3-22-40/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-40

Haldusasi

X kaebus Transpordiameti 20. oktoobri 2021. a otsuse nr

7.1-1721/23599-2 ja 6. detsembri 2021. a vaideotsuse

tühistamiseks ning Transpordiameti kohustamiseks

seadustada ja kanda teeregistrisse riigiteel nr 17192

Simuna-Vaiatu mnt 28,849 km asuv mahasõit

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. mai 2022. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja v.adv Birje Kalmus

Vastustaja – Transpordiamet, esindaja EJ

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. mai 2022. a

otsus haldusasjas nr 3-22-40 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. novembril 2023

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-22-40

2(14)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xle kuuluvad Jõgeva vallas Ookatku külas asuvad Miku (registriosa nr 724335;

katastritunnus 24701:001:1372; pindala 10 828 m2; sihtotstarve 100% elamumaa) ja Kärdi

(registriosa nr 1804835; katastritunnus 24701:001:1371; pindala 36,57 ha; sihtotstarve 100%

maatulundusmaa) kinnistud. Mõlemast kinnistust kulgeb läänest mööda riigitee nr 17192

Simuna-Vaiatu mnt (registriosa nr 6232250; katastritunnus 81001:002:1332; pindala 2,85 ha;

sihtotstarve 100% transpordimaa).

2. Transpordiamet (TRAM) alustas 01.04.2021 kirjaga nr 4-1/21/538-1 riikliku järelevalve

menetlust seoses ebaseaduslike mahasõitudega riigiteelt nr 17192 Miku ja Kärdi kinnistutele.

TRAM tuvastas, et Simuna-Vaiatu mnt-le on rajatud kaks kooskõlastamata mahasõitu (28,818

km mahasõit Miku kinnistule ja 28,849 km mahasõit Kärdi kinnistule). Ehitusseadustiku (EhS)

§ 99 lg 3 kohaselt tuleb olemasoleva teega ühendamisel kooskõlastada tee ehitusprojekt tee

omanikuga. Riigitee omaniku ülesandeid täidab TRAM. Kuna mahasõidud on vastuolus EhS

§ 38 lg-ga 2 ja § 70 lg 2 p-ga 2 ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106

„Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ p-ga 5.2.1, tuleb need

likvideerida ja taastada endine olukord. TRAM on nõus seadustama ühe mahasõidu, mis tuleb

aga TRAM-i tingimustel välja ehitada. TRAM märkis 23.04.2021 kirjas nr 4-1/21/538-5, et

28,818 km asuv mahasõit on siiski registreeritud, kuid sellele vaatamata tuleb üks mahasõit (st

kas 28,818 km või 28,849 km) likvideerida.

3. X ja OÜ Mikumikkel esitasid TRAM-le 30.09.2021 taotluse Simuna-Vaiatu mnt 28,849

km asuva mahasõidu seadustamiseks. X seadis 2018. a-l Kärdi kinnistule hoonestusõiguse OÜ

Mikumikkel kasuks ja 28,849 km mahasõit on vajalik OÜ Mikumikkel majandustegevuse

tarbeks. OÜ Mikumikkel kasutuses oleval maa-alal asuvad viljakuivati ja remondihall ning

lähiajal on sinna plaanis rajada masinate kaarhall. Kinnistu selles piirkonnas asuvad ka

lihaveiste laudad ja kelder. Alternatiivsed mahasõitude asukohad ei ole sobivad, kuna nende

rajamisel läheks kaotsi Xle kuuluv põllumaa või jääksid ette alajaam ning gaasi- ja

tuletõrjemahutid. Liiklemine läbi Miku kinnistu ei ole jätkusuutlik, sest Kärdi kinnistul toimub

eraldiseisev majandustegevus. Tulevikus võib esineda vajadus Kärdi kinnistu võõrandada ning

sel juhul on eraldi mahasõidu olemasolu hädavajalik. Tegemist on ajaloolise mahasõiduga ja

arusaadav ei ole, miks jäeti üks mahasõit seadustamata, kuigi riik seadustas oma kulul Miku

kinnistu 28,81 km ja 28,76 km mahasõidud. Lähiümbruses on 34-st mahasõidust 24 üksteisele

lähemal kui 150 meetrit. Tegemist on vana ridakülaga, kus mahasõidud ongi lähestikku. Teed

saab muuta ohutumaks ka kiiruse piiramise ja liiklusmärkide paigaldamisega.

4. Transpordiamet jättis 20.10.2021 otsusega nr 7.1-1/21/23599-2 andmata EhS § 99 lg 3

kohase kooskõlastuse Kärdi kinnistule ristumiskoha ehitamiseks. Riigitee nr 17192 Simuna-

Vaiatu liiklussagedus on 332 autot ööpäevas ehk tegemist on V klassi maanteega (vt maanteede

projekteerimisnormide p 1.3), kus kiiruspiirang on 90 km/h. Omavoliliselt rajatud 28,849 km

ristumiskohta ei saa käsitada ajaloolise juurdepääsuna. Kärdi kinnistu hoone juurdepääs on pika

ajal jooksul toimunud Miku kinnistul asuva 28,818 km ristumiskoha kaudu. TRAM ei annaks

nõusolekut eluasemekoha jaoks selgelt üledimensioneeritud ristumiskoha (pöörderaadiused 8

ja 12 m, juurdepääsutee katte laius 6 m) rajamiseks ajaloolisse asukohta, sest sellega kaasneksid

3-22-40

3(14)

ebaproportsionaalsed kohustused. Omavoliline juurdepääs 28,849 km ristumiskohas on olnud

lühiajaline ning vastuolus kehtivate normide ja juhistega. 2010. a aerofoto järgi oli 28,849 km

ristumiskoha kasutus vähene või puudus. 2011. a-l oli 28,849 km ristumiskoht vähesel määral

kasutuses juurdepääsuks maatulundusmaale. 2013. a-l on märke kasutuse intensiivistumisest,

kuid juurdepääsu asukoht on ebamäärane ja tegevuse mõju teele suhteliselt väike. Maanteeamet

kooskõlastas 09.08.2019 Kärdi kinnistule viljapunkrite, kuivati seadme ja teravilja sorteeri

(hoonetekompleksi) ehitusloa projekti tingimusega, et 28,849 km ristumiskoht likvideeritakse

ning juurdepääs riigiteelt Kärdi kinnistule jääb toimuma läbi Miku kinnistu 28,818 km asuva

ristumiskoha. TRAM jättis 11.02.2021 hoonetekompleksi kasutusloa projekti kooskõlastamata,

kuna riigitee ristumiskohtade osas ei olnud järgitud ehitusloa juhiseid.

Kärdi kinnistule on tagatud juurdepääs Simuna-Vaiatu mnt-le 29,02 km juurdepääsu kaudu.

Täiendava juurdepääsu rajamine oleks vastuolus maanteede projekteerimisnormide p 5.2.1

lg-ga 3, mille kohaselt peavad V klassi maanteel olema mahasõidud üksteisest minimaalselt

150 m kaugusel. Kui maakasutuse tõttu on ristumiskohtade vajadus suurem, tuleb kavandada

maanteega paralleelselt kulgev kogujatee (maanteede projekteerimisnormide p 5.2.1 lg 4). Teel

liiklusohutuse tagamiseks tuleb vähendada konfliktipunkte (sh uusi ristumiskohti). Seonduvalt

TRAM-i 2021. a juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ (ristmike juhis)

kehtestamisega oleks võimalus rajada uus ristumiskoht nt kõlviku piirile. Piirkonda rajatud

alajaam ja gaasimahutid ning tuletõrje veevõtukoht, ei ole TRAM-ga kooskõlastatud. Taotlejal

puudub subjektiivne õigus nõuda mahasõitu endale sobivasse asukohta ja omavoliliselt rajatud

ristumiskoha likvideerimisvajadus oli talle teada ehitusloa menetlusest. Taotleja ei ole pidanud

kinni ehitusloa andmisel tehtud kokkuleppest. TRAM-l on teeomanikuna avar kaalutlusruum

otsustada, milline on ohutu ja toimiv lahendus ning kuhu rajada mahasõidud. TRAM võttis

kaalumisel arvesse piirkonna ajalugu, olemasolevat olukorda ja liikluskoosseisu. Kuna Kärdi

kinnistul on olemas 29,02 km ristumiskoht ja Miku kinnistul on 28,818 km asuv ristumiskoht,

siis ei ole teise ristumiskoha rajamine Kärdi kinnistu teenindamiseks vältimatult vajalik.

5. Transpordiamet jättis 06.12.2021 vaideotsusega nr 1.2-2/21/27924-3 rahuldamata X

19.11.2021 vaide TRAM-i 20.10.2021 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Asjakohane ei ole viide

ajalooliste ristumiskohtade vahekaugustele, mis on kujunenud praegusest oluliselt teistsuguses

liikluskeskkonnas. Ajalooliste ja registreeritud ristumiskohtade kauguste ümber määramine ei

oleks proportsionaalne. TRAM kohaldab norme ja juhiseid uute ristumiskohtade rajamisel.

Asulavälises liikluskeskkonnas ei ole proportsionaalne kehtestada ka kiiruspiirangut 50 km/h,

sest praegustes tingimustes (katte laius 6,8 m, sirge hea nähtavusega 3 km teelõik) eeldaks see

olulisi muudatusi liikluskeskkonnas (nt tee ristlõike ümberehitamist kitsamaks, liiklust

rahustavate meetmete kombineeritud rakendamist jms). Vastasel juhul halvendaks

liikluskeskkonnale mittevastava kiiruspiirangu kehtestamine oluliselt riigitee ohutust, kuna

liiklejate käitumine (sõidukiiruse ja -võtete valik) ei oleks seal kaasliiklejate jaoks etteaimatav.

Kärdi kinnistule pääsemiseks on alternatiivseid võimalusi ja seega ei oleks kiiruse piiramine

vajalik ega proportsionaalne teiste liiklejate suhtes, kelle huvides on maantee funktsiooni ja

seda toetava liikluskeskkonna säilimine. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 72

„Riigiteede liigid ja nimekiri“ § 1 lg 4 järgi ei ole kõrvalmaantee ülesanne tagada juurdepääsu

katastriüksustele, vaid ühendada asulaid ning ühendada asulaid tugi- ja põhimaanteedega.

TRAM ei nõustu 28,849 km ristumiskoha seadustamisega, vaid näeb kolme lahendust: rajada

juurdepääs Kärdi kinnistule vastavalt TRAM-i nõuete järgi koostatud teeprojektile, kasutada

Miku kinnistul olevat 28,818 km ristumiskohta vastavalt ehitusloale lisatud liiklusskeemile või

kasutada juurdepääsuks Kärdi kinnistu olemasolevat 29,02 km ristumiskohta.

6. X esitas Tallinna Halduskohtule 05.01.2022 kaebuse TRAM-i 20.10.2021 otsuse nr 7.1-

1/21/23599-2 ja 06.12.2021 vaideotsuse nr 1.2-2/21/27924-3 tühistamiseks ning TRAM-i

3-22-40

4(14)

kohustamiseks seadustada riigiteel nr 17192 Simuna-Vaiatu mnt 28,849 km asuv mahasõit ja

kanda see teeregistrisse. Kärdi kinnistu on ajalooline talukoht, mille juurdepääsuks on vähemalt

kogu kaebaja eluaja kasutatud sama mahasõitu, mis nähtub ka 1970. a kaardilt. Vaidlusalune

mahasõit on ka kehtivas detailplaneeringus märgitud pinnasteena. Tegemist ei ole omavoliliselt

rajatud teega. Kinnistu piires pinnastee täitmist ja parandamist (mis oli tingitud mh soisest

pinnasest) ei saa lugeda mahasõidu rajamiseks (vt ka majandus- ja taristuministri 03.08.2015

määrus nr 102 „Tee ehitamise ja korrashoiu terminid“ § 3). Kõnealust mahasõitu ei ole vaja

kasutada kolmandatel isikutel teedevõrgu kasutamiseks. Riigitee rekonstrueeriti 2010. a-l, kuid

sellega ei kaasnenud muutusi seoses juurdepääsuga Kärdi kinnistule. TRAM-i joonised ja fotod

on eksitavad. Kaebaja koormas Kärdi kinnistu hoonestusõigusega, olles kindel, et alale pääseb

28,849 km mahasõidu kaudu. Kaebaja ei ole ehitusluba taotlenud ja teda ei ole sellesse

menetlusse kaasatud. Teeregistrist nähtuvalt on mitmed Ookatku küla mahasõidud registrisse

kandmata (sh riigi rajatud), samuti on teeregistri andmed informatiivsed. Jääb arusaamatuks,

kes pidanuks vaidlusaluse aastakümneid kasutuses olnud mahasõidu registreerima. Teist Kärdi

kinnistu mahasõitu ei ole kunagi kasutaud kinnistul asuvate hoonete juurde pääsemiseks.

TRAM ei ole selgitanud, millised kohustused kaasneksid temale mahasõidu seadustamisega.

Ajalooliste ristumiskohtade puhul ei ole proportsionaalne arvestada kehtivate vahekauguste

nõuetega, kuid praegusel juhul on seda tehtud. Kuna Ookatku külas on mitmeid teisi mahasõite,

mille vahemaad on oluliselt väiksemad kui 150 m, siis ei ole TRAM järginud kaalutlusreegleid.

TRAM ei ole põhjendanud, miks ei saa leevendusmeetmena kasutada kiiruse piiramist. Kui

mahasõite on vaja rajada tihedamalt kui 150 m, võib sellel lõigul lubada sõidukite kiirust kuni

50 km/h (maanteede projekteerimisnormide p 5.2.1 lg 3). Nii teeregistrisse kantud kui ka sinna

kandmata mahasõitude tiheduse põhjal oleks sellel teelõigul kiiruse piiramine proportsionaalne.

Piirangut põhjendab lisaks asjaolu, et Kärdi kinnistust vähem kui 180 m kaugusel asub mõlemal

pool teed bussipeatus ilma bussitaskuteta. Kaebajal on õigus nõuda juurdepääsu oma kinnistule

ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel. Juurdepääsutee määramisel tuleb arvestada mh

väljakujunenud tava (Riigikohtu 12.04.2004 otsus nr 3-2-1-45-04, p 16). TRAM ei ole kaalunud

kaebajale juurdepääsu ümbertõstmisega kaasnevaid kulutusi jmt olulisi asjaolusid.

7. Transpordiamet palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Maa-ameti geoportaali ja

Google’i kaardirakenduse fotod kinnitavad kaebaja omavolilist tegutsemist 28,849 km asuva

mahasõidu rajamisel. Riigitee rekonstrueerimistööde ajal (2010) ei olnud 28,849 km-l alalisele

juurdepääsule viitavaid tunnuseid ja ristumiskoht puudus ka 2011. Mahasõit ei ole tuvastatav

ka 1978–1989 katastrikaartidelt, vaid neist saab järeldada, et juurdepääs Kärdi kinnistu hoonele

toimus Miku kinnistu kaudu, kasutades 28,818 km mahasõitu. Kui võrrelda 2011. a ja 2019. a

fotosid, ei jää kahtlust, et vahepeal on rajatud uus 28,849 km mahasõit. Kuna omavoliliselt

rajatud ristumiskohta ei saa käsitada ajaloolisena, tuleb selle seadustamisel lähtuda maanteede

projekteerimisnormide ja ristmike juhise nõuetest. Seejuures tuleb arvestada, et vaidlusaluse

ristumiskoha kasutusfunktsioon on muutunud alates hetkest, mil hoonestusõiguse alale hakati

rajama hoonetekompleksi, millel on elamumaaga võrreldes täiesti erinev kasutuskoormus ja

liikluskoosseis. Usutav ei ole, et kaebaja ei teadnud OÜ Mikumikkel ehitusloa menetlusest, sest

selle äriühingu juhatuse liige on kaebaja poeg. Teelõigul piirkiiruse vähendamine ei oleks sobiv

leevendusmeede. Tegemist on kaalutlusotsusega (vt liiklusseaduse (LS) § 15 lg 5). Sadala

alevikust kuni riigi tugimaanteeni nr 36 kehtib Ookatku külas kiiruspiirang 90 km/h, mille

vähendamine 50 km/h peale ei ole asjaolusid arvestades proportsionaalne. TRAM arvestas

kaalumisel liiklus- ja teeoludega ning ohutusega, samuti muude puudutatud õigushüvedega.

AÕS § 156 lg 1 ei ole asjakohane, sest selle alusel saab nõuda juurdepääsu tsiviilõiguslikus

suhtes ja Kärdi kinnistule on juurdepääs tagatud 29,02 km ristumiskohalt.

3-22-40

5(14)

8. Tallinna Halduskohus jättis 18.05.2022 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes

vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Asjas puudub vajadus

koguda tõendeid selle kohta, millised on teised seaduslikud või ebaseaduslikud mahasõidud

Simuna-Vaiatu mnt-l Vaiatust Sadalani. Ainus mahasõit, mille lähedusele vastustaja tugines,

asub Miku kinnistul, ning selle kaotamist kaebaja kinnistu omanikuna tõenäoliselt ei soovi.

Muud mahasõidud ei välista ka uue ristumiskoha rajamist ning ühtlasi ei mõjuta kaebaja õigusi

mistahes vastustaja ebaõige halduspraktika teiste mahasõitude seadustamisel või registrisse

kandmisel, vaid kaebajal on õigus üksnes sellele, et tema kinnistul otsustataks ristumiskohtade

kooskõlastamine õiguspäraselt. Asja lahendamine ei sõltu lisaks sellest, millal sai kaebaja teada

vaidlusaluse mahasõidu ebaseaduslikkusest ning vaidluse all ei ole Ookatku küla kui ridaküla

iseloom. Kaardimaterjali põhjal on tegemist suhteliselt sirge teelõiguga ja vaidlust ei ole selles,

et tegemist on V klassi maanteega, kus kehtib 90 km/h kiiruspiirang.

EhS § 99 lg 4 alusel kehtestatud maanteede projekteerimisnormid sätestavad, et ristumiskohaks

on ka mahasõit ehk sõiduteega külgnevale kinnistule, sh parklasse, õue, puhkekohta, põllule,

metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis

kinnistut ei läbi (p 5.2.1 lg 1). V klassi maanteel on mahasõitude omavaheline vähim kaugus

150 m. Kui mahasõite on vaja rajada tihedamini, võib sellel lõigul lubada sõidukite kiirust kuni

50 km/h (p 5.2.1 lg 3). Mahasõitude kulgemine peab olema sõidukijuhile nähtav või

etteaimatav. Tuleb vältida järske üleminekuid, mida sõidukijuhil on raske tajuda (p 5.2.2 lg 1).

Projektlahendusega tuleb vähendada võimalike konfliktpunktide arvu, tagades mh võimalused

nii läbivale kui ka pöördeliiklusele (p 5.2.2 lg 2). Seega ei ole mahasõidu paiknemisel siduva

iseloomuga varasem juurdepääsutee. Tava on eelkõige tsiviilõiguse allikas, mistõttu ei ole

juurdepääsutee vaidluste kohtupraktika asjakohane. Pikaajalise sissesõidutee olemasolu ei saa

siiski jätta täiesti tähelepanuta, sest see oleks vastuolus õiguskindluse ja usalduse arvestamise

põhimõtetega (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67). Olemasoleva olukorra kõrval tuleb

aga arvestada ka seda, millal ja millistel tingimustel on see olukord kujunenud ning millised on

leevendusmeetmed. Omaniku õiguspärase ootuse võib üles kaaluda ülekaalukas avalik huvi.

Kohus ei kahtle, et kaebaja on sõitnud üle Kärdi kinnistu sellel asuva talukohani. Sellest ei sõltu

aga praeguse asja lahendus. Teede projekteerimise norme kohaldatakse avalikult kasutatavate

maanteede projekteerimisel. Avalikku teed võib kasutada igaüks (EhS § 92 lg 5). Mahasõitude

kui ristumiskohtade rajamise reguleerimise eesmärk on seega tagada, et tegemist oleks igaühele

äratuntava ristumisalaga. LS § 17 lg 3 kontekstis on tegemist juurdepääsuteega, millel liigeldes

tekivad isikule teatud kohustused. Tähtsust ei oma, kui kinnistule on juurdepääsuks kasutatud

ülesõitu põllult või läbisõitu metsast vms kohalt, mis ei ole avalikus liikluses liiklejatele selliselt

äratuntav. Mahasõiduks EhS tähenduses ei saa lugeda ajutisi või ühekordseid juurdepääsukohti.

Samuti ei saa mahasõiduna käsitada kohta, kust põllumasinad sõidavad ajutiselt põllule või sealt

ära. Kui kinnistul on olnud ajalooline mahasõit, mis on kasutusest välja langenud, st ei ole enam

mahasõiduna äratuntav (teepeenar on katkestuseta), tuleb sellise mahasõidu taastamiseks läbida

vajalik menetlus. Kärdi kinnistule on antud ehitusluba, mis näeb ette vaidlusaluse mahasõidu

likvideerimise. Ehitusloa resolutiivosa on igaühele täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 2).

Ehitusloa eelnõu kooskõlastamisega on ühtlasi kooskõlastatud ehitusprojekt (EhS § 12 lg 1 ja

§ 38 lg 1; vt ka Riigikohtu 18.05.2022 otsus nr 3-16-1562, p 20). Ehitusprojekti lisaks oleva

liiklusskeemi kohaselt kasutatakse hoonetekompleksi teenindamiseks Miku kinnistu 28,818 km

mahasõitu ja registreerimata 28,849 km mahasõit tuleb likvideerida. Ehitusprojekti seletuskirja

kohaselt on Kärdi kinnistule ja sellele asuvatele hoonetele ja rajatistele tagatud ligipääs Miku

kinnistu juurdepääsutee kaudu. Kärdi kinnistu hoonetekompleksil ei ole veel kasutusluba, sh

on vastustaja kahel korral keeldunud seda kooskõlastamast. Seetõttu on ehitusluba jätkuvalt

kehtiv ja kaebajale täitmiseks kohustuslik. Eelnimetatud asjaolud on kaebajale teada hiljemalt

TRAM-i 23.04.2021 kirjast. Ehitusprojekti tellijaks oli OÜ Mikumikkel, kelle juhatuse liige on

3-22-40

6(14)

kaebaja poeg. Kui kehtiv haldusakt näeb ette mahasõidu likvideerimise, ei ole see vastuolus

haldusaktiga, millega keeldutakse sama mahasõidu seadustamisest. Siiski võib kasutusloaga

asjakohast kohtupraktikat järgides kalduda ehitusloast kõrval, samuti on võimalik kasutusloale

kooskõlastuse mitteandmist vaidlustada (HKMS § 45 lg 3).

Iseenesest on mõistetav kaebaja soov, et tema kodu (Miku kinnistu) ja ärimaa (Kärdi kinnistu)

oleksid teineteisest eristatud. Samas võib see minna vastuollu avaliku huviga, et maanteel ei

oleks pidevalt mahasõite. Asjas esitatud kaardimaterjalist nähtub, et Miku ja Kärdi kinnistule

on olnud vaid üks mahasõit. Üks mahasõit nähtub 1970. a topokaardilt, 1976. a fotoplaanilt,

1977. a fotokaardilt ja 1989. a katastrikaardilt. Miku ja Kärdi kinnistutel ei olnud eraldi väikeste

vahemaadega mahasõite. Miku kinnistu mahasõidu järjepideva olemasolu osas puudub vaidlus

ning ka kaebaja ei väida, et likvideerida tuleks Miku kinnistu mahasõit. 2010. a ja 2013. a

ortofotode võrdluses on Miku kinnistu kagunurka lisandunud hoone (ait), milleni Kärdi kinnistu

mahasõit võimaldaks sirget liikumist. Kaartide ja tänaste katastripiiride võrdlusest nähtub, et

kaardimaterjalil välja toodud mahasõit on asunud Miku ja Kärdi kinnistute vahelisest piirist

põhja pool ehk Miku kinnistul ja kulgenud viidatud hoonest põhja poolt mööda. Sama nähtub

1993. a ortofotolt. Seega, isegi kui 1989. a katastrikaart on nihkes, ei saa pidada usutavaks, et

mahasõidu Miku kinnistul paiknemise osas on nihkes ka kõik ülejäänud varasemad kaardid ja

ortofotod. Ajaloolise mahasõiduna on kinnistute piiril olnud üksnes Miku kinnistu mahasõit.

Vastustajal on õigus, et Miku kinnistu juurdepääs on aja jooksul nihkunud piki teed põhja poole.

Aerofotod ei kinnita Kärdi kinnistul konkreetse mahasõidu olemasolu. 2010. a ja 2011. a fotod

tõendavad, et Kärdi kinnistu nurgal ei ole alati olnud juurdepääsu, kuigi on võimalik, et seda

kohta kasutati põllumasinatega põllul töötamiseks ja ümberpööramiseks. 2013. a ortofoto järgi

on tekkimas mitu rada jälgi, kust liigutakse erinevaid marsruute pidi üle Kärdi kinnistu. 2013. a

fotolt on ka näha, et mahasõidud Miku kinnistult ja üle tee olevalt kinnistult on kindlapiirilised

ja teega sarnanevad, kuid Kärdi kinnistule viivad rajad on ajas muutuvad. Erinevalt kaebajast

leiab kohus, et 2002. a ja 2007. a ortofotodelt ei nähtu mahasõitu. 2002. a fotol ei ole Kärdi

kinnistult tulev tee ühendatud teepeenraga, vaid on suunatud Miku kinnistule. Puudub hoone

(aida) nurgast Kärdi kinnistu teepeenrani mahasõidule viitav trajektoor. Küll ei ole välistatud,

et Miku ja Kärdi kinnistu piirilt sõideti põllule. Ka 2007. a ortofotol on Kärdi talukohast tulenev

tee suunatud Miku kinnistu mahasõidule. Jällegi on võimalik, et põllutöömasinad sõitsid sellest

kohast põllule, kuid erinevad trajektoorid maantee servas viitavad, et see ei olnud kindlapiiriline

ja väljakujunenud mahasõit. Sarnase jäljega teed kulgevad ka risti üle põllu, kuigi neid ei saa

käsitada teena. Kaebaja viidatud Torma valla üldplaneeringu (kaebaja nimetas seda ekslikult

detailplaneeringuks) kaardil tähistavad õrnad hallid jooned katastripiire, mitte aga mahasõite.

