2-22-18921/19 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Legislator summary
AI generatedMõista E. H. E. H. kasuks välja elatis alates 15. detsembrist 2022 kuni 31. oktoobrini Mõista E. H. E. H. kasuks alates 1. novembrist 2023 kuni E. H. täisealiseks saamiseni
Legislator headnote
AI generated2-22-18921/19 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas: Mõista E. H. E. H. kasuks välja elatis alates 15. detsembrist 2022 kuni 31. oktoobrini Mõista E. H. E. H. kasuks alates 1. novembrist 2023 kuni E. H. täisealiseks saamiseni
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.10.2023, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas
Tsiviilasja number
2-22-18921
Tsiviilasi
E. H. ja E. H. hagi E. H. vastu elatise väljamõistmise
nõudes
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende
esindajad
2532,65 eurot
Hageja 1 (alaealine laps): E. H. (isikukood:
xxxxxxxxxxx);
Hageja 1 seaduslik esindaja (ema): M. H. (isikukood:
xxxxxxxxxxx);
Hageja 2 (täisealine laps): E. H. (isikukood:
xxxxxxxxxxx);
Kostja (isa): E. H. (isikukood: xxxxxxxxxxx).
Menetluse liik
Asja lahendamine kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada E. H. hagiavaldus E. H. vastu.
2. Mõista E. H. E. H. kasuks välja elatis alates 15. detsembrist 2022 kuni 31. oktoobrini
2023 kokku summas 654 eurot 93 senti.
3. Mõista E. H. E. H. kasuks alates 1. novembrist 2023 kuni E. H. täisealiseks saamiseni
(xxxxxxxxxxxxxxxxx) välja igakuine elatis 260 eurot 33 senti (249 eurot 78 senti
(baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest
brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil
(esimest
korda
1. aprillil
2024),
lähtudes
baassumma
indekseerimisest
ja
brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning
lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse
muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4. Kohustada E. H. tasuma kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 E. H. kasuks väljamõistetud
elatis M. H. pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „E. H. elatis
15.12.2022 kuni 31.10.2023“. Kohustada E. H. tasuma E. H. kohtuotsuse
resolutsiooni p-s 3 väljamõistetud igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast
käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud M. H. pangakontole
hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval selgitusega "E. H. elatis", näidates makse
selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
5. Rahuldada E. H. hagiavaldus E. H. vastu.
6. Mõista E. H. E. H. kasuks välja elatis alates 15. detsembrist 2022 kuni 15. veebruarini
2023 kokku summas 354 eurot 36 senti.
7. Kohustada E. H. tasuma kohtuotsuse resolutsiooni p-s 6 E. H. kasuks väljamõistetud
elatis E. H. pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „E. H. elatis
15.12.2022 kuni 15.02.2023“.
8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva
jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil. Kui pool taotleb
menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. M. H. (edaspidi ka laste ema) esitas 15.12.2022 oma alaealiste laste E. H. (edaspidi ka
hageja 1) ja E. H. (edaspidi ka hageja 2, edaspidi koos nimetatud ka lapsed või hagejad)
seadusliku esindajana kohtule hagiavalduse E. H. (edaspidi ka laste isa või kostja) vastu
elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt soovivad hagejad, et kohus
mõistaks kostjalt alates hagiavalduse esitamisest (s.o 15.12.2022) kuni laste täisealiseks
saamiseni laste kasuks välja igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 alusel
arvutatud seadusjärgses miinimumsummas.
2. Kostja teatas oma 04.01.2023 vastuses, et on täitnud poeg E. osas laste emaga sõlmitud
kokkulepet, mille kohaselt tasub kostja E. H. elatist summas 200 eurot kuus. Kuna E. H.
saab xxxxxxxxxx täisealiseks, siis on kostja nõus maksma E. H. elatist vastavalt
eelnimetatud kokkuleppele kuni xxxxxxxxxx. Tütar E. osas on kostja teatanud, et on nõus
talle elatist maksma seadusjärgses ulatuses, kuid palub kohtul elatise summa määramisel
arvestada Tartu Maakohtu Võru kohtumaja tsiviilasjas nr x-xx-xxxx 13.08.2021
kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtluskorras sätestatud ööpäevade arvuga, mil E. H.
viibib koos isaga.
3. Laste ema vaidles 20.01.2023 vastuses kostja väitele E. H. osas 200-eurose
elatiskokkuleppe kohta vastu, väites, et neil oli hoopis kokkulepe, et kostja tasub E. H.
elatist kokku summas 260 eurot (lisaks 200 eurole ka 60 eurot peretoetuse eest). Lisaks
teatas laste ema, et kuna kostja ei ole E. H. tegelikkuses koos viibinud, siis ei ole põhjust
suhtluskorras määratud päevade arvu seadusjärgse elatise määramisel arvesse võtta.
4. Kohus selgitas 14.02.2023 kohtunõudes pooltele, et eelduslikult tuleb kostjal tasuda oma
alaealistele lastele kuni nende täisealiseks saamiseni elatist kas vastavalt laste emaga
sõlmitud/sõlmitavale kokkuleppele või siis PKS § 101 lg 1 alusel arvutatava seadusjärgse
elatise ulatuses. Juhul, kui pooltel tekib vaidlus kokkuleppe olemasolu või selle tingimuste
osas, siis peavad pooled vaidlusaluseid asjaolusid kohtu ees tõendama. Kui pooled ei suuda
elatiskokkuleppe olemasolu või selle täpsemaid tingimusi kohtu ees tõendada, siis peab
kohus asja sisulisel lahendamisel määrama elatise vastavalt PKS §-s 101 sätestatule.
5. Edasises menetluses selgitas kohus oma kohtunõuetes pooltele täiendavalt neid asjaolusid,
mida pooltel tuleb PKS § 101 lg 1 alusel määratava seadusjärgse miinimumelatise
väljamõistmise juures välja tuua ja põhistada või tõendada. Sellest lähtuvalt esitasid pooled
kohtule täiendavalt põhistusi ja tõendeid PKS § 101 lõigetes 5-6 nimetatud asjaolude
suhtes. Ühtlasi proovis kohus pooli lepitada ning suunata kompromissile, määrates pooltele
tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja esitas pooltele ka kohtupoolse nägemuse
võimalikust
kompromisslahendusest.
Kuivõrd
poolte
kompromissläbirääkimised
ebaõnnestusid, esitasid pooled asjas veel täiendavad tõendid ning seisukohad. Kohus
määras 06.10.2023 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses ning andis pooltele
võimaluse esitada kohtu poolt määruses eraldi välja toodud asjaolude suhtes veel
täiendavaid selgitusi kuni 20.10.2023. Hagejad ei esitanud täiendavaid selgitusi, kostja
esitas tõendina pangakonto väljavõtte perioodil 2023.a juulist kuni oktoobrini hagejale 1
elatise tasumise kohta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Esmalt lahendab kohus hageja 1 haginõude kostjalt PKS § 101 lg 1 alusel arvutatava elatise
väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja 1 täisealiseks saamiseni.
6.1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on alaealise hageja 1 isa. Kohus tuvastas
asjas kogutud tõendite (kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtete) alusel, et kostja on
perioodil 15.12.2022 (s.o hagiavalduse esitamisest) kuni 2023.a oktoobrikuuni tasunud
hagejale 1 elatist kokku summas 1940,76 eurot, st alates 2023.a veebruarist kuni
oktoobrini igakuiselt 215,64 eurot (9 kuud x 215,64€) ning 2022.a detsembri ja 2023.a
jaanuari eest ei ole kostja hagejale 1 elatist maksnud.
6.2. Vastavalt PKS § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps. PKS § 101
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel
arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana
või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.2022. a
seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil
Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.
Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal
indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti
eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi
keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud
brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb PKS § 101 lg 5 kohaselt
arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused
saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et
kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist
ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga
koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui vanem on kohustatud elatist
tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat
15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata
mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
6.3. Kohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et lapsetoetus on alates 2022.a
detsembrikuust kuni käesoleva ajani makstud laste emale ning et mõlemad lapsed on
viimase aasta jooksul viibinud isa juures ühes kalendrikuus keskmiselt (tegelikkuses)
vähem kui 7 ööpäeva. Kohus kohustas 06.10.2023 kohtumääruse p-des 9.4. ja 9.5. pooli
kohut teavitama juhul, kui pooled vaidlevad sellisele asjaolule vastu. Arvestades, et
kumbki pool vastavaid asjaolusid ei vaidlustanud, loeb kohus, et poolelt puuduvad
nende osas erimeelsused. Kostja ei ole ka kohtult taotlenud, et kohus vähendaks PKS
§ 102 lg 2 III lause alusel elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud summa ning kohtule
teadaolevalt ei esineks selleks ka mõjuvat põhjust.
