2-18-3277/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-3277

Tsiviilasi

X pankrotimenetlus. Võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. septembri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Võlausaldaja Intrum Debt Finance AG (välisriigi registrikood

CH-100.023.266), esindajad RT ja CM

Võlausaldaja Bondora AS (registrikood 11483929), esindaja

AT

Võlausaldaja AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja

MV

Võlausaldaja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806)

Võlausaldaja LHV Finance AS (registrikood 12417231),

esindajad NR ja LH

Võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701),

esindaja MK

Võlausaldaja Holm Bank AS (registrikood 14080830),

esindaja AJ

Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse

kaudu, registrikood 70007340), esindaja KK

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 8. septembri 2023. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-18-

3277 muutmata, muutes ja täiendades määruse põhjendusi.

2. Jätta Swedbank AS-i määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses

2 (7)

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus lõpetas 7. septembri 2020. a määrusega X (võlgnik) pankrotimenetluse,

algatas tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja määras võlgnikku ennast täitma

usaldusisiku kohustusi.

2. Harju Maakohus andis 14. augusti 2023. a kirjaga võlgnikule ja võlausaldajatele teada, et

7. septembril 2023 möödub võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest kolm

aastat ning kohtul tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 1 alusel otsustada võlgniku

kohustustest vabastamine. Harju Maakohus määras menetlusosalistele tähtaja seisukoha

esitamiseks.

3. Holm Bank AS (endine Koduliising AS) nõustus 15. augustil 2023 esitatud seisukohas

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ja võlgniku kohustustest

vabastamisega. Menetluse kestel on võlgnik tasunud 326,95 eurot ja võlgnevuse jääk on 116,38

eurot. Võlausaldaja ei soovinud enda suulist ärakuulamist.

4. Bondora AS teatas 16. augusti 2023. a seisukohas, et ei ole nõus kohustustest

vabastamisega enne viie aasta möödumist. Võlgniku võlgnevuse jääk on 11 103,41 eurot.

Võlausaldaja ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks.

5. Intrum Debt Finance AG teatas 18. augusti 2023. a seisukohas, et võlgnik on võlausaldaja

nõude täies mahus tasunud. Võlausaldaja ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks.

6. AS SEB Pank leidis 22. augusti 2023. a seisukohas, et PankrS § 1933 lg-st 1 tulenevalt

lüheneb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kuni 1. juulini 2025. Seega praegusel

juhul saab tegemist olla ainult võlgniku ennetähtaegse kohustustest vabastamisega, mille

eeldused ei ole täidetud. Võlgnik on 2806,19 euro suurusest võlgnevusest tasunud

võlausaldajale 135 eurot. Võlgniku esitatud aruannetes ei ole võlausaldajatele tehtud maksete

info korrektne ja võlgnik on ilmselt kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt. Ka on võlgnik

rikkunud tulu loovutamise kohustust. Võlausaldaja ei avaldanud soovi enda suuliseks

ärakuulamiseks.

7. Võlgnik esitas 22. augustil 2023 viimase aruande koos lisadega ning palus ennast

kohustustest vabastada. Võlgnik ei soovinud enda suulist ärakuulamist.

8. Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, keda esindab menetluses Maksu- ja

Tolliamet) leidis 22. augusti 2023. a seisukohas, et võlgniku tähtaegset kohustustest

vabastamist saab otsustada alles 1. juulil 2025. Kuna võlausaldaja nõue on täies ulatuses

tasutud, puuduvad võlausaldajal vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamisele. Võlausaldaja ei soovinud enda suulist ärakuulamist.

3 (7)

9. Swedbank AS teatas 23. augusti 2023. a seisukohas, et ei ole nõus võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustusest vabastamisega. Võlausaldaja

hinnangul on kohus PankrS § 1933 lg-t 1 vääralt tõlgendanud. Kolme aasta alguseks on 1. juuli

2022. Seega saab kohus otsustada kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise

PankrS § 1933 lg 1 alusel alles 1. juulil 2025. Praegu saab tegemist olla üksnes võlgniku

kohustustest ennetähtaegse vabastamisega, kuid selleks on eeldused täitmata. Võlgnik ei ole

kohustusi täitnud arvestavas ulatuses, sest võlgnik on nõudest tasunud 6,26%. Võlausaldaja ei

avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks.

