4-10-3508/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-10-3508

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-10-3508

Kohtunik

Marie Tammsaar

Kohtuistungi sekretär

Helle Koppel

Tõlk

Julia Griškova

Väärteoasi

T.Z-i

kaebus

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo 23.09.2010.a otsusele väärteoasjas nr

2376,10,003940

T.Z-i karistamine liiklusseaduse (LS) § 74

lg 2 alusel põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6

(kuueks) kuuks; kaebaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist

Kaebuse esitaja

T.Z (isikukood xxx, elukoht xxx; määratlemata kodakondsusega; töökoht puudub)

Kaitsja Vjatšeslav Vassiljev

Kohtuväline menetleja

Politsei-

ja

Piirivalveamet,

Põhja

Prefektuur,

korrakaitsebüroo

Kohtuistungi toimumise aeg,

koht, istungil viibinud isikud

11.03.2011.a Liivalaia kohtumaja

Kaebuse esitaja T.Z; kaitsja Vjatšeslav

Vassiljev

Kohtuvälise menetleja esindajad Hannes Küünarpuu, Triinu

Riigor

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48’ lg 1, V™S § 132 p 2; § 133-135 ja § 155-156 kohus otsustas:

1. Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 23.09.2010.a otsus väärteoasjas nr 2376,10,003940 osaliselt, T.Z-ile määratud karistuse osas, teha selles osas väärteoasjas uus otsus.

2. Mõista T.Z-ile LS § 74

lg 2 järgi põhikaristusena juhtimisõiguse

äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud, menetluse käik

T.Z-i suhtes 30.08.2010.a koostatud väärteoprotokolli AB1134979 kohaselt juhtis T.Z 30.08.2010.a kell 01:03 Tallinn-Narva 11. km mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, millega ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 22 km/h, sõites kiirusega 75+-3 km/h. Juhile kiirusemõõtja näit tutvustatud. T.Z rikkus liikluseeskirja (LE) § 126 p 3, pani toime LS § 74

22 lg 2 järgi kvalifitseeritava

väärteo. Kohtuvälise menetleja 23.09.2010.a otsusega karistati T.Z-i LS § 74

22 lg 2 järgi

põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. T.Z esitas eelnimetatud otsuse peale Harju Maakohtusse kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja talle tekkinud kahjude ning kulude hüvitamist. Kaebuse kohaselt liikus T.Z 30.08.2010.a kell 01:03 sõiduautoga mööda Narva- Tallinn maanteed Maardust Tallinna kesklinna ja 11. kilomeetril peatasid teda tsiviilriietes isikud tunnusmärkideta sõiduautoga, kes esitasid pretensioone selle kohta, et sõiduautol Opel Zafira reg nr xxx on takso tunnused. Kaebajat peatanud isikud ei tutvustanud ennast, ei esitanud dokumente ega teatanud, et nad on politseinikud.

Kui kaebaja oli esitanud põhjendatud argumendid selle kohta, et ta ei tegele sõitjateveoga, ega ole taksojuht, järgnesid solvangud ja süüdistused selles, ei peale kõige ületas ta veel kiirust. Küsimusele, kuidas, millal ja millise seadmega mõõdeti kiirust sõiduautol, millega kaebaja liikus, vastati, et see ei ole kaebaja asi. Seadet, millega kiirust mõõdeti, kaebajale ei näidatud ja seadme identifitseerimisandmeid ei ole protokollis kajastatud. Kaebaja ei ole nõus sellega, et ületas kiirust rohkem kui 22 km/h, sest ta ei rikkunud liikluseeskirju, kaebaja on olnud mootorsõiduki juht üle 26 aasta, lisaks liikus ta teel, kus teostatakse remonti ja kus ei ole füüsiliselt võimalik kiiruserežiimi ületada.

Kaebaja nimetab kiiruse ületamise kohta ebaobjektiivse pretensiooni esitamise võimalike põhjustena kiiruse mõõtmist sertifitseerimata seadmega; kiiruse mõõtmist seadmega, mida spetsifikatsiooni kohaselt ei saa kasutada õhuniiskusel üle 90 %, aga 30.08.2010.a kell 01:03 oli udu; kiirust mõõdeti teisel, kaebajast mööda sõitnud autol; liikluspolitsei töötaja ei olnud objektiivne, arvestades kaebaja sõiduauto peatamise muid põhjuseid. Kaebaja leiab, et tema tegevuses puuduvad LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärtegude tunnused ja kaebaja tegude õigusvastasust kinnitavad tõendid.

Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde väärteoasjas tehtud otsuse tühistamise osas ja loobus kulude ja kahjude hüvitamise taotlusest. Kohtuväline menetleja vaidles kohtuistungil esitatud kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasjas uuritud tõendeid kogumis hinnates saab lugeda üheselt tõendatuks asjaolu, et 30.08.2010.a kell 01:03 koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 sätete kohaselt ja et mõõdetud kiirus kuulus sõidukile, mida juhtis T.Z.

Seetõttu puudub kahtlus, et kaebaja on rikkunud LE § 124 nõudeid ja tema teos esinevad LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused. Asjaolu, et mõõtmist ei ole salvestatud ja et kasutatud mõõteseade ei seosta kiirust konkreetse sõidukiga, ei mõjuta saadud teabe usaldusväärsust ega seda teavet kandva tõendi kõlbulikkust. T.Z-i puhul on tegemist isikuga, keda on väärteokorras liiklusalaste rikkumiste toimepanemiste eest karistatud

14 korral ja neist 5 korral LS § 7422 lõigete alusel, kuna varasemad väiksemad rahatrahvid ei ole isiku karistamisel tulemusi andnud, on arvestades kõiki KarS § 56 sätestatud karistamise alusei igati põhjendatud isikul määratud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et ta on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja tuleb liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii menetlusalusele isikule kui ka kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja ta aktiivselt mootorsõiduki juhina liikluses ei osale.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära kaebaja ja kaitsja ning kohtuvälise menetleja seisukohad ning kuulanud tunnistajatena üle Viljar V 'u, Siim P 'i, Mart S 'i ja Andrus D ning ka väärteoprotokolli koostanud kohtuvälise menetleja ametniku Eneli K 'i, uurinud väärteoasjas kogutud kõiki tõendeid ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt - kaebajale määratud karistuse osas - ja selles osas saab kohus teha V™S § 132 p 2 alusel asjas uue otsuse. Väärteomenetluse lõpetamise aluseid kohus asjas ei tuvastanud. V™S § 132 p 2 kohaselt võib kohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on menetlusalusele isikule süüks arvatud rikkumine tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, milleks olid kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajaks tunnistajate ütlused ja liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, menetlusalune isik oli esitanud vastulause ning keeldunud ütluste andmisest.

Kohus on väärteoasja kaebemenetluses kuulanud kohtus üle kohtuvälises menetluses üle kuulatud tunnistajad ja täiendavalt väärteoprotokolli koostanud ja kiiruse mõõtmist teostanud kohtuvälise menetleja ametniku Eneli K 'i ning uurinud kaebusele lisatud ja kohtuistungil esitatud tõendeid, samuti karistusregistri õiendit ja kaebaja teistes väärteoasjades tehtud kohtulahendeid. MõõteS § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Kuivõrd käesoleval juhul on määratud isikule karistus väärteoasjas mõõtetulemuste alusel, pidi mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuseks olema mõõtmised teinud pädev mõõtja, kes kasutas mõõtevahendit, mille taatluskohustus oli täidetud või mis oli jälgitavalt kalibreeritud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

MõõteS § 5 lg 15 kohaselt hindab mõõtja erialast pädevust Eesti akrediteerimisasutus. Eesti Akrediteerimiskeskus on väljastanud Põhja Prefektuurile pädevustunnistuse (erialase kompetentsuse kinnitamise tunnistus E129) kehtivusega kuni 11.12.2011.a, seega oli Põhja Prefektuur mõõtmise ajal pädev mõõtja. Vaidluse all ei ole asjaolu, et mõõtmise teostanud Eneli K oli mõõtja ülesannete täitmiseks päev. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 26.04.2007.a mõõtevahendi Stalker II MDR siseriikliku tüübikinnitustunnistusega TJI 5.3-1/12.04.07 koos selle lisaga ja mõõtevahend Stalker II MDR taatlustunnistusega nr TTRSS- 10/00017, millele on osundus ka liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis, on kohtu hinnangul tõendatud kasutatud mõõtevahendi taatluskohustuse täitmine.

Kaebuse väide kiiruse mõõtmise kohta sertifitseerimata seadmega on sisutu ja paljasõnaline, väärteoasjas uuritud tõenditest ei nähtu mõõteseadmele esitatavate nõuete eiramist. Seetõttu omavad mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatuse seisukohalt antud asjas tähtsust vaid kaebaja väited mõõtemetoodika väidetava mittejärgimise. Kohus on seisukohal, et ka mõõtemetoodikat on käesoleval juhul kaebaja sõiduki kiiruse mõõtmisel kõigiti järgitud. Mõõtmise ajal kehtinud, Vabariigi Valitsuse 20.02.2001.a määrusega nr 67 kehtestatud „Liiklusjärelevalve teostamise kord“ (edasipidi Kord) lisa 1 § 4 sätestab nõuded mõõtmiskohale ning selle kohaselt ei ole sõidukiirust lubatud mõõta tunnelis; peeglilt; tugeva vihmavõi lumesaju või udu korral; kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid, sealhulgas puid, puuoksi, liiklusmärke või muid objekte; mõõtmise asukohas esineb tugevaid elektromagnetilisi välju, mis mõjutavad kiirusmõõturi tööd.

Ainsa võimaliku mõõtmist segada võinud ja osundatud normis loetletud asjaoluna on kaebaja toonud esile mõõtmise ajal mõõtmise paikkonnas valitsenud udu. Tõendeid kaebuses udu kohta esitatud väite kinnituseks kaebaja kohtumenetluse käigus esitanud ei ole ja kohtu uuritud tõenditest lükkavad tunnistajate A. D , V. V 'u, S. P 'i ja M. S 'i omavahel kokkulangevad ja ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga kooskõlalised ütlused väited mõõtmise ajal mõõtmiskohal valitsenud udu kohta üheselt ümber. Pärast kohtuistungi toimumist kaebaja poolt kohtule edastatud elektonkirja koos manusega jätab kohus asjas tõendina hindamata, kuivõrd tegemist on kohtuliku uurimise lõppemise ajaks esitamata jäetuga, mida ei ole kohtuistungil uuritud.

Kohus on kohtuistungi alguses kaebajale ja kaitsjale selgitanud nende õigusi, sh õigusi esitada tõendeid ja taotlusi ning enne kohtuliku uurimise lõpetamist korduvalt küsinud, kas menetlusosalised soovivad esitada täiendavaid tõendeid või taotlusi, ei kaebaja ega kaitsja seda õigust kasutada ei soovinud ning kaebaja kinnitas, et õhuniiskusega seoses ühtegi tõendit esitada ei ole, samuti et mõõtmiskohas mõõtmist takistanud udu ei valitsenud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et väärteoasjas korrakohaselt kogutud ja uuritud tõenditest (liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, kaebaja ja tunnistajate ütlused) ei nähtu udu esinemist 30.08.2010.a kell 01:03 Tallinn-Narva mnt 11. kilomeetril.

Tunnistajate kooskõlalistest ja usaldusväärsetest ütlustest nähtub üheselt mõõtepiirkonnas valitsenud hea nähtavus, mis võimaldas nii neil kui seega ilmselgelt ka mõõtjal fikseerida mõõtealas liikunud sõidukeid, sh kaebaja sõidukit ning seostada kell 01:03 mõõteseadmele tekkinud lugemit kaebaja sõidukiga.

Samaselt uduga on ka kae

buse väited mõõtmise ajal mõõtmist takistanud õhuniiskuse kohta paljasõnalised ja ümber lükatud kiirusmõõtseadme kasutamise protokolli ning kõigi tunnistajate kooskõlaliste ütlustega. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ei ole mingeid märkeid väidetavalt mõõtmiskohas valitsenud kõrge õhuniiskuse kohta ja ükski tunnistaja ei ole mõõtmispiirkonna ilmastikuolusid kirjeldades andnud ütlusi tuntava niiskuse kohta. Väide seadme spetsifikatsioonist tuleneva võimatuse kohta kasutada seadet õhuniiskusel üle 90% on ka vastuolus mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistusega, milles puuduvad igasugused märked kasutusvõimatuse kohta mistahes niiskustingimustes – nõutavate kasutustingimustena on märgitud vaid nõuded temperatuurile (-30 ... +70ºC), toitele (12V sõiduki süsteemist või akult ja kaugjuhtimispult 3 V Li-akult).

Kohus on seisukohal, et istungil üle kuulatud tunnistajate ütluste ja uuritud dokumentaalsete tõendite alusel on kogumis võimalik tuvastada, et käesoleval juhul on fikseeritud just kaebaja sõiduki kiirus. Arvestades tunnistajate A. D , V. V 'u, S. P 'i kohtus antud ütluste kokkulangevust, sisuliste vastuolude puudumist kohtuvälises menetluses antud ütlustega ja ütluste andmise laadi on need kohtu hinnangul igati usaldusväärsed. Mistahes alust arvata, et tunnistajad on andnud ebatõeseid või kallutatud ütlusi või olid kaebaja juhitud kiiruse mõõtmise ajal ebakaines olekus ega tajunud seetõttu adekvaatselt asjaolusid, mille kohta nad on ütlusi andnud, kohtul ei ole.

Tunnistajad on üheselt kirjeldanud E. K 'i asukohta mõõtmise ajal ja tema käitumist mõõtmise ajal, sh mõõtmist ja mõõtja taju ning tema tähelepanu häirida võinud asjaolude puudumist, samuti kiirusmõõteseadmega kaebaja sõidukile lähenemist, tunnistaja M. S on kinnitanud ka kiirusmõõteseadme näitamist kaebajale ja kaebajal olnud lugemiga tutvumise võimalust. Tunnistajad on kokkulangevate ütlustega kinnitanud ka kaebaja sõiduki liikumist mõõtmise ajal teel ainsa sõidukina, mõõtja on täiendavalt kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli märgitule kirjeldanud mõõtmist ajal, mil kaebaja liikus talle läheneval sirgel teelõigul ainsa sõidukina ning mõõtmise hetkel oli seadmel vaid üks näit, mis välistab ka teiste sõidukite samaaegse liikumise mõõtealas.

Mõne varem teel liikunud teise sõiduki kiiruse omistamine kaebajale on välistatud kohtuvälise menetleja selgitustega mõõteseadme näidu seadmel säilimise aja ning seadme väljalülitumisel näidu kadumise kohta ning nendega kooskõlaliste mõõtja selgitustega, et varasemalt lubatust suurema kiiruse mõõtmisel oleks ta peatanud selle varasema sõiduki ja ajal, mil kaebaja mõõtjast möödus, selle juhi suhtes väärteomenetlust toimetanud. Kohtul ei ole mingit alust arvata, et mõõtja säilitanuks mõõteseadmel mõnda varasemat mõõdetud kiirust, et omistada see suvalisele järgmisele lähenevale sõidukile ning loobunuks võimalusest mõõta järgmiste sõidukite tegelikku kiirust, mis võinuks olla ka suurem juba fikseeritud kiirusest.

Kaebuses esitatud väited võimaluse kohta, et mõõtja omistas kaebaja sõidukile tegelikult mõne kaebajast möödunud teise sõiduki kiiruse, ei ole kohtu hinnangul samuti usaldusväärsed ja asjas puuduvad mistahes teised tõendid, mis sellist väidet kas kinnitaksid või säilitaksid asjas kõrvaldamist mittevõimaldava kahtluse väite tõelevastavuse kohta. Kohtuistungil on kaebaja andnud teiste mõõtmisele lähedasel ajal lähedases kohas liikunud sõidukite kohta vastuolulisi ja ka teiste tõenditega vastuolus olevaid – kohtuistungi alguses märkis kaebaja, et samal teelõigul teisi autosid ei sõitnud ja et üks BMW oli temast 4-5 km enne peatamiskohta Maardus möödunud, seejuures sõitis see auto nii kiiresti, et teelt tõusis tolm; pärast tunnistajate ülekuulamist märkis aga, et nii vastuliikunud sõiduk BMW kui tolmu tekitanud sõiduk ja kaebajast eespool sõitnud takso liikusid tema ees mõõtmise teelõigul, seejuures keeras takso enne mõõtjateni jõudmist ringristmikul teelt ära.

Sellised ajas muutunud ja täienenud ning tunnistajate ütlustega vastuoluliseks muudetud ütlused nii teiste sõidukite olemasolu fakti kui nende kirjelduse osas on kohtu hinnangul antud asjas üksnes kunstliku kahtluse tekitamiseks mõõtmise usaldusväärsuses, selliste kaebaja ütlustega kooskõlalisi ütlusi ei ole andnud ükski asjas üle kuulatud tunnistaja ja kõik neist on andnud selliseid ütlusi ümber lükkavaid ütlusi. Istungil pärast tunnistajate ülekuulamist esitatud väiteid ei ole kaebaja esitanud ei vahetult pärast peatamist ja süüdistusest teadlikuks saamist ega ka veel mitte kaebuses.

Kaebaja on seejuures andnud ise ütlusi, mis kummutavad tema väited halva nähtavuse kohta – kaebaja on kirjeldanud väidetavalt teisi teel liikunud sõidukeid nii nende margi kui taksoplafooni kaudu, mille mõlema tajumise võimalikkus kinnitab seejuures mõõtmiskohas valitsenud head nähtavust. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ja väärteoprotokollis fikseeritud seadme lugem tulenes kaebaja juhitud sõiduki kiirusest ja asjas on usaldusväärselt tõendatud LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnuste esinemine kaebaja käitumises.

Kaebaja on kinnitanud teelõigul kehtinud kiiruspiirangutest teadlikkust ning oli sama teed vahetult varem ka vastassuunaliselt läbinud, seega teadlik liiklusoludest ja tee seisundist, mis põhjendavad kiiruspiirangu olemasolu sellel. Kohus on seisukohal, et väärtegu toime pandud kohtu hinnangul vähemalt kaudse tahtlusega. Ei T.Z-i süüd ega tema käitumise käitumisvastasust välistavaid asjaolusid karistusseadustiku mõttes väärteoasjas kogutud ja uuritud tõenditest ei nähtu. Kaebaja menetluses järjepidevad väited politseiametnike ebaobjektiivsuse kohta on kohtu hinnangul samuti asjakohatud.

Kaebaja sõidukile peatumismärguande andmise hetkeks oli mõõtja sõiduki kiiruse fikseerinud ning rikkumise tõendatusest tulenevalt LS § 7422 lg 2 järgi väärteoprotokolli koostamisel puudub igasugune seos kaebajale algselt esitatud teise süüdistusega ühistranspordi seaduse alusel. Kohus on ka seisukohal, et väärteoasjas ei ole rikutud väärteomenetlusõigust viisil, mis tingiks vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist V™S §

29 lg 1 p 1 alusel. Väärteomenetluse oluliseks rikkumiseks ei ole seejuures mõõtmisel kasutatud mõõteseadme kohta andmete märkimata jätmine väärteoprotokollis, kõiki vastavaid andmeid on võimalik üheselt tuvastada kiirusmõõteseadme kasutamise protokollilt, mille olemasolu kohta on väärteoprotokollil selge märge. Kaebaja ei ole ka kuidagi selgitanud, kuidas on selliste andmete puudumine väärteoprotokollilt mõjutanud väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse seaduslikkust. Asjaolu, et kaebaja on kõigile koostatud keeldunud alla kirjutamast nii väärteoprotokollile kui kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile kui andmast ka menetlusaluse isikuna ütlusi, ei tähista kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumist, vaid menetlusaluse isiku soovimatust teostada talle kuuluvaid õigusi väärteomenetluses. Tunnistaja M. S 'i ja Eneli K 'i ütlustest väärteomenetluse käigu kohta ühtegi kaebaja menetlusõiguse eiramist ei nähtu, kõik üle kuulatud tunnistajad on kinnitanud ka E. K 'i ja M. S 'i viibimist politsei vormirõivastuses ja patrullsõidukist väljaspool ka helkurvestis ning ja E. K 'i poolt helkurvesti seljast võtmine patrullautosse sisenemisel ei oma asjas tähtsust.

Kuivõrd T.Z on pannud toime LS § 74

22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, tema

süüd ja käitumises õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ja väärteomenetluse rikkumisi kohus väärteoasjas uuritud tõendite alusel tuvastanud ei ole, on olnud põhjendatud tema karistamine LS § 7422 lg 2 järgi. Määratud karistusele hinnangu andmisel arvestab kohus karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 järgi T.Z-i süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on karistanud T.Z-i KarS § 48' lg 1 järgi põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, 23.09.2010.a otsuse kohaselt on olnud aga põhjendatud asjas lisakaristuse kohaldamine. Kuivõrd tegelikkuses T.Z-i suhtes lisakaristust kohaldatud ei ole, ei lange kohtuvälise menetleja otsuse põhjendused kaebajale karistuse määramise osas kokku määratud karistusega. Kohus on ka seisukohal, et ehkki kohtuvälise menetleja valitud põhikaristuse liigina on kaebajalt karistusena juhtimisõiguse äravõtmine olnud põhjendatud, ei ole kohaldatud karistusmäär siiski vastavuses KarS § 56 sätestatud karistamise alustega ning seetõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus T.Z-ile karistuse määramise osas tühistada. Samas ei ole kohtul takistusi asjas kaebajale uue karistuse mõistmiseks, raskendamata seejuures tema olukorda.

