2-22-147035/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-147035

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. november 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-147035

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing

Aktiva Finants) hagi D. U. e vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1170,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn), lepinguline

esindaja A.Ž. (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja D. U. (isikukood XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi D. U. e vastu võla väljamõistmiseks

osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista D. U. elt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 686,10 eurot.

3. Mõista D. U. elt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhivõlalt alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude summas 686,10 eurot täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi D. U. e vastu rahuldamata osas, milles Aktiva

Finance Group OÜ palub mõista D. U. elt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

põhivõla suuremas summas kui 686,10 eurot, intressi 62,41 eurot, sissenõudmiskulud

40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 85,30 eurot ja edasiulatuva viivise

suuremas ulatuses kui märgitud p-s 3.

5. Jätta menetluskulud 35% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 65% ulatuses

D. U. e kanda.

6. Mõista D. U. elt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 312 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb D. U. el tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus pooltele kätte.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. (TsMS § 415)

Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille

peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas

kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle

põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19)

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi

1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse

riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse

ulatust. (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15)

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing Aktiva Finants, hageja) esitas 5.

detsembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 15. märtsil 2023 Tartu

Maakohtule hagiavalduse D. U. elt (kostja) võla väljamõistmiseks.

Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 847,68 eurot, intressi

62,41 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 85,30 eurot ja

edasiulatuva viivise alates 16. märtsist 2023 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses

määras 15,9% aastas.

Hagiavalduse kohaselt hageja nõue tuleneb kostja ja Inbank AS vahel XX.XX.XXXX sõlmitud

järelmaksulepingust nr XXX.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Kostja kinnitas, et kasutab e-posti aadressi XXX ja et sinna võib dokumendid edastada (dtl

162). Kuna kostja hagimaterjalide ja kirjaliku vastuse nõude saamist ei kinnitanud, edastas

kohus 30. juunil 2023 dokumendid kostjale koos hoiatusega, et need loetakse kolme tööpäeva

jooksul kättetoimetatuks. Kohus loeb TsMS § 3141 lg 2 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõude kostjale kätte toimetatuks 5. juulil 2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Vastamise tähtpäev saabus 25. juulil 2023.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul on

kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal

algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet (vt Euroopa Kohtu 5.

märtsi 2020. a otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24; Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2022.

a otsus tsiviilasjas nr 2-22-118076).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt

tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad. VÕS § 4034 lg

6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

4. Kohus selgitas 13. aprilli 2023 määruses hagejale vajadust tuua välja asjaolud, millest

nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediidi andmisel järgiti vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kostja vastuse kohaselt laenuandja on kostja krediidivõimelisuse

hindamisel lähtunud kostja poolt taotluses toodud andmetest, mille kohaselt kostja igakuine

sissetulek oli 800 eurot ning igakuised kohustused olid 200 eurot. Laenuandja kontrollis, et

lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud,

et on õigus-, teo- ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust laenulepingut sõlmida,

omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud

laenulepingu üldtingimustega ja on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning

nõustub nendega, laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja

ettekujutusele. Hageja leiab, et laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas

kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma.

Kohus on seisukohal, et kostjal maksehäirete puudumise kontrollimine ning lähtumine kostja

laenutaotluses esitatud andmetest ja laenulepingus sisalduvast kinnitusest, mille kohaselt ta

omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks, ei ole piisav

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise nõude täitmiseks VÕS § 4034 lg-te 1 – 6

mõttes. Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021. a otsus

tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Käesolevalt ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja

sissetulekuid üldse mingil viisil kontrollinud või palunud kostjal esitatud andmeid täpsustada.

Eeltoodut arvestades on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

5. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise

kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär kogu lepingu kehtivuse ajal 0,00%

aastas. Seega lepingu kehtivuse ajal kostja intressi tasuma ei pidanud. Hagiavalduse kohaselt

soetas kostja kauba maksumusega 1349 eurot. Hageja sõnul on kostjalt toimunud laekumisi

endisele võlausaldajale kokku 662,90 eurot, millest põhiosa katteks läks 501,32 eurot, intressi

katteks 142,58 eurot, lepingutasu katteks 19,00 eurot (dtl 66). Kuivõrd kostja ei võlgne hagejale

intressi ega muid tasusid, tuleb kõik maksed arvestada põhivõla katteks. Kostjal on hagejale

põhivõlast tasumata järelikult 686,10 eurot (1349 - 662,90). Seega mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 686,10 eurot. Hageja intressinõude jätab kohus rahuldamata.

6. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses

määras, s.o 15,90% aastas. Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus

nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis

arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-

124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei

ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud

viivise nõude rahuldamata.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 686,10 eurot, mis muutub sissenõutavaks

alates käesoleva otsuse jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest

kuni põhivõla tasumiseni.

7. Kohtu hinnangul tuleb VÕS § 4034 lg-s 7 nimetatud muu tasuna võtta ka võla

sissenõudmiskulusid. Lisaks on sissenõudekulude väljamõistmine põhjendamatu ka selle tõttu,

et vastavalt eelmises lõigus väljatoodule, ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Ka

hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Arvestades hagi rahuldamise ulatus, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda 35% ulatuses ja kostja kanda 65% ulatuses.

9. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud

puuduvad. Hageja palub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 280

eurot ja õigusabikulud 696 eurot (ilma käibemaksuta) – maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot ning toiminguid seoses hagiavalduse

ettevalmistamine, koostamine ja kohtule esitamisega 676 eurot (ajakulu 4 tundi, tunnitasu 169

eurot).

Kohus leiab, et riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842) on

põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu hagimenetluses on 180

eurot (TsMS § 175 lg 1). Kohus arvestab, et asi ei olnud õiguslikult keerukas ega asjaolude

poolest mahukas. Tegemist on n-ö tüüphagiga, mille põhitekst on välja töötatud korduvaks

kasutamiseks. Arvestades ka hagi täiendamist, on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalik ajakulu 1 tund ja 30 minutit. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu ei ole põhjendatud

enam kui 120 euro ulatuses.

10. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 480 eurot. Arvestades

menetluskulude jaotust, mõistab kohus sellest kostjalt hageja kasuks välja 312 eurot (480 x

0,65).

11. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik