2-22-595/18 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-595

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2023, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-595

Tsiviilasi

Kxxxxx Axxx(pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlusosalised

võlgnik: Kxxxxx Axx(pankrotis; isikukood: xxxxxxxxxxx;

elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx; telefon:

xxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxx@mail.ee);

pankrotihaldur:

Margo

Normann

(aadress

Advokaadibüroo Normann ja Partnerid, Lossi tn 37

Viljandi 71004; telefon: 435 5370, 509 2695; e-post:

abnormann@gmail.com)

Menetlustoiming

pankrotimenetluse

raugemine,

pankrotihalduri

tasu

määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamine

Menetlustoimingu aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Lõpetada füüsilisest isikust võlgniku Kxxxxx Axx (pankrotis) pankrotimenetlus

raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, sest pankrotivarast ei jätku

pankrotimenetluse kulude katteks.

2. Kxxxxx Axx (pankrotis) võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses

võlausaldajad ei ole raha saanud, on alljärgnevad:

II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded:

Võlausaldaja

Saamata

nõue (€)

Jaotis

Andmed võlausaldajatele

väljamaksete tegemiseks

1. FHG Invest OÜ (12595955)

34 141,79

60,75%

EE867700771002583375

2. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti

kaudu (70000349)

5 092,36

9,06%

EE351010052031000004

Viitenumber:13347572

3. Themis Õigusbüroo OÜ (12803543)

13 743,74

24,45%

EE731010220240584224

4. Swedbank AS (10060701)

503,24

0,89%

EE722200221011367058

5. Aktiva Finance Group OÜ (10746479)

797,68

1,42% Saaja: Julianus Inkasso OÜ

EE147700771000526428

6. Crand OÜ (12822606)

1 925,51

3,43%

EE662200221061686886

Kokku:

56 204,32 100,00%

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

3. Kxxxxx Axx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, §

163 lg 5, § 28 tähenduses.

4. Vabastada Margo Normann KxxxxxxAxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

5. Määrata pankrotihaldur Margo Normanni tasuks Kxxxxx Axx (pankrotis)

pankrotimenetluses 870 eurot, sh käibemaks 145 eurot, ja mõista tasu büroole, mille

kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid.

6. Anda Kxxxxx Axxxx (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri

tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 870 eurot, sh käibemaks 145 eurot.

7. Riigi

Tugiteenuste

Keskusel

maksta

pankrotihaldur

Margo

Normanni

pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 870 eurot, sh käibemaks 145 eurot,

OÜ

Advokaadibüroo

Normann

ja

Partnerid

(registrikood

10596790)

arvelduskontole nr EE442200221013636295.

8. Algatada Kxxxxx Axx (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus.

Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest

vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse

algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie

aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (PankrS § 1933 lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest.

9. Jätta Kxxxxx Axxxkohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja

kohustada Kxxxxx Axxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) ennast täitma usaldusisiku

kohustusi.

10. KxxxxxxAxxx kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet,

Kxxxxx Axx igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. Kxxxxxxxxxx tuleb

eraldada igakuuliselt võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt

saab pöörata sissenõude. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik

(Kxxxxx Axx) teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 1.

novembril).

11. Kohustada Kxxxxx Axxx esitama kohtule perioodilisi (iga kuue kuu tagant)

aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele

väljamaksete tegemise kohta (PankrS § 173 sätestatud kohustused). Esimene

aruanne esitada 15. mail 2024, järgnev 15. novembril 2024, jne. Usaldusisikul tuleb

teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta 1.

novembril) võlausaldajatele väljamakseid.

12. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised

(PankrS § 173):

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui

see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2023 725 eurot) suurust

või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga

ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning

sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude

täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20%

võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud

arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12

nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt

avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta.

TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud

peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse

tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja

majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke

tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja

mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline

ravikindlustushüvitis

ravikindlustuse

seaduse

tähenduses,

välja

arvatud

ajutise

töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise

toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav

represseeritu toetus.

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle

andma.

II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131

pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3; FIMS

§ 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi

seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (PankrS § 173

lg 4; FIMS § 47 lg 4).

13. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus

võlausaldajatele. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

on

õigus

esitada

määruskaebus

Tartu

Maakohtu

kaudu

Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest. PankrS § 164 lg 2 alusel võib

võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja PankrS § 171 lg 4 alusel

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta

pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise vastu esitas PankrS § 162 lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud

vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kxxxxx Axx esitas 14.01.2022. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus kuulutas 16.03.2022. a määrusega välja KxxxxxxAxxxpankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Margo Normanni. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 06.04.2022.

a.

04.11.2022. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja.

Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 17.11.2022. a määrusega.

25.09.2023. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1. lõpetada Kxxxxx Axx (isikukood

xxxxxxxxxxxx

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

tel

xxxxxxx,

e-

postxxxxxxxxxxx@mail.ee

pankrotimenetlus

raugemise

tõttu;

2. pankrotimenetluse

lõpetamisel vabastada Margo Normann pankrotihalduri kohustustest Kxxxxx Axx

pankrotimenetluses; 3. määrata pankrotihalduri Margo Normanni tasuks 870 (sh käibemaks);

4. hüvitada pankrotihalduri tasu riigi vahenditest ning määrata halduri tasu maksmine büroole,

mille kaudu haldur tegutseb, s.o. OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kontole nr

EE442200221013636295; 5. algatada Kxxxxx Axxxkohustustest vabastamise menetlus.

Kxxxxx Axxxon esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks.

Kohus on avaldanud 29.09.2023. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse

raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1200 eurot hiljemalt 20.10.2023. a.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat

tasunud.

ARUANNE

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta

Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgniku arveldusarvete jääk 0,00 €. Pankrotipessa

laekumisi ei ole. Võlgnikul ei ole registervara ega likviidset vallasvara, mida oleks võimalik

arestida ning realiseerida pankrotipesa suurendamiseks.

2. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta

Pankrotiseaduse § 146 lg 1 kohaselt on pankrotivarast tehtavateks väljamakseteks järgmised

maksed:

1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded;

2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis;

21) pärandvara pankrotimenetluses pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud;

3) massikohustused;

4) pankrotimenetluse kulud.

PankrS § 146 lg 1 p-des 1, 2, 21 ja 3 sätestatud väljamakseid ei ole.

PankrS § 146 lg 1 p 4 alusel kuuluvad väljamaksmisele pankrotimenetluse kulud, mille hulka

kuulub § 150 lg 1 p 3 alusel halduri tasu.

PankrS § 65 lõike 1 kohaselt on pankrotihalduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise

eest ja halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

PankrS § 65 lg 113 sätestab, et füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu

toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine.

Pankrotihaldur

on

6.04.2022

esitanud

kohtule

taotluse

halduritasu

määramiseks

toimingutasuna.

PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt

vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja

hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise

riigi vahenditest.

Pankrotihaldur palub riigivahenditest määrata halduri tasu summas 725 €, millele lisandub

käibemaks 145 €, kokku 870 €, arvestades PankrS § 23 lg 4 ja 51 viidatud määruses sätestatud

piirmäära (11*66 + käibemaks 145), mis ei ole vastuolus TsMS § 183 lg 2 regulatsiooniga.

PankrS § 65 lg 1 kolmanda lause alusel palub haldur määrata tasu büroole, mille kaudu ta

tegutseb, s.o OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid.

3. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta

Jaotisi ei ole võimalik Kxxxxx Axx pankrotimenetluses välja maksta pankrotivara puudumise

tõttu.

4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta

Pandiesemeid ei olnud.

5. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta

Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.

6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel

Pankrotivara valitsemisel on haldur juhindunud võlausaldajate I üldkoosoleku otsusest ja

pankrotiseadusest.

7. Tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud

II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded:

Jrk

nr

Võlausaldaja

Nõude

suurus

Jaotis

Saamata jäänud

nõude suurus

1. FHG Invest OÜ (12595955)

34 141,79 € 60,75% 34 141,79 €

2. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti

kaudu (70000349)

5 092,36 €

9,06%

5 092,36 €

3. Themis Õigusbüroo OÜ (12803543)

13 743,74 € 24,45% 13 743,74 €

4. Swedbank AS (10060701)

503,24 €

0,89%

503,24 €

5. Aktiva Finants OÜ (10746479)

797,68 €

1,42%

797,68 €

6. Crand OÜ (12822606)

1 925,51 €

3,43%

1 925,51 €

Kokku:

Kokku:

Kokku: Kokku:

8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide

kohta, mida haldur kavatseb veel esitada

Hagisid pankrotimenetluses ei ole läbi vaadatud; samuti ei ole hagisid, mida haldur kavatseb

veel esitada.

