2-19-10103/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-10103

Tsiviilasi

Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu hagi X vastu kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

2528,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu (registrikood

80177333)

Hageja lepinguline esindaja: jurist Margus Saulep

Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostjate lepinguline esindaja: jurist Jelena Metsalu

Kohtuistung 21.09.2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi 94 euro osas õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista Xlt Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu kasuks 94 eurot.

3. Jätta ülejäänud osas hagi rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud X kanda.

5. Rahuldada Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus.

6. Välja mõista Xlt Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu kasuks menetluskulud 2301,8

eurot (käibemaksuta).

7. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2301,8 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusestpellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule hagi X

(edaspidi kostja) vastu kahju hüvitamise 2528,84 euro nõudes.

2. Hagi kohaselt majandab 2002. aastast alates Tallinnas, Sõpruse pst 14 asuvat korterelamut

Sõpruse pst 14 korteriühistu. 28.06.2018 toimus hageja üldkoosolek ning koosolekul valiti

uued hageja juhatuse liikmed. Kuni uue juhatuse valimiseni, oli hageja juhatuse liikmeks X.

Pärast juhatuse liikmete vahetust, tuvastati, et kostja on hageja arvelt tasunud endale

autokompensatsiooni, täitnud kolmandate isikute kohustusi, tasunud hageja arvelt AS-ile

Swedbank leppetrahvi ning teinud erinevaid ülekandeid, mille osas puuduvad

raamatupidamise algdokumendid. Hageja nõue koosnes hagi esitamisel viiest

üksikkomponendist: autokompensatsiooni nõudest 640 eurot, AS-ile Starman kantud raha

nõudest 40 eurot, AS-ile Swedbank tasutud leppetrahvi nõudest 96 eurot, OÜ-le Romgaas

Grupp tasutud nõudest 1452,84 eurot ja AS-ile Elgüks tasutud nõudest 300 eurot. Seega

nõude suurus on hagi esitamisel kokku 2528,84 eurot.

3. Hageja konto väljavõttelt nähtub, et kostjale on perioodil 09.09.2014 kuni 01.06.2015 kantud

kümnel korral 64 eurot. Ülekannete selgitusse on märgitud „autokompensatsioon“ ja „isikliku

auto kasutamise hüvitus“, kuigi hagejal puuduvad otsused, mille alusel oleks kostjal olnud

õigus autokompensatsiooni saada. Kostja on saanud hageja arvelt raha õigusliku aluseta.

Hageja leiab, et kostja peab alusetult saadud summa, s.o 640 (10 x 64) eurot ühistule

tagastama. Tänapäeval lahendatakse ühingu juhtimistasandi küsimused valdavalt

elektroonilisi sidevahendeid kasutades. Mis tingis kostja sõitmise hageja aadressile, kostja ei

selgita. Samuti ole mistahes hüvitise puhul oluline, millisel kinnistul juhatuse liige parasjagu

elab või millist liiklemisvahendit ühistu asukohta jõudmiseks kasutab.

4. Hageja konto väljavõttest nähtub, et 01.08.2014 on tasutud AS-ile Starman 40 eurot. Makse

selgituseks on märgitud „võlgnevus, Palusambla 4“. Kostja on täitnud hageja vahendite

arvelt kohustust, mis ei ole seotud hageja, vaid Aktsiaseltsiga Kragen. Kinnistusraamatu

andmete kohaselt on Palusambla 4 puhul tegemist Tallinnas, Nõmmel asuva kinnistuga ning

antud kinnisasi kuulub Aktsiaseltsile Kragen. Aktsiaseltsi Kragen juhatuse liikmeks on

kostja.

5. Kostja sõlmis hageja esindajana laenulepingu AS-iga Swedbank. Lepingu p 2.3. kohaselt on

laenulimiidi kasutamise sihtotstarbeks küttesüsteemi renoveerimine ja elektrisüsteemi

vahetamine. Lepingu 2.5. järgi on laenu tagastamise lõpptähtpäev 30.10.2023. Lepingu p

12.1 kohaselt on korteriühistu kohustatud kindlustama korterelamu kaasomandi mõttelise osa

panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsis ning esitama kindlustamist tõendavad

dokumendid pangale lepingu jõustumise päeval, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Lepingu p 12.4 kohaselt on korteriühistu kohustatud esitama pangale igakordse

kindlustuspoliisi koopia. Lepingu p 12.5 kohaselt on korteriühistu kohustatud hoidma

kindlustulepingu kehtivana (sh tasuma kindlustusmakse osamaksed tähtaegselt)

eeltähendatud tingimuste kohaselt kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni. Kostja on jätnud

laenulepingust tuleneva kindlustuskaitse kohustuse täitmata, millega on hagejale kaasnenud

leppetrahv. Hageja esitab konto väljavõtte, millest nähtuvalt on hageja arvelt tasutud

04.04.2017 Swedbank AS-ile 96.00 eurot leppetrahvi kindlustuspoliisi esitamata jätmise eest.

Makse selgituses on välja toodud laenulepingu number, s.o 08-224145-JI. Lisaks on kostja

leppetrahvi nõuet menetluses tunnistanud.

6. Elamu küttekatla väidetava hoolduse eest tasus kostja OÜ-le Romgaas Grupp 2015. aastal 600

eurot ja 2018. aastal 852,84 eurot, seega kokku 1452,84 eurot. Ülekandeid tõendavad hageja

pangakonto väljavõtted. 2015. aasta makse selgitusse on märgitud „arve nr. 260. Gaasitööd“.

04.07.2018 makse selgitusse on märgitud „Arve 556,557,558,559 remont, hooldus

katlamajas.“ Hagejal puudub leping OÜ-ga Romgaas Grupp, seega jääb arusaamatuks, millisel

õiguslikul alusel kostja väljamakseid sooritas. Hagejal puuduvad ka mistahes muud

dokumendid, mis kinnitaks, et antud ettevõte on hagejaga lepingulistes suhtes olnud ja/või

ühistule teenuseid osutanud. Hagejal puuduvad katlahooldustöid tõendavad dokumendid - nt

aktid, hoolduspäevikud vms. Hageja edastas OÜ-le Romgaas Grupp kirja, paludes edastada

ettevõtte poolt hagejale esitatud arved. Kirjale vastatud ei ole. Samuti ei ole OÜ Romgaas

Grupp arveid edastanud kostja. Seega saab eeldada, et ettevõttel ega kostjal vastavaid arveid,

millele on väljamaksete tegemisel viidatud, ei ole. Lisaks peame vajalikuks märkida, et hageja

tellis 2018. aastal oktoobris gaasikatelde hoolduse ja kontrolliga tegelevalt ettevõttelt Maioret

OÜ katla ülevaatuse. 10.10.2018 gaasipaigaldise defekteerimise aktist nähtuvalt on

gaasikatla põlemiskambri tihend katki, süüte elektrood on kahjustatud, põlemiskamber ja

sifoon on ummistunud, gaasilekke detektor on aegunud, kütteringluse mudakoguja on

ummistunud, boileri laadimispumbal on ebapiisav võimsus. Seega kinnitavad spetsialisti

märkused, et gaasikatla hooldustöid toimunud ei ole.

7. Kostja kandis 30.06.2018 AS-ile Elgüks 300.00 eurot prügiveoteenuse eest. Makse selgituseks

on märgitud: „Arve nr 20171225, 30.12.2017.a, 20180330, 30.03.2018, transpordi teenus,

ehitusprahi, vana mööbli, rehvid äravedu.“ Puuduvad makse selgituses märgitud arved ja ka

hageja otsused sellest, et prügi äraveoteenust tellitakse AS-ilt Elgüks. Samuti on oluline

märkida, et vanad mööbliesemed, ehituspraht jm esemed vedelesid kinnistul veel 2018. aasta

novembris. Hageja esitab eelneva kinnituseks fotofaili. Faili metaandmetest nähtuvalt on foto

tehtud 03.11.2018. Hageja esitab Sõpruse pst 14 korteriomanike ja juhatuse liikme (Y) arutelu

koristustööde korralduses. Osapoolte kommunikatsioonist ilmnevalt korraldati suurmahulisi

koristustöid 2018. aasta novembris. Koristustöödega kaasnes vajadus tellida prügi

äraveoteenus. Vastavat teenust osutas hagejale VR Vedu OÜ. Väite tõendamiseks esitab

hageja teenuse osutaja arve. Seega on prügi äraveoteenust osutanud hoopis VR Vedu OÜ,

mitte ettevõtte, kellele kostja ülekande tegi.

8. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole raamatupidamise dokumentide saamiseks, sh

küsides OÜ Romgaas Grupp ja AS Elgüks arveid. Hageja alustas dokumentide nõudmist juba

2018. aasta juulis. Vaatamata korduvatele nõuetele, raamatupidamisdokumente ei esitatud.

21.01.2019 edastas hageja kostjale e-kirja. Kirjas osundas hageja kahjunõudele ja palus kahju

hüvitada hiljemalt 15.02.2019. Kostja hageja kirjale ei vastanud. Kahjude hüvitamise osas on

kostja andnud tagasisidet suuliselt 28.08.2018 toimunud koosolekul ja 2018. aasta oktoobris

toimunud telefonivestluse käigus. Mõlemal korral lubas kostja kahjud hüvitada. Vaatamata

antud lubadustele, on käesoleva ajani hageja nõue täitmata.

9. Kostja on juhatuse liikme ülesandeid täites kasutanud hageja rahalisi vahendeid hoolimatult

(hoolsuskohustuste rikkumine) ja eelistanud isiklikke huve hageja huvidele

(lojaalsuskohustuse rikkumine). Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta

peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides.

Kostjal kui hageja juhatuse liikmel oli kohustus hoolitseda selle eest, et ühingu

majandustegevust viidaks läbi läbipaistvalt. Kostja oli raamatupidamise eest vastutav isik.

Juhatuse liikmel on kohustus kontrollida ja hea seista selle eest, et ühingu raamatupidamist

peetaks nõuetele vastavalt, et iga väljamakse aluseks olevad alusdokumendid oleksid olemas

ja et iga väljamakse tehtaks üksnes juhul, kui selleks on kehtiv õiguslik alus. Juhatuse liige

peab tagama, et kõikide kulude tegemine oleks dokumenteeritud, et kõikide väljamaksete

tegemise aluseks olevad asjaolud oleksid selgesti fikseeritud ja kõikide tööde tegemine oleks

selgelt tuvastatud. See on oluline väga mitmel põhjusel, mh ühelt poolt selleks, et saaks

esitada nõudeid võimaliku tööde lepingutingimustele mittevastavuse korral, teisalt aga

selleks, et oleks üleüldse võimalik kontrollida tööde tegemist ja millises mahus töid tehti.

Kuna kostja ei ole hagejale raamatupidamisdokumente pikema perioodi jooksul esitanud, on

põhjust eeldada, et kostjal vastavad dokumendid puuduvad ning hageja vahendite arvelt on

sooritatud alusetuid väljamakseid.

KOSTJA VASTUS

10. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.

11. Kostja vastuse kohaselt 19.12.2013, umbes 14.00, teatati kostjale, et aadressil Tallinn,

Sõpruse pst 14, asuva maja juures on tunda gaasilõhna. Kostja saabus sündmuskohale ja

teavitas sellest EG Võrguteenused ja Pääseametit. Kohale saabus EG Võrguteenused esindaja,

kes tegi kindlaks, et gaas lekib maagaasi kraanist. EG Võrguteenused esindaja sulges

maagaasi kraani ja koostas akti gaasi sulgemisest. Vajalik oli maagaasi kraani kiire vahetus,

et varustada maja gaasiga. Kostja otsis ettevõtteid, kes töö teostaks, kuid orienteeruv hind oli

kuni 3500 eurot ning ettevõtted, kes olid nõus töid teostama, oleksid saanud tulla alles

järgmisel nädalal. 19.12.2013 oli Romgaas Grupp OÜ ainuke, kes oli valmis viivitamatult

alustama maagaasi kraani vahetust. Romgaas Grupp OÜ tingimuseks oli, et mullatööd (torude

lahti kaevamine ja hilisem kinni katmine) teostab keegi teine. Kostja võttis talle kuuluvalt

ehitusfirmalt AS Kragen mullatöödeks vajaliku tehnika ja teostas ise mullatööd, mis olid

vajalikud maagaasi kraani vahetuseks. AS Kragen unustas esitada hagejale arve teostatud

mullatööde kohta ja sellepärast maksis 19.12.2013 maagaasi kraani vahetus hagejale ainult

600 eurot. Maagaasi kraani vahetuse protsess on kajastatud fotodokumentides. Failide

metaandmetest on näha, et fotod on tehtud 19.12.2013.

12. 2017. aasta oktoobrist kuni detsembrini toimus hageja küttekatla hooldus, mille käigus

puhastati filtreid ja vahetati elektroodid (arve nr 556). 2018. aasta jaanuarist kuni maini

toimus hageja gaasikatla hooldus, mille käigus puhastati filtrid ja vahetati andurid (arve nr

557). 11.11.2016 oli gaasikatla plaaniline hooldus (arve nr 558). 09.10.2013 hageja liige,

korteri nr 9 omanik Q teatas, et tema korteris on gaasilõhn. Q ise leidis firma Romgaas Grupp

OÜ, kes tegi kindlaks, et lekib püstiku kraan ning see vajab vahetust. Romgaas Grupp OÜ

teostas püstiku kraani vahetuse (arve nr 559). Kostja ei ole nõus hageja järeldustega, et

hageja gaasikatelt ei ole hooldatud. Katel paigaldati 12 aastat tagasi ja seda peab regulaarselt

hooldama. Maioret OÜ poolt koostatud aktis ei ole esile toodud, et gaasikatelt ei ole varem

hooldatud.

13. Hageja majandustegevuses kujunes praktika lugeda juhatuse töö vabatahtlikuks ja mitte

maksta juhatuse liikmetele nende töö eest tasu. Hageja majas olev korter (nr. 6) kuulub AS-ile

Kragen, kelle juhatuse liige kostja on. Kostja oli hageja juhatuse liige, hageja asukoht ei ole

kostja elukoht ning kostja kasutas hageja juhatuse liikme kohustuste täitmiseks enda isiklikku

autot. 2006. aastal võeti vastu otsus, millega otsustati maksta juhatuse liikmetele

kompensatsiooni isikliku auto kasutamise eest. Seda otsust ei ole tänase seisuga muudetud.

2006. aastal maksti kompensatsiooni 17 000 krooni, 2007. aastal 18 000 krooni ja 2013.

aastal 1152 eurot. Hageja majandustegevuses kujunenud praktika on kajastatud

majandusaasta aruannetes. Kostja on enda tegevuses tegutsenud kujunenud praktikast, mis on

kehtestatud 2006. aastast.

14. 01.08.2014 kandis kostja hageja pangakontolt ekslikult 40 eurot AS-le Starman Palusambla 4

kohustuste täitmise eest, kuid kostja märkas seda samal päeval ning AS Kragen tagastas

hagejale 40 eurot makseselgitusega „Vale ülekanne tagastus, Starman“.

15. Ajavahemikul 22.09.2006 kuni 25.10.2018 oli hageja juhatuse liige ka C. Kostja ei eita, et

04.04.2017 tasuti hageja pangakontolt Swedbank AS-ile 96 eurot leppetrahvi

kindlustuspoliisi esitamata jätmise eest. Vastav olukord juhtus ajal, mil arutati

kindlustusfirmade parimaid pakkumisi ning selle tõttu lasti mööda kohustusliku

kindlustuspoliisi esitamise tähtaeg. Kostja leiab, et kõigil endistel juhatuse liikmetel lasub

kohustus hüvitada solidaarselt kahju ja nõue leppetrahvi kompenseerimiseks tuleb esitada

kostjale ja Cle.

16. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kuivõrd 03.11.2018 oli hageja territooriumil

suuremõõtmeline prügi, siis varem sellise prügi koristamist ei ole hageja territooriumil

toimunud. Samuti ei nõustu kostja hageja väitega, et Elgüks AS ei saanud hagejale

suuremõõtmelise prügi äraveo teenust osutada põhjusel, et hagejal oli sõlmitud leping VR

Vedu OÜ-ga. Hageja juhatuse poolt vastu võetud otsusest on näha, et AS Elgüks osutas

pidevalt hagejale sise- ja väliskoristuse teenuseid. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet jälgib

tähelepanelikult hageja territooriumil korda ja prügi sorteerimist ning on teinud hagejale mitu

korda ettekirjutusi ja hoiatusi. Kostja, olles hageja juhatuse liige, ei näinud võimalust

ladustada ja koguda prügi ning andis AS-ile Elgüks korralduse koristada prügi konteineri

kõrval ja trepikodades. Arve nr 20171225, 30.12.2017, esitati AS Elgüks poolt tasumiseks

21.09.2017 ning see on esitatud hageja katusel teostatud remondi osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

Õigeksvõtt

17. Kostja on 21.09.2023 kohtuistungil (II köide, tlk 13) märkinud, et kostja võtab leppetrahvi

nõude osas esitatud nõude õigeks ning on nõus leppetrahvi hüvitama.

18. Kuivõrd kostja võttis 21.09.2023 kohtistungilt hagi leppetrahvi 94 euro osas õigeks, teeb

kohus 94 euro osas õigeksvõtul põhineva otsuse.

19. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hageja loobumine 40 euro nõudest

20. Selguse huvides märgib kohus, et 02.03.2022 määrusega võttis kohus vastu hageja

14.05.2021 osalise hagist loobumise. Kohus lõpetas menetluse hageja nõude osas, millega ta

palub kostjalt välja mõista kostja poolt AS-ile Starman tasutud 40 eurot. Kohus jätkas

menetlust hageja poolt kostja vastu esitatud 2488,84 euro nõudes (I köide, tlk 181).

21. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus seisukoha osas, millega hageja nõuab kostjalt

autokompensatsiooni 640 eurot, AS-ile Elgüks tasutud 300 eurot ja Romgaas Grupp OÜ

tasutud 1452,84 eurot hüvitamist.

Kohalduv õigus

22. Tsiviilasja õigeks lahendamiseks tuleb määratleda kohalduv õigus.

23. Hageja on tasunud kostjale autokompensatsiooni perioodil 09.09.2014 kuni 01.06.2015.

Hageja on tasunud AS-ile Elgüks 300 eurot 30.06.2018. Hageja on tasunud 14.01.2015

Romgaas Grupp OÜ-le 600 eurot ja 04.07.2018 852,84 eurot. Seega on hagi aluseks olevad

sündmused toimunud perioodil 2014-2018.

24. Kuni 31.12.2017 reguleerisid korteriomanike kohustusi ning suhteid teiste korteriomanike ja

korteriühistuga korteriomandi seadus (KOS) ja korteriühistu seadus (KÜS). Alates

01.01.2018 hakkas kehtima uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Kuivõrd hagi

aluseks olevad sündmused toimusid perioodil 2014-2018, kohaldab kohus, sõltuvalt ülekande

tegemise hetkest, käesoleva tsiviilasja lahendamisel kuni 2017. aastani kehtinud KOS-i ja

KÜS-i ning alates 2018. kehtivat KrtS-i.

25. Riigikohus on tsiviilasjas 2-17-3478 selgitanud (p 12), et juhatuse liikme vastu kahju

hüvitamise nõude esitamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 ja mittetulundusühingute

seaduse (MTÜS) § 32 lg 2 kohase nõude eeldused järgmised:



juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35);



ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);



rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);



juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme

tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause).

Kolleegium selgitas, et tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et mittetulundusühing peab nõude

maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja nende rikkumiste

tulemusena on mittetulundusühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda

võimalus tõendada, et ta on tegutsenud mittetulundusühingu juhatuse liikmelt tavaliselt

oodatava hoolsusega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12; otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-133-15, p 12).

Kostjale tasutud autokompensatsioon 640 eurot

26. Kohus leiab, et hageja poolt kostja vastu esitatud autokompensatsiooni hüvitamise nõue 640

euro ulatuses tuleb jätta rahuldamata.

27. Tsiviilasja materjalidest nähtub ning pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja hageja

juhatuse liikmena tasus endale hüvitist pealkirjadega „autokompensatsioon“ ja „isikliku auto

kasutamise hüvitis“ (köide I, tlk 12). Kokku tasus kostja endale autokompensatsiooni 64 eurot

kuus, perioodil 09.09.2014 kuni 01.06.2015, s.o kokku 640 eurot (64 x 10 kuud). Hageja

leiab, et kostja on tasunud endale autokompensatsiooni 640 eurot õigusliku aluseta. Kostja

leiab, et tal oli selleks õiguslik alus.

28. Kostja tugineb sellele, et 17.07.2006 otsustas hageja juhatus määrata korteriühistu Koskla-

Meleka juhatuse liikmetele autokompensatsiooni 1000 krooni kuus (II köide, tlk 2). Kostja on

esitanud pangakonto väljavõtte, millega ta soovib tõendada, et enne vastavat otsust, 2004.

aastal, on auto kompensatsiooni juhatuse liikmetele makstud (II köide, tlk 3-6). Lisaks

tugineb kostja sellele, et 28.06.2007 üldkoosoleku protokollis (I köide, tlk 177) on märgitud

järgmine: „uue majanduskava tutvustamine ja kinnitamine /…/ Punkt 1 Autokompensatsioon

on juhatuse liikme kohta 1000 krooni /…/ Otsustati: kinnitada 2007/2008.a majanduskava

koos muudatusega“. Lisaks tugineb kostja 28.06.2007 üldkoosoleku protokolli juurde lisatud

dokumendile nimega „2006/2007. majandusaasta maksete suuruse ettepanek“ (I köide, tlk

179), millest nähtub, et juhatuse tasu on 1000 krooni kuus. Lisaks on kostja 21.09.2023

kohtuistungil selgitanud, et: „pärast 2007-2015 ei ole ühtegi majanduskava vastu võetud.

Kehtib viimane majanduskava selle ajani, kui on vastu võetud uus majanduskava. /…/ Esmalt

võttis juhatus otsuse 1000 krooni autokompensatsiooni maksmise osas, hiljem kinnitas selle

üldkoosolek“ (II köide, tlk 13 ja 13 pöördel).

29. Hageja on esitanud 20.06.2006 üldkoosoleku protokolli (I köide, tlk 185-186), millest nähtub

järgnev: „D: majanduskava soovitakse viia sisse järgmised muudatused: 1. lisatakse

haldusteenus, kuutasuga 1400 krooni. See on vajalik seetõttu, et mõlemad juhatuse liikmed

soovivad oma töö eest tasu saada /…/ Otsustati: kinnitada 2006/2007 majanduskava koos

eelpool kirjeldatud parandustega.“ Hageja on kohtuistungil selgitanud, et: „alates 01.09.2014

tohib kompensatsiooni maksta üksnes sõidukipäeviku olemasolul. Hr X pole sõidupäevikut

esitanud /…/ asjaolu, et majanduskava koosseisus on juhatuse tasu näidatud ja kava

kinnitatud, et tekita juhatuse liikmetele õigust tasu saada. Peab olema juures ka otsus.

Eraldiseisev otsus, millega on juhatuse liikmetele tasu või kompensatsioon määratud. Kui

seda otsust ei ole, siis majanduskava ei ole rakendamisvõimeline. /…/ 2006 üldkoosoleku

protokoll (tlk 185-186). Sellest dokumendist ei tule ka kostjale alust autokompensatsiooni

saada. /…/ Tol hetkel oli kaks juhatuse liiget, D ja C. Saab järeldada seda, et juhatuse liikme

tasu, mille tasumist otsustati, määrati kahele isikule ehk Dle ja Cle. X osas midagi ei

otsustatud. Kuutasu 1400 krooni jagatud kahega, on mõlemale isikule 700 krooni, ca 44 eurot.

Siit ei tule ka 65 eurot kuidagi välja.“ (II köide, tlk 13 pöördel-14).

30. Vastavalt KOS § 15 lg-le 3 võivad korteriomanikud kokkuleppeid arvestades häälteenamuse

alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. KOS § 15 lg 6 p 5

kohaselt käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena majanduskava

koostamist. KOS § 17 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe

kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul.

31. KÜS § 15 lg 1 kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu

liikmetele üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis

sisaldab 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja

kulusid, 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel, 3)

andmeid korteriühistu tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.

KÜS § 151 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu

vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse

osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja

ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna

eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

32. Kohus leiab, et kostjal oli autokompensatsiooni õigus saada 28.06.2007 üldkoosolekul vastu

võetud otsuse alusel, millega kinnitati 2007/2008 majanduskava (I köide, tlk 177).

