2-22-623/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-623

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.05.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2451,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806), lepinguline esindaja CK

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kaja Lepik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.05.2022 otsus osas, millega jäeti rahuldamata

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu põhivõlgnevuse 701,14 euro, intressi

1237,57 euro ja viivise 222,78 euro ning edasiulatuva viivise nõudes mogo OÜ

(kehtiv ärinimi Primero Finance OÜ) ja X vahel tulenevalt 28.08.2017 sõlmitud

laenu- ja tagatisomandamiselepingust nr FL28082017/0222 ja selle lisast tulenevate

maksegraafikujärgsete

osamaksetest,

samuti

menetluskulude

jaotuse

ja

kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas Harju Maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Harju Maakohtu 17.05.2022 otsus on jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu põhivõlgnevuse 701,14 euro, intressi

1237,57 euro ja viivise 222,78 euro ning edasiulatuva viivise nõudes mogo OÜ

(kehtiv ärinimi Primero Finance OÜ) ja X vahel 28.08.2017 sõlmitud laenu- ja

tagatisomandamiselepingu nr FL28082017/0222 ülesütlemisest tulenevalt.

3. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlusCapital apellatsioonkaebus.

2-22-623

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 14.01.2022 Harju Maakohtule X (kostja) vastu

hagi, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 701,14 eurot,

intressi 1237,57 eurot ja viivise 222,78 eurot ning põhinõudelt alates 15.01.2022 edasiulatuva

viivise määras, mis on võrdne intressimääraga ja moodustab 41,40% aastas. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid mogo OÜ (uus ärinimi Primero Finance OÜ, esialgne

võlausaldaja) ja kostja 28.08.2017 laenu- ja tagatisomandamiselepingu nr FL28082017/0222

(leping), mille alusel esialgne võlausaldaja liisis kostjale sõiduki. Lepingu kohaselt võimaldas

esialgne võlausaldaja kostjale laenu kokku 2541 eurot, mille kostja kohustus sõiduki

omandamise eest tasuma esialgsele võlausaldajale maksegraafiku alusel. Kostja kohustus

tagastama laenu alates 30.08.2017 kuni 30.07.2023 igas kuus võrdses summas, osamaksena

96,02 eurot. Kostja ja esialgne võlausaldaja sõlmisid 07.06.2018 lepingu lisa

nr FL28082017/0222-G1, mille kohaselt laenu summat suurendati 22,10 euro võrra seoses

sellega, et esialgne võlausaldaja loobus samas summas enne lepingu lisa jõustumist kehtinud

graafikujärgsest viimasest maksetähtpäevast kuni 20.05.2018 arvestatud intressi nõudmisest,

mistõttu väljamakset selles summas kostjale ei tehtud. Uue maksegraafiku alusel kohustus

kostja alates 20.06.2018 kuni 20.08.2023 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 96,77

eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes.

3. Kostja rikkus lepingut ega tasunud lepingu alusel maksegraafikujärgseid makseid. Hageja

esitas kostja vastu hagi tsiviilasjas nr 2-21-108962, kus kohus asus seisukohale, et leping ei

olnud kehtivalt üles öeldud, hagejal puudus sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu ning

kohtu hinnangul puudus õiguslik alus viivise, intressi ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks.

4. Pärast otsuse tegemist tsiviilasjas nr 2-21-108962 loovutas hageja 02.12.2021 osaliselt

nõude tagasi esialgsele võlausaldajale. Esialgne võlausaldaja ütles 06.12.2021 teatega lepingu

üles ning loovutas nõude uuesti hagejale 02.12.2021. Hageja on seisukohal, et hagiavalduse

aluseks olevast lepingust tulenevad osamaksed on muutunud sissenõutavaks nende tasumise

tähtaja möödumisega ning esialgse võlausaldaja poolse lepingu ülesütlemise teatise loeb hageja

kostjale kätte toimetatuks hagiavalduse vastuvõtmise kaudu.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-22-623

6. Kostja ei vaidle, et on laenu kätte saanud. Kostja tasus lepingujärgseid makseid, aga

hilinemisega. Seoses maksete viivitusega realiseeris esialgne võlausaldaja kostjale tagatisena

antud sõiduauto alla turuhinna, müügihinnaga 287 eurot.

7. Hageja esitas esmakordselt 03.05.2021 hagi kostja vastu Harju Maakohtusse 2375,78 euro

väljamõistmiseks, mille kohus 20.10.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-108962 jättis

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagimaterjalidest ei nähtu, millised on uued

asjaolud, mis annaksid võimaluse samas asjas ja samadel asjaoludel esitada uuesti hagiavaldus

kohtusse. Ainsaks uueks asjaoluks on see, et nõue on osaliselt tagasi loovutatud esialgsele

võlausaldajale. Kostja ei ole saanud kätte nõude loovutamise lepingut ega muid dokumente,

millest sai teada alles pärast hagi menetlusse võtmist.

8. Kostja vastuväidete kohaselt on lepingu ja selle lisa krediidi kulukuse määr vastuolus

võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg-s 1 sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mistõttu

on leping ja selle lisa tühised. Kostja vaidles vastu ka viivisemäärale.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Harju Maakohus jättis 17.05.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda,

märkides, et kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

10. Maakohus menetles hageja nõuet tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1

esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

11. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel

on 28.08.2017 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamiseleping nr FL28082017/0222, mille alusel

väljastas esialgne võlausaldaja kostjale laenu summas 2420 eurot. Vaidlus puudub ka selles, et

07.06.2018 sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja lepingu lisa nr FL28082017/0222-G1,

milles leppisid kokku laenusummas 2473,99 eurot, kohustusega tagastada laen ja intress

hiljemalt 20.08.2023. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on tasunud lepingu ning selle lisast

tulenevate kohustuste täitmisena 2747,84 eurot. Puudub vaidlus selles, et tagatiseks olnud

sõiduk on 17.07.2020 võõrandatud 287 euro eest Tamme Autoteenindus OÜ-le.

12. Maakohtu hinnangul ei saanud esialgne võlausaldaja 06.12.2021 teatisega lepingut üles

öelda, sest esialgne võlausaldja ei olnud 06.12.2021 võlausaldajaks, vaid nõue oli loovutatud

hagejale. Pärast nõude loovutamist puudus senisel võlausaldajal õigus nõuet käsutada, sh üles

öelda lepingut, millest nõue tuleneb.

13. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt loovutas esialgne võlausaldaja 02.02.2021 lepingust

tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 25.01.2021. Seejärel on esilagne võlausaldaja ja hageja

sõlminud 02.12.2021 lepingu lisa nõude tagasiloovutamiseks, milles lepiti kokku, et hageja

loovutab esilgsele võlausaldajale tagasi nõude kostja vastu, mis tuleneb lepingu ja selle lisast

alates osamaksetest 20.04.2020 kuni 20.08.2023, osamakseni põhisummas 2542,86 euro

nõudes. Lepingu lisa p 4 kohaselt on leping allkirjastatud digitaalselt ja hakkas kehtima mõlema

poole allkirjastamisest. Maakohus kontrollis lepingu lisa allkirjastamise aega – lepingu lisa on

hageja esindaja MT allkirjastanud 02.12.2021 kell 14:52 ja esialgse võlausaldaja esindaja MK

03.12.2021 kell 15:33. Maakohus tuvastas, et tagasiloovutamise leping hakkas kehtima

03.12.2021 kell 15:33 ning sellest hetkest oli võlausaldajaks esilagne võlausaldaja. Pärast

tagasiloovutust on esilgne võlausaldaja ja hageja sõlminud lepingu lisa nõude veelkordseks

2-22-623

loovutamiseks. Lepingu lisa p 2 kohaselt loovutas esilagne võlausaldaja hagejale lepingust ja

selle lisast tulenevad nõuded alates lepingu ja selle lisa maksegraafikus 20.04.2020 kuni

20.11.2021 sissenõutavaks muutunud osamaksete ulatuses põhisumma 653,67 eurot nõudes.

Lepingu lisa p 4 kohaselt on leping lisa allkirjastatud digitaalselt ja hakkas kehtima mõlema

poole allkirjastamisest. Kohus kontrollis lepingu lisa allkirjastamise aega – lepingu lisa oli

hageja esindaja MT allkirjastanud 02.12.2021 kell 14:53 ja esialgse võlausaldaja esindaja MK

03.12.2021 kell 15:33. Maakohus tuvastas, et veelkordne loovutamise leping hakkas kehtima

03.12.2021 kell 15:33 ning sellest hetkest oli võlausaldaja taaskord hageja.

14. Maakohus tuvastas, et esilagne võlausaldaja oli teinud lepingu ülesütlemise tahteavalduse

06.12.2021, esialgse võlausaldaja esindaja HR oli ülesütlemisavalduse digitaalallkirjastanud

06.12.2021 kell 10:49. Kuivõrd kohus tuvastas, et alates 03.12.2021 kell 15:33 oli

võlausaldajaks taaskord hageja, siis ei saanud esialgne võlausaldaja 06.12.2021 üles öelda

lepingut, millest tuleneva nõude ta oli kolm päeva varem 03.12.2021 loovutanud hagejale. Kuna

leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, siis puudus hagejal sissenõutavaks muutunud nõue kostja

vastu.

15. Maakohus märkis vastuseks hagiavalduses esitatud nõudele intressi ja viivise saamiseks

määras 41,40% ja kostja vastuväidetele, et nõustub tsiviilasjas nr 2-21-108962 jõustunud

lahendiga tuvastatud järeldustega, et lepingu tingimused, mis sellist intressi ja viivisemäära ette

näevad, on tühised.

Apellatsioonkaebus

16. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 17.05.2022 otsus

ning teha uus otsus, millega rahuldada hagiavalduses esitatud esimene alternatiivne nõue,

alternatiivselt palub hageja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub

jätta menetluskulud kostja kanda.

17. Hageja esitas hagiavalduses esimese alternatiivse nõude, milles palus kostjalt välja mõista

hageja kasuks põhinõue 701,14 eurot, intressid 1237,27 eurot ja viivised 222,78 eurot. Hageja

selgitas hagiavalduses, et hageja menetlusdokumendi koostamise ajaks, s.o 13.01.2022 on

sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 20.04.2020 kuni 20.12.2021 kogusummas 1938,71

eurot (701,14 + 1237,57). Hageja märkis, et juhul kui kohus ei saa lugeda lepingut lõppenuks

ning kui kostja ei tasu menetlusdokumendi koostamise aja seisuga osamakseid alates

20.01.2022 kuni 20.08.2023, siis selles osas saab hageja esitada oma nõuded eraldi menetluses.

Hageja eristas hagi esitamisel nõude osasid, millest esimene muutus sissenõutavaks lepingu

kehtivuse ajal ja teine tekkis ülesütlemise tulemusel. Nende nõuete õiguslikud alused on

erinevad: lepingujärgsete rahaliste kohustuste täitmist saab nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel,

krediidikulu hüvitamist VÕS § 367 lg-te 1–3 alusel. Kui kohus ei saanud hagi rahuldada

lepingu ülesütlemisest tulenevalt, siis oleks kohus saanud hagi rahuldada maksegraafiku

osamaksete sissenõutavaks muutumisest tulenevalt. Seega jõudis maakohus valele järeldusele,

et kuivõrd lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, siis puudub hagejal sissenõutavaks muutunud

nõue kostja vastu. Hageja ei ole alternatiivsete nõuete järjestust muutunud ega nõustunud teise

alternatiivina esitatud nõude rahuldamata jätmisega.

18. Esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud laenu- ja tagatisomandamiseleping on

VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidileping. Tarbijalt ei või VÕS § 415 lg 1 järgi võlgnetavate

maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat

viivist. VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Seega kui

pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud

2-22-623

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et

maksetega viivitamisel on tal kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.

Vastavalt lepingu p-le 5.3 on viivise määr võrdses määras lepingujärgse intressimääraga

(41,40% aastas). VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ei saa pidada ebamõistlikuks sellist hüvitist, mida

seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus

on VÕS § 406² lg 1 ja § 406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohi

ületada lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Kuna tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on piiratud krediidi kulukuse

määra ülempiiriga ja intressimäära suurus määrab ära ka viivise suuruse, on võlaõigusseaduses

tarbijakrediidilepingule kohalduvates sätetes reguleeritud tarbijakrediidilepingule kohalduva

viivise ülempiir. Kostja on sõlminud 28.08.2017 lepingu krediidi kulukuse määraga 52,12%

aastas ja 07.06.2018 krediidi kulukuse määraga 50,23% aastas. Alates 31.05.2017 on Eesti

Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,92% (18,92% x

3 = 56,76%) ja alates 31.05.2017 oli Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määr 19,97% (19,97 x 3 = 59,91%). Seega ei ületanud lepingu sõlmimise

hetkel krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määra enam kui kolm korda ja tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv

viivisemäär, mis on võrdne samas tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimääraga, ei ole

VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus.