9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused

Kulutusi ei ole.

10. Maksejõuetuse tekkimise põhjused

Kxxxxx Axx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu

asjaolu pankrotiseaduse § 162 lg 3 mõttes.

Võlgnik tegi kergekäeliselt erinevaid tehinguid, mille alusel tekkisid rahalised kohustused ja

võttis mõtlematult laene, mida ta tegelikult ei suutnud teenindada ning see tõi talle kaasa

pankrotiseisu. Pankrotihaldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjustasid ülejõukäivad

võlakohustused ja oskamatus leida lahendust võlgnevuste tasumiseks.

Võlgnik lootis, et ta saab alusetu rikastumise sätete alusel raha tagasi nõuda Txxxx Txxxxxx,

kellele ta oli 27.02.2015 – 28.10.2017 teinud ülekandeid summas 34 341 eurot ettemaksuna

tulevikus omandatava kinnistu eest, uskudes T. Txxxx lubadust, et pärast kogu ettemaksu

laekumist teeb T. Txxxxvajalikud tehingud notari juures ja vormistab kinnistu, mille eest K.

Axx talle makseid tegi, tema nimele. Naiivselt ei sõlminud K. AxxxTxxxxxTxxxxxx ühtegi

kirjalikku dokumenti. Paraku T. Txxxxei pidanud oma lubadusest kinni ja teatas 2017. a

novembris K. Axxxx, et müüs kinnistu hoopiski kolmandale isikule. Oma õiguste

maksmapanekuks ja T. Txxxxxx raha tagasinõudmiseks K. Axx aga kahjuks kohtusse ei

pöördunud seaduses ettenähtud aja jooksul. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg on kolm aastat ja see tähtaeg möödus novembris 2020. a.

11. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

1.07.2022. a jõustus füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS). FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et

enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja

võlgade

ümberkujundamise

avalduste

alusel

algatatud

menetlustele

kohaldatakse

pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis

kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud 16.03.2022. a, s.o enne 2022. a 1. juulit ning

kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust

käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

Pankrotihaldur leiab, et võlgniku suhtes on põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse

algatamine. Pankrotihaldurile ei ole teada kohustustest vabastamise menetluse algatamist

välistavaid asjaolusid. 2022. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 171 lg 1 alusel võib

kohus otsustada võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamise küsimuse. Võlgnik on

kohustustest vabastamise avalduse esitanud 14.01.2022 koos pankrotiavaldusega ning

3.02.2023 on esitanud kinnituse, et on nõus täitma usaldusisiku kohustusi oma kohustustest

vabastamise menetluses ja talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise

välistada ja kohustub täitma PankrS § 173 sätestatud võlgniku kohustusi.

Võlgnik õpib alates 10.02.2023. a xxxxxxxxx Teenindus- ja Maamajanduskoolis

täiskoormusega koolipõhises tasemeõppes kondiitri erialal tasuta õppekohal. Võlgniku

ülalpidamisel on 1 alaealine laps, s. xxxxxxxxx. Lapse tervisliku seisundi tõttu ei ole siiani

olnud võimalik täiskohaga tööd teha. Käesoleva aasta suvel läks ta täiskohaga tööle, kuid

pärast kahte nädalat sai selgeks, et lapse xxxxxxxxxx tuleneva kõrvalabi vajaduse tõttu ei ole

täiskohaga töötamine siiski võimalik. Riiklike toetustena makstakse talle lapsetoetust 80 € ja

puudega lapse sotsiaaltoetust 138,08 €. Igakuiseid üüri- ja kommunaalkulusid 300-400 € kuus

aitavad tal maksta ema ExxxAxxxja elukaaslane MxxxxxKxxxx. Võlgnik usub, et pärast

kondiitri eriala omandamist leiab ta töökoha, kus on võimalik vähemalt 0,5 kohaga käia ja ta

saab koguda raha võlausaldajatele maksete tegemiseks. Praegu on ta alates 6.09.2023

kondiitrina koolipraktikal kohvikus xxxxxx.

2022. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 172 lg 6 kohaselt võib võlgnik olla enda

usaldusisikuks. Pankrotihaldur leiab, et kohus võib kohustada võlgnikku Kxxxxx Axxxtäitma

usaldusisiku kohustusi.