Esimese astme kohtu määrus

10. Harju Maakohus lõpetas 8. septembri 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda, märkides, et võlausaldajatel

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

10.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest möödunud kolm aastat, mistõttu tuleb võlgniku täitmata jäänud

kohustustest vabastamine otsustada vastavalt PankrS § 1933 lg-le 1. Maakohus viitas kuni

30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 175 lg-le 2 ning märkis, et kohus ei tuvastanud võlgniku

kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid.

10.2. Maakohus ei nõustunud võlausaldajate PankrS § 1933 lg 1 tõlgendusega. Maakohus

selgitas, et kuivõrd käesolevas asjas on kohustustest vabastamise menetlus algatatud

7. septembril 2020, siis lühendatakse menetluse aega kolmele aastale. Kuna praegusel juhul ei

ole tegemist võlgniku ennetähtaegse kohustustest vabastamise otsustamisega kuni 30. juunini

2022 kehtinud PankrS § 175 lg 11 alusel, ei oma asja lahendamisel tähtust, kas isik suutis

menetluse käigus võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses tasuda või mitte.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

11. Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha

uue määruse, millega keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest ning pikendada

kohustustest vabastamise menetlus kuni 1. juulini 2025.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus PankrS § 1933 lg-t 1 vääralt kohaldanud. Swedbank AS

leiab jätkuvalt, et viidatud sätte kohaselt tuleb kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud

aega vähendada kolme aastani arvestades kolme aasta algust 1. juulist 2022. Seega oleks

maakohus pidanud jätma võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata ning pikendama kohustusest vabastamise menetlust kuni 1. juulini 2025.

Võlgnikku ei ole võimalik vabastada ka PankrS v.r § 175 lg 11 alusel, sest võlgnik on tasunud

võlausaldaja nõudest 6,26%, mida ei saa pidada arvestatavaks ulatuseks.

12. Võlgnik esitas 25. septembril 2023 vastuse määruskaebusele, milles pidas maakohtu

tõlgendust PankrS § 1933 lg 1 osas õiguspäraseks.

13. Holm Bank AS nõustus 26. septembri 2023. a seisukohas määruskaebuse põhjendustega.

14. Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõustus 29. septembri 2023. a

seisukohas määruskaebuse esitajaga, et maakohus on PankrS § 1933 lg-t 1 vääralt kohaldanud.

Võlausaldaja märkis, et praegusel juhul oleks võimalik kohustustest vabastamine otsustada

ainult PankrS v.r § 175 lg 11 alusel.

4 (7)

15. AS SEB Pank toetas 29. septembri 2023. a seisukohas Swedbank AS-i määruskaebust ning

nõustus selles toodud põhjendustega.

16. Intrum Debt Finance AG leidis 2. oktoobri 2023. a seisukohas, et määruskaebus on

põhjendatud.

17. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid

maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada käesoleva määruse põhjendustega.

19. Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus on PankrS § 1933 lg 1 järgi

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse õiguspäraselt lõpetanud ning võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastanud.

Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on PankrS § 1933 lg-t 1

vääralt kohaldanud. Samas leiab kolleegium, et praegusel juhul on põhjendatud võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest PankrS v.r § 175 lg 11 alusel ennetähtaegselt

vabastada, mistõttu on maakohtu määruse lõppjäreldus õige.

20. Kolleegium märgib, et alates 1. juulist 2022 reguleerivad kohustustest vabastamise

menetluse algatamist ja läbiviimist füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-d 45 jj.

Seadust kohaldatakse pärast füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist 1. juulil 2022

esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele (FIMS § 68 lg 1). FIMS § 49 lg 1

kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise kolme aasta möödumisel menetluse

algatamisest. Kohus võib menetlust ka pikendada, kuid mitte rohkem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

PankrS § 1933 lg 1 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta

1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni

on PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest

vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Viidatud säte on rakendussäte, milles

sätestatakse üleminekureeglid füüsilisest isikust võlgniku suhtes algatatud kohustustest

vabastamise menetluse puhuks.

21. Maakohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et kuna võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat, tuleb kohtul PankrS § 1933 lg 1

alusel otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine.

Kolleegiumi hinnangul maakohus eksis, kui leidis, et kolme aasta algust tuleb arvutada

võlgniku kohustusest vabastamise menetluse alustamisest, s.o 7. september 2020.

Seadusandja on viidatud sätte osas selgitanud, et säte on vajalik tagamaks isikute võrdne

kohtlemine võrreldes nende isikutega, kelle suhtes algatatakse menetlus uue seaduse

redaktsiooni alusel ning kellele kohaldub seega lühem kohustustest vabastamise periood (vt

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu (575 SE), seletuskiri lk 101). Eelnevast tuleneb

seadusandja tahe, mille kohaselt ei tohiks pärast füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

jõustumist ühegi võlgniku kohustustest vabastamise menetlus olla pikem kui kolm aastat. Seega

nõustub kolleegium määruskaebuse esitajaga, et sättes viidatud kolme aasta alguseks tuleb

lugeda 1. juulit 2022, mil jõustus füüsilise isiku maksejõuetuse seadus. Maakohus ei saanud

5 (7)

PankrS § 1933 lg-le 1 tuginedes võlgniku kohustusest vabastamise menetlust lõpetada.

22. PankrS v.r § 175 lg 1 näeb üldreeglina ette võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise otsustamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest. Siiski on kohtul PankrS v.r § 175 lg-st 11 tulenevalt

võimalik pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamist otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine ka

enne PankrS v.r § 175 lg-s 1 toodud tähtaega. Kuna praegusel juhul on võlgniku kohustusest

vabastamise menetlus kestnud üle kolme aasta (menetlus alustati 7. septembril 2020), andis

ringkonnakohus menetlusosalistele võimaluse esitada seisukoht võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest ennetähtaegse vabastamise kohta (dtl 648).

Ringkonnakohtule esitatud seisukohas ei nõustu AS SEB Pank võlgniku kohustustest

ennetähtaegse vabastamisega, sest võlgnik on võlausaldaja 2806,19 euro suurusest nõudest

tasunud 135 eurot, s.o 4,81%, mida ei saa pidada nõude arvestatavas ulatuses tasumiseks

(dtl 651). Ka määruskaebuse esitanud Swedbank AS-i hinnangul ei ole kohustusest

ennetähtaegse vabastamise eeldused täidetud, kuivõrd võlgnik on võlausaldaja nõudest tasunud

vaid 6,26% (dtl 688). LHV Finance AS andis teada, et võlgnik on nõude tasunud 52% ulatuses

ning jättis võlgniku kohustusest vabastamise kohtu otsustada (dtl 672). Teised võlausaldajad

ringkonnakohtule seisukohta ei avaldanud. Võlgnik selgitas oma ringkonnakohtule esitatud

seisukohas võlausaldajatele maksete tegemist ning menetluse kestel töötamisega seonduvat

(dtl 680).

23. Ringkonnakohus hindab järgnevalt, kas eeldused võlgniku kohustusest ennetähtaegseks

vabastamiseks PankrS v.r § 175 lg 11 alusel on täidetud.

PankrS v.r § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku

asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie

aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja

rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

24. Swedbank AS ja AS SEB Pank tuginevad sellele, et võlgnik ei ole arvestatavas ulatuses

võlausaldajate nõudeid täitnud. Ringkonnakohus märgib, et nõude rahuldamise arvestatava

ulatuse kindlaksmääramisel ei saa lähtuda pelgalt ja ainuüksi nõuete rahuldamise

protsentuaalsest suurusest, kuivõrd see võib oluliselt erineda olenevalt nõuete suurusest.