19. Seetõttu on põhjendatud rahuldada hageja nõue ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhinõue 701,14 eurot, intress 1237,27 eurot ja viivis hagiavalduse esitamise seisuga 222,78

eurot ning edasiulatuv viivise 41,40% aastas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Vastustaja seisukoht

20. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel

tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti rahuldamata hagi

põhivõlgnevuse 701,14 euro, intressi 1237,57 euro ja viivise 222,78 euro ning edasiulatuva

viivise nõudes tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 28.08.2017 sõlmitud lepingust ja

selle lisast tulenevate maksegraafikujärgsete osamaksetest samuti menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule

eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

22. TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus).

Praeguses asjas ei ületanud hageja põhinõue kostja vastu 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega

7000 eurot ning tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Kuigi käesoleval

juhul on maakohus otsuses märkinud, et ta ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, siis

kolleegium leiab, et maakohus on selgelt rikkunud menetlusõiguse norme, mis võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2¹).

2-22-623

23. Maakohus jättis hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse 701,14 euro, intressi 1237,57

euro ja viivise 222,78 euro ning edasiulatuva viivise nõudes rahuldamata. Maakohus tuvastas,

et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, mistõttu

puudub hagejal sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Kuivõrd hagejal puudus

sissenõutavaks muutunud nõue, siis jättis maakohus hagi rahuldamata.

24. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on hageja nõue esitatud kahel erineval alternatiivsel

õiguslikul alusel ja juhul kui kohus ei saanud hagi rahuldada lepingu ülesütlemisest tulenevalt,

siis oleks kohus saanud hagi rahuldada maksegraafiku osamaksete sissenõutavaks muutumisest

tulenevalt.

25. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei

vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis hagi kostja vastu põhivõlgnevuse

701,14 euro, intressi 1237,57 euro ja viivise 222,78 euro ning edasiulatuva viivise nõudes

esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 28.08.2017 sõlmitud lepingu ülesütlemisest tulenevalt

rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata

jõustunud.

26. Hageja heidab maakohtule ette, et tema nõue on jäetud rahuldamata hagis esitatud

alternatiivsel õiguslikul alusel. Käesolevas asjas on hageja 14.01.2022 esitatud hagiavalduses

märkinud, et soovib esitada nõude kahel erineval õiguslikul alusel. Hageja märkis

hagiavalduses, et hagiavalduse aluseks olevast lepingust tulenevad osamaksed 20.04.2020–

20.12.2021 kogusummas 1938,71 (701,14 + 1237,57) eurot on muutunud sissenõutavaks nende

tasumise tähtaja möödumisega. Hageja märkis 16.03.2022 seisukohas kostja vastusele, et juhul,

kui kohus ka leiaks kostja vastusest tulenevalt, et hageja nõude menetlemine ei ole põhjendatud

lepingu ülesütlemisest tulenevalt (ulatuses, kus asjaolud kattuvad tsiviilasjas nr 2-21-108962

hagi aluseks olevate asjaoludega), siis tuleb igal juhul hageja nõue lahendada hageja esitatud

alternatiivsel alusel.

27. Kui hageja paneb maksma ühe materiaalõigusliku nõude ja tugineb seejuures hagi

erinevatele alustele, on tegemist menetluslikult alternatiivsete nõuetega (TsMS II komm

(2017), § 370, p 3.3.4). Kolleegium märgib, et poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku

hinnangu andmine (kvalifitseerimine) on küll kohtu kohustus ja kohus ei ole seejuures seotud

poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause), kuid kohus ei

saa jätta õiguslikult hindamata hageja nõuet hageja esile toodud faktiliste asjaolude alusel.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus hindab otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas

on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

28. Praegusel juhul on maakohus jätnud hindamata kõik hageja esile toodud asjaolud, mille

kohaselt on hagejal temale loovutatud nõue kostja vastu esialgse võlausaldaja ja kostja vahel

28.08.2017 sõlmitud lepingu ja selle lisast tulenevate maksegraafikujärgsete sissenõutavaks

muutunud osamaksetest tulenevalt. Maakohus on jätnud ka hindamata kõik kostja vastuväited

esitatud nõudele, mille kohaselt on sõlmitud lepingu ja selle lisa puhul tegemist tühise

tarbijakrediidilepinguga, kus krediidi kulukuse määr on vastuolus seaduses sätestatud krediidi

kulukuse määra ülempiiriga, viivisemäär on ebamõistlikult suur ja kostjat kahjustav. Hageja

esitatud hagi alternatiivsel õiguslikul alusel kohus hinnanud ei ole. Selliselt on hageja esitatud

nõue alternatiivselt esitatud õiguslikul alusel jäänud lahendamata.