Üldplaneering on suure üldistusastmega ja tuleb silmas pidada, et pole vaidlust, et selles kohas

oli ajalooliselt vähemalt üks mahasõit, mis on kulgenud Miku kinnistult.

Mahasõidu seadustamata jätmine ei saa rikkuda kaebaja varalisi vm sarnaseid õigusi suhetes

hoonestusõiguse omanikuga. OÜ Mikumikkel on ise nõustunud ehitusloa ja ehitusprojektiga,

mis nägid ette vaidlusaluse mahasõidu likvideerimise. Samuti ei saa tugineda Miku kinnistu

mahasõidu kasutamise ebamugavusele, sest hoonestusõiguse omaja on selle lahenduse ise välja

pakkunud. Vastustaja on pakkunud välja asjakohased leevendusmeetmed ning asjaolu, et Kärdi

kinnistu kaugemat mahasõitu ei ole varem talukohani pääsemiseks kasutatud, ei tähenda, et see

poleks asjakohane alternatiiv. Vaideotsuses on põhjendatult leitud, et kiiruspiirang ei oleks

sellises keskkonnas (sirgel hea nähtavusega teel) liiklejale ettenähtav ning nõuaks ka liikluse

muude meetmete kaudu täiendavat piiramist. Kuna sisuliselt on tegemist ühe omaniku kahe

kinnistuga, ei ole uue mahasõidu rajamine vältimatult vajalik. Kärdi kinnistule on antud kehtiv

ehitusluba, mistõttu puudub kaebajal õigustatud ootus, et tal on võimalik seadustada ehitusloaga

vastuolus olev lahendus.

3-22-40

7(14)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. X palub 17.06.2022 apellatsioonkaebuses (täiendatud 12.10.2023) tühistada

halduskohtu otsus ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Halduskohus ei ole arvestanud, et

ehitusloa alusel ehitatud hoonetekompleksile puudub juurdepääs. Miku kinnistu mahasõitu ei

ole tegelikult võimalik kasutada, sest nähtavus on lauge kurvi ja kõrghaljastuse tõttu piiratud

ning samas on Kärdi kinnistut vaja kasutada just suuregabariidilistel sõidukitel ja eritehnikal.

Kärdi kinnistu mahasõiduta oleks hoonestusõiguse kasutamine ebamõistlikult keeruline või

võimatu ning hoonestusõiguse ennetähtaegse lõpetamisega kaasneks kahjunõude. Halduskohus

ei analüüsinud, milline mõju oleks mahasõidu seadustamisel vastustajale, kes on seda talunud

juba üle 50 aasta. Kohus ei arvestanud Ookatku küla kui ridaküla olemusega, kus teed tekkisid

talude vahele ja kujunesid alles hiljem maanteedeks. 28,849 km mahasõidu olemasolu nähtub

selgelt 1970. a kaardilt. Kohus leidis ekslikult, et ajalooliseks mahasõiduks oli mahasõit Miku

kinnistult. Mahasõit ja sellelt kulgev tee ajaloolise talukohani asub Miku kinnistu elumajast ja

laudast oluliselt lõuna pool. Miku kinnistu 28,818 km mahasõit tekkis alles 1990ndatel. Pole

arusaadav, miks on just 28,849 km mahasõit ebaseaduslik, kuigi mitmed sama küla väiksemate

vahekaugustega mahasõidud on seaduslikud ja kantud alles hiljuti teeregistrisse. Mahasõitude

minimaalset vahekaugust V klassi maanteedel ei sätestanud ka teede- ja sideministri 28.09.1999

määrus nr 55 „Tee projekteerimise normid ja nõuded“. Lähtuda tuleb normidest, mis kehtisid

mahasõidu rajamise ajal (s.o 1970ndatel). Tänapäevastele normidele ei oleks õiglane tugineda,

sest nende põhjal tuleks kogu Ookatku külas kehtestada 50 km/h kiiruspiirang. Üllatuslik oli

kohtu seisukoht, et kui ajalooline mahasõit on kasutusest välja langenud, siis tuleb mahasõidu

taastamiseks läbida uus menetlus. Arusaadav ei ole, kuidas hinnata, kas mahasõit on äratuntav

või mitte. Pinnasteed võivad varjata nt seal kasvavad taimed. Kohtu selgitused tee kasutusest

väljalangemisest ei ole kooskõlas EhS-ga, mille kohaselt tuleb tee lammutamiseks läbida eraldi

haldusmenetlus. Kärdi kinnistu mahasõitu on parema kandvuse saavutamiseks täidetud, sest

kevadise sula ajal muutus see väga mudaseks, kuid seda ei saa lugeda mahasõidu rajamiseks.

Jõgeva Vallavalitsuse 27.08.2019 ehitusluba nr 1912271/23337 anti hoonestusõiguse omajale,

mitte kaebajale, ja luba ei kohustanud kaebajat vaidlusalust mahasõitu likvideerima. Ehitusluba

on ajutine haldusakt, mis kehtib kasutusloa andmiseni. Ehitusloast ei tulene püsiva iseloomuga

õigus ja kohustusi isikutele, keda ei olnud ehitusloa menetlusse kaasatud. Kaebaja ei osalenud

ehitusloa menetluses ega andnud seal luba oma kinnistu mahasõidu likvideerimiseks või Miku

kinnistu mahasõidu kasutamiseks. Halduskohus käsitas ehitusluba ekslikult üldkorraldusena,

mis on muutnud vaidlusaluse mahasõidu avalik-õiguslikku seisundit. Halduskohtu hinnangul

on Miku ja Kärdi kinnistul olnud vaid üks mahasõit, kuid kohus ei täpsustanud selle asukohta.

1976. a fotoplaanile katastripiiride lisamisel nähtub, et tegemist on 28,849 km mahasõiduga ja

sellele järgneva teega, mis kulgeb praegusel Kärdi kinnistul. Ainult ühe tee olemasolust ei saa

järeldada, et kinnistutel ei olnud eraldi mahasõite. 1993. a ortofotol olev punktiir ei tähista teed,

vaid põlispuudest hekki. Kohus ajas detailplaneeringu kaardil oleva katkendliku teed tähistava

joone segamini katastriüksuse piiriga. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et Kärdi kinnistu omanik

pidanuks käima üle Miku kinnistu, kui need kuulusid erinevatele isikutele. Kohtuotsuse p-s 12

viidatud ortofotodele ei ole vaidlustatud otsustes tuginetud. Elukauge on järeldus, et mahasõitu

on kasutatud põllutöömasinate põllule minekuks ja ümberpööramiseks, sest põllutöömasinad ei

tööta sellisel põhimõttel ühes kohas.

Halduskohus ei ole piisavalt arvestanud leevendusmeetmete rakendamise (st kiiruse piiramise)

võimalusega. Tegemist ei ole kiirtee ega I–IV klassi maanteega, kus liikluskoormus on oluliselt

suurem. Vastustaja pakutud meetmed on äärmiselt ebamõistlikud. Miku kinnistu mahasõitu ei

ole reaalselt võimalik kasutada. Mahasõitu ei ole ka võimalik nihutada, sest ette jäävad tervet

küla elektriga varustav alajaam ja küla ainus tuletõrje veevõtukoht. Tee rajamine kaugemalt üle

3-22-40

8(14)

Kärdi kinnistu toimuks väärtusliku põllumaa arvelt ning eeldaks lisaks maaparandussüsteemi

ümberehitamist. Kuivõrd vaidlusalusel teelõigul asub mitu lauget piiratud nähtavusega kurvi,

millel asuvad ka bussitaskuteta bussipeatused, ning samas on teel tihedalt mahasõite ja tee ääres

kõrghaljastusega õuealad, kus liigub mh palju lapsi ja loomi, siis oleks külast läbisõidul kiiruse

piiramine liiklejatele ettenähtav. Vaidlusaluse mahasõidu vajalikkust ei muuda see, et mõlemad

kinnistud kuuluvad kaebajale. Esiteks on ühele kinnistule seatud hoonestusõigus kolmanda

isiku kasuks ja teiseks ei saa eeldada, et mõlemad kinnistud jäävad sama isiku omandisse.

Kaebajal on õigustatud ootus, et ajalooline mahasõit ei muutu üleöö ebaseaduslikuks ja riik ei

hakkaks temale sisuliselt keelama juurdepääsu avalikule teele.

10. Transpordiamet palub 19.08.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning

jääb oma varasemate vastuväidete juurde. Kaebaja väitel ei saa mahasõidu puudumisel Kärdi

kinnistu hoonetekompleksi eesmärgipäraselt kasutada. Vaidlusaluse mahasõidu kõrvaldamise

vajadus pidi kaebajale ilmnema juba Kärdi kinnistu ehitusloa menetluses, sest kooskõlastatud

liiklusskeem nägi ette Kärdi kinnistu juurdepääsu lahenduse. Kuna kaebaja on mõlema kinnistu

omanik, ei saa ta väita, et ta ei ole ehitusloaga ettenähtud liikluslahendusega nõustunud. Kuna

vaidlusalune mahasõit on rajatud õigusliku aluseta, tuleb kaebajal taastada endine olukord ehk

riigitee peenar. Kaebajal on võimalik rajada täiendav juurdepääs riigiteelt, taotledes TRAM-lt

selleks EhS § 99 lg 3 kohased nõuded, mis arvestaksid ka maanteede projekteerimisnormidega.

Vaidlusalusel teel kiiruse piiramine ei oleks põhjendatud. Kuna mahasõit ehitati omavoliliselt,

siis ei saa kaebaja tugineda õiguspärasele ootusele ja usalduse kaitsele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. X apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

12. Kaebaja on praeguses asjas tuginenud mh argumendile, et Kärdi kinnistu hoonestusõiguse

omaja (OÜ Mikumikkel) ei saaks vaidlusaluse mahasõiduta hoonestusõigust eesmärgipäraselt

kasutada (st takistatud oleks juurdepääs ehitusloa alusel ehitatud hoonetekompleksile). Kuna

halduskohtule ei saa esitada kaebust kolmanda isiku õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1), siis ei

ole asjakohased kaebaja väited, mis puudutavad OÜ Mikumikkel õiguste võimalikku rikkumist.

Ehkki vaidlusaluse mahasõidu seadustamist taotlesid X ja OÜ Mikumikkel ühiselt, ei ole

hoonestusõiguse omaja vastustaja keeldumist vaidlustanud. OÜ-d Mikumikkel ei oleks ka alust

kaasata haldusasja menetlusse kolmanda isikuna, sest kaebuse rahuldamine ei kahjustaks tema

õigusi (HKMS § 20 lg 1). Eeltoodust tulenevalt jäävad asja lahendamisel kõrvale kaebaja väited

OÜ Mikumikkel õiguste rikkumisest. Kuna kaebaja ei saa vaidlusaluse mahasõidu seadustamist

nõuda ka avalikes huvides, siis hindab ringkonnakohus üksnes väiteid, mis seonduvad kaebaja

kui Kärdi ja Miku kinnistute omaniku õiguste võimalikku rikkumist.

13. Kaebaja esitas TRAM-le 30.09.2021 taotluse seadustada Simuna-Vaiatu mnt 28,849 km

asuv mahasõit (ristumiskoht) ja kanda see teeregistrisse. Taotlusele oli lisatud Kärdi kinnistu

mahasõidu põhiprojekt (koostatud 21.09.2021). Seletuskirja järgi on olemasolev teeregistrisse

kandmata mahasõit 5,0 m laiune kruusakattega tee ning projekteeritav mahasõit oleks pinnatud

freespuru kattega (katte laius 6,8 m ja sõidutee laius 6,0 m). TRAM keeldus 20.10.2021

otsusega nr 7.1-1/21/23599-2 ehitusprojektile EhS § 99 lg 3 kohase kooskõlastuse andmisest.

Vastustaja leidis nii 20.10.2021 otsuses kui ka 06.12.2021 vaideotsuses, et Simuna-Vaiatu mnt

28,849 km asuv Kärdi kinnistu mahasõit ei ole ajalooline ja selle seadustamisel tuleb lähtuda

kehtivatest normidest. TRAM keeldus taotletud mahasõitu lubamast, sest täiendava mahasõidu

rajamine registreeritud 28,818 km ja 29,02 km mahasõitude vahele oleks vastuolus maanteede

projekteerimisnormide p 5.2.1 lg-ga 3 (mahasõitude vähim omavaheline kaugus 150 m). Samuti

ei pidanud TRAM põhjendatuks kohaldada erandit, mis lubaks mahasõite rajada tihedamini,

3-22-40

9(14)

kui vastaval teelõigul seatakse sõidukite lubatud kiiruseks kuni 50 km/h. Esiteks tuleb hinnata,

kas 28,849 km asub ajalooline mahasõit, ja teiseks analüüsida, kas vastustaja on kiiruspiirangu

kehtestamise õiguspäraselt välistanud.

14. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ehkki Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 määruse nr 1

„Teeregistri põhimäärus“ § 4 kohaselt on teeregistri andmetel üksnes informatiivne tähendus,

ei saa kaebaja praegusel juhul siiski nõuda faktiliselt rajatud ja kasutatava 28,849 km mahasõidu

teeregistrisse kandmist, sest tema 30.09.2021 taotlus hõlmas mh ristumiskoha ümberehitamist

ja projektijärgsete andmete registrisse kandmist. Teeregistri põhimääruse § 6 p 2 kohaselt on

mahasõit tee koosseisus olev rajatis teega piirnevale maaüksusele juurdepääsu võimaldamiseks

või teeregistris registreerimata teele suundumiseks. Teeregistri põhimääruse § 12 lg 1 kohaselt

on riigitee andmeandjaks TRAM ning olukorras, kus vaidlusalust mahasõitu riigiteelt nr 17192

ei ole EhS § 99 lg 3 alusel kooskõlastatud ega õiguspäraselt rajatud, siis ei saa vastustajalt nõuda

ka selle registrisse kandmist (st EhS § 103 lg-s 4 sätestatud andmed ei ole muutunud).

