Legislator Case Law & Legislation
3-23-2455/5 AI generated

3-23-2455/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-23-2455/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X saabus 1. novembril 2023 lennukiga Eestisse Tallinna Lennujaama. Tal oli pikaajaline Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis piiripunktis X dokumente. Kontrolli tulemusel

Legislator headnote

AI generated

Art. 4 lg, Art. 2 lg, Art. 8 lg-tes, Art. 9 lg, Art. 14 lg; 3-23-2455/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X saabus 1. novembril 2023 lennukiga Eestisse Tallinna Lennujaama. Tal oli pikaajaline Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis piiripunktis X dokumente. Kontrolli tulemusel

Keywords

AI generated
pedagogical and therapeutic measure instrument for Pre-Accession Assistance prolonged absence stationary medical condition medical care requirements outpatient or inpatient psychiatric evaluation

Cited Legislation

AI generated
Art. 4 lg
Art. 2 lg
määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
Art. 8 lg-tes
Art. 9 lg
Art. 14 lg
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

3. novembril 2023 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-2455

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet

Puudutatud isik X

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetluses, 2. novembri 2023. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus osaliselt. Anda ametile luba pidada X

(sünd. XX XX XXXX) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni sisenemiskeelu

otsuse täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks nädalaks praeguse määruse tegemisest

arvates (s.o 10. novembrini 2023, k.a).

2. Tõlkida määrus puudutatud isikule vene keelde.

3. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit tutvustama määrust viivitamatult puudutatud

isikule ja selgitada, et määruse tõlge vene keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.

4. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X saabus 1. novembril 2023 lennukiga Eestisse Tallinna Lennujaama. Tal oli pikaajaline

viisa kehtivusega 20. oktoobrist 2023 kuni 19. oktoobrini 2024.

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis piiripunktis X dokumente. Kontrolli tulemusel

koostas PPA talle piiril väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2023/72, mille põhjusteks märgiti

alus „E“: puuduvad asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi. PPA

tunnistas X viisa kehtetuks. Kell 14.04 pidas PPA X väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 282 lg 5 alusel 48 tunniks kinni ja toimetas ta kinnipidamiskeskusesse.

2. PPA esitas 2. novembril 2023 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba pidada X kinni

ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni tema tagasisaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui

kaheks nädalaks.

2.1. Kinnipidamine on vajalik sisenemiskeelu otsuse täitmiseks. Seda ei ole võimalik teha 48

tunni jooksul puudutatud isiku kinnipidamisest arvates. Vastutava lennufirma tagasilend

Antalyasse, kust X saabus, toimub 4. novembril 2023. Kuna lennureis võib PPA-st sõltumatute

asjaolude tõttu ära jääda, taotleb PPA isiku kinnipidamist kuni kaheks nädalaks.

2.2. Tallinna piiripunktis tehtud dokumentide kontrolli käigus selgus, et X ei ole kaasas

juhilube. X selgitas, et juhiload on tal kodus. X sõnul käib ta Eestis koolitusel ja tööandja teeb

talle juhiload. EVGED Group OÜ esindaja K. J. selgitas, et ootas X veoautojuhina tööle.

Kokkulepet koolituse tegemiseks neil ei olnud. Tööandja palus X mitte riiki lubada kuna ilma

juhilubadeta ta tööle asuda ei saa. Kui X kuulis, et teda riiki ei lubata, andis ta PPA-le Ruvin

OÜ telefoninumbri. Sellest OÜ-st väideti, et X saabub neile tööle ehitajana. X töötamist selle

tööandja juures pole aga PPA juures registreeritud.

2.3. X sõnade kohaselt on tema tervislik seisund hea. Tegu ei ole haavatava isikuga VSS § 67

tähenduses. X kinnitas, et ei esine asjaolusid, mis takistaks tal lähteriiki tagasipöördumist.

2.4. Sisenemiskeelu otsuse tegemise korral ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate

kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (naasmisdirektiiv) kinnipidamise alused.

Põgenemisohu kriteeriumid ei ühti juba oma olemuselt riiki sisenemisest keeldumise alustega.

