1-20-7617/36 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

31. oktoober 2023 Kohtuasja number 1-20-7617 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Alevdin Magomedovi (ik 35806180248) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Viru Maakohtu 10. oktoobri 2023. a määrus Alevdin Magomedovi kaitsja Aleksei Smelov, kokkuleppel Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja Anu Toluk

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 10. oktoobri 2023. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alevdin Magomedov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 21. detsembri 2020 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt mõisteti A. Magomedovile liitkaristus, suurendades kohtuotsusega mõistetud 3 aasta 6 kuu pikkust vangistust Pärnu Maakohtu 20. veebruari 2020 kohtuotsusega nr 1-20-1167 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 6 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 16. juuni 2020. Karistuse lõpptähtaeg saabub 15. detsembril 2026.

2. Vangla esitas materjalid A. Magomedovi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.

3. Kohus tuvastas, et esinevad formaalsed alused A. Magomedovi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega KarS § 76 lg 2 järgi. Ta on elektroonilise valve kohaldamisega nõus ning elukoht vastab selle tingimustele.

4. Analüüsides KarS § 76 lg 4 sätestatud materiaalseid aluseid, leidis kohus, et süüdimõistetu varasem elukäik ning temast lähtuv retsidiivsusrisk kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud, mistõttu tuleb süüdlane jätta vabastamata. Uute kuritegude oht ei ole vaatamata individuaalse täitmiskava täitmisele ja distsiplinaarkaristuste puudumisele piisavalt madal ega kaalu üles riske, mis tulenevad süüdlase varasemast elukäigust ja sõltuvuskäitumisest ning kriminaalsest käitumismustrist. Kohtul puudus veendumus, et A. Magomedov suudab hoiduda alkoholist ja narkootikumidest ning uutest kuritegudest ja allub kriminaalhooldusele. Varasemalt rikkus ta kriminaalhoolduse tingimusi kõige raskemal viisil pannes toime uue tahtliku kuriteo. Elektrooniline valve ei tagaks piisavalt süüdimõistetu ohuprognoosi arvestades uute kuritegude toimepanemist.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu 10. oktoobri 2023 määrus ning vabastada

A. Magomedov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega määrates talle vajadusel lisakohustusi.

6. Määrusest ei selgu kohtu siseveendumuse kujunemine selles, miks vabaduses säilib süüdlasel alkoholi ja sõltuvusainete tarvitamine. See järeldus tehti üksnes varasema elukäigu pinnalt, arvestamata süüdlase vanust, sellega seotud arengut ja tervislikku seisundit. Lisaks on maakohus isegi möönnud, et A. Magomedov on vangistuses tegelenud sõltuvusprobleemile lahenduse otsimisega, tegi tarvitamise muutmise otsuse juba enne vangistust paigutades end säilitamise faasi. Ta oskab riskiolukordi näha ja on seadnud eesmärgi hoiduda edaspidi tarvitamisest. Sotsiaalprogrammi läbiviija hinnangul on isikul motivatsioon ja oskused tulevikus tarvitamisest hoiduda. Vähemalt vangistuse tingimustes on tal motivatsioon narkootikumidest loobuda. Iseloomustusest nähtuvalt on isiku käitumine vangistuse jooksul nihkunud märkimisväärselt positiivses suunas. Maakohuski nõustub, et A. Magomedovi käitumine on eeskujulik.

7. A. Magomedov on viibinud praeguseks vanglas enam kui 3 aastat – nii pikk vangistus mõjub arvestades süüdlase vanust ja tervist talle. Hea käitumise korral on süüdimõistetul õigus eeldada ennetähtaegselt vabanemise võimalust. A. Magomedov on pikka aega käitunud hästi, motiveeritud seaduskuulekuseks vabaduses, tal on toetav perekond ning visioonid eluks vabaduses. Ennetähtaegset vabastamist ei saa põhjendada üldpreventiivse eesmärgiga –

A. Magomedovi kohtus antud selgitused näitavad, et ta kahetseb siiralt nii tegu kui ka saabunud tagajärge. Karistuse eesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja saabumist. Positiivsed asjaolud kaaluvad üles negatiivse. Ka vangla ja prokuratuur toetavad A. Magomedovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kaitsja väidete teravik on suunatud ringkonnakohtu veenmisele selles, et vanglas toimunud muutused annavad aluse A. Magomedov vabastada. Kaalutlusõiguse rikkumist nähakse selles, et kohus jättis piisava tähelepanuta A. Magomedovi vanglas tehtud pingutused, tema tulevikuvisooni ning vabanemisjärgsed tingimused, mis kõik kogumis kaaluvad üles süüdlast negatiivselt iseloomutava teabe.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et A. Magomedovist lähtub oht panna toime uusi kuritegusid. Narkootikumidega seotud kuritegude korduvtoimepanemise oht on kohtupraktikat arvestades suur. Maakohus juhtis tähelepanu asjaolule, et A. Magomedov, olles süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 20. veebruari 2020 kohtuotsusega KarS § 184 lg 1 järgi, pani juba 4 kuu möödumisel (16. juunil 2020) kohtuotsuse kuulutamisest katseajal olles toime uue samalaadse kuriteo. Nõustumisväärne on maakohtu seisukoht, et kui värske kriminaalmenetluse kogemus ega küllaltki pika karistuse hirm ei pelutanud A. Magomedovit oma käitumist muutma, siis ilmselt ei ole seda teinud ka ärakantud karistusaeg.

10. Kaitsja arvates ei ole jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine selles, miks vabaduses

A. Magomedovil alkoholi ja sõltuvusainete tarvitamine säilib. Etteheitega ringkonnakohus ei nõustu – kohus on välja toonud A. Magomedovi seisukohtade ebajärjepidevuse (nt ei tarvita ta enda sõnul narkootikume regulaarselt, ent avaldas soovi kokaiinisõltuvuse raviks vanglas).

11. Kaitsja on välja toonud, et A. Magomedov oli juba enne vangistust nihkunud positiivses suunas, kui tegi tarvitamise muutmise otsuse ja paigutas end säilitamise faasi. Ringkonnakohtu hinnangul on selleski osas A. Magomedovi selgitused mittejärjepidevad – nimelt andis ta kriminaalasja arutamisel kohtus ütlusi, et soetatud kokaiinist pidi talle jätkuma terveks aastaks (Harju Maakohtu 21. detsembril 2020. a otsuse lk 6). Arvestades, et A. Magomedovilt ära võetud kokaiinikogusest oleks piisanud 266 inimesele narkojoobe tekitamiseks, pidanuks süüdlane seda aga tarvitama peaaegu igapäevaselt. Mõistagi on positiivne, et A. Magomedov on vangistuses sõltuvusprobleemile lahenduse otsimisega tegelenud, oskab riskikohti näha ja eesmärke tarvitamisest hoidumiseks seada, ent teatavasti ongi vangistuses kergem lubadusi anda, sest narkootikumid ei ole seal kättesaadavad, keha paraneb mürgistusnähtudest ning vabaduseihas kiputakse igasuguseid tõotusi andma. Narkootikumide vaba kättesaadavuse tingimustes võivad lubadused nendeks aga jäädagi.

12. Puutuvalt väitesse, et kohus ei arvestanud A. Magomedovi vanust ja sellega seotud arengut, võib öelda, et viimased narkokuriteod pani süüdlane toime pensionieelikuna. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole inimese areng siis enam nii märgatav, tema otsused on kaalutletumad ning iseloom välja kujunenud. A. Magomedov pani viimase narkokuriteo toime kavatsetult. Olles varem karistatud narkokuriteo eest, sõitis ta täie teadmise juures uue, seekord veelgi suurema kokaiinikoguse järele Lätti, ning transportis selle Eestisse. Kahe narkootikumidega seotud kuriteo sarnane käekiri näitab, et tegemist pole juhukuriteoga, vaid A. Magomedovil on tutvused narkootiliste ainetega hangeldajate hulgas, mistõttu on uue kuriteo toimepanemine hõlbus.

13. Märkimisväärne on seegi, et vangla iseloomustuse kohaselt on A. Magomedovil aastatega välja kujunenud kuritegelikud hoiakud ning ta hoiab au sees kuritegelikus maailmas kirjutamata seadusi. Käsilolev vangistus on tema jaoks juba kolmas – seega ei hoiaks isikut õiguskuulekal teel hirm ärakandmata karistuse täitmisele pööramise ees. Lisades siia juurde, et

A. Magomedovi kuritegude soodusteguriks peetakse veel riskivat ja hoolimatut elustiili, kuritegelikku mõtteviisi ning suhtlusringkonna kriminaalset tausta, ei saa sedastada väikest uue kuriteo riski, mida saaks maandada kriminaalhooldusega. Narkootikumidega seotud kuritegude rasked mõjud avalduvad nii tarvitajate tervises kui ka üldiste kahjulike tagajärgedena (sotsiaalse toimetulekuvõime alanemine, kuritegevus jne). Seega peaks uue narkokuriteo risk isiku tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks olema väike – A. Magomedovi puhul see eeltoodut arvestades nii ei ole. Kriminaalhooldusametnik näeb vangistuse jätkumise korral ette jätkutegevused sotsiaalprogrammides omandatu kinnistamiseks.

14. Kohtukolleegium ei näe takistusi uue kuriteo toimepanemiseks A. Magomedovi tervisliku seisundiga seonduvalt, sest see oli kehv (kohtuotsusest nähtuvalt on tegemist invaliidiga) juba kuritöö toimepanemise ajal. Ringkonnakohus teab kriminaalmenetluslike kogemuste pinnalt, et puhuti ei ole ka vanglas hea käitumine ja programmide läbiviijatele motivatsiooni ülesnäitamine heaks tõendiks, mille alusel hinnata isiku käitumist vabaduses. Nimelt nähtub iseloomustusest, et sõltuvusprobleemid on A. Magomedovil pikaajalised, talle peetakse omaseks oskust faktidega manipuleerida ja enamasti paneb ta kuriteod toime planeeritult ja ettekavatsetult. Vangla arvates on A. Magomedovil tema senist elukäiku arvestades puudunud piisav probleemide lahendamise ja teiste inimeste seisukohtade mõistmise oskus. Seetõttu ei omista ka ringkonnakohus isiku lubadustele määravat tähendust tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Vangla ja prokuratuuri arvamusega on maakohus seotud üksnes põhjendamiskohustuse kaudu.

15. Ehkki kaitsja heidab ette toetava pere ning tööja elukoha argumentidele piisava kaalu andmata jätmist, on selleski küsimuses maakohus seisukoha kujundanud: kohus arvestas peresuhete taset ning ei uskunud, et lähiringkonna olemasolu motiveerib kinnipeetavat seaduskuulekaks eluks. Liiati asuks süüdlane elama üksi, nagu ta seda tegi varasemaltki. Töökoha osas on samuti kujundatud nõustumisväärne seisukoht – A. Magomedov on pensionär, kellel töötamise registrit arvestades puudub ametliku töö kogemus, ent ta on sissetulekut teeninud mittelegaalsel teel. Ehkki kohus arvestas ka töötamist soosivaid faktoreid, leidis ta kokkuvõtlikult siiski õigesti, et garanteeritud töökoht ei ole asjaolusid arvestades selline argument, mis tõsikindlalt toetab kinnipeetava seaduskuulekat elu vabanemise korral.

16. Maakohus ei ole menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p 1, jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)