15. Vaidluse keskne küsimus on see, millistele normidele peab taotletav 28,849 km mahasõit

vastama, mis sõltub mh asjaolust, kas tegemist on ajaloolise ristumiskohaga või uue mahasõidu

ehitamisega. Seejuures ei ole vaidlust, et mahasõidu ümberehitamisel tuleb arvestada kehtivaid

tehnilisi norme (neist on lähtutud ka TRAM-le esitatud 21.09.2021 projektis), vaid erimeelsus

seisneb üksnes selles, kas vastustaja saab nõuda 28,849 km paikneva mahasõidu likvideerimist

tulenevalt sellest, et see asuks teistele olemasolevatele mahasõitudele (28,818 km ja 29,02 km)

lähemal kui 150 m ja piirkiiruse alandamine kuni 50 km/h ei oleks põhjendatud.

16. Asjas esitatud ja Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse vahendusel kättesaadav kaardi-

ja fotomaterjal võimaldavad järeldada, et praeguse Miku kinnistu hoonetele juurdepääsuks on

ajalooliselt kasutatud Juhandra kinnistu poolsesse külge jäävat mahasõitu (28,769 km) ning

praegusel Kärdi kinnistul asunud hoonetele juurdepääs on toimunud ligikaudu kinnistute piiril

asunud mahasõidu kaudu, mis ei lange kokku teeregistris registreeritud 28,818 km mahasõidu

ega ka vaidlusaluse 28,849 km mahasõiduga.

1976. a fotoplaani väljavõte

3-22-40

10(14)

2002. a ortofotolt nähtuvalt on Miku kinnistu algsele L-kujulisele kõrvalhoonele hiljem ehitatud

juurdeehitus ning ilmselt koos sellega tekkinud vahetult laiendatud hoone kõrvale ka praegune

teeregistris registreeritud 28,818 km mahasõit. Miku ja Kärdi kinnistute piiril asunud mahasõit

näib seevastu olevat kasutusest suuresti välja langenud ja seda ilmestab eriti 2010. a ortofoto.

21.05.2002 ortofoto väljavõte

21.05.2010 ortofoto väljavõte

Alates 2013. aastast tehtud ortofotodelt on näha Miku kinnistu kagunurka n-ö väljaulatuvasse

osasse püstitatud uus hoone (ait, ehitisealune pind 319,5 m2 – ehitisregistri kood 120846755)

ning koos sellega on hakanud kujunema täiendav, praeguses asjas vaidluse all olev 28,849 km

mahasõit, mis jääb selgelt Kärdi kinnistule ja kulgeb omaaegsest juurdepääsust erinevalt.

3-22-40

11(14)

20.04.2014 ortofoto väljavõte

Eelnevalt kirjeldatud arengud on tuvastatavad ka Google’i kaardirakenduse tänavavaate abil,

kust on tuvastatav esiteks olukord 2011. a juulis ja seejärel on nähtav olukord 2021. a augustis.

Google Maps’i tänavavaade 2011. a juulis

Google Maps’i tänavavaade 2021. a augustis

3-22-40

12(14)

Praeguseks on täiendav mahasõit sisuliselt välja ehitatud ning selle asukoht on nihkunud Miku

ja Kärdi kinnistute vahelise piiri äärde, jäädes tervikuna Kärdi kinnistule.

20.05.2022 ortofoto väljavõte

17. Eeltoodust nähtuvalt on vastustaja ja halduskohus õigesti tuvastanud, et tegemist ei ole

ajaloolise juurdepääsuga (sellena on pigem käsitatav teeregistrisse kantud 28,818 km mahasõit

Miku kinnistule, sest algse juurdepääsutee asukoht oli nihkunud sinna), vaid pärast 2013. a-t

täiendavalt rajatud mahasõiduga, mille ehitamiseks puudus õiguslik alus. Õige on vastustaja

seisukoht, et kaitstav usaldus saaks tekkida üksnes mahasõidu ehitamist lubavast haldusaktist

või kooskõlastusest, kuid mitte omavolilisest ehitamisest. Kaebaja ei saa tugineda õiguspärasele

ootusele mh põhjusel, et vastustaja ei ole ebaseadusliku mahasõiduga kunagi nõustunud, vaid

on kogu aeg nõudnud, et kinnistuomanik likvideeriks kas 28,849 km või 28,818 km mahasõidu

(vt 07.02.2022 vastuse lisad 1, 3 ja 4). OÜ Mikumikkel poolt Kärdi kinnistule (hoonestusõiguse

alusel) püstitatavatele hoonetele (teravilja vastuvõtt ja sorteer, viljapunkrid ja kuivati) ehitusloa

saamiseks esitatud 26.07.2019 ehitusprojekti (07.02.2022 vastuse lisa 2) koosseisus oli esitatud

muu hulgas liiklusskeem (vt fail „PRM2019_PP_TL-1-01_v01_lskeem.pdf“), millest nähtuvalt

kasutavad OÜ Mikumikkel teraviljakompleksi teenindavad masinad riigi maanteele sõiduks

28,81 km mahasõitu ning OÜ Mikumikkel ei kasuta 28,85 km mahasõitu, vaid Miku kinnistu

omanik likvideerib selle. Olgugi, et Jõgeva Vallavalitsuse 26.08.2019 korraldusest nr 444 ja

selle alusel väljastatud 27.08.2019 ehitusloast nr 1912271/23337 (apellatsioonkaebuse lisa 1)

ei tulene kaebajale vahetult kohustust vaidlusalune mahasõit likvideerida, saab asjaolust, et

kaebaja ei ole ehitusluba ka vaidlustanud, siiski järeldada, et tal pidi olema hoonestusõiguse

omajaga kokkulepe ehitusprojektis märgitud liikluslahenduse realiseerimiseks. Haldusorganil

tuleb vältida vastuolulist tegutsemist (nt Riigikohtu 08.08.2016 otsus nr 3-3-1-88-15, p 23;

20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 12), mistõttu ei saa eeldada, et vastustaja teraviljakompleksi

hoonete kasutusloa menetluses sisulise põhjuseta (asjaolud ei ole muutunud) loobuks ehitusloa

kooskõlastamisel seatud tingimusest.

