, eesmärgiga pääseda oma rahaliste kohustuse täitmisest. On selge, et kinnistu

sellisel viisil võõrandamise ning samal ajal kinnistule tähtajatu isikliku kasutusõiguse

seadmise eesmärgiks on vältida sissenõudjate nõuete rahuldamist (t lk 1 p, p 1.4, 137 p,

p 1.4).

31.2.

Kohtul tuleb hinnata, kas kostja I oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise

võimaliku tagajärjena nägi ette potentsiaalsete võlausaldajate huvide kahjustamist.

Kohtu ette ei ole toodud ühtegi tõendit ega ka põhistust selle kohta, et kostja I ei olnud

teadlik, et enda kasuks kinnistule tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmine muudab

võimatuks või vähemalt raskendatuks kinnistu avalikul enampakkumisel müümise.

Sisuliselt sellisel kinnisasjal puudub turuväärtus, sest selle ostuhuvilised suure

tõenäosusega puuduksid, kuna kinnistu omandaja ei saaks seda vabalt kasutada, vaid

peaks taluma selle tasuta ja tähtajatut kasutamist kostja I poolt. See oli kostja I poolt

isikliku kasutusõiguse seadmine hagejate õiguseid oluliselt kahjustav.

31.3.

Kostjate poolt ei ole esile toodud ühtegi objektiivset asjaolu, et miks pidi kostja I

võõrandama talle kuulunud ainukese kinnisasja kostjale II ajal, mil tema suhtes on

käimas mitmed täitemenetlused. Kostjad ei ole tõendanud, et kinnistu võõrandamise

tehing võlausaldaja huve ei kahjustanud.

Teine pool teadis sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal või pidi seda teadma

(TMS § 188 lg 1)

32. TMS § 188 lg-s 2 on sätestatud, et eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga

kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing

tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Sama paragrahvi

lg 3 kohaselt määratakse võlgniku lähikondsed PankrS § 117 kohaselt.

32.1.

PankrS § 117 lg 1 p 2 kohaselt on lähikondne isik, kellel on võlgnikuga ühine

majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne

tagasivõidetavat tehingut. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad on abikaasad.

32.2.

Poolte poolt esile toodud asjaolusid arvestades tuleb kostjat I ja kostjat II pidada

lähikondseteks ning nende puhul eeldatakse, et nad teadsid või pidid teadma, et tehinguga

kahjustatakse võlausaldaja huvisid.

Kostjal II on tekkinud kohustus anda tehingute alusel saadu välja (TMS § 195 lg 1)

33. Kohus tuvastas eelnevalt kinnisasja kinkelepingu kui ka isikliku kasutusõiguse seadmise

kokkuleppe tagasivõitmise kõigi aluste esinemise. Eeltoodust tulenvalt tuleb need tehingud

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

33.1.

TMS § 195 lg-s 1 on sätestatud, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras

kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva

kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Vaidlusalune

kinnisasi on endiselt kostja II omandis ja kostjal II tuleb kinnisasi kostjale I välja anda.

Kuivõrd kinnisomandi osas on kinnistusraamatu kandel õigustloov tähendus, tuleb

kinnistu tagastamiseks kanda kinnistusraamatusse nimetatud kinnistute omanikuna sisse

kostja I ning kinnisasjale seatud isiklik kasutusõigus kustutada.

33.2.

TsÜS § 68 lg-s 5 (ja ka TMS §-s 184) on sätestatud, et kui isik on kohustatud tegema

kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavalduse asendada jõustunud kohtuotsus, millega

tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ lg 1

sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku

nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik),

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku

nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega

on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Lähtudes KRS §34¹ lg-st 8, TsÜS § 68 lg-st

5 ja TMS §-st 184 tuvastab kohus kostjate kohustuse anda nõusolekud kostja I

omanikukande tegemiseks kinnistute omanikuna ja isiklik kasutusõigus kustutada.

34. Kooskõlas TsMS § 386 lg 4 ei tühista kohus 26.11.2021 ja 03.02.2023 kohaldatud hagi

tagamise abinõusid.

Menetluskulude kindlaksmääramine

35. Juhindudes TsMS § 168 lg 5 jätab kohus K. P.i menetluskulud kostjate kanda.

35.1.

Kohus eelnevalt tuvastas, et hagejal I (sissenõudjal) puudus küll kohtuotsuse tegemise

hetkel kostja I (võlgniku) vastu sissenõutav nõue ning tema hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kuna vaidlus aga puudub selle üle, et hagi esitamisel hagejal I kostja I vastu vastav nõue

siiski oli, asub kohus seisukohale, et kostja I on rahuldanud hageja I nõude pärast hagi

esitamist. Kuna kostja I tasus hageja I täitemenetluse nõude, pole alust tagasivõitmise

hagi rahuldada, aga oleks ebaõiglane jätta menetluskulud hageja I kanda, sest kohtusse

pöördumine oli õigustatud.

36. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hagejate R. P.i ja R. P.i menetluskulud kostjate

kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses.

37. Kohus on 10.08.2023 R. P. nõude osas menetluse lõpetamise määrusega (tlk 237-238) jätnud

hageja R. P. menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

38. TsMS § 165 lg-s 1 on sätestatud, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks,

vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra

teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude

jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.

38.1.

Kohus leiab, et TsMS § 165 lg 1 esimese lause alusel tuleb jätta hagejate I, II ja III

menetluskulud kostjate kanda võrdsetes osades (kummagi kostja kanda 50%).

38.2.

Hagejate menetluskulud määrab kohus kindlaks iga hageja kohta eraldi.

38.3.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

39. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

40. Hagejad I, II ja III ja R. P. paluvad 28.08.2023 taotluses ja menetluskulude nimekirjas

kostjatelt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot ja esindajakulu summas 3612 eurot.

