3-23-2455/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX saabus 1. novembril 2023 lennukiga Eestisse Tallinna Lennujaama. Tal oli pikaajaline Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis piiripunktis X dokumente. Kontrolli tulemusel
Legislator headnote
AI generatedArt. 4 lg, Art. 2 lg, Art. 8 lg-tes, Art. 9 lg, Art. 14 lg; 3-23-2455/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X saabus 1. novembril 2023 lennukiga Eestisse Tallinna Lennujaama. Tal oli pikaajaline Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis piiripunktis X dokumente. Kontrolli tulemusel
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Pihel Sarv
Määruse tegemise aeg ja koht
3. novembril 2023 Tallinnas
Haldusasja number
3-23-2455
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet
Puudutatud isik X
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 2. novembri 2023. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus osaliselt. Anda ametile luba pidada X
(sünd. XX XX XXXX) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni sisenemiskeelu
otsuse täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks nädalaks praeguse määruse tegemisest
arvates (s.o 10. novembrini 2023, k.a).
2. Tõlkida määrus puudutatud isikule vene keelde.
3. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit tutvustama määrust viivitamatult puudutatud
isikule ja selgitada, et määruse tõlge vene keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.
4. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X saabus 1. novembril 2023 lennukiga Eestisse Tallinna Lennujaama. Tal oli pikaajaline
viisa kehtivusega 20. oktoobrist 2023 kuni 19. oktoobrini 2024.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis piiripunktis X dokumente. Kontrolli tulemusel
koostas PPA talle piiril väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2023/72, mille põhjusteks märgiti
alus „E“: puuduvad asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi. PPA
tunnistas X viisa kehtetuks. Kell 14.04 pidas PPA X väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduse (VSS) § 282 lg 5 alusel 48 tunniks kinni ja toimetas ta kinnipidamiskeskusesse.
2. PPA esitas 2. novembril 2023 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba pidada X kinni
ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni tema tagasisaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
kaheks nädalaks.
2.1. Kinnipidamine on vajalik sisenemiskeelu otsuse täitmiseks. Seda ei ole võimalik teha 48
tunni jooksul puudutatud isiku kinnipidamisest arvates. Vastutava lennufirma tagasilend
Antalyasse, kust X saabus, toimub 4. novembril 2023. Kuna lennureis võib PPA-st sõltumatute
asjaolude tõttu ära jääda, taotleb PPA isiku kinnipidamist kuni kaheks nädalaks.
2.2. Tallinna piiripunktis tehtud dokumentide kontrolli käigus selgus, et X ei ole kaasas
juhilube. X selgitas, et juhiload on tal kodus. X sõnul käib ta Eestis koolitusel ja tööandja teeb
talle juhiload. EVGED Group OÜ esindaja K. J. selgitas, et ootas X veoautojuhina tööle.
Kokkulepet koolituse tegemiseks neil ei olnud. Tööandja palus X mitte riiki lubada kuna ilma
juhilubadeta ta tööle asuda ei saa. Kui X kuulis, et teda riiki ei lubata, andis ta PPA-le Ruvin
OÜ telefoninumbri. Sellest OÜ-st väideti, et X saabub neile tööle ehitajana. X töötamist selle
tööandja juures pole aga PPA juures registreeritud.
2.3. X sõnade kohaselt on tema tervislik seisund hea. Tegu ei ole haavatava isikuga VSS § 67
tähenduses. X kinnitas, et ei esine asjaolusid, mis takistaks tal lähteriiki tagasipöördumist.
2.4. Sisenemiskeelu otsuse tegemise korral ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate
kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (naasmisdirektiiv) kinnipidamise alused.
Põgenemisohu kriteeriumid ei ühti juba oma olemuselt riiki sisenemisest keeldumise alustega.
Sellegipoolest tuleb sisenemiskeelu otsuse saanud välismaalasi kohelda väljasaadetavatega
sarnaselt. Naasmisdirektiivi art 4 lg 4 järgi on neil õigus samadele kinnipidamistingimustele.