18. Kokkuvõtlikult võis vastustaja olukorras, kus Miku kinnistul on olemas kaks teeregistris

registreeritud mahasõitu (28,769 km ja 28,818 km) ning Kärdi kinnistule on võimalik pääseda

3-22-40

13(14)

samuti teeregistrisse kantud 29,02 km mahasõidu kaudu, põhjendatult nõuda, et liiklusohutuse

tagamiseks likvideeriks kaebaja omavoliliselt rajatud 28,849 km mahasõidu või alternatiivselt

28,818 km mahasõidu. Maanteede projekteerimisnormide p 5.2.1 lg 3 kohaselt peab V klassi

maanteel olema mahasõitude minimaalne vahekaugus 150 m, kuid 28,818 km ja 28,849 km

mahasõitude vahele jääb ainult ca 25–30 m. Vaidlustatud otsuses (p 2.5) on lisaks viidatud, et

tulenevalt Transpordiameti peadirektori 25.08.2021 käskkirjaga nr 1.1-1/21/515 kinnitatud

juhises „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ ettenähtust saaks aktsepteerida uut

mahasõitu otsuses toodud joonisel 6 sinisega märgitud kohas, kuid see ei ole kaebajale sobinud.

Transpordiameti veebilehel riigiteede juhendite all avaldatud 11.03.2022 uuendatud juhisest

„Ristmike vahekauguste ja nähtavusalade määramine“ ei nähtu, et põhimõtted oleksid ka hiljem

oluliselt muutunud. Igal juhul ei saa see olla praeguse vaidluse esemeks, sest 20.10.2021 otsuse

tegemise ajal ei saanud uuendatud juhisest lähtuda. Asja lahendamisel ei oma lisaks tähtsust,

kas Ookatku külas võib olla mingeid teeregistris registreeritud mahasõite, mis samuti ei vasta

kehtivatele normidele, sest isegi kui selline vastustaja ebaõige halduspraktika peaks esinema,

ei tulene võrdse kohtlemise põhimõttest kaebajale õigust nõuda haldusorgani ebaõige praktika

jätkamist või laiendamist (nt Riigikohtu 27.11.2006 otsus nr 3-3-1-59-06, p 12; 29.05.2016

otsus nr 3-3-1-23-06, p 12; 06.12.2004 otsus nr 3-3-1-53-04, p 13).

19. Kaebaja leiab alternatiivselt, et vastustaja ei ole vaidlusaluse mahasõidu seadustamiseks

õiguspäraselt kaalunud võimalust piirata asjaomasel teelõigul sõidukite liikumiskiirust. Puudub

vaidlus, et tegemist on asulavälise teega ja kõnealuses lõigus on Simuna-Vaiatu kõrvalmaantee

suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. Vaidlusaluse mahasõidu aktsepteerimiseks peaks

vastustaja maanteede projekteerimisnormide p 5.2.1 lg 3 kohaselt seadma vastaval teelõigul

kiiruspiiranguks kuni 50 km/h. LS § 15 lg-st 5 tulenevalt võib teeomanik (s.o praegusel juhul

TRAM) suurimat lubatud sõidukiirust vähendada, olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja

sõiduki kategooriast. Tegemist on kaalutlusotsusega, mille aluseks olevad asjaolud põhinevad

suuresti prognoosil (st kaalutavate liikluslahenduste ohutus ei ole üheselt tuvastatav, vaid saab

olla üksnes hinnanguline). Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et vastustaja oleks praeguses

asjas kaalutlusreeglite vastu eksinud. Kaebaja vastuväidetele on vastatud TRAM-i 06.12.2021

vaideotsuses (p 6). Vastustaja hinnangul võiks asulavälisel teel sirgel ja hea nähtavusega 3 km

pikkusel lõigul (katte laius 6,8 m) kiiruspiirangu 50 km/h kehtestamine liiklusohutust oluliselt

halvendada, sest liiklejate käitumine (sõidukiiruse ja -võtete valik) ei oleks seal kaasliiklejate

jaoks etteaimatav. Seetõttu eeldaks 50 km/h kiiruspiirangu rakendamine nt tee ristlõike

ümberehitamist kitsamaks, liiklust rahustavate meetmete kombineeritud rakendamist vmt, mis

oleks teeomaniku jaoks seotud lisakuludega. Kaebaja seisukoht, et kiiruspiirangu kehtestamist

õigustaksid lisaks lähestikku asetsevatele mahasõitudele ka asjaolud, et tee ääres on taskuteta

bussipeatused ning teepeenral liigub lapsi ja loomi, ei kummuta vastustaja eeltoodud hinnangut,

sest ilma riigitee täiendava ümberehituseta tekitaks 50 km/h kiiruspiirangu seadmine maantee

ääres liiklevatele jalakäijatele pigem võltsi turvatunde ja võiks seeläbi ohutust vähendada, mitte

suurendada.

20. Olukorras, kus kaebaja omavoliliselt ehitatud 28,849 km mahasõit ei vasta kehtivatele

normidele ning vaidlusaluses teelõigus sõidukiiruse piiramine ei pruugiks samuti liiklusohutust

tagada, ei ole määravad kaebaja argumendid, et vastustaja pakutud alternatiivsed lahendused ei

ole talle sobivad, kuna juurdepääsu takistaksid muud Kärdi kinnistul paiknevad ehitised või

rajatised või tuleks uus juurdepääs ehitada väärtuslikule põllumaale. Kaebaja jaoks ebasoodsa

olukorra on põhjustanud tema enda ja hoonestusõiguse omaja tehtud valikud, kuigi nad pidid

arvestama, et teraviljakompleksi teenindamine ei saa toimuda 28,849 km mahasõidu kaudu (või

alternatiivselt tuleks neil selleks likvideerida 28,818 km mahasõit). Nagu juba märgitud, ei saa

kaebaja praeguses asjas kaitsta kolmanda isiku õigusi.

3-22-40

14(14)

21. Kaebaja viidatud AÕS § 156 lg 1, mis reguleerib juurdepääsu avalikult kasutatavale teele,

ei ole praegusel juhul asjakohane juba ainuüksi põhjusel, et Miku ja Kärdi kinnistud külgnevad

avalikult kasutatava teega (riigiteega nr 17192) ning seega ei ole üldse tegemist olukorraga, kus

kaebajal oleks tarvis pääseda avalikult kasutatavale teele üle võõra kinnisasja. AÕS § 156 lg 1

ei reguleeri seda, millistele tehnilistele nõuetele peab juurdepääs avalikult kasutatavale teele

vastama.

22. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb X apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 18.05.2022 otsus muutmata.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

X on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot ja kandnud esindajakulu

3801,60 eurot. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud teise

astme kohtus HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Transpordiamet ei ole menetluskulude

kandmise kohta andmeid esitanud ning seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud

apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)