Kostjad leiavad, et menetluskulud tuleb jätta hageja K. P.i kanda.

40.1.

Põhjendatud on jätta riigilõiv summas 100 eurot kostjate kanda, mõistes kostjatelt

solidaarselt hageja I ja R. P. kasuks välja 50 eurot.

40.2.

Hagejate esindaja tunnitasu määr on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjad

antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 140

eurot, millele lisandub käibemaks, on kooskõlas Tallinna advokaaditeenuse turu

keskmise hinnaga ja Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus

kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr.

3-3-1-82-14).

40.3.

Hagejate lepingulise esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on 21,5 tundi.

Kostjad nimetatud ajakulule vastu ei vaidle. Kohus leiab, et hagejate lepingulise esindaja

ajakulu vastab antud tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide mahule ning vaidluse

keerukusele.

40.4.

Hagejad ei ole välja toonud, kui suur lepingulise esindaja kulu on iga hageja kanda.

Kuivõrd tegemist on ema ja tema poolt seadusliku esindajana esindatud laste hagiga, ning

hagejate seisukohad on suures osas kattunud, erinedes vaid täitemenetluses esitatud

nõuete osas, leiab kohus, et põhjendatud on hagejate kulud jagada nende vahel võrdselt

järgmiselt.

40.4.1.

Kuni 07.02.2023 osalesid menetluses hagejatena ainult hageja I ja R. P.. Seetõttu loeb

kohus kuni 26.01.2023 kantud kulud 11,5 tunni ulatuses, s.o. summas 1932 eurot

(11,5h x 140€ = 1610€ + km20%) hageja I ja R. P. kantud kuluks võrdsete osades

ehk kummalgi 966 eurot.

Kuivõrd kohus on R. P. poolt esitatud hagiavalduse 10.08.2023 osas kohtumäärusega

menetluse lõpetanud seoses hagist loobumisega, siis kuulub kostjatelt R. P. kasuks

väljamõistmisele 28.08.2023 esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulust

966 eurot (koos käibemaksuga), seejuures kummaltki kostjalt pool sellest summast.

40.4.2.

Alates 07.02.2023 osalesid menetluses hagejatena peamiselt hageja I, II ja III. Kuigi

hageja R. P. osas lõpetas kohus menetluse 10.08.2023, siis selguse huvides käsitleb

kohus alates 07.02.2023 tehtud kulusid hageja I, II ja III menetluskuludena.

Menetluskulude nimekirja järgi on sellest kuupäevast edasi tehtud lepingulise

esindaja kulusid 10 tunni ulatuses, s.o. summas 1680 eurot (10h x 140€ = 1400€ +

km20%), mille kohus loeb hageja I, II ja III kantud kuluks võrdsete osades ehk igale

hagejale 560 eurot.

40.4.3.

hageja I kasuks kuulub kostjatelt väljamõistmisele 1526 eurot (koos käibemaksuga),

hageja II kasuks kuulub kostjatelt väljamõistmisele menetluskulu summas 560 eurot

(koos käibemaksuga) ja hageja III kasuks kuulub kostjatelt väljamõistmisele

menetluskulu summas 560 eurot (koos käibemaksuga). R. P. kasuks kuulub

väljamõistmisele 966 eurot (koos käibemaksuga). Seejuures kummaltki kostjalt

kuulub väljamõistmisele pool nimetatud summast.

40.4.4.

Lepingulise esindaja kuludele lisandub kummaltki kostjalt väljamõistmisele

eelnevalt otsuses käsitletud riigilõiv 25 eurot nii hageja I kui ka R. P. kasuks

(kostjatelt kokku seega 100 eurot).

40.5.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hagejate taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määra.

41. Kohus on 19.11.2021 kohtumäärusega rahuldanud K. P.i ja R. P. taotluse riigi õigusabi

saamiseks osaliselt ning vabastanud nad riigilõivu summas 350 eurot tasumisest. Lisaks on

Harju Maakohus 03.02.2023 kohtumäärusega rahuldanud hagejate R. P.i ja R. P.i taotluse

menetlusabi saamiseks ning vabastanud hagejad riigilõivu kogusummas 840 euro (2x420€)

tasumisest.

41.1.

TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või

mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt

välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale

kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.

41.2.

Kuivõrd R. P.i ja R. P.i hagiavaldus kuulub rahuldamisele, siis tuleb kostjatelt välja

mõista riigituludesse riigilõiv, millise tasumisest hagejad olid hagiavalduse esitamisel

vabastatud.

41.3.

Seega kuulub kostjalt I riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 420 eurot

(840€:2) ja kostjalt II kuulub riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 420 eurot

(840€:2).

41.4.

Hageja K. P.’i ja R. P. riigilõiv summas 400 eurot tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda,

kuivõrd kooskõlas TsMS § 190 lg 7 vabastab kohus hageja(d) menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul ei ole isikute majanduslik olukord

võrreldes menetlusabi taotluse esitamise seisuga muutunud.

42. R. P.le, R. P.ile ja R. P.ile on 12.05.2023 kohtumäärusega antud riigi õigusabi korras esindaja

isiku esindamiseks kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

42.1.

Kohus on 30.10.2023 määranud kindlaks, et riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu

suuruseks on 1296 eurot. Seega on R., R. ja R. P.i igaühe osa suuruseks 432 eurot (1296:

3).

42.2.

Seega tuleb kooskõlas TsMS § 190 lg 3 kostjatelt nimetatud summa välja mõista riigi

tuludesse. Kummagi kostja osa suuruseks on 648 eurot.

42.3.

Kooskõlas TsMS 179 lg 5 kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks

kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud

juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse

tähtaja.

42.4.

TsMS § 179 lg 9 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik