3-23-422/43 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-422

Haldusasi

X. Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 14.02.2023 otsuse nr

15.3-3.4/168-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap

Kaasatud isik – Kaitsepolitseiamet, esindaja Teele Reedi

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta X. Xi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

29.11.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult

selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas X. Xi pikaajalise elaniku elamisloa 14.02.2023

otsusega nr 15.3-3.4/168-1 kehtetuks välismaalaste seaduse (VMS) § 241 lg 1 p 2 alusel.

Kaebaja kujutab PPA põhjenduste järgi tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu Eesti Vabariigi (Eesti)

avalikule korrale ja riigi julgeolekule. PPA tugines oma järelduses Kaitsepolitseiameti (KAPO)

23.01.2023 edastatud teatisele nr 606 ja KAPO 18.01.2023 salajase tasemega memole nr 1.2-

12/23/245 ning kogutud tõenditele. Kaebaja on aastate vältel pannud toime korduvalt avaliku korra

rikkumisi ja liiklussüütegusid. Tõenäosus uute rikkumiste toimepanekuks on suur. Kaebaja tegevus

on kahjustanud ühiskonna põhihuvisid ja -õiguseid ning see kaalub üles isiku huvi säilitada talle

pikaajalise elaniku elamisluba.

Kaebaja on jätkuvalt töövõimeline ja suudab toime tulla ka väljaspool Eestit. Kuigi kaebaja on

sündinud Eestis, ei ole ta soovinud endale saada Eesti kodakondsust. Kaebaja ei ole ära õppinud

eesti keelt ega integreerunud Eesti ühiskonda. Kaebaja abikaasal on võimalik toime tulla

iseseisvalt, kuna ta käib tööl ja omab mitut kinnisvara. Kaebajale kuuluvas korteriomandis elab

kaebaja tütar, kes saab korteriomandit hallata. Kaebaja on määratlenud ennast venemaalasena.

Kaebaja peaks olema motiveeritud saama Venemaa kodanikuks. Venemaal elavad kaebaja

mõttekaaslased, kes aitavad kaebajal kohaneda.

Kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine kui era- ja perekonnaelu riivav

meede on proportsionaalne ühiskondliku turvalisuse, avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitsmiseks.

2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 14.02.2023 otsuse nr 15.3-3.4/168-1

tühistamiseks.

KAEBAJA SEISUKOHAD

3. PPA-l puudus alus kaebajale väljastatud pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja

ei nõustu PPA käsitlusega osas, et teda tuli saata välja Venemaale, kuivõrd kaebaja ei ole Venemaa

kodanik. Kaebaja on sündinud Eestis ning Eesti on tema ainus elukoht. Kaebajast ei tulene

tegelikku ega piisavalt tõsist ohtu avalikule korrale või julgeolekule.

4. KAPO süüdistused on alusetud, kuna kaebaja omas ametlikku luba ürituste korraldamiseks

Eestis. Kaebaja ei ole teinud midagi, mis oleks olnud seadusevastane või rikuks põhiseadust (PS).

5. Alusetud on PPA väited osas, et kaebaja avaldas soovi Eestist vabatahtlikult lahkuda. Eestist

lahkumisel ei olnud kaebajal võimalik kaasa võtta vajalikke asju ja dokumente, teavitada lähedasi

lahkumisest ning lahkuda soovitud transpordiga. 14.02.2023 helistas KAPO töötaja, kes palus

ilmuda PPA-sse isiklikele asjadele järgi. PPA-s paluti allkirjastada kiri, et kui kaebaja ei täida kõiki

nõudmisi, kasutatakse erivahendeid. Kaebajale ei võimaldatud tõlki ega advokaati. Kaebajale anti

eestikeelne otsus väljasaatmise kohta ning dokument välismaalase passi äravõtmise kohta. PPA

ametnik teatas kaebajale, et ta saadetakse Venemaale. Kaebaja nõustus lahkuma vabatahtlikult

Venemaale ning allkirjastas vastava dokumendi politseiniku survel, kuna kaebaja kartis vägivalda.

Kaebajale jäi dokumendi sisu arusaamatuks, kuna ta ei valda eesti keelt. Peale passikontrolli

läbimist tagastati kaebajale äravõetud isiklikud asjad ning dokumendid ning saadeti politsei

järelevalve all Venemaa piirile. Kaebajale väljastatud dokumentide kehtivus lõppes 15.02.2023,

kuid kaebaja saadeti sunniviisiliselt Eestist välja 14.02.2023, st dokumentide kehtivuse ajal.

6. PPA ei olnud kaebajat teavitanud elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlusest. Ka kohtuasja

materjalide salastamine rikub kaebaja põhiseaduslikku õigust kaitsele ja õiglasele kohtupidamisele.

7. Kaebajal on Eestis abikaasa, lapsed, lapselapsed ning vara. Kaebajal ei ole võimalik ilma isikut

tõendavate dokumentideta Eestisse siseneda.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

8. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja on sündinud xx.xx.xxxx Eestis, ta on

rahvuselt venelane ning määratlemata kodakondsusega isik. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti

(alates 1. jaanuarist 2010 PPA) 15.06.2000 otsusega anti kaebajale alaline elamisluba, mis seoses 1.

juuni 2006 jõustunud VMS muudatusega muutus automaatselt pikaajalise elaniku elamisloaks.