2-22-623

29. Maakohus rikkus hageja nõude lahendamisel oluliselt TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8

sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes asjas tähtsate asjaolude kohta seisukoha

võtmata.

30. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442

lg 8 järgi märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud

järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas.

Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus

peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda

otsuses põhjendama. Et kohtuostus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse

langetamist TsMS § 392 lg 1 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt selgitada eelmenetluses välja hageja

nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, poolte faktilised ja õiguslikud

väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma

faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab kohus langetada TsMS § 435 lg 1 järgi

pärast seda, kuid asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on

otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud

tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele.

31. Maakohus ei ole selgitamiskohustust täitnud ning on jätnud olulises osas eelmenetluse

ülesanded täitmata. TsMS § 392 lg 1 p-de 1–4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige

välja lisaks nõuetele menetlusosaliste seisukohad esitatud nõuete suhtes; menetlusosaliste

taotlused; menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta;

tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 329

lg-st 3 tulenevalt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt

selgitusi ja neid küsitleda. TsMS § 351 lg 1 alusel arutab kohus menetlusosalistega

vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest.

TsMS § 351 lg 2 järgi võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta

õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Kohus peab selgitama pooltele, milline on hageja ja kostja

tõendamiskoormis esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt, samuti millised on nõude ja

vastuväite kohaldamise eeldused. Maakohus ei ole seda teinud. Seega ei ole asjas eelmenetlust

sisuliselt toimunud, mh ei olnud pooltele eelnevalt selgitatud, millised on need olulised

asjaolud, millest kohus lähtub otsuse tegemisel ja milline on menetluses tõendamiskoormis või

vajadus esitada täiendavaid tõendeid.

32. Kuna kostja vastu esitatud hagi on sisuliselt alternatiivsel õiguslikul alusel jäänud

lahendamata, maakohus on jätnud tähelepanuta asjas esitatud vaidlusalused asjaolud ning

jätnud need vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest pooltega arutamata, siis

võisid need rikkumised kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohtul ei ole võimalik

maakohtu olulisi menetlusõiguse rikkumisi mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses, s.o

ise esmakordselt tuvastada asjaolusid, et lahendada maakohtu poolt lahendamata jäetud nõue.

33. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbi vaatamiseks menetlusõiguse normide olulise

rikkumise tõttu, siis ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuse ülejäänud

väiteid. Ringkonnakohus märgib, et ei saa asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saates ette

kirjutada, millisele järeldusele tuleb jõuda tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel, sest

maakohtule on kohustuslikud vaid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja

kohaldamisel (TsMS § 658 lg 2).

34. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada pooltele millised asjaolud vajavad

tõendamist ja kuidas jaotub tõendamiskoormis poolte vahel. Juhul, kui selgub, et asja õigeks

2-22-623

lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid on esitamata, peab maakohus võimaldama poolel

neid asjaolusid ja tõendeid esitada. Maakohus peab arutama pooltega vaidlusaluseid asjaolusid

ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ja hindama, kas on alust

rahuldada hageja alternatiivset nõuet.

35. Kuna hageja ei vaidlustanud oma nõude rahuldamata jätmist ühel esitatud alternatiivsel

õiguslikul alusel, ja hageja nõue teisel esitatud alternatiivsel õiguslikul alusel on jäänud

maakohtul lahendamata, siis peab kolleegium vajalikuks resolutsioonis ära märkida, millises

osas on hageja esitatud nõue hagis esitatud asjaoludel jõustunud ja millises osas tuleb hageja

nõue saata maakohtule uueks läbi vaatamiseks.

Menetluskulude jaotus

36. Kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks

läbivaatamiseks, siis TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt jätab ta menetluskulude jaotuse

alama astme kohtu otsustada.

37. Kuna ringkonnkohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust. Menetluskulude

jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele

TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)