Legislator Case Law & Legislation
2-22-18921/19 AI generated

2-22-18921/19 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Case Number 2-22-18921/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista E. H. E. H. kasuks välja elatis alates 15. detsembrist 2022 kuni 31. oktoobrini Mõista E. H. E. H. kasuks alates 1. novembrist 2023 kuni E. H. täisealiseks saamiseni

Legislator headnote

AI generated

2-22-18921/19 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas: Mõista E. H. E. H. kasuks välja elatis alates 15. detsembrist 2022 kuni 31. oktoobrini Mõista E. H. E. H. kasuks alates 1. novembrist 2023 kuni E. H. täisealiseks saamiseni

Keywords

AI generated
maximum sum mortgage payment of monetary claim capacity to incur bill liability set-off of claims monetary debt bank charges
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2023, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas

Tsiviilasja number

2-22-18921

Tsiviilasi

E. H. ja E. H. hagi E. H. vastu elatise väljamõistmise

nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

2532,65 eurot

Hageja 1 (alaealine laps): E. H. (isikukood:

xxxxxxxxxxx);

Hageja 1 seaduslik esindaja (ema): M. H. (isikukood:

xxxxxxxxxxx);

Hageja 2 (täisealine laps): E. H. (isikukood:

xxxxxxxxxxx);

Kostja (isa): E. H. (isikukood: xxxxxxxxxxx).

Menetluse liik

Asja lahendamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E. H. hagiavaldus E. H. vastu.

2. Mõista E. H. E. H. kasuks välja elatis alates 15. detsembrist 2022 kuni 31. oktoobrini

2023 kokku summas 654 eurot 93 senti.

3. Mõista E. H. E. H. kasuks alates 1. novembrist 2023 kuni E. H. täisealiseks saamiseni

(xxxxxxxxxxxxxxxxx) välja igakuine elatis 260 eurot 33 senti (249 eurot 78 senti

(baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest

korda

1. aprillil

2024),

lähtudes

baassumma

indekseerimisest

ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Kohustada E. H. tasuma kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 E. H. kasuks väljamõistetud

elatis M. H. pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „E. H. elatis

15.12.2022 kuni 31.10.2023“. Kohustada E. H. tasuma E. H. kohtuotsuse

resolutsiooni p-s 3 väljamõistetud igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast

käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud M. H. pangakontole

hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval selgitusega "E. H. elatis", näidates makse

selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

5. Rahuldada E. H. hagiavaldus E. H. vastu.

6. Mõista E. H. E. H. kasuks välja elatis alates 15. detsembrist 2022 kuni 15. veebruarini

2023 kokku summas 354 eurot 36 senti.

7. Kohustada E. H. tasuma kohtuotsuse resolutsiooni p-s 6 E. H. kasuks väljamõistetud

elatis E. H. pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „E. H. elatis

15.12.2022 kuni 15.02.2023“.

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil. Kui pool taotleb

menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. H. (edaspidi ka laste ema) esitas 15.12.2022 oma alaealiste laste E. H. (edaspidi ka

hageja 1) ja E. H. (edaspidi ka hageja 2, edaspidi koos nimetatud ka lapsed või hagejad)

seadusliku esindajana kohtule hagiavalduse E. H. (edaspidi ka laste isa või kostja) vastu

elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt soovivad hagejad, et kohus

mõistaks kostjalt alates hagiavalduse esitamisest (s.o 15.12.2022) kuni laste täisealiseks

saamiseni laste kasuks välja igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 alusel

arvutatud seadusjärgses miinimumsummas.

2. Kostja teatas oma 04.01.2023 vastuses, et on täitnud poeg E. osas laste emaga sõlmitud

kokkulepet, mille kohaselt tasub kostja E. H. elatist summas 200 eurot kuus. Kuna E. H.

saab xxxxxxxxxx täisealiseks, siis on kostja nõus maksma E. H. elatist vastavalt

eelnimetatud kokkuleppele kuni xxxxxxxxxx. Tütar E. osas on kostja teatanud, et on nõus

talle elatist maksma seadusjärgses ulatuses, kuid palub kohtul elatise summa määramisel

arvestada Tartu Maakohtu Võru kohtumaja tsiviilasjas nr x-xx-xxxx 13.08.2021

kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtluskorras sätestatud ööpäevade arvuga, mil E. H.

viibib koos isaga.

3. Laste ema vaidles 20.01.2023 vastuses kostja väitele E. H. osas 200-eurose

elatiskokkuleppe kohta vastu, väites, et neil oli hoopis kokkulepe, et kostja tasub E. H.

elatist kokku summas 260 eurot (lisaks 200 eurole ka 60 eurot peretoetuse eest). Lisaks

teatas laste ema, et kuna kostja ei ole E. H. tegelikkuses koos viibinud, siis ei ole põhjust

suhtluskorras määratud päevade arvu seadusjärgse elatise määramisel arvesse võtta.

4. Kohus selgitas 14.02.2023 kohtunõudes pooltele, et eelduslikult tuleb kostjal tasuda oma

alaealistele lastele kuni nende täisealiseks saamiseni elatist kas vastavalt laste emaga

sõlmitud/sõlmitavale kokkuleppele või siis PKS § 101 lg 1 alusel arvutatava seadusjärgse

elatise ulatuses. Juhul, kui pooltel tekib vaidlus kokkuleppe olemasolu või selle tingimuste

osas, siis peavad pooled vaidlusaluseid asjaolusid kohtu ees tõendama. Kui pooled ei suuda

elatiskokkuleppe olemasolu või selle täpsemaid tingimusi kohtu ees tõendada, siis peab

kohus asja sisulisel lahendamisel määrama elatise vastavalt PKS §-s 101 sätestatule.

5. Edasises menetluses selgitas kohus oma kohtunõuetes pooltele täiendavalt neid asjaolusid,

mida pooltel tuleb PKS § 101 lg 1 alusel määratava seadusjärgse miinimumelatise

väljamõistmise juures välja tuua ja põhistada või tõendada. Sellest lähtuvalt esitasid pooled

kohtule täiendavalt põhistusi ja tõendeid PKS § 101 lõigetes 5-6 nimetatud asjaolude

suhtes. Ühtlasi proovis kohus pooli lepitada ning suunata kompromissile, määrates pooltele

tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja esitas pooltele ka kohtupoolse nägemuse

võimalikust

kompromisslahendusest.

Kuivõrd

poolte

kompromissläbirääkimised

ebaõnnestusid, esitasid pooled asjas veel täiendavad tõendid ning seisukohad. Kohus

määras 06.10.2023 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses ning andis pooltele

võimaluse esitada kohtu poolt määruses eraldi välja toodud asjaolude suhtes veel

täiendavaid selgitusi kuni 20.10.2023. Hagejad ei esitanud täiendavaid selgitusi, kostja

esitas tõendina pangakonto väljavõtte perioodil 2023.a juulist kuni oktoobrini hagejale 1

elatise tasumise kohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Esmalt lahendab kohus hageja 1 haginõude kostjalt PKS § 101 lg 1 alusel arvutatava elatise

väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja 1 täisealiseks saamiseni.

6.1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on alaealise hageja 1 isa. Kohus tuvastas

asjas kogutud tõendite (kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtete) alusel, et kostja on

perioodil 15.12.2022 (s.o hagiavalduse esitamisest) kuni 2023.a oktoobrikuuni tasunud

hagejale 1 elatist kokku summas 1940,76 eurot, st alates 2023.a veebruarist kuni

oktoobrini igakuiselt 215,64 eurot (9 kuud x 215,64€) ning 2022.a detsembri ja 2023.a

jaanuari eest ei ole kostja hagejale 1 elatist maksnud.

6.2. Vastavalt PKS § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps. PKS § 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana

või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.2022. a

seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb PKS § 101 lg 5 kohaselt

arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et

kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui vanem on kohustatud elatist

tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat

15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata

mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

6.3. Kohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et lapsetoetus on alates 2022.a

detsembrikuust kuni käesoleva ajani makstud laste emale ning et mõlemad lapsed on

viimase aasta jooksul viibinud isa juures ühes kalendrikuus keskmiselt (tegelikkuses)

vähem kui 7 ööpäeva. Kohus kohustas 06.10.2023 kohtumääruse p-des 9.4. ja 9.5. pooli

kohut teavitama juhul, kui pooled vaidlevad sellisele asjaolule vastu. Arvestades, et

kumbki pool vastavaid asjaolusid ei vaidlustanud, loeb kohus, et poolelt puuduvad

nende osas erimeelsused. Kostja ei ole ka kohtult taotlenud, et kohus vähendaks PKS

§ 102 lg 2 III lause alusel elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud summa ning kohtule

teadaolevalt ei esineks selleks ka mõjuvat põhjust.

6.4. Justiitsministeerium

on

välja

töötanud

elatiskalkulaatori

(www.just.ee/elatiskalkulaator), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik

lihtsustatud korras välja arvutada PKS § 101 alusel määratavat seadusjärgset

miinimumelatist. Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada lapse sünniaeg ning märkida,

kellele maksab riik lapsetoetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps

elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus. Juhul, kui ühes leibkonnas kasvab

rohkem kui üks laps, tuleb kalkulaatorisse märkida kõikide laste andmed, et kalkulaator

saaks arvesse võtta ka PKS § 101 lõikes 7 sätestatud n-ö mastaabiefekti (eeldusel, et

laste vanusevahe ei ole suurem kui kolm aastat).

6.5. Seega kui sisestada elatiskalkulaatorisse mõlema hageja sünnikuupäevad ning märkida,

et hagejad ei ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus

keskmiselt üle 6 ööpäeva ning lapsetoetus makstakse laste emale, siis moodustab PKS

§ 101 alusel hageja 1 kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis perioodil

15.12.2022 (s.o alates hagiavalduse esitamisest) kuni 31.01.2023 225,64 eurot kuus,

perioodil 01.02.2023 kuni 31.03.2023 215,64 eurot kuus ning alates 01.04.2023 260,33

eurot kuus. Seda arvesse võttes moodustab PKS § 101 lg 1 alusel hageja 1 kasuks välja

arvutatav elatis perioodi 15.12.2022 kuni 31.10.2023 eest (s.o alates hagiavalduse

esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) kokku 2595,69 eurot [225,64€ : 31p x 16p

(dets.22) + 225,64€ (jaan.23) + 215,64€ (veebr.23) + 215,64€ (märts23) + 260,33€

(apr.23) + 260,33€ (mai23) + 260,33€ (juun.23) + 260,33€ (juul.23) + 260,33€ (aug.23)

+ 260,33€ (sept.23) + 260,33€ (okt.23)].

6.6. Võttes arvesse, et kostja on alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni

tasunud elatist hagejale 1 kokku 1940,76 eurot, siis sellest lähtuvalt mõistab kohus

kostjalt hageja 1 kasuks välja elatise perioodi 15.12.2022 kuni 31.10.2023 eest kokku

summas 654,93 eurot (2595,69€ - 1940,76€).

6.7. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise välja mõista kindla summana

või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Riigikohus on 22.06.2022 otsuses kohtuasjas nr 2-19-19160 selgitanud (p-s 18), et kui

kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on

märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused

selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes).

Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber

arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis

reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. Riigikohus kinnitas, et kui kohus

mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes, ei pea kohus elatise

suurust alates 1. jaanuarist 2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla

summana välja arvutama. Kuna osas, mis puudutab elatist alates 1. jaanuarist 2022, on

elatise suuruse arvutamise alused samad, võib kohus selles osas elatise ühtselt välja mõista

muutuva suurusena. Riigikohus leidis, et PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega

elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et

elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt

PKS § 101 lg-le 3 ning PKS § 101 lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Viidatud sätete sõnastust ei ole vaja

kohtulahendi resolutsiooni kopeerida. Eelnevale kahele komponendile lisaks on

PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi

resolutsioonis võimalik täpsustada ka muid aspekte. Kuna alaealisele lapsele mõistetakse

elatis välja kuni tema täisealiseks saamiseni, on soovitatav märkida kohtulahendi

resolutsioonis lapse täisealiseks saamise kuupäev. Kohtulahendi resolutsioonis saab välja

tuua ka näiteks selle, et elatise suurus muutub, kui muutub PHS §-de 17 ja 21 mõttes

lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suurus. Sel juhul tuleb välja tuua, millisest ajast

alates toetuse suuruse muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse võetakse.

6.8. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja 1 kasuks alates 01.11.2023 kuni

hageja 1 täisealiseks saamiseni (17.04.2027) välja igakuise elatise 260,33 eurot

(249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil,

lähtudes

baassumma

indekseerimisest

ja

brutokuupalga

muutusest

vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

7. Järgmiseks lahendab kohus hageja 2 haginõude kostjalt PKS § 101 lg 1 alusel arvutatava

elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja 2 täisealiseks saamiseni.

7.1. Poolte vahel puudub ka hageja 2 osas vaidlus selles, et kostja on hageja 2 isa. Hageja 2

sai xxxxxxxxxx täisealiseks. Kohus tuvastas asjas kogutud tõendite (kostja poolt esitatud

pangakonto väljavõtete) alusel, et kostja on perioodil 15.12.2022 (s.o hagiavalduse

esitamisest) kuni xxxxxxxxxx (s.o hageja 2 täisealiseks saamiseni) maksnud hagejale 2

elatist 2022.a detsembrikuu eest summas 200 eurot ning 2023.a jaanuari ja veebruari

eest ei ole kostja hagejale 2 elatist maksnud.

7.2. Kostja on väitnud, et neil oli laste emaga kokkulepe, mille kohaselt tasub kostja

hagejale 2 elatist 200 eurot kuus. Laste ema ei nõustunud sellise väitega ja väitis, et neil

oli kostjaga kokkulepe, et kostja tasub hagejale 2 elatist summas 260 eurot kuus.

Vastavalt PKS § 100 lõikele 3 võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse

täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja

kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira

seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Seega võttes

arvesse, et vanemad vaidlevad nende vahel sõlmitud kokkuleppe alusel hagejale 2

maksmisele kuuluva elatise suuruse üle ning vastavalt PKS § 100 lg 3 II lausele ei välista

ega piira kokkulepe seadusest tuleneva nõude esitamist, siis ei saa kohus otsuse

tegemisel seda kokkulepet arvesse võtta ning arvutab hagejale 2 elatise PKS § 101

alusel.

7.3. Võttes arvesse käesoleva otsuse p-des 6.2. – 6.5. toodut, moodustab PKS § 101 alusel

hageja 2 kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis perioodil 15.12.2022 (s.o

alates hagiavalduse esitamisest) kuni 31.01.2023 225,64 eurot kuus ning perioodil

01.02.2023 kuni xxxxxxxxxx (s.o kuni hageja 2 täisealiseks saamiseni) 215,64 eurot

kuus. Seda arvesse võttes moodustab PKS § 101 lg 1 alusel hageja 2 kasuks välja

arvutatav elatis perioodi 15.12.2022 kuni 15.02.2023 eest (s.o alates hagiavalduse

esitamisest kuni hageja 2 viimase alaealise kuupäevani) kokku 457,62 eurot [225,64€ :

31p x 16p (dets.22) + 225,64€ (jaan.23) + 215,64€ : 28p x 15p (veebr.23)].

7.4. Võttes arvesse, et kostja on alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja 2 täisealiseks

saamiseni tasunud elatist hagejale 2 vaid 2022.a detsembri eest summas 200 eurot, mis

proportsionaalselt perioodi 15-31.12.2022 kohta moodustab 103,26 eurot (200€ : 31p x

16p), siis sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja 2 kasuks välja elatise perioodi

15.12.2022 kuni 15.02.2023 eest kokku summas 354,36 eurot (457,62€ - 103,26€).

8. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise

korra. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hagejad

taotlesid hagiavalduses, et kostja maksaks iga järgmise kuu elatise hiljemalt eelneva kuu

viimasel kuupäeval laste ema pangakontole selgitusega "elatisraha", näidates makse

selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Kostja ei esitanud sellise taotluse

suhtes vastuväiteid. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et hageja 1 kasuks väljamõistetud

igakuine elatis tuleb tasuda laste ema pangakontole hiljemalt eelneva kuu viimasel

kuupäeval selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest

elatist makstakse. Ka alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni hageja 1

kasuks väljamõistetud elatis tuleb kostjal kanda laste ema pangakontole. Kuivõrd hageja 2

sai xxxxxxxxxx täisealiseks, siis tuleb hageja 2 kasuks väljamõistetud elatis kanda kostjal

hageja 2 pangakontole.

9. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna

arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lõikele 2 on seadusest

tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest

saadav summa. Kummagi hageja nõue oli välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 alusel

arvutatud summas kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Seega on hagi hind kokku 2532,65

eurot (hageja 1 nõude osas 2075,03 eurot perioodi 15.12.2022 kuni 31.08.2023 kohta ning

hageja 2 nõude osas 457,62 eurot perioodi 15.12.2022 kuni 15.02.2023 kohta).

MENETLUSKULUD

10. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud poolte

endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik