2-20-13192/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 10.05.2021 määrusega algatati X (võlgnik) kohustustest vabastamise millest esimene tuli esitada hiljemalt 10.05.2022. Usaldusisik esitas esimese aruande pärast
Legislator headnote
AI generated2-20-13192/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Usaldusisik esitas esimese aruande pärast
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm
Määruse kuupäev
03.11.2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-13192
Tsiviilasi
X kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 24.04.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik (määruskaebuse esitaja): X
Usaldusisik: C
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 24.04.2023 määrus ja saata tsiviilasi võlgniku
kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule.
2. Määruskaebus rahuldada.
3. Avaldada teade Harju Maakohtu 24.04.2023 määruse tühistamise ja X kohustustest
vabastamise menetluse jätkumise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 10.05.2021 määrusega algatati X (võlgnik) kohustustest vabastamise
menetlus, nimetati usaldusisikuks C (usaldusisik) ja kohustati teda esitama iga aasta aruanne,
millest esimene tuli esitada hiljemalt 10.05.2022. Usaldusisik esitas esimese aruande pärast
kohtu meeldetuletust 03.03.2023.
2. Maakohus küsis võlgnikult 06.04.2023 kirjaga selgitusi, miks ei ole tehtud võlausaldajatele
väljamakseid. Kui seda on siiski tehtud, tuli selgitada väljamaksete tegemise asjaolusid ja
esitada tõendid. Kohtu arvestuse järgi tulnuks arvestades võlgniku sissetulekust võla-
usaldajatele maksta 9455,64 €, sh tulnuks väljamaksmiseks arvestada osa teisest pensioni-
sambast väljavõetud summast 3190,55 €. Võlgnik ega usaldusisik kohtule ei vastanud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3. Maakohus jättis 24.04.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kohustustest
vabastamata ja lõpetas menetluse. Ühtlasi vabastas kohus usaldusisiku tema kohustustest
võlgniku usaldusisikuna ja määras avaldada teate menetluse lõpetamise kohta väljaandes
Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 7 ls 2 alusel võlgniku
kanda.
2 (3)
3.1. Kohustustest vabastamise menetlus algatati enne 01.07.2022, mistõttu kohalduvad kuni
30.06.2022 kehtinud PankrS sätted.
3.2. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui
võlgnik on rikkunud süüliselt sama seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega
võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 5 ls 1 kohaselt võib kohus mh omal algatusel otsustada
kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne
viie aasta möödumist ilmneb lg-s 2 nimetatud alus. PankrS § 175 lg 2 p 2 ja lg 5 kohaldamise
eeldused on seega (1) PankrS §-s 173 sätestatud kohustuse rikkumine; (2) rikkumise süülisus
ja (3) sellega võlausaldajate huvide kahjustamine.
3.3. PankrS § 173 on sätestatud järgmised kohustused:
-
tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida
(lg 1);
-
teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest (lg 2);
-
mitte varjata saadud tulusid ning vara (lg 2);
-
anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara
kohta (lg 2);
-
pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord
aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt jaotusettepaneku kinnitamise määruses
märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata
sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi
ülalpeetavaid, siis ⅓ miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (TMS §-d 131
ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu
mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele) (lg-d 3–5).
3.4. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik
mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada
võimalikult suures ulatuses. Kohtul on õigus nõuda teavet ja dokumente võlgniku varalise
olukorra, tulutoova tegevuse või selle otsimise ja oma kohustuste täitmise kohta.
3.5. Maakohus tuvastas, et võlgnik on rikkunud võlausaldajatele väljamaksete tegemise
kohustust. Kohtu arvestuse järgi tulnuks arvestades võlgniku sissetulekust võlausaldajatele
maksta 9455,64 €, sh tulnuks väljamaksmiseks arvestada osa teisest pensionisambast
väljavõetud summast 3190,55 €. Võlgnik ei teatanud, et ta oleks teinud võlausaldajatele
makseid ja neid ei nähtu kohtule kättesaadavatest andmetest. Võlgnik on niisiis oma kohustust
rikkunud ja olnud sealjuures vähemalt raskelt hooletu (VÕS § 104 lg 4).
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
4. Võlgnik esitas 24.04.2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja
ta kohustustest vabastada. Võlgnik selgitas oma rasket majanduslikku olukorda, lubas osade
võlausaldajate nõuded rahuldada kolme kuu jooksul ja märkis kahele võlausaldajale tasutud
summad: Maksu- ja Tolliametile 170 € ning Swedbank AS-le umbes 6600 €. Kõige suurem
võlausaldaja N on võlgniku andmetel surnud ja ta ei tea, kellele makseid teha. Täiendavalt
selgitas võlgnik määruskaebemenetluse ajal, et ta edastas vastuse kohtu 06.04.2023 kirjale
usaldusisikule tähtaegselt.
5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis osadele võlausaldajatele tähtaja sellele
vastamiseks. Suurem osa võlausaldajatest jättis kaebuse lahendamise kohtu otsustada, osa neist
teatasid ka võlgnikult saadud maksetest. Swedbank AS vaidles kaebusele vastu. Maakohus
määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu
tsiviilasja toimik saabus 08.09.2023.
3 (3)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule võlgniku
kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks (TsMS § 667 lg 2 ls 2). Kaebus rahuldatakse.
7. Maakohtu määruse tühistamise tingib eelkõige asjaolu, et menetluslikult polnud menetlust
lõpetava lahendi tegemine lubatav. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse osalised on
mh võlausaldajad. Maakohtu 09.03. ja 10.05.2021 määruste järgi kuulus võlausaldajate hulka
N (isikukood XXXXXXXXXXX). Rahvastikuregistri andmetel suri nimetatud isik 16.04.2022.
Toimikust ei nähtu, et tal oleks olnud menetluses esindaja, st TsMS § 353 lg 1 kohaselt
menetlus peatus. Toimikust ei nähtu, et võlausaldaja õigusjärglane oleks menetlust jätkanud.
TsMS § 358 lg 2 ls 1 näeb ette, et menetluse peatumise aja kestel tehtud menetlustoimingud on
tühised. Seega tegi maakohus vaidlustatud määruse ekslikult (vt nt RKTKo 03.11.2010, 3-2-1-
101-10, p 13). Enne menetluse lõpetamise otsustamist tuleb välja selgitada N õigusjärglus.
8. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus ei eristanud piisavalt võlgniku ja usaldusisiku
kohustusi. Samuti jäid enne vaidlustatud määruse tegemist välja selgitamata võlgniku tegelikud
maksed võlausaldajatele, vaid osaliselt on nende kohta hakatud andmeid esitama alles määrus-
kaebuse menetluse käigus. Maakohtul on võimalik saada andmeid ka võlausaldajatelt – see on
asjakohane olukorras, kus võlgniku eest või nimel võib kohustusi täita kolmas isik. Maakohus
ei peaks kiirustama isiku kohustustest vabastamata jätmise ennetähtaegse otsustamisega
olukorras, kus kohtul puudub sisuline kontakt usaldusisikuga (nt 06.04.2023 kohtukiri on
Kohtute Infosüsteemis märgitud usaldusisikule kättetoimetamiseks, aga tegeliku kättesaamise
kohta andmed puuduvad). Siiski ei mõjuta need rikkumised ega kaebuse väited otseselt kaebuse
lahendamist, sest eelmises punktis märgitud menetlusõiguslikul põhjusel tuleb vaidlustatud
määrus igal juhul tühistada.
9. Maakohus avaldas kohe määruse tegemisel teate võlgniku kohustustest vabastamata
jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ringkonnakohus avaldab seetõttu ka teate
menetluse jätkumise kohta.
10. Tänane määrus ei ole menetlust lõpetav lahend, mistõttu menetluskulude jaotust selles ei
märgita. Maakohus peab kulude jaotuse otsustama asja lahendamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2).
11. Ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui
see on seaduse järgi lubatud (TsMS § 696 lg 1 ls 1). Käesoleva määrusega ringkonnakohus
tühistab hagita menetluses tehtud lõpplahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks tagasi
maakohtule, mistõttu ei saa määruse peale kaevata (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11).
(allkirjastatud digitaalselt)