6.4. Justiitsministeerium
on
välja
töötanud
elatiskalkulaatori
(www.just.ee/elatiskalkulaator), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik
lihtsustatud korras välja arvutada PKS § 101 alusel määratavat seadusjärgset
miinimumelatist. Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada lapse sünniaeg ning märkida,
kellele maksab riik lapsetoetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps
elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus. Juhul, kui ühes leibkonnas kasvab
rohkem kui üks laps, tuleb kalkulaatorisse märkida kõikide laste andmed, et kalkulaator
saaks arvesse võtta ka PKS § 101 lõikes 7 sätestatud n-ö mastaabiefekti (eeldusel, et
laste vanusevahe ei ole suurem kui kolm aastat).
6.5. Seega kui sisestada elatiskalkulaatorisse mõlema hageja sünnikuupäevad ning märkida,
et hagejad ei ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus
keskmiselt üle 6 ööpäeva ning lapsetoetus makstakse laste emale, siis moodustab PKS
§ 101 alusel hageja 1 kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis perioodil
15.12.2022 (s.o alates hagiavalduse esitamisest) kuni 31.01.2023 225,64 eurot kuus,
perioodil 01.02.2023 kuni 31.03.2023 215,64 eurot kuus ning alates 01.04.2023 260,33
eurot kuus. Seda arvesse võttes moodustab PKS § 101 lg 1 alusel hageja 1 kasuks välja
arvutatav elatis perioodi 15.12.2022 kuni 31.10.2023 eest (s.o alates hagiavalduse
esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) kokku 2595,69 eurot [225,64€ : 31p x 16p
(dets.22) + 225,64€ (jaan.23) + 215,64€ (veebr.23) + 215,64€ (märts23) + 260,33€
(apr.23) + 260,33€ (mai23) + 260,33€ (juun.23) + 260,33€ (juul.23) + 260,33€ (aug.23)
+ 260,33€ (sept.23) + 260,33€ (okt.23)].
6.6. Võttes arvesse, et kostja on alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni
tasunud elatist hagejale 1 kokku 1940,76 eurot, siis sellest lähtuvalt mõistab kohus
kostjalt hageja 1 kasuks välja elatise perioodi 15.12.2022 kuni 31.10.2023 eest kokku
summas 654,93 eurot (2595,69€ - 1940,76€).
6.7. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise välja mõista kindla summana
või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Riigikohus on 22.06.2022 otsuses kohtuasjas nr 2-19-19160 selgitanud (p-s 18), et kui
kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on
märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused
selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes).
Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber
arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis
reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. Riigikohus kinnitas, et kui kohus
mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes, ei pea kohus elatise
suurust alates 1. jaanuarist 2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla
summana välja arvutama. Kuna osas, mis puudutab elatist alates 1. jaanuarist 2022, on
elatise suuruse arvutamise alused samad, võib kohus selles osas elatise ühtselt välja mõista
muutuva suurusena. Riigikohus leidis, et PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega
elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et
elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt
PKS § 101 lg-le 3 ning PKS § 101 lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme
protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Viidatud sätete sõnastust ei ole vaja
kohtulahendi resolutsiooni kopeerida. Eelnevale kahele komponendile lisaks on
PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi
resolutsioonis võimalik täpsustada ka muid aspekte. Kuna alaealisele lapsele mõistetakse
elatis välja kuni tema täisealiseks saamiseni, on soovitatav märkida kohtulahendi
resolutsioonis lapse täisealiseks saamise kuupäev. Kohtulahendi resolutsioonis saab välja
tuua ka näiteks selle, et elatise suurus muutub, kui muutub PHS §-de 17 ja 21 mõttes
lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suurus. Sel juhul tuleb välja tuua, millisest ajast
alates toetuse suuruse muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse võetakse.
6.8. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja 1 kasuks alates 01.11.2023 kuni
hageja 1 täisealiseks saamiseni (17.04.2027) välja igakuise elatise 260,33 eurot
(249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest
brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil,
lähtudes
baassumma
indekseerimisest
ja
brutokuupalga
muutusest
vastavalt
perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste
seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse
muutumisele järgnevast kuust.
7. Järgmiseks lahendab kohus hageja 2 haginõude kostjalt PKS § 101 lg 1 alusel arvutatava
elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja 2 täisealiseks saamiseni.