33. Kohus leiab, et kostjale tasutud autokompensatsioon on majandamiskulu KÜS § 151 lg 1

tähenduses, mis kajastatakse majandustegevuse aastakavas. Hageja poolt esitatud 20.06.2006

(I köide, tlk 185) üldkoosolekul on kinnitatud 2006/2007 majanduskava koos protokollis

kirjeldatud parandusega. 28.06.2007 üldkoosolekul, mis toimus pärast 20.06.2006

üldkoosolekut (I köide, tlk 177), võeti vastu 2007/2008 majanduskava koos muudatusega.

Viimati nimetatud üldkoosoleku protokollist nähtub mh see, et majanduskavasse viidi sisse

autokompensatsiooni punkt. 20.06.2006 üldkoosolekul vastu võetud majanduskava kostja

suhtes ei kehti, kuivõrd 28.06.2007 üldkoosolekul kinnitati uus majanduskava, koos

täiendustega ja autokompensatsiooni maksmise punktiga. 28.06.2007 üldkoosoleku

protokollist nähtub ka see, et kostja valiti nimetatud üldkoosolekul juhatuse liikmeks. Kostja

suhtes hakkas kehtima 2007/2008 majanduskava, mis 28.06.2007 üldkoosolekul vastu võeti.

20.06.2006 üldkoosolekul ei oleks saanud kostja kui juhatuse liikme suhtes otsuseid

langetada, kuivõrd kostja ei olnud sellel hetkel juhatuse liige. Otsused tehti juhatuse liikmete

D ja C suhtes, nagu viitab hageja. Kohus leiab, et kuigi KÜS § 15 lg 1 kohaselt tuli

majanduskava koostada ja esitada korteriühistule kinnitamiseks igal aastal, kehtis

majanduskava 2007. aastast kuni järgmise majanduskava vastuvõtmiseni või majanduskavas

märgitud majandamiskulude kohta eraldiseisva üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseni. Hageja

ei ole vaidlustanud kostja kohtuistungil esitatud väidet, et pärast 2007. aastat, s.o perioodil

2007-2015, ei võetud vastu ühtegi uut majanduskava.

34. Käesoleval juhul on autokompensatsiooni maksmine otsustatud majanduskava kehtestamise

teel, mitte eraldiseisva korteriühistu üldkoosoleku otsusega. Hageja leiab, et majanduskavaga

ei ole võimalik autokompensatsiooni maksmist otsustada ning selleks peab olema täiendavalt

eraldiseisev üldkoosoleku otsus. Kohus sellega ei nõustu. Kohus viitab, et KÜS § 15 lg 1

kohaselt esitatakse majandustegevuse aastakava üldkoosolekule kinnitamiseks. Korteriühistu

liikmed otsustavad korteriühistu üldkoosolekul häälteenamusega küsimusi, millele nad

soovivad anda õigusliku tähenduse ning millega nad soovivad olla seotud. Üldkoosolekul

majandustegevuse aastakava kinnitamisega väljendavad korteriühistu liikmed tahet lähtuda

korteriühistu majandustegevuses majanduskavas kokkulepitud kuludest ja nende määradest.

Korteriühistul on õigus majandamiskulusid nõuda mh majandamiskava alusel, sarnaselt on

majanduskavas sätestatud nõudeõigus juhatuse liikmel talle lubatud kompensatsiooni osas.

Õiguslikus mõttes ei ole kohtu hinnangul vahet, kas korteriühistu liikmed, tutvudes

majanduskavas sätestatuga, võtavad vastu otsuse majanduskava kui eraldiseisva dokumendi

kehtestamise kohta või märgitakse sisuliselt majanduskavas märgitu üldkoosoleku

protokollis. Mõlemal juhul on korteriühistu liikmed enda tahet väljendanud ning otsus

korteriühistu liikmete poolt tehtud. Lisaks leiab kohus, et korteriühistu liikmetele on oli

28.06.2007 majanduskava kehtestades arusaadav, et määratakse juhatuse liikme

autokompensatsioon. Seda on väljendatud eraldi üldkoosoleku protokollis ning see ei tulene

üksnes majanduskavast. Üldkoosoleku liikmetele oli arusaadav, mille poolt nad hääletavad

ning et hääletamisega nad kinnitavad autokompensatsiooni määramise juhatuse liikmele.

35. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-133-15 (p 15)

selgitanud, et korteriühistu üldkoosoleku pädevuses olevate majandamiskulude tegemise saab

mh heaks kiita üldkoosoleku otsusega majandustegevuse aastakava vastuvõtmisel. Sama

seisukohta on Riigikohus väljendanud tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14 (p 18). Kohtu hinnangul ei

ole käesoleval juhul kohaldatav hageja viidatud Riigikohtu lahend 2-17-3478 (p 13.3),

kuivõrd nimetatud lahendis selgitatakse seda, et juhatuse liige ei saa tasu üksnes põhjusel, et

ta valitakse üldkoosoleku otsusega juhatuse liikmeks. Juhatuse liikme tasu tuleb eraldiseisvalt

üldkoosolekul otsustada. Kohus märgib, et käesoleval juhul oleks saanud

autokompensatsiooni määrata ka eraldiseisva üldkoosoleku otsusega, sarnaselt juhatuse

liikme tasule, kuid eeltoodu ei tähenda, et kompensatsiooni määramine ei kehti, kui see

otsustatakse majanduskava kinnitamisega üldkoosoleku otsusega.

36. Hageja on märkinud, et autokompensatsiooni saab määrata ainult isikuliselt ja selle osas on ta

viidanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-14-23084. Kohus märgib, et

seadusest ei tulene sõnaselget nõuet määrata juhatuse liikme tasusid ja muid hüvitisi (nt

autokompensatsiooni) nimeliselt, samuti puudub selles osas selge väljakujunenud

kohtupraktika. Kohus nõustub, et juhatuse liikmetele tasude ja hüvitiste määramise üle saab

otsustada üldkoosolek, samuti et hüvitise suurus ja maksmise kord peab olema selgelt

määratletud, kuid kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul mõistlik põhjendus, miks on

vajalik määrata tasusid ja hüvitisi nimeliselt. Kohus ei näe takistust selles, kui üldkoosolek

otsustab, et juhatuse liikmeid on konkreetne arv, otsuse võtmise hetkest määratakse tasu iga

juhatuse liikme kohta ja kindel summa ning otsustatakse väljamakse tehakse kindlal ajal.

Juhatuse liikmete tasude kohta selge, kuid mittenimelise otsuse vastu võtmine hoiab kokku

ressurssi ning välistab selle, et üldkoosolek peab igal korral, uue juhatuse valimisega,

otsustama tasude suuruse ja maksmise korra üle. Muuhulgas välistab see segaduse selles osas,

kas varasemalt tasude otsustamine kehtib ka järgmiste suhtes või mitte. Üldisema punkti

kehtestamise korral sellist ebaselgust ei tekitata ning tasude määramise otsus on kehtiv kuni

sellekohase otsuse muutmiseni. Seega ei nõustu kohus käesoleval juhul, et juhatuse liikme

tasu või muu hüvitise peaks kehtestama nimeliselt.

37. Hageja esitas kohtuistungil väite, et autokompensatsiooni hüvitamist saab nõuda üksnes

juhul, kui esitatakse sõidupäevik. Kohus leiab, et sõidupäeviku olemasolu ega puudumine ei

välista juhatuse liikmele tasu või hüvitise maksmise juhul, kui selline otsus on vastu võetud.

Sõidupäeviku pidamine on oluline eeskätt erisoodustuse mõttes ja maksuõiguslikus

tähenduses.

38. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kostjale makstud autokompensatsiooni sai otsustada

majandustegevuse aastakavaga, mille kinnitas korteriühistu üldkoosolek.

OÜ-le Romgaas Grupp tasutud 1452,84 eurot

39. Kohus leiab, et OÜ-le Romgaas Grupp tasutud 1452,84 euro hüvitamise nõue tuleb jätta

rahuldamata.

40. KOS § 1 lg 2 kohaselt kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning

ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi

reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad

korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei

ole ette nähtud teisiti. Vastavalt KOS § 15 lg-le 3 võivad korteriomanikud kokkuleppeid

arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise

piiresse. KOS § 15 lg 6 p 2 kohaselt käsitatakse korteriomanike huvidele vastava

valitsemisena korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist. KOS § 17 lg 1 kohaselt

käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused

võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul.

41. KÜS § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes

korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid (MTÜS). Vastavalt MTÜS § 27

lg-le 1 on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute

tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 27 lg 3 kohaselt juhatuse liikmed on

mittetulundusühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud mittetulundusühingute suhtes

järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku või juhatuse kehtestatud piiranguid.

Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute kohta.

42. MTÜS § 32 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt

oodatava hoolsusega. MTÜS § 32 lg 1 järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste

rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise

eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi

täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast

tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ja olema

juriidilisele isikule lojaalsed.

43. MTÜS § 32 lg 1 esimese lause kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega

tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest

solidaarselt.

44. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 2 on varaline kahju

eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene

varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

45. Esmalt võtab kohus seisukoha OÜ-le Romgaas Grupp tasutud 600 euro osas.

46. Tsiviilasja materjalidest nähtub ning pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja hageja

juhatuse liikmena tasus 14.01.2015 OÜ-le Romgaas Grupp 600 eurot selgitusega „arve nr.

260 gaasitööd“ (I köide, tlk 22). Kostja on selgitanud, et arve tasuti põhjusel, et 19.12.2013

lekkis maagaasi kraan ning see vajas kohest sekkumist. Hageja leiab, et hagejal puudub leping

OÜ-ga Romgaas Grupp ning pole aru saada, millisel õiguslikul alusel kostja väljamakseid

sooritas.

47. Kohus leiab, et OÜ-lt Romgaas Grupp teenuse tellimiseks ja talle tasu maksmiseks oli vaja

üldkoosoleku otsust vastavalt KOS § 15 lg-le 3, § 15 lg 6 p-le 2 ja § 17 lg-le 1. Kostja ei ole

tõendanud, et ta tellis ja maksis tasu OÜ-le Romgaas Grupp üldkoosoleku otsuse alusel.

Samuti ei nähu tsiviilasja materjalidest, et teenuse saamise ja tasu maksmise aluseks oli mõni

muu kokkulepe. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-133-15 (p 13 jj) selgitanud, et tööde

tellimine ja nende eest tasumine ilma üldkoosoleku otsuseta tähendab üldjuhul juhatuse

liikme hoolsuskohustuse rikkumist. Kuna korteriühistu eesmärgiks on KÜS § 2 lg 1 järgi mh

korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade majandamine

ühiselt, on õige kohtute käsitlus, mille järgi on juhatusel õigus teha ilma üldkoosoleku

otsuseta üksnes selliseid kulutusi, mis on TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalikud kaasomandi eseme

säilitamiseks. TsÜS § 63 p 1 kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega

säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest.

48. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et 19.12.2013 tehtud gaasitööd olid

vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks TsÜS § 63 lg 1 mõttes. Samuti ei ole tõendatud, et

19.12.2013 tööd olid kiireloomulised, kuivõrd EG Võrguteenused koostatud aktist (I köide,

tlk 89) nähtub, et gaasitorustiku vigastamise tagajärjeks on see, et sifooni on vett kallatud,

kuid tarbimine ei ole häiritud. Sellest võib järeldada küll kütteseadeldise hooldamise

vajaduse, kuid mitte selle kiireloomulisuse. Kohus leiab, et juhul, kui jaatada iga TsÜS § 63

mõttes kaasomandi parendamiseks tehtud töö vajalikkust, muutuks seaduses ettenähtud nõue

otsustada kaasomandi eseme korrashoidmiseks tehtud tööde vajalikkust üldkoosoleku

otsusega, sisutühjaks. Kostja on hagi vastuses selgitanud, et ta on teavitanud Päästeametit

ning maagaasi kraan oli vaja kiiresti vahetada, kuid selle kohta ei ole tõendeid esitatud.

Kohus leiab, et EG Võrguteenused aktist nähtub üksnes vajadus tööde teostamiseks, kuivõrd

akti kohaselt on torustiku lõplik parandamine jäänud hageja hoolde. Seega leiab kohus, et

kostja, hageja endise juhatuse liikmena, ei ole OÜ-lt Romgaas 19.12.2013 teenuse tellimisel

ja tasu maksmisel käitunud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

49. Samas on Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-133-15 (p 13 ja jj) selgitanud, et juhatuse liikme

kohustuse rikkumine on vaid üks MTÜS § 32 lg-st 2 tuleneva kahju hüvitamise nõude

eelduseid. Ühistu kahju hüvitamise nõude rahuldatavust, tuleb tuvastada ka ülejäänud

eelduste täidetus, sh teha kindlaks, kas ühistul tekkis selle rikkumise tagajärjel kahju. VÕS §

127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda,

milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla

kannatanu rikastumise allikaks. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele

järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes

eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – ühistu peab olema sattunud juhatuse

liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta

oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud.

Kolleegiumi arvates on kohtud kahju tekkimise tuvastamisel jätnud siiski põhjendamatult

arvesse võtmata vastusoorituse (saadud elektritööde) väärtuse ja eksinud seetõttu tuvastatud

asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel. Kolleegiumi arvates on korteriühistu juhatuse

liikme vastutusele kohaldatav äriühingu juhatuse liikme vastutuse kohta varasemas

Riigikohtu praktikas kujundatud seisukoht, mille järgi tuleb juhatuse liikme poolt tehtud

tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel eelkõige hinnata tehinguga

saadud vastusoorituse väärtust. Just vastusoorituse väärtuse kaudu on võimalik hinnata, mis

oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas juhatuse liige on ühistule tehinguga kahju

tekitanud või mitte. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-110-13 (p 16) selgitanud, et varaline

diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – äriühing

peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda

võrreldes selle olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud.

Riigikohtu hinnangul on ekslik olukord, kus on peetud korteriühistu kahjuks mingit summat

üksnes seetõttu, et kostja tasus selle kolmandale isikule hageja vahendite arvel. Olukorras,

kus tööd tehti turuhinna eest, ei saanud hagejal ehitustööde tõttu eeldatavasti tekkida varalist

kahju. Kahjuna saaks käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hagejale tehtud

vastusoorituse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Kahju saaks võrduda tööde

teostajale tasutud summaga üksnes juhul, kui tööde teostamiseks puudunuks vähimgi vajadus.

Teiste sõnadega – kui hinnata hagejale tekkinud kahju diferentsihüpoteesi järgi, tuleks

järeldada, et kui kostja ei oleks oma kohustust rikkunud (ehk jätnud töö tellimata), oleks küll

hagejal raha alles jäänud, kuid ta ei oleks saanud ka vajalikke töid.

Kahjunõude arvutamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, muuhulgas tuleb hüvitise

väljamõistmisel arvestada VÕS § 127 lg-ga 5, mille järgi tuleb hüvitisest arvata maha kasu,

mille kahju tekitamine kaasa tõi. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis

võiks viia hageja põhjendamatu rikastumiseni. Põhimõtet, et kahju hüvitamine ei tohi olla

kannatanu rikastumise allikaks ning et kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud

poole karistamine, on tsiviilkolleegium varem mitmelt korral rõhutanud. Kasu mahaarvamisel

tuleb teisest küljest arvestada, et kahju tekitamisega põhjuslikus seoses oleva kasu

mahaarvamine ei tohi VÕS § 127 lg 5 kohaselt olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 1). See tähendab, et kohtul tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel kaaluda, kas

kannatanu suhtes on õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt

võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida. Neile kahju hüvitamise aspektidele ei

ole kohtud vaidlust lahendades tähelepanu pööranud.

