3-21-2602/26 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

Otsuse kuupäev

Kohtunik

Haldusasi

3-21-2602

6. november 2023

Kadri Palm

MB RÜHM OÜ kaebus Kastre Vallavalitsuse 8. oktoobri 2021. a

otsuse nr 5-2/998-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ja asja uueks

otsustamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MB RÜHM OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat

Kevin Siivelt

Vastustaja – Kastre vald, volitatud esindaja Natalja Sisas

Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, volitatud esindaja

Evelyn Jallai

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MB RÜHM OÜ kaebus.

2. Tuvastada Kastre Vallavalitsuse 8. oktoobri 2021. a otsuse nr 5-2/998-1

õigusvastasus ja kohustada Kastre valda otsustama asi uuesti.

3. Mõista Kastre Vallavalitsusest MB RÜHM OÜ kasuks välja menetluskulud

5000 euro ulatuses. Ülejäänud osas jätab kohus kaebaja menetluskulud tema

enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 6. detsembril 2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-2602

1. MB RÜHM OÜ esitas 4. augustil 2021 Keskkonnaametile Paluküla III liivakarjääri

maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 10-

14) koos lisadega (dtl-d 15-150).

2. Keskkonnaamet saatis 11. augusti 2021. a kirjaga nr DM-116671-5 kaevandamisloa

taotluse arvamuse saamiseks Kastre Vallavalitsusele (dtl-d 151-152).

3. Eraisikud esitasid 10. ja 15. septembril 2021 vastustajale ja Keskkonnaametile oma

seisukohad karjääri rajamise kohta (dtl-d 174, 177).

4. Kastre Vallavalitsus leidis 8. oktoobri 2021. a otsuses nr 5-2/998-1, et keskkonnaluba tuleb

jätta väljastamata (dtl-d 154-156).

5. MB RÜHM OÜ esitas 11. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Kastre

Vallavalitsuse 8. oktoobri 2021. a otsuse nr 5-2/998-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ning asja

uueks otsustamiseks kohustamiseks (dtl-d 2-8).

6. Tartu Halduskohus võttis 12. novembri 2021. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas

vastustajaks Kastre valla, kaasas haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks Keskkonnaameti

ning kohustas vastustajat ja kaasatud haldusorganit esitama vastuse kaebusele (dtl-d 158-159).

7. Keskkonnaamet esitas 9. detsembril 2021 vastuse kaebusele (dtl-d 167-173).

8. Kastre vald esitas 10. detsembril 2021 vastuse kaebusele (dtl-d 179-182).

9. Kaebaja esitas 30. märtsil 2023 täiendavad selgitused (dtl-d 269-271).

10. Vastustaja esitas 31. märtsil 2023 täiendavad selgitused (dtl-d 273-276).

11. Keskkonnaamet esitas 21. septembril 2023 täiendavad seisukohad (dtl-d 299-301).

12. Kaebaja esitas 22. septembril 2023 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid

(dtl-d 318-347).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

13. Kaebaja nõuab Kastre Vallavalitsuse 8. oktoobri 2021. a otsuse nr 5-2/998-1

õigusvastasuse tuvastamist ja asja uueks otsustamiseks kohustamist, põhjendades oma kaebust

kokkuvõtvalt järgmiselt.

1) Kastre Vallvalitsuse mittenõustumine kaevandamisloa andmisega on põhjendamatu,

põhineb ekslikel ja lubamatutel kaalutlustel ning on seega õigusvastane.

2) Põhjavett puudutava mõjuanalüüsi puudumine võiks anda maksimaalselt põhjuse

täiendavate materjalide nõudmiseks, mitte aga kaevandamisloa andmisest keeldumiseks.

Kuna kaevandamise käigus ei kavatseta vett karjääri veekogust välja pumbata, on loogiliselt

võimatu ka kaevandamise tulemusel põhjavee taseme (ka piirkonna kaevudes) langemine

kaevandamise tulemusel. Samuti ei mõjuta liivakarjääris allpool veepiiri kaevandamine

põhjavee kvaliteeti.

3-21-2602

3) Kaevandusloa taotlus ei saa hõlmata väljaspool seda ala toimuvat. Samuti ei saaks antav

kaevandusluba kuidagi reguleerida tee kasutamise õigust ega anda kaevandajale õigust teed

kasutada suvaliselt, seda lõhkuda ja piirata teiste kasutust. Juurdepääsutee tänane kvaliteet või

asukoht ei saa olla lubatud kaalutluseks kaevandamisloa andmise kooskõlastamisel.

4) Puudub oht negatiivseteks keskkonna mõjudeks müra ja tolmu osas. Kaevandamisloa

taotluse seletuskirjas on selgelt toodud välja müra, õhusaaste ja vibratsiooni hinnangud.

5) Vastustaja ei ole kaebajale teinud mistahes ettepanekut ühegi kokkuleppe sõlmimiseks ega

küsinud kaebajalt mistahes täiendavat informatsiooni kaevandamisloa taotluse juurde.

6) Kohalike elanike põhjendamatu vastuseis ei saa olla lubatavaks põhjenduseks, mille alusel

keelata kaevandamine selleks ettenähtud maa-alal. Liivamäe krundil täna eksisteeriv olukord

ei ole midagi sellist, mida saaks pidada kohalikult väärtuslikuks looduskeskkonnaks.

Naabritel või ka ümberkaudsetel elanikel ei saa olla õiguspärast ootust, et Liivamäe kinnisasja

omanik ei asu enda kinnisasjal kunagi liiva kaevandama. Ilmselgelt maavara kaevandamise

tulemusena maastikupilt muutub, kuid selle kvalitatiivne muutus on taastatav hilisema karjääri

maa-ala korrastamisega. Jääb selgusetuks, kuidas isegi teoreetiliselt saaks kaevandamine

Paluküla III liivakarjääris vähendada näiteks kohalike elanike turvatunnet.

7) Puuduvad mistahes viited, et vastustaja oleks kaalunud ühtegi kaevandamisloa andmist

toetavat asjaolu. Käsitletud on erapoolikult üksnes ühe huvigrupi paljasõnalisi seisukohti,

selgitamata välja kaebaja võimalikud vastuväited ning argumendid.

14. Kastre vald vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastustaja põhjendused on järgnevad.

1) Kaebaja ei ole piisavalt uurinud, kuidas tema planeeritud tegevus mõjutab lähipiirkonna

kaevude veetaset ja kvaliteeti. Ei saa lähtuda sellest, et nende tegevus ei mõjuta lähipiirkonna

elanike joogivee kvaliteeti ja ei ole võimalik lähtuda ainult üldteadmistest, kuna iga piirkond

on oma erinevate geoloogiliste tingimustega. Antud analüüs oleks pidanud olema tehtud

geoloogiliste uuringute raames.

2) Vastustaja on korduvalt oma arvamuse esitamisel viidanud sellele, et lähipiirkonna

elanikud tunnevad suurt muret negatiivsetele mõjudele joogiveele. Kaebaja aga ei ole

menetluse ajal reageerinud antud probleemile.

3) Kui väljaveoteed kasutavad igapäevaselt lisaks kaevandajale ka kohalikud elanikud, tuleb

sellele pöörata suuremat tähelepanu juba keskkonnaloa menetluses. Kuna antud küsimus on

jäänud reguleerimata, siis tekitab see põhjendatud hirmu elanikes, kes seda teed igapäevaselt

kasutavad juba aastaid.

4) Juurdepääsutee on kruusakattega, mistõttu on ilmselge, et kuiva ilmaga tekkib rohkesti

õhus saasteid (tolm). Ei saa nõustuda kaebajaga, et töötav masinapark ei tekita müra.

Keskkonna loa taotluse seletuskirja p-s 7 väidab kaebaja ise, et tegevusega kaasneb õhusaaste,

kuid tema hinnangul need ei ole märkimisväärsed.

5) Kuna kaevandamine mõjutab oluliselt eelkõige lähipiirkonna elanikke, on nende mured

põhjendatud. Elanike pöördumiste järgi põhjustab planeeritav maavara kaevandusala muutusi

3-21-2602

nendele harjumuspärases keskkonnas ning vähendab heaolu- ja turvatunnet nende senises

kodukohas. Kohalike huvide eest seismine on valla põhiseaduslik õigus ja kohustus.

6) Huvitatud pool ehk loa taotleja peaks ise otsima kontakti kohalike elanike ja kohaliku

omavalitsusega. Seega oleks kaebaja pidanud suhtlema lähipiirkonna elanikega, selgitama

oma äriplaani, vastama tekkinud küsimustele ja vajadusel tellima vajalikke lisauuringuid.

15. Keskkonnaamet nõustub kaebusega. Keskkonnaameti põhjendused on kokkuvõtvalt

järgmised.

1) Vastustaja on lähtunud ekslikest, asjakohatutest ja põhjendamatutest kaalutlustest.

Vastustaja ei ole oma seisukohti sidunud seletuskirjas tooduga, samuti ei ole vastustaja

põhjendatult selgitanud, miks ta ei nõustu seletuskirjas toodud asjaoludega, ning ei ole

esitanud ettepanekuid võimalike negatiivsete kaevandamise mõjude leevendamiseks, et

Keskkonnaamet ja kaebaja saaksid nendega vajadusel arvestada.

2) Kaevandamisloa taotluse seletuskiri ei ole kaevandamisluba ega saa sisaldada kõiki

kaevandamisloa võimalikke ja vajalikke lisatingimusi. Asjaolu, et kaevandamisloa taotluse

seletuskirjas puudub põhjalik analüüs elamute olme- ja joogivee mõjudele, ei saa olla

põhjuseks kaevandamisloa andmisest keeldumiseks. Vastustajal on alati võimalus ja õigus

nõuda täiendavaid materjale või teha ettepanekuid.

3) Seletuskirjas on piisavalt selgitatud, et liiva kaevandamine ei põhjustada olulisi muutusi

põhjavee režiimile, kuna kaevandamise käigus ei alandata põhjaveetaset. Käesoleval juhul on

tegemist liivakarjääriga ning liiva- ja kruuskarjääridele tavaliselt põhjalikke hüdrogeoloogilisi

uuringuid ette ei nähta, eriti veel kui põhjavee taset ei hakata alandama.

4) Kaevandamisloaga on võimalik reguleerida mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal

läbiviidavaid tegevusi ja näha ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele

keskkonnamõjudele, mitte aga väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad, nt tee ehitusele

või sellele, milliseid teid pidi hakkab toimuma liiva äravedu. Kaebaja ja vastustaja peavad

omavahel kaevandamisloa väliselt kokku leppima kohaliku tee karjäärist väljaveo teena

kasutamise võimalikkuses ja tingimustes.

5) Vastustaja on rikkunud kaebaja menetlusse kaasamise nõuet (haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 40 lg 2). Esitatud kohalike elanike pöördumised ei saa olla vahetult vastustaja

nõusolekust keeldumise aluseks. Vastustaja peab põhjalikumalt kaaluma erinevaid huve.

6) Senise praktika põhjal on aga teada, et liiva kaevandamisel olulisel määral müra ja tolmu ei

teki. Keskkonnaamet nõustub kaebajaga, et seletuskirjas alates lk 11 on piisavalt selgitatud

müra ning lk 13 õhusaaste ja vibratsiooni hinnanguid. Kaevandamisloa andmisel rakendatakse

vajadusel tingimusi leevendamaks (vähendamaks) tolmu, müra jm negatiivset mõju

ümbritsevale keskkonnale.

7) Asjaolu, kas teiste kaevandamislubade alusel on või ei ole kaevandamisega alustatud ning

kas piirkonnas on piisavalt karjääre, ei ole vastustaja poolt asjakohane kaalutlus

kaevandamisloale keelduva arvamuse andmiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3-21-2602

16. Poolte vaidlus on eelkõige selle üle, kas vastustaja on arvamuse andmisel teostanud

kaalutlusõigust õiguspäraselt. Kaebaja leiab, et kuna vaidlustatud seisukohas on sedavõrd suur

hulk asjakohatuid või põhjendamatuid argumente, ei ole võimalik veenduda, et vastustaja on

kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt ning kaevandamisloa andmise kooskõlastamisest

keeldumine tuleb tunnistada õigusvastaseks.

17. Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus,

et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Seejuures hindab kohus toimingu

õiguspärasust selle tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause) ning kaalutlusõigust

haldusorgani eest ei teosta (HKMS § 158 lg 3 viimane lause). Kaevandamisloa taotluse kohta

arvamuse andmisel on loamenetluse läbiviijaks Keskkonnaamet ning kohalik omavalitsus

(KOV) saab avaldada arvamust üksnes temale esitatud taotluse kohta.

18. Maapõueseaduse (MaaPS) § 49 lg 6 kohaselt saadetakse kaevandamisloa taotlus arvamuse

saamiseks kavandatava kaevandamiskoha KOV-le. MaaPS § 55 lg 2 p 11 kohaselt

keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui KOV ei ole kaevandamisloa andmisega

nõustunud. Sellisel juhul on kaevandamisluba võimalik MaaPS § 55 lg 4 kohaselt anda üksnes

Vabariigi Valitsuse nõusolekul. KOV-i mittenõustumine on loa andjale siduv

menetlustoiming, millest on võimalik mööda minna vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul, kui

esinevad kaalukad üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid (nt Riigikohtu

11. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 11). KOV-i kaevandamisloa andmisega

mittenõustumine on oma siduva iseloomu tõttu HKMS § 45 lg 3 järgi halduskohtus iseseisvalt

vaidlustatav.

19. Kaevandamisloa taotlusele nõusoleku andmise otsustamisel teostab KOV oma

põhiseaduslikku enesekorraldusõigust ning lähtub seejuures omavalitsusüksuse ja kohaliku

kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualased ja sotsiaalseid argumente (vt

Riigikohtu 11. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 11; 30. septembri 2009. a otsus

asjas nr 3-4-1-9-09). Kooskõlastuse andmisel on KOV-il lai kaalumisruum, millesse kohus

saab sekkuda juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või

sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses (vt Riigikohtu 11.

novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 20; 30. septembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-

1247, p 10). See tähendab, et ka taolise menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb

lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest, sh proportsionaalsus ja

kaalutlusvigade puudumine (Riigikohtu 24. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-15-14, p 19).

20. Menetlustoimingu põhjendamise ulatuse osas on Riigikohus 14. jaanuaril 2009. a asjas nr

3-3-1-62-08 p-s 10 leidnud, et menetlustoimingutele ei saa otseselt laiendada HMS §-s 56

sätestatud nõudeid haldusaktide motiveerimisele. See ei tähenda siiski, et menetlustoiminguid

ei peaks üldse põhjendama. Motiveerimise nõue on haldusmenetluse üldine nõue, mis peab

tagama Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise

võimaluse. Menetlustoimingute põhjendamise nõue tuleneb haldusmenetluse üldpõhimõtetest.

21. Kuna kaevandamisloale nõusoleku andmisest keeldumine võib kaasa tuua kaebaja

ettevõtlusvabaduse riive ning tegemist on ulatusliku kaalutlusõiguse alusel tehtava

otsustusega, peaks seda põhjendama tavapärasest põhjalikumalt. Kui omavalitsusüksus

nõusoleku andmisest keeldumisel ei põhjenda, millised on need omavalitsusüksuse ja

kohaliku kogukonna huvid, mille tõttu konkreetses asukohas ei peaks olema võimalik

kaevandada, pole Vabariigi Valitsusel võimalik teha igakülgselt kaalutud otsust. Samuti pole

3-21-2602

kohtul võimalik hinnata kaalutlusotsuse sisulist õiguspärasust. Kohtu hinnangul ei ole

vastustaja käesoleval juhul oma kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt.

22. Vastustaja on leidnud, et keskkonnaluba tuleb jätta väljastamata, esitades kokkuvõtvalt

järgmised põhjendused: 1) seletuskirjas ei ole välja toodud kirjeldatud tegevusi juhuks, kui

lähipiirkonna kaevude veetase alaneb ega toodud välja kindlaid argumente, mis kindlustaksid,

et kaevetööde käigus ümberkaudsete elanike joogi- ja olmevee kättesaadavus ei katke; 2)

seletuskirjas ei ole kirjeldatud, milliseid teid pidi hakkab toimuma kalluritega liiva äravedu.

Kes hakkab teed hooldama ning millistel tingimustel? Olulise puudusena ei ole arvestatud

planeeritava karjäärini viivate teedega, mis ei ole kõvakattega ning mille ääres paiknevad

majapidamised, mis hakkavad kallurautode möödumisel tolmuga kokku puutuma; 3) elanike

pöördumiste järgi põhjustab planeeritav maavara kaevandusala muutusi nendele

harjumuspärases keskkonnas ning vähendab heaolu- ja turvatunnet nende senises kodukohas;

4) eraldi pöördumise on esitanud ka kõige lähemal asuvad majapidamised. Tuntakse muret

võimalike negatiivsete kaevandamistegevuse tagajärgede tekkimise pärast eelkõige olme- ja

joogiveele. Lisaks ka maavara kaevandustöödega tekkiv tolm, mis võib rikkuda

majapidamises kasvatatavad aed- ja köögiviljad; 5) piirkonnas on juba piisavalt välja antud

maavara kaevandamise keskkonnalubasid (Paluküla liivakarjäär ja Paluküla liivakarjäär II),

mille tulemusena on muudetud või muudetakse lähiaastatel piirkonna visuaalset poolt.

Arvestades asjaolu, et Paluküla II karjääris ei ole seni 2012. a Keskkonnaameti poolt välja

antud keskkonnaloa alusel liiva kaevandamisega alustatud, tuleb esmajärjekorras ära

kaevandada olemasolevad karjäärid ning alles seejärel saab arutleda uute karjääride avamise

üle. Paluküla III karjääri kasutusele võtmine tekitab paratamatult nii visuaalseid kui ka

keskkonnaalaseid muudatusi ning tekitab kohalikele elanikele vähemalt 15-aastaks

talumiskohustuse. Juhul kui maavara ei jõuta loa kehtivuse ajal välja kaevata, on võimalus, et

keskkonnaluba pikendatakse ning elanike talumiskohustus ja häiringud pikenevad veel kuni

15 aastat. Selleks, et Paluküla ei muutuks ühekülgseks mäetööstuspiirkonnaks, kus inimesed

enam elada ei soovi, ei tohiks uusi karjäärialasid Paluküla külas enam juurde avada; 6)

arendajal on küll õigus tegeleda ettevõtlusega, kuid samas ei või omandit kasutada üldiste ehk

avalike huvide vastaselt. Ka ei anna ettevõtlusvabadus isikule õigust nõuda, et ta saaks

kasutada maavara kui rahvuslikku rikkust oma ettevõtluse huvides.

23. Seega ei andnud Kastre vald nõusolekut eeskätt kolmel põhjusel: kaevandamine mõjuks

kahjulikult kohaliku kogukonna elukeskkonnale, piirkonnas on juba piisavalt maavara

kaevandamise keskkonnalubasid ja arendaja ei või maavara kasutada avalike huvide vastaselt.

Vaidlust ei ole, et KOV saab kaalumisel arvesse võtta mh kohaliku kogukonna huve.

Kaalumisel arvesse võetavad konkreetsed asjaolud peavad aga olema asjakohased ja

lubatavad ning vastama kaalutluse eesmärgile. Nõusoleku andmata jätmiseks ei piisa üksnes

sellest, et KOV ja kogukond ei soovi konkreetses piirkonnas maavara kaevandamist.

24. Vastustaja viitab kohalike elanike murele seoses müra, tolmu ja liikluskoormuse kasvuga

kitsal teel ning võimalike negatiivsete tagajärgede tekkimisele olme- ja joogiveele. KOV saab

keeldumisel tugineda kaevandamisega seotud negatiivsetele mõjudele, mis avalduvad

konkreetse kohaliku omavalitsuse elanikkonnale, keskkonnale, majandusele jne. Paraku on

kõik vastustaja seisukohad tõendamata. Paluküla III liivakarjääri kaevandamisloa taotluse

seletuskirjas on kohtu hinnangul piisavalt selgitatud, et kuna kaevandamise käigus ei alandata

põhjaveetaset, siis ei põhjusta liiva kaevandamine olulisi muutusi põhjavee režiimile. Kohus

nõustub kaebaja ja Keskkonnaameti seisukohaga, et põhjendus, et kaevandamisloa taotluse

seletuskirjas puudub põhjalik analüüs elamute olme- ja joogivee mõjudele, ei saa olla

põhjuseks kaevandamisloa andmisest keeldumiseks. Samuti on kaevandamisloa taotluse

3-21-2602

seletuskirjas välja toodud müra ja õhusaaste ning vibratsiooni hinnangud. Seejuures annavad

kirjeldatud leevendusmeetmed tulemuse, et ülemäärast müra, õhusaaste ega vibratsiooni ohtu

ei ole. Keskkonnaamet on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et vastustajal on alati võimalus

ja õigus nõuda täiendavaid materjale või teha ettepanekuid. Ka Riigikohus on 9. oktoobri

2019. a otsuses asjas nr 3-17-796 leidnud, et põhjendatud juhul võib vastustaja leida, et enne

kaevandamisloa kooskõlastamist on vaja teavet juurde koguda (p 15). Seda ei ole vastustaja

teinud.

25. Kohtu hinnangul ei ole vaidlusaluse kaevandusloaga võimalik ette näha meetmeid

väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad, et kavandada väljaspool kaevandust paiknevate

teede korrashoid. Seda on vastustajale selgitanud ka Keskkonnaamet oma 11. augusti 2021. a

kirjas nr DM-116671-5, millega küsiti vastustajalt arvamust maavara kaevandamise

keskkonnaloa taotluse kohta Paluküla III liivakarjääri mäeeraldisel. Vastustaja etteheide, et

seletuskirjas ei ole kirjeldatud, milliseid teid pidi hakkab toimuma kalluritega liiva äravedu, ei

ole põhjendatud ega lubatav. Tee kasutamine, selle hooldamise ja puhastamise tingimused jms

tuleb kaevandajal enne kaevandamise algust kokku leppida tee omanikuga.

26. Vastustaja on tuginenud ka argumendile, et piirkonnas on juba piisavalt välja antud

maavara kaevandamise keskkonnalubasid. Kohtu hinnangul ei ole see asjakohane kaalutlus.

Riigikohus on selgitanud, et maavarade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste

tegemine ei ole mitte kohaliku, vaid riigielu küsimus. Maavarade säästlikku kasutamist

kavandades tuleb lähtuda üleriigilisest perspektiivist ja huvist. Üksikul omavalitsusüksusel ei

ole ülevaadet maavarade levikust ning nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest

(Riigikohtu 30. septembri 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-9-09, p 25). KOV ei saa langetada

lõplikku otsust selle kohta, kas varustuskindlus piirkonnas on tagatud või mitte. See otsus on

Vabariigi Valitsuse pädevuses. Varustuskindluse tagatus on üks asjaoludest, mis võib

kinnitada riigi ülekaaluka huvi esinemist konkreetsel juhul (MaaPS § 55 lg 4).

27. KOV saab arvamuse andmisel tugineda üksnes enda pädevusele, st keeldumise

otsustamisel saab ta välja tuua omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid. Kohaliku elu

küsimused on lähtuvalt sisulisest kriteeriumist need küsimused, mis võrsuvad kohalikust

kogukonnast ja puudutavad seda ega ole vormilise kriteeriumi kohaselt haaratud või

põhiseadusega antud mõne riigiorgani kompetentsi (Riigikohtu 8. juuni 2007. a otsus asjas nr

3-4-1-4-07, p 12). Rahvusliku rikkuse (maavara) kasutamise otstarbekuse küsimus väljub

KOV-i pädevusest. Vastustaja ei ole ka tõendanud, et kaebaja kasutab omandit avalike huvide

vastaselt.

28. Samuti on vastustaja leidnud, et kaebaja peaks ise otsima kontakti kohalike elanike ja

kohaliku omavalitsusega. Sellise seisukohaga kohus ei nõustu. HMS § 6 kohustab välja

selgitama haldusmenetluses tähtsust omavad asjaolud, kogudes vajadusel selleks omal

algatusel tõendeid. Vaid piisava teabe olemasolul saab otsustaja seada tingimusi

keskkonnariski vähendamiseks võimalikult suurel määral. Teabe kogumine on vajalik ka

kooskõlastusest keeldumise andmiseks, kui keeldumine on vajalik keskkonnaohu vältimiseks.

Olukorras, kus KOV teeb keeldumise kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostamata ning viitab,

et just kaebaja peaks asuma elanikega läbirääkimisi pidama, ei täida KOV oma rolli kohaliku

elu korraldajana.

29. Ka Tartu Ringkonnakohus on selles kohtuasjas tehtud 29. juuni 2023. a kohtumääruses

leidnud, et antud juhul on just KOV kui kohaliku elu korraldaja see, kes kaevandamisloa

menetluses ja selle osaks olevas arvamuse andmise menetluses (MaaPS § 49 lg 6) kaasab ja

3-21-2602

kuulab vajadusel ära kohalikud elanikud ning arvestab nende seisukohaga oma arvamuse

andmisel. Just KOV lähtub kaevandamisloa nõusoleku andmise üle otsustamisel ja vastava

arvamuse esitamisel omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest. Seega tuli

vallaelanike arvamus kaevandamisloa andmise küsimuses välja selgitada ja puudutatud isikud

ära kuulata juba haldusmenetluses, millele viitab ka HMS § 6, mis kohustab haldusorganit

välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud.

30. Nõusoleku andmine või mitteandmine otsustatakse KOV-i kaalutlusõiguse alusel, mistõttu

ei saa kohus teha KOV-i eest uut otsustust ning nõuetekohaselt põhjendamata

menetlustoiming tuleb tunnistada vaidlustatud osas õigusvastaseks ning saata KOV-le uuesti

otsustamiseks.

31. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, seega jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja

menetluskuludeks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 6097,8

eurot (millest käibemaks 1016,3 eurot). Kohtule on tähtaegselt esitatud menetluskulude

nimekiri ja arved. Kohus leiab, et õigusabikulusid tuleb vähendada HKMS § 109 lg 6 alusel.

Õigusabikulude suurus tervikuna on asja iseloomu ja mahtu arvestades ilmselgelt

ülepaisutatud. Kohus leiab, et vastustajalt on põhjendatud välja mõista menetluskulu kokku

5000 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm

Kohtunik

Osaliselt muudetud Riigikohtu 13.05.2026 otsusega