7.1. Poolte vahel puudub ka hageja 2 osas vaidlus selles, et kostja on hageja 2 isa. Hageja 2
sai xxxxxxxxxx täisealiseks. Kohus tuvastas asjas kogutud tõendite (kostja poolt esitatud
pangakonto väljavõtete) alusel, et kostja on perioodil 15.12.2022 (s.o hagiavalduse
esitamisest) kuni xxxxxxxxxx (s.o hageja 2 täisealiseks saamiseni) maksnud hagejale 2
elatist 2022.a detsembrikuu eest summas 200 eurot ning 2023.a jaanuari ja veebruari
eest ei ole kostja hagejale 2 elatist maksnud.
7.2. Kostja on väitnud, et neil oli laste emaga kokkulepe, mille kohaselt tasub kostja
hagejale 2 elatist 200 eurot kuus. Laste ema ei nõustunud sellise väitega ja väitis, et neil
oli kostjaga kokkulepe, et kostja tasub hagejale 2 elatist summas 260 eurot kuus.
Vastavalt PKS § 100 lõikele 3 võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse
täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja
kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira
seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Seega võttes
arvesse, et vanemad vaidlevad nende vahel sõlmitud kokkuleppe alusel hagejale 2
maksmisele kuuluva elatise suuruse üle ning vastavalt PKS § 100 lg 3 II lausele ei välista
ega piira kokkulepe seadusest tuleneva nõude esitamist, siis ei saa kohus otsuse
tegemisel seda kokkulepet arvesse võtta ning arvutab hagejale 2 elatise PKS § 101
alusel.
7.3. Võttes arvesse käesoleva otsuse p-des 6.2. – 6.5. toodut, moodustab PKS § 101 alusel
hageja 2 kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis perioodil 15.12.2022 (s.o
alates hagiavalduse esitamisest) kuni 31.01.2023 225,64 eurot kuus ning perioodil
01.02.2023 kuni xxxxxxxxxx (s.o kuni hageja 2 täisealiseks saamiseni) 215,64 eurot
kuus. Seda arvesse võttes moodustab PKS § 101 lg 1 alusel hageja 2 kasuks välja
arvutatav elatis perioodi 15.12.2022 kuni 15.02.2023 eest (s.o alates hagiavalduse
esitamisest kuni hageja 2 viimase alaealise kuupäevani) kokku 457,62 eurot [225,64€ :
31p x 16p (dets.22) + 225,64€ (jaan.23) + 215,64€ : 28p x 15p (veebr.23)].
7.4. Võttes arvesse, et kostja on alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja 2 täisealiseks
saamiseni tasunud elatist hagejale 2 vaid 2022.a detsembri eest summas 200 eurot, mis
proportsionaalselt perioodi 15-31.12.2022 kohta moodustab 103,26 eurot (200€ : 31p x
16p), siis sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja 2 kasuks välja elatise perioodi
15.12.2022 kuni 15.02.2023 eest kokku summas 354,36 eurot (457,62€ - 103,26€).
8. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise
korra. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hagejad
taotlesid hagiavalduses, et kostja maksaks iga järgmise kuu elatise hiljemalt eelneva kuu
viimasel kuupäeval laste ema pangakontole selgitusega "elatisraha", näidates makse
selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Kostja ei esitanud sellise taotluse
suhtes vastuväiteid. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et hageja 1 kasuks väljamõistetud
igakuine elatis tuleb tasuda laste ema pangakontole hiljemalt eelneva kuu viimasel
kuupäeval selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest
elatist makstakse. Ka alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni hageja 1
kasuks väljamõistetud elatis tuleb kostjal kanda laste ema pangakontole. Kuivõrd hageja 2
sai xxxxxxxxxx täisealiseks, siis tuleb hageja 2 kasuks väljamõistetud elatis kanda kostjal
hageja 2 pangakontole.
9. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna
arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lõikele 2 on seadusest
tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate
maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest
saadav summa. Kummagi hageja nõue oli välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 alusel
arvutatud summas kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Seega on hagi hind kokku 2532,65
eurot (hageja 1 nõude osas 2075,03 eurot perioodi 15.12.2022 kuni 31.08.2023 kohta ning
hageja 2 nõude osas 457,62 eurot perioodi 15.12.2022 kuni 15.02.2023 kohta).
MENETLUSKULUD
10. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma
menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud poolte
endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/
Alo Noormets
kohtunik