50. Kohus leiab, et kuigi kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust ning tasus 19.12.2013

sündmuste osas Romgaas Grupp OÜ-le 600 eurot, ei ole hagejale kahju tekkinud. Kostja tasus

hageja juhatuse liikmena Romgaas Grupp OÜ-le 600 eurot, kuid kahju suuruse

kindlaksmääramisel tuleb arvestada vastusoorituse väärtust. Kohus ei nõustu hagejaga, et

tõendatud ei ole 19.12.2013 tööde tegemine ja 600 euro põhjendatud tasumine. Kostja on

selgitanud, et EG Võrguteenused esindaja tegi 19.12.2013 kindlaks, et maagaasi kraanist

lekib gaas. EG Võrguteenused esindaja sulges maagaasi kraani ja koostas akti kraani

sulgemisest. Kostja on esitanud nimetatud väite tõendamiseks EG Võrguteenused poolt

väljastatud akti (I köide, tlk 89). Aktist nähtub, et akt on väljastatud 19.12.2013, samuti

andmed gaasitorustiku kohta, gaasitorustikule tekitatud vigastuse kirjeldus ning

gaasitorustiku vigastamise tagajärjed. Akti kohaselt on jäetud torustiku vigastuse lõplik

parandamine ning vigastuste parandamise kulu korteriühistu Sõpruse pst 14 kanda. Akt on

allkirjastatud EG Võrguteenused esindaja poolt. Kohus leiab, et eeltoodud aktiga on

tõendatud, et gaasiseadeldist on 19.12.2013 üle vaadatud ning tuvastatud sellele esinev rike.

51. Kostja poolt esitatud Romgaas Grupp OÜ arvest nr 260 nähtub, et arve on väljastatud

19.12.2013 gaasitööde kohta (I köide, tlk 82). Arves on kirjeldatud, kuidas maksumus

kujuneb ning 600 euro suurune tasu moodustub gaasitööde eest, s.o tehti sifooni toru vahetus

keevitusega, lisanduvad materjalid, abimaterjalid ja väljakutse. Kohus viitab, et arve kohaselt

hõlmavad gaasitööd sifooni toru vahetust ning sifooniga seotud tööde vajadus tuvastati ka EG

Võrguteenused aktis. Lisaks on kostja esitanud pildid 19.12.2013 teostatud tööde kohta (I

köide, tlk 85-88). Piltide metaandmetest nähtub, et pildid on tehtud 19.12.2013 ning piltidelt

nähtub, et töömehed teostavad töid. Hageja ei ole vaidlustanud, et 19.12.2013 tööde

teostamise pildid on tehtud Sõpruse pst 14 maja ees. Samuti ei ole hageja väitnud, et

19.12.2013 on Sõpruse pst 14 aadressil tehtud muid töid, mida piltidel kujutatakse. Lisaks on

kostja esitanud 19.12.2013 tööde kohta tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (I köide, tlk 161),

kus kirjeldatud maagaasi kraaniga seotud tööd. Kostja on märkinud, et usutav ei ole, et üks

ettevõte tolereeriks sedavõrd suurt ajalist nihet tööde teostamisest makse laekumiseni. Kohus

märgib, et ülekanne Romgaas Grupp OÜ-le on teostatud küll 2 aastat hiljem, kuid teenuse

saamist ei saa eitada üksnes põhjusel, et ülekanne on tehtud mitu aastat hiljem. Kohus

nõustub, et enamasti ei ole selline praktika ettevõtete majandustegevuses tavapärane, kuid

ülekande teostamine mitu aastat hiljem ei tähenda seda, et hageja ei ole teenust vastavalt

turuhinnale saanud.

52. Hageja ei ole esile toonud, et hageja on sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise

tulemusena halvemasse olukorda võrreldes selle olukorraga, milles ta oleks olnud, kui

rikkumist ei oleks toimunud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on EG Võrguteenused aktiga

tuvastatud, et gaasiseadeldisel tuleb teostada aktis märgitud tööd ning kostja leidis tööde

tegemiseks Romgaas Grupp OÜ. Hageja on vastusoorituse saanud ning pole tõendatud, et ta

ei ole kasu saanud arvel nr 260 märgitud 600 euro ulatuses. Pole tõendatud, et tööd ei

vastanud mh turuhinnale.

53. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud tõendid tõendavad kogumis, et 19.12.2013 teostati

gaasilekkega seotud töid aadressil Sõpruse pst 14, Tallinn ning arve nr 260 alusel Romgaas

Grupp OÜ-le tasutud 600 eurot teostatud tööde eest oli põhjendatud.

54. Järgnevalt võtab kohus seisukoha OÜ-le Romgaas Grupp tasutud 852,84 euro osas.

55. Tsiviilasja materjalidest nähtub ning pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja hageja

juhatuse liikmena tasus OÜ-le Romgaas Grupp 04.07.2018 852,84 eurot selgitusega „arve

556, 557, 558, 559 remont, hooldus katlamajas“ (I köide, tlk 24). Kostja leiab, et kulu oli

põhjendatud, kuna gaasikatlale teostati hooldust. Hageja leiab, et puudub leping OÜ-ga

Romgaas Grupp ning pole aru saada, millisel õiguslikul alusel teenust saadi. Lisaks näitab

2018. aastal tehtud ülevaatus, et gaasikatla hooldustöid pole tehtud.

56. OÜ-le Romgaas Grupp ülekande tegemise hetkel 04.07.2018 kehtinud KrtS § 4 lg 4 kohaselt

on maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda

isiku omandis, korteriomandi kaasomandi osa esemeks. KrtS § 20 lg 1 kohaselt käesoleva

seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse

vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks

käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-

des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25

mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 19 lg 1 p 8 kohaselt

üldkoosoleku pädevusse kuulub muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või

põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite

kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 kohaselt

korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad

korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid

nõudeid. KrtS § 35 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige

kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont ning korteriühistu kaudu tarbitavate

teenuste jaoks lepingute sõlmimine.

57. Kohus leiab, et OÜ-lt Romgaas Grupp teenuse tellimiseks ja talle tasu maksmiseks oli vaja

üldkoosoleku otsust vastavalt KrtS §-le 35 lg-le 1, § 35 lg 2 p-le 1 ja 2. Kostja ei ole

tõendanud, et arvete nr 556, 557, 558 ja 559 alusel tehtud tööde tegemiseks on olemas

üldkoosoleku otsus. Samuti ei nähu tsiviilasja materjalidest, et teenuse saamise ja tasu

maksmise aluseks oli mõni muu kokkulepe. Üldkoosoleku otsuseta teenuse tellimine

tähendab juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist (Riigikohtu lahend siviilasjas 3-2-1-

133-15 (p 13 jj)). Tõendatud pole, et tehtud gaasitööd olid kiireloomulised ja vajalikud TsÜS

§ 63 lg 1 mõttes. Tõendatud ei ole, et kostja pidi juhatuse liikmena gaasikatla hoolduse osas

reageerima kohe, s.o ilma üldkoosoleku otsust ära ootamata. Pidev gaasikatla hooldamise

vajadus on üldteada, kuid kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis tingisid tal

üldkoosoleku poole pöördumata jätmise. Võttes arvesse, et gaasikatla hooldustööd ei ole

enamasti ajakriitilised, oleks kostja hageja juhatuse liikmena saanud kokku kutsuda

üldkoosoleku, kes valiks ettevõtte gaasikatla hooldustöödeks. Seega leiab kohus, et kostja

hageja endise juhatuse liikmena ei ole OÜ-lt Romgaas arvete nr 556, 557, 558 ja 559 alusel

teenuse tellimisel ja tasu maksmisel käitunud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

58. Samas leiab kohus, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega on tõendatud arvetel nr 556,

557, 558, 559 (I köide, tlk 91, 95, 103, 113) märgitud tööde tegemine. Hageja on leidnud, et

arved on esitatud ebaloogilises ajalises järjestuses ning on koostatud tagant järele. Kohus

leiab, et arvete tagant järele koostamine ei ole käesoleval juhul tõendatud ning aktide

hindamisel ei saa väita, et need tuleb jätta arvestama ilmse ebausaldusväärsuse tõttu (TsMS §

238 lg 5). Kohus ei tuvasta asjaolusid, mis võiksid viidata tõendi ebausaldusväärsusele.

Selleks ei anna alust ka asjaolu, et need on koostatud käsikirjaliselt, kuivõrd kostja on

selgitatud, et need koostati tööteostaja poolt koheselt pärast tööde teostamist. Lisaks leiab

kohus, et Maioret OÜ gaasipaigaldise defekteerimise akt ei tõenda seda, et gaasikatlal ei ole

hooldustöid üldse tehtud. Hageja on hagis selgitanud, et hageja tellis 2018. aastal oktoobris

gaasikatelde hoolduse ja kontrolliga tegelevalt ettevõttelt Maioret OÜ katla ülevaatuse ning

gaasikatlal tuvastati mitmeid puuduseid (I köide, tlk 27). Kohus leiab, et gaasikatla tööde

teostamist ei välista asjaolu, et 2018. aastal esines gaasikatlal erinevad puudused, mis vajasid

likvideerimist. Aktis on üksnes esile toodud puudused, mis tuleks likvideerida, kuid ei ole

esile toodud, et varasemat hooldust pole tehtud.

59. Hageja on leidnud, et Romgaas Grupp OÜ-le on osa tööde eest tasunud korteriomanik ning

hageja vahendite arvelt täiendava ülekande tegemine ei ole põhjendatud. Tsiviilasja

materjalidest nähtub, et Q on 09.10.2013 kirjutanud hageja juhatusele ning selgitanud, et ta on

tuvastanud vajaduse likvideerida gaasi peapüstikus lekke ja palub selle kõrvaldada, kuna tal

tuleb remont (I köide, tlk 114). Hageja on esitanud tsiviilasja materjalide juurde hilisema Q

lapselapse kirja, mille kohaselt eemaldati köögist remondi käigus üleliigsed gaasitorud, esikus

tehti keevitustöid ning nende eest maksid korteriomanikud ise. Kohus viitab, et Q 09.10.2013

ja tema lapselapse kirjadest võib aru saada, et Q ja tema lapselaps on kirjutanud erinevate

gaasitööde kohta. Q lapselapse kirja kohaselt maksis ta enda korteris olevate tööde eest, kuid

09.10.2013 kiri on kirjutatud vaidlusaluse gaasi peapüstiku lekke kohta. Q lapselapse kirjast

ei tulene, et tasutud on gaasi peapüstikus tekkinud lekke kõrvaldamise eest, vaid Q enda

korteris tehtud tööde eest. Puuduvad tõendid ka selle kohta, et Q tasus sama summa, mis on

märgitud arvel nr 559 (312,40 eurot) ning samade tööde eest. Seega ei ole Q lapselapse

kirjaga tõendatud, et Q korteriomanikuna tasus korteriomanike kaasomandisse kuuluva

gaasiseadeldise hooldustööde eest.

60. Seega leiab kohus, et hagejal ei ole tekkinud kahju 852,84 euro ulatuses. Kohus jätab

rahuldamata hageja kostja vastu esitatud nõude, millega ta palub kostjalt hageja kasuks välja

mõista Romgaas Grupp OÜ-le tasutud 852,84 eurot.

AS-ile Elgüks tasutud 300 eurot

61. Kohus leiab, et hageja poolt kostja vastu esitatud 300 euro hüvitamise nõue tuleb jätta

rahuldamata.

62. Tsiviilasja materjalidest nähtub ning pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja hageja

juhatuse liikmena tasus 30.06.2018 AS-ile Elgüks 300 eurot selgitusega „Arve nr. 20171225,

30.12.2017; 20180330, 30.03.2018.a, transpordi teenus, ehitusprahi, vana mööbli. rehvid

äravedu“ (I köide, tlk 29). Pooled vaidlevad selle üle, kas esines alus AS-ile Elgüks eeltoodud

300 euro tasumiseks.

63. Esmalt võtab kohus seisukoha arvel nr 20171225 märgitud teenuse osas.

64. Arvest nr 20171225 (I köide, tlk 140) nähtub, et arve on esitatud hagejale AS Elgüks poolt

prügi äraveo (ehitusprahi, mööbel, rehvid), 2017. aasta septembris toimunud katuse remondi ja

vana eterniidi äraveo eest summas 200 eurot. Kostja on nimetatud arve osas selgitanud, et

kostjale kuuluv ettevõte on aadressil Sõpruse pst 14, Tallinn korter nr. 6 korteriomanik, katuselt

sadas vesi korterisse ning kahjustas korterit. Kohus märgib, et korteriühistu nimel teenuse

tellimiseks on üldjuhul vaja üldkoosoleku otsust (KrtS § 4 lg 4, KrtS § 20 lg 1, KrtS § 34 lg 2,

KrtS § 35 lg 1 ja lg 2 p 1 ja 2). Kostja ei ole tõendanud, et korteriühistu oli vastu võtnud otsuse

AS-ilt Elgüks prügi äraveo ja remondi teenuse tellimiseks. Samas leiab kohus, et kostja, olles

hageja juhatuse liige, võis käesoleval juhul parandada katuse ning tellida katuse parandamisest

tekkinud prügi äraveo ilma üldkoosoleku otsuseta. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-61-14

selgitanud, et kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste tegemiseks ei ole vaja

korteriühistu otsust ega ka korteriomanike kokkulepet olukorras, milles üldkoosoleku

kokkukutsumisest tingitud viivitusega suureneks kaasomandi eseme kahjustamise tõenäosus.

Vajaliku kulutuse tegemine ja hüvitamine eelisjärjekorras muude elamule kavandatud

kulutustega võrreldes on kolleegiumi arvates ka sisuliselt õigustatud.

65. Kostja on tõendanud, et 21.09.2017 on teostatud katusetööd ning need olid suurema kahju

tekkimiseks hädavajalikud. Aktist nähtub, et hageja katusele paigaldati 3 uut eterniidi lehte,

utiliseeriti vana eterniit ning koristati need (I köide, tlk 169). Lisaks on kostja esitanud katuse

tööde tegemise fakti tõendamiseks foto (I köide, tlk 142). Kohus on foto metaandmeid

kontrollinud ning foto andmetest nähtub, et foto on tehtud 21.09.2017. Fotolt nähtub töömees.

Lisaks on tõendatud katuse parandamise vajadus, kuivõrd hageja liige AS Kragen on

pöördunud enda kindlustusandja poole (27.09.2017) ning on tõendatud, et tugeva tuulega on

saanud kahjustatud hoone katus ja vihmavesi on tunginud hoonesse (I kõige, tlk 170-171).

Kuigi kindlustusandja ei hüvitanud kindlustusvõtjale kahju, leiab kohus, et katuse purunemine

ja vee tungimine korterisse on sellise iseloomuga, mis vajab kiiret sekkumist suuremate kahjude

ära hoidmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvel nr 20171225 märgitud tööde

tegemine on tõendatud, tööde tegemine ei vajanud üldkoosoleku otsust ning need on

põhjendatud.

66. Järgnevalt hindab kohus arvest nr 20180330 tuleneva kulu põhjendatust.

67. Arvest nr 20180330 nähtub, et arve on esitatud hagejale AS Elgüks poolt prügi äraveo

(ehituspraht, mööbel, rehvid) ja 03.2018 trepikoja koristamise eest. Kohus leiab, et AS-ilt

Elgüks prügiveo ja koristamise teenuse tellimiseks oli vaja üldkoosoleku otsus. Kostja ei ole

tõendanud, et arvel nr 20180330 märgitud teenuse tellimiseks oli korteriühistu vastu võtnud

otsuse. Üldkoosoleku otsuseta teenuse tellimine tähendab juhatuse liikme hoolsuskohustuse

rikkumist (Riigikohtu lahend siviilasjas 3-2-1-133-15 (p 13 jj)). Tõendatud pole, et nimetatud

arvel märgitud tööd olid sedavõrd kiireloomulised ja vajalikud TsÜS § 63 lg 1 mõttes, et

üldkoosoleku otsuse vastu võtmine ei olnud võimalik. Kohus leiab, et kostja hageja endise

juhatuse liikmena ei ole AS-ilt Elgüks arve nr 20180330 alusel teenuse tellimisel ja tasu

maksmisel käitunud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

68. Samas leiab kohus, et kuigi kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust ning tasus AS-ile

Elgüks arve nr 20180330 ilma üldkoosoleku otsuseta, ei ole hagejale kahju tekkinud. Kostja,

tasudes hageja juhatuse liikmena AS-ile Elgüks 100 eurot, tuleb arvestada vastusoorituse

väärtust. Hageja on selgitanud, et mööbliesemed, ehituspraht jm esemed vedelesid kinnistul

veel 2018. aasta novembris ning teenus telliti VR Vedu OÜ. Kohus leiab, et asjaolu, et 2018.

aastal oli suuremõõtmeline prügi hageja territooriumil, ei välista ega tõenda seda, et AS-ilt