2.5. Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik toimetada
X järgmisele tagasilennule kohta, kust ta Eestisse tuli. Kuna X on tehtud sisenemiskeelu otsus,
ei saa ta Eestisse siseneda. Tal ei ole seetõttu võimalik oodata tagasilendu mujal kui
kinnipidamiskeskuses. Kinnipidamiskeskuses on tagatud VSS §-des 19–192 sätestatud
kinnipidamistingimused. Keskuses on kinnipeetavatele tagatud majutus, toitlustus, arstiabi ja
võimalus viibida värske õhu käes. Kinnipidamine on lühiajaline.
KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus kuulas istungil ära X seisukoha kinnipidamise taotluse kohta. X selgitas, et
soovib naasta koju niipea kui võimalik. Siiski puuduvad tal rahalised vahendid, et osta
lennupilet varasemale lennule, kui 4. novembri 2023. a lend Antalyasse.
4. VSS § 282 lg 5 järgi peab PPA välismaalase sisenemiskeelu otsuse täitmiseks kinni ning
kohaldab sama seaduse §-des 19–192 kinnipidamistingimuste ja riikliku järelevalve meetmete
kohta sätestatut. Kui sisenemiskeelu otsuse täitmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik, taotleb
PPA halduskohtult luba välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja kinni-
pidamiseks kuni kaheks kuuks (VSS § 282 lg 6). Viimati nimetatud norm annab ka kohtule
aluse otsustada sisenemiskeelu saanud inimese kinnipidamiskeskusesse paigutamise, s.o talt
vabaduse võtmise üle.
5. PPA selgitas istungil, et X ei ole plaanis teha lahkumisettekirjutust. PPA on seisukohal,
et juriidiliselt ei ole X Eestisse lubatud. Teda ei võeta illegaalina arvele ning talle ei seata
sisenemiskeeldu Schengeni alale.
6. Naasmisdirektiivi art 2 lg 2 punkti a järgi võib liikmesriik otsustada, et direktiivi ei
kohaldata nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle suhtes rakendatakse sisenemis-
keeldu. Liikmesriikidel tuleb aga tagada, et nende kohtlemine ja kaitsetase ei oleks ebasoodsam
direktiivi art 8 lg-tes 4 ja 5 (sunnimeetmete kasutamise piiramine), art 9 lg 2 punktis a (välja-
saatmise edasilükkamine), art 14 lg 1 punktides b ja d (esmaabi ja haavatavate isikute vajaduste
arvessevõtmine) ning art-tes 16 ja 17 (kinnipidamistingimused) sätestatust. Järgida tuleb mitte-
tagasisaatmise põhimõtet (naasmisdirektiivi art 4 lg 4).
7. PPA mõistab VSS §-s 282 sätestatut nii, et Eesti riik on otsustanud sellega mitte
kohaldada naasmisdirektiivi sätteid inimese suhtes, kellele on kohaldatud sisenemiskeeldu (ja
kellele ei tehta lahkumisettekirjutust). Seda arusaama kinnitab väljasõidukohustuse ja sisse-
sõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse
(Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõu 518 SE (XIV koos-
seis) seletuskirja lk 14.
8. Euroopa Komisjon on selgitanud, et liikmesriigi otsus kasutada erandit ja mitte
kohaldada direktiivi piirületusjuhtumite korral peab olema eelnevalt täpsustatud riigisisestes
rakendusaktides. Vastasel juhul ei ole sel õiguslikke tagajärgi. Oluline on, et riigisisestes
õigusaktides oleks otse või kaudselt öeldud, kas ja kui suures ulatuses liikmesriik erandit
kasutab (komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16. november 2017, millega võetakse kasutusele
ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama
tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel, p 2 „Kohaldamisala“).
