Legislator Case Law & Legislation
2-20-13192/55 AI generated

2-20-13192/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-13192/55
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 10.05.2021 määrusega algatati X (võlgnik) kohustustest vabastamise millest esimene tuli esitada hiljemalt 10.05.2022. Usaldusisik esitas esimese aruande pärast

Legislator headnote

AI generated

2-20-13192/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Usaldusisik esitas esimese aruande pärast

Keywords

AI generated
untimely notification of defects untimely restitution petition late payment of fees default of counsel misleading advice satisfaction of claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

03.11.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-13192

Tsiviilasi

X kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 24.04.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik (määruskaebuse esitaja): X

Usaldusisik: C

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24.04.2023 määrus ja saata tsiviilasi võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Avaldada teade Harju Maakohtu 24.04.2023 määruse tühistamise ja X kohustustest

vabastamise menetluse jätkumise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 10.05.2021 määrusega algatati X (võlgnik) kohustustest vabastamise

menetlus, nimetati usaldusisikuks C (usaldusisik) ja kohustati teda esitama iga aasta aruanne,

millest esimene tuli esitada hiljemalt 10.05.2022. Usaldusisik esitas esimese aruande pärast

kohtu meeldetuletust 03.03.2023.

2. Maakohus küsis võlgnikult 06.04.2023 kirjaga selgitusi, miks ei ole tehtud võlausaldajatele

väljamakseid. Kui seda on siiski tehtud, tuli selgitada väljamaksete tegemise asjaolusid ja

esitada tõendid. Kohtu arvestuse järgi tulnuks arvestades võlgniku sissetulekust võla-

usaldajatele maksta 9455,64 €, sh tulnuks väljamaksmiseks arvestada osa teisest pensioni-

sambast väljavõetud summast 3190,55 €. Võlgnik ega usaldusisik kohtule ei vastanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus jättis 24.04.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kohustustest

vabastamata ja lõpetas menetluse. Ühtlasi vabastas kohus usaldusisiku tema kohustustest

võlgniku usaldusisikuna ja määras avaldada teate menetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 7 ls 2 alusel võlgniku

kanda.

2 (3)

3.1. Kohustustest vabastamise menetlus algatati enne 01.07.2022, mistõttu kohalduvad kuni

30.06.2022 kehtinud PankrS sätted.

3.2. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt sama seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 5 ls 1 kohaselt võib kohus mh omal algatusel otsustada

kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne

viie aasta möödumist ilmneb lg-s 2 nimetatud alus. PankrS § 175 lg 2 p 2 ja lg 5 kohaldamise

eeldused on seega (1) PankrS §-s 173 sätestatud kohustuse rikkumine; (2) rikkumise süülisus

ja (3) sellega võlausaldajate huvide kahjustamine.

3.3. PankrS § 173 on sätestatud järgmised kohustused:

-

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida

(lg 1);

-

teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest (lg 2);

-

mitte varjata saadud tulusid ning vara (lg 2);

-

anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (lg 2);

-

pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord

aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt jaotusettepaneku kinnitamise määruses

märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata

sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi

ülalpeetavaid, siis ⅓ miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (TMS §-d 131

ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu

mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele) (lg-d 3–5).

3.4. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik

mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada

võimalikult suures ulatuses. Kohtul on õigus nõuda teavet ja dokumente võlgniku varalise

olukorra, tulutoova tegevuse või selle otsimise ja oma kohustuste täitmise kohta.

3.5. Maakohus tuvastas, et võlgnik on rikkunud võlausaldajatele väljamaksete tegemise

kohustust. Kohtu arvestuse järgi tulnuks arvestades võlgniku sissetulekust võlausaldajatele

maksta 9455,64 €, sh tulnuks väljamaksmiseks arvestada osa teisest pensionisambast

väljavõetud summast 3190,55 €. Võlgnik ei teatanud, et ta oleks teinud võlausaldajatele

makseid ja neid ei nähtu kohtule kättesaadavatest andmetest. Võlgnik on niisiis oma kohustust

rikkunud ja olnud sealjuures vähemalt raskelt hooletu (VÕS § 104 lg 4).

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4. Võlgnik esitas 24.04.2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

ta kohustustest vabastada. Võlgnik selgitas oma rasket majanduslikku olukorda, lubas osade

võlausaldajate nõuded rahuldada kolme kuu jooksul ja märkis kahele võlausaldajale tasutud

summad: Maksu- ja Tolliametile 170 € ning Swedbank AS-le umbes 6600 €. Kõige suurem

võlausaldaja N on võlgniku andmetel surnud ja ta ei tea, kellele makseid teha. Täiendavalt

selgitas võlgnik määruskaebemenetluse ajal, et ta edastas vastuse kohtu 06.04.2023 kirjale

usaldusisikule tähtaegselt.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis osadele võlausaldajatele tähtaja sellele

vastamiseks. Suurem osa võlausaldajatest jättis kaebuse lahendamise kohtu otsustada, osa neist

teatasid ka võlgnikult saadud maksetest. Swedbank AS vaidles kaebusele vastu. Maakohus

määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu

tsiviilasja toimik saabus 08.09.2023.

3 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks (TsMS § 667 lg 2 ls 2). Kaebus rahuldatakse.

7. Maakohtu määruse tühistamise tingib eelkõige asjaolu, et menetluslikult polnud menetlust

lõpetava lahendi tegemine lubatav. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse osalised on

mh võlausaldajad. Maakohtu 09.03. ja 10.05.2021 määruste järgi kuulus võlausaldajate hulka

N (isikukood XXXXXXXXXXX). Rahvastikuregistri andmetel suri nimetatud isik 16.04.2022.

Toimikust ei nähtu, et tal oleks olnud menetluses esindaja, st TsMS § 353 lg 1 kohaselt

menetlus peatus. Toimikust ei nähtu, et võlausaldaja õigusjärglane oleks menetlust jätkanud.

TsMS § 358 lg 2 ls 1 näeb ette, et menetluse peatumise aja kestel tehtud menetlustoimingud on

tühised. Seega tegi maakohus vaidlustatud määruse ekslikult (vt nt RKTKo 03.11.2010, 3-2-1-

101-10, p 13). Enne menetluse lõpetamise otsustamist tuleb välja selgitada N õigusjärglus.

8. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus ei eristanud piisavalt võlgniku ja usaldusisiku

kohustusi. Samuti jäid enne vaidlustatud määruse tegemist välja selgitamata võlgniku tegelikud

maksed võlausaldajatele, vaid osaliselt on nende kohta hakatud andmeid esitama alles määrus-

kaebuse menetluse käigus. Maakohtul on võimalik saada andmeid ka võlausaldajatelt – see on

asjakohane olukorras, kus võlgniku eest või nimel võib kohustusi täita kolmas isik. Maakohus

ei peaks kiirustama isiku kohustustest vabastamata jätmise ennetähtaegse otsustamisega

olukorras, kus kohtul puudub sisuline kontakt usaldusisikuga (nt 06.04.2023 kohtukiri on

Kohtute Infosüsteemis märgitud usaldusisikule kättetoimetamiseks, aga tegeliku kättesaamise

kohta andmed puuduvad). Siiski ei mõjuta need rikkumised ega kaebuse väited otseselt kaebuse

lahendamist, sest eelmises punktis märgitud menetlusõiguslikul põhjusel tuleb vaidlustatud

määrus igal juhul tühistada.

9. Maakohus avaldas kohe määruse tegemisel teate võlgniku kohustustest vabastamata

jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ringkonnakohus avaldab seetõttu ka teate

menetluse jätkumise kohta.

10. Tänane määrus ei ole menetlust lõpetav lahend, mistõttu menetluskulude jaotust selles ei

märgita. Maakohus peab kulude jaotuse otsustama asja lahendamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2).

11. Ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui

see on seaduse järgi lubatud (TsMS § 696 lg 1 ls 1). Käesoleva määrusega ringkonnakohus

tühistab hagita menetluses tehtud lõpplahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks tagasi

maakohtule, mistõttu ei saa määruse peale kaevata (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)