Ilmselgelt saab suuremate nõuete puhul nõuete rahuldamise ulatus olla väiksem. Nõude

rahuldatuse ulatuse arvestatavaks lugemine tuleb otsustada iga üksikjuhtumi asjaolusid

arvestades, hinnates asjaolusid kogumis. Seda, kas võlgnik on rahuldanud nõudeid arvestatavas

ulatuses või mitte, võib muuhulgas näidata asjaolu, kui palju on võlgnik oma sissetulekutest

nõuete rahuldamisele panustanud (vt TrtRnKm 08.05.2023, 2-18-9677, p 14).

25. Kolleegiumi hinnangul nähtub asja materjalidest, et võlgnik on vastavalt oma võimetele

võlausaldajatele makseid teinud. Õige on maakohtu sedastatu, et võlgnik on teinud

võlausaldajatele makseid ka kuudel, mil arvestades tema sissetulekute liiki ja suurust, ta tulu

loovutama ei pidanud. Kuna võlgnikul on neli alaealist last, tuleb arvestada PankS v.r § 173 lg-

ga 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-ga 2, mille kohaselt ei pea võlgnik

usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Samuti on

maakohus õigesti viidanud, et TMS § 131 lg 1 p-de 1 ja 7 järgi ei saa pöörata sissenõuet

riiklikele peretoetustele ega seadusel põhinevale elatisele. Täiendavalt märgib ringkonnakohus,

et lisaks eeltoodule peab vastavalt PankrS v.r § 173 lg-le 4 võlgnikule jääma 25% töötasust,

mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist. Kirjeldatud olukorras on võlgnik suutnud

siiski rahuldada terves ulatuses Intrum Debt Finance AG ja Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste

6 (7)

Keskuse kaudu) nõuded ning üle poole ulatuses (52%) ka LHV Finance AS-i nõude.

Täiendavalt on Holm Bank AS (endine Koduliising AS) maakohtule selgitanud, et võlgnik on

menetluse kestel võlausaldajale tasunud 326,95 eurot, mistõttu on tema võla jääk 116,38 eurot.

Arvestades eeltoodut on võlgnik ringkonnakohtu hinnangul arvestatava osa oma sissetulekutest

panustanud võlausaldajate nõuete rahuldamisesse.

26. Kuna nõude rahuldatuse ulatuse arvestatavaks lugemisel tuleb lähtuda asjaolude kogumist,

saab kolleegiumi hinnangul praegusel juhul arvestada ka võlgniku tulutoova tegevusega

menetluse kestel (PankrS v.r § 173 lg 1). Nii on maakohus vaidlustatud määruses asjakohaselt

märkinud, et kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on menetluse kestel pidevalt

töötanud. Ka ringkonnakohtule esitatud vastuses selgitab võlgnik, et ta töötas vahepeal koguni

kolmes töökohas. Seega on võlgnik menetluse kestel näidanud üles tahet, et rahuldada

võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses.

Eeltoodud asjaolud kogumis võimaldavad ringkonnakohtul asuda seisukohale, et võlgnik on

PankS v.r § 175 lg 11 mõttes rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

27. Küll aga ei anna üksnes arvestatavas ulatuses nõuete rahuldamine PankrS § 175 lg 1¹

kohaldamiseks alust ning kohtul tuleb hinnata ka muid võlgniku kohustusest vabastamise

eeldusi. Nii tuleb hinnata, kas võlgnik täitis menetluse jooksul enda kohustusi nõuetekohaselt

või mitte. Seejuures on PankrS v.r § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud absoluutsed keeldumisalused,

mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt varem viidatud TrtRnKm 2-

18-9677, p 15; RKTKm 20.06.2016 3-2-1-49-16, p 15; RKTKm 04.05.2016 3-2-1-19-16,

p 12).

PankrS v.r § 175 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt PankrS v.r §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS v.r § 175 lg 4 järgi

keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud

tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta.

28. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et võlgnik oleks mõistetud süüdi

pankrotikuriteos või et võlgnik oleks keeldunud vande all teabe andmisest. Vastupidi,

maakohus on vaidlustatud määruses selgitanud, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule

kättesaadav ja esitanud nõuetekohaselt usaldusisiku aruandeid. Võlgnik on aruannetes esitanud

piisavalt selgitusi temale laekunud summade ja aruande perioodi kulgemise kohta. Samuti on

võlgnik koos aruannetega esitanud kohtule kõik ettenähtud dokumendid oma sissetulekute

kontrollimiseks. Võlgnik on ka ringkonnakohtule esitanud sisuka seisukoha võlausaldajatele

maksete tegemise ja tulutoova tegevuse kohta.

Ka ei ole asja materjalide pinnalt võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik oleks PankrS v.r §-

s 173 sätestatud kohustusi süüliselt rikkunud, mis omakorda välistaks võlgniku kohustustest

vabastamise. Seda ei ole ringkonnakohtule väitnud ka võlausaldajad. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et ainuüksi mõningad ebatäpsused võlgniku esitatud aruannetes ei anna alust jätta

võlgnik kohustusest vabastamata. Veel nõustub kolleegium maakohtuga selles, et võlgnik ei ole

süüliselt kohelnud võlausaldajaid ebavõrselt. Võlgnik on nii maakohtule kui ka

ringkonnakohtule selgitanud, et ta tegi ekslikult osadele võlausaldajatele suuremas summas

makseid kui teistele. Kolleegiumi hinnangul on usutav, et võlgnik ei teinud seda süüliselt.

29. Kolleegiumi hinnangul tuleb arvestada, et võlgnik täitis ise usaldusisiku kohustusi. Ka

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal

ajal ise määratud ka usaldusisikuks, peab kohus võlgnikule selgitama võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi. Ei ole piisav, kui kohustustest

7 (7)

vabastamise menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt märgitud usaldusisiku kohustused

(vt RKTKm 30.10.2019 2-11-24696/82, p 27). Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus

viidanud võlgniku üldistele kohustustele kohustustest vabastamise menetluse algatamise

määruses (dtl 163) ning kord aastas saadetud kirjas, millega palus esitada kohtule usaldusisiku

aruanne (dtl-d 186 ja 276). Alles 6. detsembri 2022. a kirjas on maakohus võlgnikule

selgitanud, kuidas tuleb võlausaldajatele kinnitatud jaotusettepanekute alusel makseid teha ning

edastanud abistava Exceli tabeli (dtl-d 429–438). Võlgnik on ringkonnakohtule avaldanud, et

maakohtu saadetud Exceli tabel oli talle suureks abiks ning tal on kahju, et kohus seda varem

talle ei saatnud. Kirjeldatud olukorras ei saa kolleegiumi hinnangul võlgnikule ette heita seda,

et ta ei suutnud mõista, ja tegi oma parima arusaama järgi, kuidas võlausaldajatele makseid teha

nii, et neid kohelda võrdselt.

30. Kolleegium märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda neile

võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest ja

saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks

sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 20.06.2016 3-2-1-49-16, p 15). Küll aga ei ole võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse eesmärk võlgnikku karistada ega sundida teda seadma

enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt RKTKm 30.10.2019 2-11-24696/82, p 19). PankrS

v.r § 175 lg-ga 11 on seadusandja jätnud võlgniku kohustusest vabastamise kohtu otsustada. Nii

on kohtul viidatud sätte alusel kaalutlusõigus otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või

mitte (vt varem viidatud RKTKm 04.05.2016 3-2-1-19-16, p 12).

Kolleegiumi hinnangul on PankrS v.r § 175 lg-s 11 sätestatud eeldused võlgniku kohustustest

ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Juhtumi asjaolusid arvestades on võlgnik oma

kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid

arvestatavas ulatuses. Absoluutseid kohustustest vabastamise keeldumisalused ei esine.

31. Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik (PankrS

v.r § 175 lg 6).

32. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda

(TsMS § 172 lg 1 teine lause). Praegune menetlus toimub küll võlgniku huvides, kuid samas

jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ning teiste menetlusosaliste menetluskulude

jätmine võlgniku kanda ei ole põhjendatud.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

33. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)