Sellegipoolest tuleb sisenemiskeelu otsuse saanud välismaalasi kohelda väljasaadetavatega

sarnaselt. Naasmisdirektiivi art 4 lg 4 järgi on neil õigus samadele kinnipidamistingimustele.

2.5. Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik toimetada

X järgmisele tagasilennule kohta, kust ta Eestisse tuli. Kuna X on tehtud sisenemiskeelu otsus,

ei saa ta Eestisse siseneda. Tal ei ole seetõttu võimalik oodata tagasilendu mujal kui

kinnipidamiskeskuses. Kinnipidamiskeskuses on tagatud VSS §-des 19–192 sätestatud

kinnipidamistingimused. Keskuses on kinnipeetavatele tagatud majutus, toitlustus, arstiabi ja

võimalus viibida värske õhu käes. Kinnipidamine on lühiajaline.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus kuulas istungil ära X seisukoha kinnipidamise taotluse kohta. X selgitas, et

soovib naasta koju niipea kui võimalik. Siiski puuduvad tal rahalised vahendid, et osta

lennupilet varasemale lennule, kui 4. novembri 2023. a lend Antalyasse.

4. VSS § 282 lg 5 järgi peab PPA välismaalase sisenemiskeelu otsuse täitmiseks kinni ning

kohaldab sama seaduse §-des 19–192 kinnipidamistingimuste ja riikliku järelevalve meetmete

kohta sätestatut. Kui sisenemiskeelu otsuse täitmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik, taotleb

PPA halduskohtult luba välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja kinni-

pidamiseks kuni kaheks kuuks (VSS § 282 lg 6). Viimati nimetatud norm annab ka kohtule

aluse otsustada sisenemiskeelu saanud inimese kinnipidamiskeskusesse paigutamise, s.o talt

vabaduse võtmise üle.

5. PPA selgitas istungil, et X ei ole plaanis teha lahkumisettekirjutust. PPA on seisukohal,

et juriidiliselt ei ole X Eestisse lubatud. Teda ei võeta illegaalina arvele ning talle ei seata

sisenemiskeeldu Schengeni alale.

6. Naasmisdirektiivi art 2 lg 2 punkti a järgi võib liikmesriik otsustada, et direktiivi ei

kohaldata nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle suhtes rakendatakse sisenemis-

keeldu. Liikmesriikidel tuleb aga tagada, et nende kohtlemine ja kaitsetase ei oleks ebasoodsam

direktiivi art 8 lg-tes 4 ja 5 (sunnimeetmete kasutamise piiramine), art 9 lg 2 punktis a (välja-

saatmise edasilükkamine), art 14 lg 1 punktides b ja d (esmaabi ja haavatavate isikute vajaduste

arvessevõtmine) ning art-tes 16 ja 17 (kinnipidamistingimused) sätestatust. Järgida tuleb mitte-

tagasisaatmise põhimõtet (naasmisdirektiivi art 4 lg 4).

7. PPA mõistab VSS §-s 282 sätestatut nii, et Eesti riik on otsustanud sellega mitte

kohaldada naasmisdirektiivi sätteid inimese suhtes, kellele on kohaldatud sisenemiskeeldu (ja

kellele ei tehta lahkumisettekirjutust). Seda arusaama kinnitab väljasõidukohustuse ja sisse-

sõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse

(Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõu 518 SE (XIV koos-

seis) seletuskirja lk 14.

8. Euroopa Komisjon on selgitanud, et liikmesriigi otsus kasutada erandit ja mitte

kohaldada direktiivi piirületusjuhtumite korral peab olema eelnevalt täpsustatud riigisisestes

rakendusaktides. Vastasel juhul ei ole sel õiguslikke tagajärgi. Oluline on, et riigisisestes

õigusaktides oleks otse või kaudselt öeldud, kas ja kui suures ulatuses liikmesriik erandit

kasutab (komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16. november 2017, millega võetakse kasutusele

ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama

tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel, p 2 „Kohaldamisala“).

9. VSS §-s 282 ei ole otsesõnu kirjas, et välismaalase puhul, kellele on tehtud sisenemis-

keelu otsus, ei kohaldata VSS muid norme ja naasmisdirektiivi sätteid. Kaudselt saab seda siiski

järeldada. Tegu on erinormiga, mida saab kohaldada inimeste suhtes, kellele on seatud

sisenemiskeeld või kes on vahetult tabatud välispiiri ebaseaduslikul ületamisel (§ 282 lg 10)

Normis on eraldi esile toodud tagatised, mida selle normi alusel kinnipidamise puhul

kohaldatakse (vt nt § 282 lg-d 5 ja 8).

10. Sisenemiskeelu saanud inimese kinnipidamise lubatavuse otsustamiseks annab VSS

§ 282 kohtule väga vähe pidepunkte. Erinevalt VSS § 23 alusel kinnipidamisest ei ole kohtul

inimese VSS § 282 lg 6 alusel kinnipidamiseks loa andmist otsustades võimalik analüüsida, kas

tema puhul saaks kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid (VSS § 10 lg 2) ja kas on alust

sedastada ohtu, et puudutatud isik põgeneb (VSS § 68). Inimese pikemaajalisem kinnipidamine

VSS § 282 lg 6 (ja lg 7) alusel võib seetõttu olla vastuolus põhiseadusega (§ 20 õigus vabadusele

ja § 3 seaduslikkuse põhimõte). Mida intensiivsem on normiga lubatav põhiõiguse piirang, seda

selgemad ja täpsemad peavad olema piiranguks alust andvad normid (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. oktoobri 2022. a otsus asjas nr 5-22-4, p 59).

11. Kohtul tuleb sellises olukorras kinnipidamise lubatavuse üle otsustades lähtuda eeskätt

proportsionaalsuse põhimõttest (haldusmenetluse seaduse § 3 lg 2) ja kontrollida, kas kinni-

pidamistingimused vastavad naasmisdirektiivi art-s 16 sätestatutele.

12. Kohus leiab, et X lühiajaline kinnipidamine on praegusel juhul põhjendatud. Kuna X ei

ole saanud õigust Eestisse siseneda, ei ole tal võimalik oodata tagasilendu mujal kui

lennujaamas

või

kinnipidamiskeskuses.

Kinnipidamiskeskuse

tingimused

vastavad

naasmisdirektiivi art-s 16 sätestatud nõuetele (vrd VSS § 19). Asjas kogutud andmete põhjal ei

ole X terviseseisund selline, mille puhul kaasneks lühiajalise kinnipidamisega tema õiguste

ülemäärane riive. Ka ei ole tegu haavatava inimesega VSS § 67 tähenduses.

13. PPA on selgitanud, et X saab tõenäoliselt naasta riiki, kust ta Eestisse saabus,

4. novembril 2023 väljuva lennuga. Luba pidada X kinni kuni kaks nädalat taotleb PPA

sellepärast, et lend võib PPA-st olenematutel põhjustel ära jääda või hilineda. PPA pole esile

toonud, millised oleksid sellisel juhul järgmised võimalused X Eestist minema saata.

14. Kohus leiab, et VSS § 282 lg 6 alusel saab praegusel juhul anda loa pidada X

kinnipidamiskeskuses kinni kõige enam nädala. Pikem kinnipidamine kujutaks endast X

vabadusõiguse sedavõrd intensiivset riivet, et selleks loa andmine VSS § 282 lg 6 alusel läheks

põhiseadusega vastuollu. Arvestada tuleb ka sellega, et X saabus Eestisse kehtiva viisaga ja

tema lühiajaline töötamine Eestis oli PPA-s registreeritud. Probleemid said alguse sellest, et X

ei olnud kaasas juhilube. Mis põhjusel see nii oli, seda pole menetluses selgitatud.

15. Eeltoodu põhjal annab kohus PPA-le loa pidada X kinnipidamiskeskuses kinni, kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauem kui ühe nädala praeguse määruse

tegemisest arvates (s.o 10. novembrini 2023, k.a).

16. HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb X nimi ja sünniaeg asendada avaldatavas määruses

tähemärkidega.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/