LS § 7422

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistusregistri andmetest ja väärteoasja juurde esitatud kohtulahenditest väärteoasjades 4-09-16614 ja 4-09-7551 nähtub, et kaebajat on varem korduvalt ja kehtivalt karistatud erinevate liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sh korduvalt ka LS § 7422 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest. Kaebajat on karistatud nii rahatrahvidega kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega.

Kohus on seisukohal, et õigusrikkumiste jätkuva toimepanemise tõttu vaatamata varasematele rahatrahvidele oli järjekordse ja olemuselt ohtliku liiklusrikkumise eest karistuse määramiseks ammendanud T.Z-i rahatrahvidega karistamise võimalikkus ning arvestades tema isikut ja käitumises süü suurust ning karistuse üldja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on olnud põhjendatud tema karistamine põhikaristusena karistusega, mis eemaldaks ta mõneks ajaks juhina liiklusest, s.t juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohus lähtub põhikaristuse liigi valikul ka asjaolust, et 30.08.2010.a rikkumise suhtes ajaliselt eelmine rikkumine oli samuti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 2 järgi (kiiruse ületamine mitte vähem kui 31 km/h), mille eest pidas Harju Maakohus põhjendatuks nii rahatrahvi kui lisakaristusena ka 2- kuulise juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist.

Vaatamata analoogse rikkumise eest kohaldatud trahvile ja juhtimisõiguse äravõtmisele pani kaebaja aga toime järjekordse lubatud suurima sõidukiiruse ületamise, mis kinnitab asjaolu, et käesolevas asjas peab karistus olema senisest karmim, mõjutamaks T.Z-i siiski õigusrikkumistest lõplikult hoiduma. Samas arvestades asjaolu, et väärteoasja materjalidest ei nähtu liiklusalaste rikkumiste toimepanemist 2009.a juuli ja 2010.a augustikuu vahel, on kaebaja käitumine võrreldes varasema ajaga muutunud õiguskuulekamaks, mis kinnitab kohtu hinnangul vajaduse puudumist maksimaalmääras karistuse kohaldamiseks.

Sanktsiooni keskmist määra ületavaks karistuseks ei anna kohtu hinnangul alust ka 30.08.2010.a rikkumise määr, mis jääb LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise alammäära ning rikkumise ohtlikkus, mis ei olnud arvestades teel olnud suhteliselt vähest liiklust ja liikumist asulavälisel teel hoonestusest eemal keskmisest suurem. Kohus on seisukohal, et nendel asjaoludel on põhjendatud mõista T.Z-ile karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Asjaolud, et T.Z on töötu ning on läbinud kohtumenetluse ajal C-kategooria juhtimisõiguse omandamiseks vajaliku õppe, ei välista toime pandud rikkumise eest kohase karistuse kandmise vajalikkust.

Asudes omandama täiendava kategooria juhtimisõigust, oli kaebaja teadlik tema suhtes tehtud kohtuvälise menetleja otsusest ning ka selle otsuse jõustumise võimalikkusest, seega juhtimisõiguse minetamise võimalusest pikaks ajaks. Sellistel asjaoludel ei saa kaebaja otsustus siduda oma võimalike sissetulekute hankimine üksnes mootorsõiduki juhtimisõigusega olla aluseks karistusliigina juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmisele. Ka ei anna alaealise ülalpeetava, pika juhtimiskogemuse ja töötu staatuse olemasolu alust mõista käesolevas asjas veelgi kergemat karistust, kuivõrd ei ole kohtu hinnangul käsitletavad karistust kergendavate asjaoludena ning olid teada kaebajale juba rikkumise toime panemise ajal.

Isik, kelle elukorralduslik toimetulek sõltub mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolust, on kohustatud ise käituma alati viisil, mis välistaks temalt juhtimisõiguse karistusena äravõtmise võimaluse ning ei saa eeldada, et tema perekondlikud erahuvid ja -vajadused kaaluvad igakordselt üle ühiskonna üldise huvi liiklusohutuse ja rikkujate karistamise suhtes.

Marie Tammsaar

Kohtunik