Elgüks on teenus tellitud muudeks koristustöödeks. Kostja on nii Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ameti ja hageja liikmete kirjadega tõendanud (I köide, tlk 133-139), et hagejal esines pidev

probleem sellega, et prügimahutite ümbrusesse ja koridori oli ladustatud prügi, mh

ehitusjäätmed, jõulukuused, madratsid jm. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet on hagejat

prügiveo osas korrale kutsunud 2016. ja 2017. aastal (I köide, tlk 133-134), mh algatanud

2014. aastal prügikonteinerite ümbruse tõttu väärteomenetluse (I köide, tlk 135). Lisaks

nähtub kirjavahetusest, et hageja juhatus on hagejale liikmetele selgitanud, et

prügikonteinerisse ei tohi visata ehitusprügi, MUPO on teinud hagejale hoiatuse ning prügi

tuleks ära koristada (I köide, tlk 133 pöördel). Lisaks on selgitatud, et 2017. aastal oli

suuremahulise prügi ladustamise juhtumeid 8 ning 2018. aasta alguses esines selline olukord

kahe nädala jooksul kahel korral (I köide, tlk 136 pöördel). Seega on tõendatud, et

prügikonteinerite ümbruses valitsev kord oli hageja sage probleem ning mahutite ümbrus oli

järjepidevalt reostatud.

69. Lisaks ei saa väita, et tegemist oli AS-ile Elgüks ühekordse maksega ning hagejal ja AS-il

Elgüks puudus leping teenuse saamiseks. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest (I köide, tlk

126-132 pöördel) nähtub, et hageja on teinud AS-ile Elgüks makseid igakuiselt juba 2014.

aastal. Makseselgitustes on mh märgitud „välis- ja sisekoristus“ ning muude arvete numbrid.

Eeltoodu viitab sellele, et hageja on saanud AS-ilt Elgüks järjepidevalt teenuseid, samuti

koristusalast teenust. Samuti on AS Elgüks ja hageja vahel 30.06.2009 sõlmitud

hooldusleping (I köide, tlk 168). Lepingust nähtub, et hooldusleping on sõlmitud sise- ja

välikoristuse tarbeks, mille täpsem sisu on lahti kirjutatud lepingu lisas 2. Kuigi hageja on

märkinud, et 2018. aasta novembris telliti teenus prügi äraviimiseks VR Vedu OÜ-lt, ei ole

hageja esile toonud ja tõendanud, et muul ajal ei viinud prügi ära AS Elgüks, vaid mõni muu

ettevõte. Samuti ei ole hageja esile toonud, et arvetel märgitud summad ei vasta turu

keskmisele hinnale. Kohus leiab, et koristus ja prügi äravedu on sellise iseloomuga teenus,

mis on korteriühistutele hädavajalik, sõltumata üldkoosoleku otsuse olemasolust. Seega on

AS-ile Elgüks arve nr 20180330 tasumine põhjendatud.

70. Hageja on kohtuistungil märkinud, et kostja oli AS-i Elgüks juhatuse liige samal ajal kui ta

oli hageja juhatuse liige. Tegemist oli huvide konflikti situatsiooniga ning ta peaks küsima

ühingu liikmetelt heakskiitu (MTÜS § 19) (II köide, tlk 14 pöördel). Kohus märgib

eeltoodule järgmist.

71. KrtS § 24 lg 1 kohaselt juhatus on korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut.

Korteriühistu juhatusele kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule

mittetulundusühingute seaduse § 26 lõikes 2 ning §-des 27–29 ja 32 mittetulundusühingu

juhatuse kohta sätestatut. MTÜS § 27 lg 5 mittetulundusühingu ja juhatuse liikme vahel

tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. See ei kehti tehingu kohta,

mis tehakse mittetulundusühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse

turuhinna alusel. TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes liikmete ja teiste

juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Juhatuse liikmetele laieneb TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte

järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16 selgitanud, et lojaalsuskohustus tähendab muu

hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele.

72. Kohus leiab, et iseenesest ei ole seadusega keelatud korteriühistu poolt teenuste ostmine

äriühingult, mis kuulub korteriühistu juhatuse liikmele või mille juhatuse liige ta samal ajal

on. Käesoleval juhul ei ole tehing tehtud hageja ja kostja vahel (MTÜS § 27 lg 5), vaid hageja

ja ettevõtte vahel, mille juhatusse kostja kuulus. Kohus leiab, et tegemist on tehinguga, mis

on tehtud hageja kui mittetulundusühingu igapäevases majandustegevuses teenuse tellimisel

turuhinna alusel. Hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks hageja juhatuse liikmeks olemisel

enda juhatuse liikme õigusi või kohustusi kuritarvitanud. Üksnes asjaolu, et ta oli samal ajal

juhatuse liige nii hagejale kui ka ettevõttele, kellelt teenust telliti, ei anna alust väita, et kostja

oleks eelistanud isiklikke huve hagejale omadele. Hageja ei ole mh esile toonud, et

prügiveoteenust oleks saanud kusagilt mujalt oluliselt parematel tingimustel. Seega leiab

kohus, et kostja ei ole juhatuse liikmena enda lojaalsuskohustust rikkunud ning eelistanud

isiklikke huve hageja omadele.

Menetluskulud

73. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib

jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik.

74. Hageja on kohtuistungil selgitanud, et: „palume menetluskulude jaotust lahendades arvestada,

et kostja esitas ülekannetega seotud dokumendid alles kohtumenetluse käigus. Enne kohtuasja

algatamist oli hageja teadmises, et ülekanded on olnud alusetud, kuna kostja alusdokumente

ei esitanud. Oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja ise

initsieeris oma tegevusetusega kahjunõude esitamise, mistõttu peaks kostja pahauskne

käitumine mingilgi moel menetluskulude jaotuses väljenduma. Palun nõue rahuldada ja jätta

menetluskulud kostja kanda“.

75. Kostja leiab kohtuistungil: „kui hageja ütleb, et kostja ei andnud dokumente, siis tuleb

pöörduda kohtusse, mitte hüvitada tekitatud kahju. Kostja ei tekitanud hagejale kahju. /…/

Kostja palub nõuded jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.“

76. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on

nõuete aluseks olevad dokumendid esitanud alles menetluse käigus ning kohtumenetlust oleks

saanud vältida, kui kostja oleks hagejale vastanud ning dokumendid esitanud enne

kohtumenetlust. Kohtumenetlus on tingitud suures osas kostja passiivsest käitumisest. Selles

olukorras leiab kohus, et kostja menetluskulude välja mõistmine hagejalt oleks äärmiselt

ebaõiglane.

77. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 21.09.2023 (II köide, tlk 16-18). Kostja hageja

menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud.

78. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud kulusid õigusabile ja riigilõivule.

Hageja lepinguline esindaja on teinud istungi eelselt toiminguid 20,75 tundi, summas 1867,50

eurot. Hageja esindaja tunnitasu on 90 eurot. Eeltoodud summale lisandub istungil osalemine.

Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis 21.09.2023 istung kokku 1 tund ja 46 minutit (1,77

tundi) (kestvus kella 10.06 kuni 11.52). Seega on hageja lepinguline esindaja teinud

toiminguid kokku 22,52 tundi. Kohus on hinnanud kõiki hageja menetluskulude nimekirjas

märgitud kulusid ning leiab, et need on olnud põhjendatud ja vajalikud nimekirjas märgitud

kujul. Kohus ei korda neid käesolevas menetlusdokumendis menetlusökonoomilistel

põhjustel. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud 2026,8 euro ulatuses (22,52

x 90 = 2026,8). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist.

79. Lisaks lepingulise esindaja kuludele on hageja tasunud 275 eurot riigilõivu. Kohus on kulu

tekkimist kontrollinud kohtute infosüsteemist. Käesoleva tsiviilasja hagihind oli hagi

esitamisel 2528,84 eurot. Hagi esitamise hetkel (04.07.2019) kehtinud riigilõivuseaduse

(RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulus kuni 3000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele

riigilõiv 275 eurot. Seega on tasutud riigilõiv põhjendatud ja vajalik kulu.

80. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 2301,8 euro

ulatuses (2026,8 + 275 = 2301,8).

81. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

82. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2024. a otsusega nr 2-19-

10103.