9. VSS §-s 282 ei ole otsesõnu kirjas, et välismaalase puhul, kellele on tehtud sisenemis-
keelu otsus, ei kohaldata VSS muid norme ja naasmisdirektiivi sätteid. Kaudselt saab seda siiski
järeldada. Tegu on erinormiga, mida saab kohaldada inimeste suhtes, kellele on seatud
sisenemiskeeld või kes on vahetult tabatud välispiiri ebaseaduslikul ületamisel (§ 282 lg 10)
Normis on eraldi esile toodud tagatised, mida selle normi alusel kinnipidamise puhul
kohaldatakse (vt nt § 282 lg-d 5 ja 8).
10. Sisenemiskeelu saanud inimese kinnipidamise lubatavuse otsustamiseks annab VSS
§ 282 kohtule väga vähe pidepunkte. Erinevalt VSS § 23 alusel kinnipidamisest ei ole kohtul
inimese VSS § 282 lg 6 alusel kinnipidamiseks loa andmist otsustades võimalik analüüsida, kas
tema puhul saaks kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid (VSS § 10 lg 2) ja kas on alust
sedastada ohtu, et puudutatud isik põgeneb (VSS § 68). Inimese pikemaajalisem kinnipidamine
VSS § 282 lg 6 (ja lg 7) alusel võib seetõttu olla vastuolus põhiseadusega (§ 20 õigus vabadusele
ja § 3 seaduslikkuse põhimõte). Mida intensiivsem on normiga lubatav põhiõiguse piirang, seda
selgemad ja täpsemad peavad olema piiranguks alust andvad normid (vt Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. oktoobri 2022. a otsus asjas nr 5-22-4, p 59).
11. Kohtul tuleb sellises olukorras kinnipidamise lubatavuse üle otsustades lähtuda eeskätt
proportsionaalsuse põhimõttest (haldusmenetluse seaduse § 3 lg 2) ja kontrollida, kas kinni-
pidamistingimused vastavad naasmisdirektiivi art-s 16 sätestatutele.
12. Kohus leiab, et X lühiajaline kinnipidamine on praegusel juhul põhjendatud. Kuna X ei
ole saanud õigust Eestisse siseneda, ei ole tal võimalik oodata tagasilendu mujal kui
lennujaamas
või
kinnipidamiskeskuses.
Kinnipidamiskeskuse
tingimused
vastavad
naasmisdirektiivi art-s 16 sätestatud nõuetele (vrd VSS § 19). Asjas kogutud andmete põhjal ei
ole X terviseseisund selline, mille puhul kaasneks lühiajalise kinnipidamisega tema õiguste
ülemäärane riive. Ka ei ole tegu haavatava inimesega VSS § 67 tähenduses.
13. PPA on selgitanud, et X saab tõenäoliselt naasta riiki, kust ta Eestisse saabus,
4. novembril 2023 väljuva lennuga. Luba pidada X kinni kuni kaks nädalat taotleb PPA
sellepärast, et lend võib PPA-st olenematutel põhjustel ära jääda või hilineda. PPA pole esile
toonud, millised oleksid sellisel juhul järgmised võimalused X Eestist minema saata.
14. Kohus leiab, et VSS § 282 lg 6 alusel saab praegusel juhul anda loa pidada X
kinnipidamiskeskuses kinni kõige enam nädala. Pikem kinnipidamine kujutaks endast X
vabadusõiguse sedavõrd intensiivset riivet, et selleks loa andmine VSS § 282 lg 6 alusel läheks
põhiseadusega vastuollu. Arvestada tuleb ka sellega, et X saabus Eestisse kehtiva viisaga ja
tema lühiajaline töötamine Eestis oli PPA-s registreeritud. Probleemid said alguse sellest, et X
ei olnud kaasas juhilube. Mis põhjusel see nii oli, seda pole menetluses selgitatud.
15. Eeltoodu põhjal annab kohus PPA-le loa pidada X kinnipidamiskeskuses kinni, kuni
kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauem kui ühe nädala praeguse määruse
tegemisest arvates (s.o 10. novembrini 2023, k.a).
16. HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb X nimi ja sünniaeg asendada avaldatavas määruses
tähemärkidega.
Pihel Sarv
/allkirjastatud digitaalselt/