PankrS § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit

esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest

vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS

Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised

vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga PankrS § 158 lg 4 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud.

Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole

kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg

3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Kuna Kxxxxx Axx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel

Margo Normanni pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.2022. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et

enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja

võlgade

ümberkujundamise

avalduste

alusel

algatatud

menetlustele

kohaldatakse

pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis

kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne 2022. a 1. juulit ning kohaldamisele

tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad

redaktsioonid, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

Kxxxxx Axx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks. 03.02.2023. a e-kirjas on võlgnik kinnitanud, et talle ei ole teada

asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s

173 nimetatud kohustusi.

PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse

lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 06.04.2022. a.

PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab

kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib

PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest

vabastamisele vastuväite.

Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmisele.

Kohus, kaalunud Kxxxxx Axx kohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest

vabastamise menetlus algatamata.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. PankrS § 1933 lg 2 sätestab, et

kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise

avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise,

otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel

pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

Kohus rahuldab Kxxxxx Axx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema

suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse

kestel.

PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega

ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu

ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik

võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva

määra.

PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

usaldusisikule üle andma.

II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131

pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3; FIMS §

47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses

ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (PankrS § 173 lg 4; FIMS §

47 lg 4).

PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS

§ 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

PankrS § 172 lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku

määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik

suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi

täidab.

03.02.2023. a e-kirjas kinnitas võlgnik, et ta on valmis täitma usaldusisiku kohustusi võlgniku

kohustustest vabastamise menetluses.

Kohus leiab, et Kxxxxx Axx tuleb nimetada Kxxxxx Axxxkohustusest vabastamise

menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Kxxxxx Axx

nimetamise usaldusisikuks.

PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused.

(2)Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

(3) Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida,

kas võlgnik täidab oma kohustusi.

(4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande.

Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

(5)Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.

Perioodil, mil Kxxxxx Axx täidab ise usaldusisiku kohustusi ja usaldusisikut ei määrata,

kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Sellise kontrolli teostamiseks määrab

kohus Kxxxxx Axxxx kohustuse anda kohtule perioodiliselt teavet oma tegevuse,

sissetulekute ja vara kohta. Kxxxxx Axxx tuleb alates kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest täita PankrS § 173 lg 1–6 sätestatud kohustusi ja pidada sellekohast arvestust.

Kohus kohustab Kxxxxx Axxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid

usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada

15.05.2024, järgnev 15.11.2024, jne. Usaldusisikul lasub kohustus usaldusisiku kontole

laekuvatest summadest teha üks kord aastas, iga aasta 1. novembril, väljamakseid

võlausaldajatele.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Kohus selgitab, et kohus võib

keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud

kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab

käsitada FIMS § 47, varasemalt PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase

täitmisena. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes

kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise

menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.

FIMS § 49 lg 1 sätestab: Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. PankrS § 1933 lg 2 mõttest tulenevalt

kohaldatakse sellisel juhul ka PankrS § 175 lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel

tähtaega kolm aastat.

PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik

on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Pankrotihalduri tasu ja kulud

PankrS § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri

tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja

tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja

pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö

mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks

kulunud aja arvestust.

PankrS § 65 lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu

toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud alampalga määr (2023. aastal 2175 eurot). Toiminguks on kogu

pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta

sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel

ega pea pidama tööaja arvestust.

Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 870 eurot, sh käibemaks. Tasu määrata

büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. Tööaja

arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 11 töötundi hinnaga 66 eurot tund, s.o 22

pooltundi hinnaga 33 eurot pooltund.

Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest summas 870 eurot, sh käibemaks.

PankrS § 65 lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11

alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus

halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused

mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi

vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud

tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses,

mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb

pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66

eurot tunni kohta. Halduri tasu 11 töötunni puhul on: 11 h × 66 eurot ehk kokku 725 eurot,

millele lisandub käibemaks 145 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja

kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Margo

Normanni taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 870 eurot, sh käibemaks 145

eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb,

so OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid.

Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS §

171 lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Alates 2023. aastast on kuutasu alammäär

täistööajaga töötamise korral 725 eurot, kolmekordne alammäär 2175 eurot.

Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning Kxxxxx Axxxx tuleb anda

hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas

870 eurot, sh käibemaks 145 eurot. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le Advokaadibüroo

Normann ja Partnerid.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Ülle Raag