3-21-1484/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1484

Haldusasi

X

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

19.11.2014

vastutusotsuse nr 13-7/187-8 sundtäitmise aegumise

tuvastamiseks ja sundtäitmise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Merle Järvala

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja AH

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.06.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.06.2022 otsuse haldusasjas nr 3-21-1484

resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus keelas Maksu- ja Tolliametil 19.11.2014

vastutusotsuse nr 13-7/187-8 sundtäitmise. Tühistada ka halduskohtu otsuse resolutsiooni

p 2, millega Maksu- ja Tolliametilt mõisteti X kasuks välja menetluskulud 3500 eurot.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kaebus Maksu- ja Tolliameti keelamise

nõudes rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud esimeses ja teises kohtuastmes menetlusosaliste endi kanda.

5. Kohtulahendi avaldamisel asendada tähemärkidega kaebaja nimi ja „Y OÜ

(kustutatud)“.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse

peale

võib

Riigikohtule

esitada

kassatsioonkaebuse

hiljemalt

04.12.2023

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

3-21-1484

2(7)

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 19.11.2014 vastutusotsusega nr 13-7/187-8 Xt kui Y

OÜ (kustutatud) maksuvõla tekkimise aegset juhatuse liiget tasuma äriühingu maksuvõla 34

822,43 eurot. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks (haldusasi

nr 3-14-53209). Halduskohus kohaldas 19.12.2014 määrusega nr 3-14-53209 esialgset

õiguskaitset, sõnastades määruse resolutsiooni järgmiselt: „Rahuldada X esialgse õiguskaitse

kohaldamise taotlus osaliselt ning peatada Maksu- ja Tolliameti 19.11.2014 vastutusotsuse nr

13-7/187-8 täitmine kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni selliselt, et Maksu-

ja Tolliametil on lubatud vastutusotsuse täitmise tagamiseks sooritada MKS § 130 lg-s 1

nimetatud täitetoiminguid (välja arvatud MKS § 130 lg 1 p 3 alusel pangakontode arest).“

Kohtud jätsid X kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2016 otsus nr 3-14-

53209 jõustus 07.11.2016, kui Riigikohus ei võtnud X kassatsioonkaebust menetlusse.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 05.07.2021 kaebuse tuvastada 19.11.2014 vastutusotsuse

sundtäitmise aegumine ja keelata selle sundtäitmine.

Halduskohtu 19.12.2014 määrus nr 3-14-53209 ei takistanud MTA-l teha täitetoiminguid.

Halduskohus ei peatanud esialgse õiguskaitse korras vastutusotsuse täitmist (sh hüpoteekidega

koormatud kinnistute võõrandamist või täituri poole pöördumist), vaid jättis MTA-le võimaluse

rakendada kõiki meetmeid peale kaebaja pangakontode arestimise. Seetõttu ei saa väita, et

sundtäitmise aegumine katkes esialgse õiguskaitse määruse jõustumisel. Vastutusotsus oli

kehtiv ja täidetav kogu kohtumenetluse ajal. Täitmise tagamiseks koormati kaebaja vara 2012.

a aprillis kohtulike hüpoteekidega. Alates 01.01.2014 kehtiva maksukorralduse seaduse (MKS)

§ 132 lg 2 kohaselt on sissenõutava maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat ja

aegumistähtaeg algab vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril.

Vaidlusaluse vastutusotsuse sundtäitmise aegumistähtaeg algas 01.01.2015. Sundtäitmise

aegumine saab esialgse õiguskaitse määruse alusel katkeda üksnes siis, kui esialgse õiguskaitse

määruse mõjul oleks maksusumma sissenõudmine kohtulahendiga keelatud. Praegusel juhul ei

ole tegemist sellise olukorraga (vt ka MKS § 130 lg 2). Seega aegus 19.11.2014 vastutusotsuse

sundtäitmine 01.01.2020 (vt ka Riigikohtu 10.10.2018 määrus nr 2-17-12525) ning kaebaja ei

ole enam kohustatud maksusummat tasuma (MKS § 31 lg 3 p 4). Kui kohus tuvastab, et

sundtäitmine ei ole seadusega kooskõlas, on kaebaja maksukohustus lõppenud ja riik ei saa seda

sisse nõuda. Kaebajal on selle faktilise asjaolu tuvastamiseks põhjendatud huvi. Ka

keelamiskaebuse esitamine on lubatav.

3. MTA palus jätta kaebus rahuldamata.

Halduskohus peatas 19.12.2014 määrusega nr 3-14-53209 MTA 19.11.2014 vastutusotsuse

täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni selles haldusasjas. Asjaolust, et kohus lubas

maksuhalduril teha teatud täitetoiminguid vastutusotsuse täitmise tagamiseks (nt seada kaebaja

kinnistutele hüpoteegid), ei tulene, et esialgse õiguskaitse määrus ei takistanud MTA-l

vastutusotsuse täitmist. Kuna vastutusotsuse täitmine oli 19.12.2014 määrusega peatatud, ei

3-21-1484

3(7)

olnud MTA-l mh lubatud esitada kohtutäiturile MKS § 130 lg 2 alusel taotlust täitemenetluse

jätkamiseks (maksuhalduril endal puudub pädevus kinnistuid võõrandada) ja ka kohtutäitur

poleks saanud müüa kaebaja vara ajal, mil kestis esialgse õiguskaitse toime. MKS § 132 lg 5 p

3 kohaselt katkeb sundtäitmise aegumistähtaeg halduskohtu tehtud esialgse õiguskaitse

määruse jõustumisel. HKMS § 252 lg 3 järgi jõustub esialgse õiguskaitse määrus selle

teatavakstegemisel. MKS § 132 lg 6 järgi hakatakse uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist

arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. MTA

19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmise aegumistähtaja kulgemine oleks ilma esialgse

õiguskaitse kohaldamiseta alanud 01.01.2015. Kuna selleks ajaks oli jõustunud Tallinna

Halduskohtu 19.12.2014 määrus, millega 19.11.2014 vastutusotsuse täitmine oli peatatud kuni

kohtuotsuse jõustumiseni ehk esines aegumistähtaja katkemist põhjustav asjaolu, ei hakanud

vastutusotsuse sundtäitmise aegumistähtaeg kulgema 01.01.2015, vaid alles 01.01.2017, s.o

haldusasjas nr 3-14-53209 kohtuotsuse jõustumisele järgnenud aasta 1. jaanuaril.

Tallinna Ringkonnakohus tõlgendas 29.07.2021 esialgse õiguskaitse määruses ebaõigesti MKS

§ 132 lg 5 p-i 3. Selline tõlgendus muudaks MKS § 132 lg 5 p 3 enamikel juhtudel sisutühjaks.

Ringkonnakohus muutis 16.12.2021 määrusega ringkonnakohtu 29.07.2021 määrusega

kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud ja lubas maksuhalduril esitada 19.11.2014

vastutusotsuse sundtäitmiseks

kohtutäiturile täiteavalduse.

MTA esitas

21.12.2021

kohtutäiturile täiteavalduse, millest tulenevalt katkes aegumine uuesti ja maksuvõla

sundtäitmine aegub alles 01.01.2027. Ringkonnakohus nõustus 31.12.2021 ja 11.02.2022

määruses maksuhalduri tõlgendusega maksuvõla aegumisest, arvestades Riigikohtu 28.12.2021

otsust nr 3-19-1257.

4. Tallinna Halduskohus keelas 28.06.2022 otsusega MTA 19.11.2014 vastutusotsuse

sundtäitmise ja jättis muus osas kaebuse rahuldamata. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja

kasuks välja menetluskulud 3500 eurot ja jättis muus osas kaebaja menetluskulude

väljamõistmise taotluse rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohus selgitas siinses asjas tehtud 29.07.2021 määruses järgmist:

„Riigikohtu erikogu muutis 10.10.2018 määruses asjas nr 2-17-12525 maksuvõla sundtäitmise

regulatsioonile antud senist tõlgendust. Viidatud lahendi p-s 17.2 märkis Riigikohus

kokkuvõtvalt, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumise üldregulatsiooni

kohaselt katkeb aegumine ja algab aegumise katkemise aluseks olevast sündmusest kohe uuesti.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi tähendab aegumise peatumine, et mingit ajavahemikku

pärast aegumise algust ei loeta aegumise hulka. Erikogu hinnangul ei loetud Riigikohtu

varasema tõlgenduse kohaselt teatud perioodi (aega, mil täitemenetlus kestab) pärast aegumise

algust aegumise hulka ning aegumine algab pärast aegumise katkemise aluse äralangemist

(täitemenetluse lõpetamine) uuesti. Seega on tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõttes tegemist

hübriidiga aegumise katkemisest ja peatumisest. Erikogu leidis, et õiguskindluse põhimõtte

järgi tuleb sundtäitmise aegumise instituudiga seotud reeglite ja põhimõtete puhul ka erinevate

seaduste regulatsioonide kontekstis üldjuhul eelistada võimalikult sarnast tõlgendust. Seetõttu

muudeti Riigikohtu varasemat seisukohta, mille järgi on maksuvõla sundtäitmise aegumise

katkemise aluse äralangemiseks varasema MKS § 132 lg 5 järgi MKS § 132 lg 4 p 4 kontekstis

täitemenetluse lõpetamine. Erikogu hinnangul tuli maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse

alustamise ajal kehtinud MKS § 132 lg 4 p-i 4 ja lg-t 5 ning kehtiva MKS § 132 lg 5 p-i 1 ja lg-

t 6 tõlgendada nii, et maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral

(kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel) maksuvõla sundtäitmise

aegumine katkes ja sundtäitmise aegumise katkemise alus langes kohe ära. Nii varasema (MKS

§ 132 lg 5) kui ka kehtiva (MKS § 132 lg 6) regulatsiooni kohaselt hakatakse uue sundtäitmise

aegumistähtaja kulgemist arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva

aasta 1. jaanuarist. Selline maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemise regulatsiooni tõlgendus

3-21-1484

4(7)

on kooskõlas seadusandja tahtega, et maksukohustuslasele saabuks tema maksuvõlgade ja

nende sissenõutavuse osas ettenähtava aja jooksul õigusrahu ning ei toimuks eesmärgipäratut

maksuvõlgade sundtäitmist. [---] Tallinna Ringkonnakohus selgitas 09.11.2020 otsuse asjas nr

3-19-1257 p-s 13, et eelnevalt kirjeldatud sundtäitmise regulatsiooni tõlgendus on asjakohane

ka juhul, kui maksuvõla sundtäitmise aegumine katkeb kohtumenetluses esialgse õiguskaitse

kohaldamisel. Seejuures ei välista vastutusotsuse sundtäitmise aegumise katkemist asjaolu, et

esialgse õiguskaitse korras peatati vastutusotsuse täitmine osaliselt. Samadest seisukohtadest

lähtus ringkonnakohus ka 26.11.2020 otsuses asjas nr 3-19-1908. Seega ei nõustunud

ringkonnakohus kaebaja seisukohaga, et esialgse õiguskaitse määrust, millega lubatakse

maksuhalduril sooritada täitetoiminguid üksnes osaliselt, ei ole käsitatav vastutusotsuse

sundtäitmise tähtaja katkemise alusena MKS § lg 5 p 3 mõttes. [---] Tulenevalt aga eelviidatud

Riigikohtu ja ringkonnakohtu praktikast, on MTA 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmine

praeguseks aegunud. MKS § 132 lg 2 kohaselt on maksuotsuse ja vastutusotsuse alusel

sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab

maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril (vt ka MKS

§ 1684 lg 1). Haldusasjas nr 3-14-53209 peatas halduskohus 19.12.2014 määrusega osaliselt

vastutusotsuse täitmise, lubades MTA-l vastutusotsuse täitmise tagamiseks sooritada MKS §

130 lg-s 1 nimetatud täitetoiminguid (välja arvatud MKS § 130 lg 1 p 3 alusel pangakontode

arest). Määrus toimetati kätte kaebajale 19.12.2014 ja MTA-le 23.12.2014. Vastutusotsuse

sundtäitmise aegumine seega katkes, kuid katkemise korral hakkas kulgema kohe otsast peale

(MKS § 132 lg 5 p 3). Seega algas MTA 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmise

aegumistähtaeg 01.01.2015 ning lõppes 01.01.2020“.

Ringkonnakohtu määruse põhjendusi arvestades tuleb vastustajal keelata 19.11.2014

vastutusotsuse sundtäitmine. Nõue tuvastada MTA 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmise

aegumine jääb rahuldamata, sest tuvastamisnõue on kohustamisnõudega hõlmatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. MTA palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles kaebus

rahuldati, ja teha uus otsus, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

Halduskohus tugines ringkonnakohtu 29.07.2021 määrusele, kuid jättis tähelepanuta, et

ringkonnakohus leidis 31.12.2021 määruses, tuginedes Riigikohtu 28.12.2021 otsusele nr 3-19-

1257, et kuna vastutusotsuse täitmise osaliselt peatanud esialgse õiguskaitse määrus kehtis kuni

07.11.2016, hakkas MKS § 132 lg 6 kohaselt uue sundtäitmise aegumistähtaeg kulgema tähtaja

katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta ehk 2017. a 1. jaanuarist, sest Riigikohtu

seisukoha järgi tuleb tähtaja katkemise aluse äralangemise all mõista esialgse õiguskaitse

kehtivuse lõppemist. Kuna Riigikohtu 28.12.2021 otsuses nr 3-19-1257 väljendatud seisukohti

arvestades sai hinnata X kaebuse perspektiivituks, esitas MTA halduskohtule 04.01.2022

taotluse esialgse õiguskaitse abinõude tühistamiseks. Halduskohus rahuldas 13.01.2022

kohtumäärusega MTA taotluse, tsiteerides ringkonnakohtu 31.12.2021 määrust ja nõustudes

MTA-ga, et kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu ei täida esialgse õiguskaitse abinõud enam

oma eesmärki. Ka 11.02.2022 määruses leidis ringkonnakohus X määruskaebuse lahendamisel,

et kuna maksuhalduril puudus esialgse õiguskaitse tõttu võimalus kohtumenetluse ajal

vastutusotsusega määratud maksuvõlgnevust kaebajalt sisse nõuda, vaid tal oli võimalus selle

sissenõudmist üksnes tagada, langes maksuvõla sundtäitmise aegumise takistus ära 07.11.2016

ning aegumistähtaeg hakkas uuesti kulgema 01.01.2017. Kohtutäiturile 21.12.2021

täitmisavalduse esitamise tõttu katkes aegumistähtaeg ja hakkas kohe uuesti kulgema ning uus

aegumistähtaeg on 01.01.2027. Jääb selgusetuks, et kui ringkonnakohus on 31.12.2021 ja

11.02.2022 määrustes sisuliselt tuvastanud oma 29.07.2021 määruses esitatud seisukohtade

ekslikkuse MKS § 132 tõlgendamisel, siis miks on halduskohus ikkagi tuginenud 29.07.2021

3-21-1484

5(7)

määruses esitatud seisukohtadele ja ringkonnakohtu 09.11.2020 otsusele haldusasjas nr 3-19-

1257, mille Riigikohus tühistas. Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-19-1257 toetab maksuhalduri

seisukohti. See lahend ei ole vastuolus Riigikohtu määrusega asjas nr 2-17-12525, sest tegemist

on erinevate olukordadega, mida on 28.12.2021 otsuses nr 3-19-1257 ka selgitatud.

6. X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohus tugines õigesti Riigikohtu 10.10.2018 määrusele nr 2-17-12525 ja

ringkonnakohtu 29.07.2021 määrusele. Erikogu ei ole seni oma seisukohti muutnud, mistõttu

tuleb lähtuda viidatud määrusest. Kõik ringkonnakohtu määrused asjas nr 3-21-1484

puudutavad esialgse õiguskaitse kohaldamist ja ükski neist ei olnud halduskohtule asja

lahendamisel siduv. Riigikohtu 28.12.2021 otsuses nr 3-19-1257 avaldatud seisukohti ei saa

automaatselt üle kanda praegusele asjale. Viidatud lahendis arutati asja, kus halduskohus peatas

esialgse õiguskaitse määrusega vastutusotsuse täitmise kuni asjas lõpliku lahendi jõustumiseni,

ning tegemist oli sundtäitmist välistava kestva takistusega, mis ei langenud ära enne asjas tehtud

kohtuotsuse jõustumist. Sundtäitmise aegumise katkemise aluse äralangemisena ei käsitatud

esialgse õiguskaitse määruse jõustumist, vaid esialgse õiguskaitse kehtivuse lõppemist.

Praegusel juhul selgitas halduskohus 09.12.2014 määruses nr 3-14-53209, et X maksuvaidluses

on maksusumma laekumine kohtumenetluse ajaks tagatud juhuks, kui MTA-l peaks tekkima

põhjendatud kahtlus, et pärast kohtuvaidluse lõppu ei ole selle tasumine enam võimalik. Seega

ei olnud tegemist sundtäitmist välistava kestva takistusega. MTA sai esialgse õiguskaitse

kehtivuse ajal maksunõuet takistusteta sundtäita, sh realiseerida kinnistud, millele olid seatud

käsutamiskeeld. Keelatud oli vaid kaebaja pangakontode arestimine. Pole alust arvestada

aegumist erinevalt sõltuvalt sellest, kas aegumine katkeb täitmisavalduse esitamise või esialgse

õiguskaitse kohaldamise tõttu. MTA tõlgendus on ebaproportsionaalne, sest sel juhul oleks

kaebaja allutatud täitmistoimingutele ligikaudu 15 aastat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus jääb 19.11.2014 vastutusotsuse

alusel sissenõutava maksuvõla sundtäitmise aegumise küsimuses 31.12.2021 ja 11.02.2022

määrustes antud selgituste juurde ning nõustub maksuhalduriga, et maksuvõla sundtäitmine ei

ole aegunud. Ringkonnakohtu varasemas, 29.07.2021 määruses toodud tõlgendus maksuvõla

sundtäitmise aegumisest ja aegumistähtaja katkemisest, millele tugines halduskohus, ei ole

enam asjakohane, arvestades Riigikohtu 28.12.2021 otsuses nr 3-19-1257 avaldatud seisukohti.

8. MKS § 132 lg 2 sätestab, et maksuotsuse ja vastutusotsuse alusel sissenõutava

maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat. Aegumistähtaeg algab maksuotsuse

või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. MKS § 132 lg 5 kohaselt

katkeb sundtäitmise aegumistähtaeg mh kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks

täitmisavalduse esitamisel (p 1) ja halduskohtu tehtud esialgse õiguskaitse määruse jõustumisel

(p 3). MKS § 132 lg 6 järgi hakatakse uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist arvestama

tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

9. Riigikohus on selgitanud maksuvõla sundtäitmise aegumist mh erikogu 10.10.2018

määruses nr 2-17-12525 ja halduskolleegiumi 28.12.2021 otsuses nr 3-19-1257.

9.1. Asjas nr 2-17-12525 oli esitatud kohtutäiturile täitmisavaldus maksuvõla sissenõudmiseks

ning küsimus oli selles, kuidas mõjutas täitmisavalduse esitamine maksuvõla sundtäitmise

aegumise kulgemist ja katkemist. Erikogu lahendi kontekstis oli oluline eelkõige see, millal

langeb ära aegumise katkemise alus – kas kohtutäiturile avalduse esitamisel või täitemenetluse

lõppemisel. Erikogu tõlgendas MKS § 132 lg 5 p-i 1 ja lg-t 6 selliselt, et maksuvõla

sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral (kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks

3-21-1484

6(7)

täitmisavalduse esitamisel) maksuvõla sundtäitmise aegumine katkeb ja sundtäitmise aegumise

katkemise alus langeb kohe ära ning uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist hakatakse

arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist (p 17.2).

9.2. Asjas nr 3-19-1257 tõlgendati kuni 31.12.2013 kehtinud MKS (MKS v.r) § 132 lg 4 p-i 5

ja lg-t 5. Need normid on sarnase sisuga kui alates 01.01.2014 kehtiva MKS § 132 lg 5 p 3 ja

lg 6. Riigikohus leidis, et MKS-s sätestatud erinevate aegumise katkemise aluste puhul võib

uue aegumistähtaja kulgema hakkamine toimuda erinevalt (p 14). MKS-s toodud sundtäitmise

aegumist katkestavad alused ei mõjuta sundtäitmise võimalust sarnaselt, sh tuleb arvestada

erinevate aegumise katkemise aluste kestust ja mõju sundtäitmise võimalikkusele (p 15).

Esialgse õiguskaitse kohaldamise mõju sundtäitmise võimalikkusele sõltub rakendatavast

abinõust. Olukord, kui halduskohus peatab esialgse õiguskaitse määrusega vastutusotsuse

täitmise kuni asjas lõpliku lahendi jõustumiseni ja sellest tulenevalt ei saa maksuhaldur

kohtumenetluse kestel vastutusotsusega määratud maksusummat sisse nõuda, on käsitatav

sundtäitmist välistava kestva takistusena, mis ei langenud ära enne asjas tehtud kohtuotsuse

jõustumist.

See

olukord

erineb

oluliselt

täitemenetluse

alustamisest

maksuvõla

sissenõudmiseks. Eeltoodud seisukoht, et tegemist on sundtäitmist välistava kestva takistusega,

laieneb ka olukorrale, kui maksuhalduril on esialgse õiguskaitse määruse järgi lubatud teha

selliseid täitetoiminguid, mis võimaldavad võimalikku maksukohustust tagada (p 17). Esialgse

õiguskaitse abinõude rakendamise kui sundtäitmise aegumise katkemise aluse äralangemisena

ei tule sellisel juhul käsitada esialgse õiguskaitse määruse jõustumist, vaid esialgse õiguskaitse

kehtivuse lõppemist (p 18).

9.3. Seega puudutavad Riigikohtu lahendid asjades nr 2-17-12525 ja nr 3-19-1257 erinevaid

maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaja katkemise aluseid. Halduskolleegiumi lahend ei muuda

varasemat erikogu lahendit ega ole sellega vastuolus. Kaebaja vastupidised väited on alusetud.

10. Praeguses asjas tuleb arvestada mõlemaid Riigikohtu lahendeid.

10.1. MTA 19.11.2014 vastutusotsuse alusel sissenõutava maksuvõla sundtäitmise

aegumistähtaeg oli MKS § 132 lg 2 järgi viis aastat, arvestatuna alates 01.01.2015. Halduskohus

kohaldas aga 19.12.2014 määrusega nr 3-14-53209 esialgset õiguskaitset ja peatas

vastutusotsuse täitmise. HKMS § 252 lg 3 järgi jõustub esialgse õiguskaitse määrus selle

teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust

läbivaatav kohus ei määra teisiti. Kuna halduskohus ei määranud teisiti ja määrus tehti kohe

teatavaks, jõustus 19.12.2014 määrus samal päeval. Seega katkes kõnealuse maksuvõla

sundtäitmise aegumine 19.12.2014. Kuna halduskohtu 19.12.2014 määrusega kohaldatud

esialgse õiguskaitse abinõu kaotas kehtivuse 07.11.2016, algas sundtäitmise aegumise tähtaeg

uuesti alates 01.01.2017. Selline aegumistähtaja katkemine ja uuesti kulgema hakkamine

halduskohtu tehtud esialgse õiguskaitse määruse tõttu on kooskõlas Riigikohtu selgitustega

asjas nr 3-19-1257.

10.2. Kõnealuse maksuvõla sundtäitmine oleks aegunud 01.01.2022, kuid maksuhaldur esitas

21.12.2021 kohtutäiturile täiteavalduse maksuvõla sissenõudmiseks. Sellega katkes

aegumistähtaeg uuesti ning viieaastane aegumistähtaeg hakkas uuesti kulgema alates

01.01.2022. Selles osas kohaldub aegumistähtaja arvestamisele Riigikohtu tõlgendus asjas nr

2-17-12525.

10.3. Seega ei ole 19.11.2014 vastutusotsusega sissenõutava maksuvõla sundtäitmine aegunud.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et praeguse asja ja haldusasja nr 3-19-1257 faktilised

asjaolud on oluliselt erinevad.

3-21-1484

7(7)

11.1. Haldusasjas nr 3-19-1257 oli halduskohus esialgse õiguskaitse määrusega peatanud

vastutusotsuse täitmise selliselt, et maksuhalduril oli õigus vastutusotsuse täitmise tagamiseks

teha MKS v.r § 130 lg 1 p-des 1–51 nimetatud täitetoiminguid (s.o taotleda kinnisasja

käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse; taotleda ehitise kui vallasasja

käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse; taotleda sõiduvahendi käsutamise

keelumärke kandmist vastavasse registrisse; taotleda laeva käsutamise keelumärke kandmist

laevakinnistusraamatusse; anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks

vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule; taotleda hüpoteegi seadmist

kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse

kantud õhusõidukile). Maksuhalduril ei olnud lubatud pöörata sissenõuet kaebaja rahalistele

nõuetele ja varalistele õigustele. Riigikohus järeldas sellest, et maksuhalduril oli

kohtumenetluse ajal õigus vastutusotsusega sissenõutavat maksukohustust tagada, kuid mitte

seda sisse nõuda, s.o tegemist oli sundtäitmist välistava kestva takistusega.

11.2. Ka haldusasjas nr 3-14-53209 oli vastutusotsuse täitmine halduskohtu 19.12.2014 esialgse

õiguskaitse määrusega peatatud ning esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu ei tohtinud MTA

kohtumenetluse ajal maksusummat sisse nõuda, vaid üksnes tagada võimalikku

maksukohustust. Halduskohtu määruse resolutsioonist tuleneb, et 19.11.2014 vastutusotsuse

täitmine on peatatud ning lubatud on üksnes MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 loetletud

toimingud. Lubatud toimingute hulka ei kuulunud kohtutäiturile avalduse esitamine

täitemenetluse algatamiseks, mida reguleerib MKS § 130 lg 2. See, et kaebajale kuuluvatele

kinnistutele oli maksuvõla tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek, ei anna alust vastupidiseks

tõlgenduseks. Maksuvõla sissenõudmise menetluse eesmärk on tagada, et maksuhaldur saaks

reaalselt võlgniku vara arvelt kanda riigi tuludesse isikult välja mõistetud maksusumma. Selleks

tuleb juhul, kui maksuvõlga pole muul moel tasutud, pöörata täitmisele maksuhalduri kasuks

seatud kohtulikud hüpoteegid, võõrandada kinnisasjad ning tasuda maksuvõlg kinnisasjade

võõrandamisest saadud rahaliste vahendite arvelt. Ajal, kui 19.11.2014 vastutusotsuse täitmine

oli halduskohtu 19.12.2014 määruse alusel peatatud, ei saanud maksuhaldur kirjeldatud viisil

toimida ega maksuvõlga sisse nõuda.

12. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse ning tühistab

halduskohtu otsuse keelamisnõuet ja menetluskulude jaotust puudutavas osas. Ringkonnakohus

teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse keelamisnõude osas rahuldamata. Kuna tuvastamisnõude

rahuldamata jätmise osas on halduskohtu otsus jõustunud, jääb ringkonnakohtu otsuse

tulemusel kaebus tervikuna rahuldamata.

13. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt

menetluskulude väljamõistmist, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS §

108 lg 1, § 109 lg-d 1ja 11).

14. Kaebaja taotlusel ja tema identifitseerimise vältimiseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel

asendada tähemärkidega kaebaja nimi ja temaga seotud äriühingu nimetus (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)