9. PPA on kaebaja pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamisel lähtunud seadusest tulenevatest

nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud VMS norme. PPA on vaidlustatud haldusakti andmisel

piisava põhjalikkusega, ratsionaalselt ja kooskõlas seadusega kaalunud kõiki huve ning langetanud

õiguspärase otsuse.

10. PPA otsuses on selgelt välja toodud, millisel alusel kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba

kehtetuks tunnistati ning kirjeldatud, milles seisneb kaebaja poolt kujutatav oht riigi julgeolekule.

PPA otsuses on selgitatud nii kaebaja tegevusest tulenevat üldist ohtu kui ka kaebaja konkreetsetest

tegevustest tulenevat ohtu. Kaebaja tegevusest nähtub, et kaebaja on süstemaatiliselt ja pika aja

vältel osalenud Venemaa informatsioonilises mõjutegevuses, kujutades Eestit natsliku riigina.

11. PPA ei saatnud kaebajat Eestist välja Venemaale. Kaebaja avaldas isiklikult soovi lahkuda

Venemaale. Kuna kaebaja on määratlemata kodakondsusega isik, ei oleks PPA-l olnud võimalik

kaebajat Venemaale saata, kuna Venemaal puudub kohustus vastu võtta isikut, kes ei ole Venemaa

kodanik.

12. KAPO on Eestis pädevaks asutuseks, kes julgeolekuasutuste seaduse (JAS) §-st 6 tulenevatest

ülesannetest lähtuvalt hindab ohtu riigi julgeolekule. Seega ei saa kaebaja selgitada ega tõendada,

et temast ei tulene ohtu Eesti julgeolekule. Pärast Venemaale lahkumist on kaebaja osalenud

vähemalt ühel korral üritusel, mis oli suunatud Venemaa sõja pooldamisele. Sellest annab

tunnistust asjaolu, et üritusel osales kremlimeelne sõjablogija Vladlen Tatarski. Asjaolu, et kaebaja

on sellel üritusel osalenud, on meedias laialdaselt kajastamist leidnud. Sellisel üritusel osalemine

näitab, et kaebaja vaated ja tõekspidamised on sellised, et ei ole põhjust kahelda KAPO hinnangus,

et kaebaja kujutab ohtu riigi julgeolekule.

13. Kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba tunnistati kehtetuks ilma lahkumisettekirjutust tegemata

ja sissesõidukeeldu kohaldamata (vt Riigikohtu otsus nr 3-17-1545/81, p-d 17-19, 26.01.2022 otsus

nr 3-20-915, p 16). Asjakohane ei ole kaebaja seisukoht, et kaebaja puhul tuli hinnata tegeliku ja

piisavalt tõsise ohu olemasolu.

14. Kaebaja korraldatud koosolekud ja üritused on osaliselt PPA-s registreeritud (kajastatud

vaidlusaluses otsuses lk-del 7–10, dtl 143-146), kuid kaebaja on korraldanud ka üritusi, mida ei ole

PPA-s registreeritud. Asjaolu, et kaebaja korraldatud üritused on olnud PPA-s registreeritud ei

vähenda julgeolekuohtu tulenevalt kaebaja koosolekute ja ürituste välisest tegevusest.

Vaidlusaluses otsuses on põhjalikult kirjeldatud kaebaja Venemaa narratiivi toetavat ja Eestis

ühiskonda lõhestavat tegevust nii meedias kui ka sotsiaalmeedias ning kaebaja suhtumist Eesti

õiguskorda.

15. Asjakohatu on kaebaja väide erivahendite kasutamise osas. Isiku kinnipidamise protokollist on

nähtav, et kaebaja suhtes ei kasutatud erivahendeid. Kaebaja väited tõlgi kaasamata jätmise ja

advokaadile ning sugulastele helistamise võimaldamata jätmise osas on paljasõnalised. Kaebajale

on selgitatud tema õigusi kinnipidamisel, mh õigust võtta ühendust esindajaga ning lähedastega ja

taotleda tõlgi kaasamist. Lisaks on kaebaja kinnitanud, et saab aru oma kinnipidamise põhjusest.

Seega on kaebaja ise loobunud lähedastele ja esindajale helistamisest ning tõlgi kaasamisest.

16. Kaebaja on esitanud nii kaebuse, kaebuse täienduse kui ka 01.06.2023 seisukohad kohtule eesti

keeles, kinnitades, et tal ei ole Eestis esindajat. Seega ei ole usutav, et kaebaja ei oska eesti keelt sel

määral, et olla võimeline aru saama ühest eestikeelsest lausest, kui ta on suuteline kohtule

eestikeelseid dokumente koostama ja esitama.

17. Kinnipidamisprotokollist nähtub, et kaebaja vabastati 14.02.2023 kell 18.28 ning seetõttu

puudus PPA-l õigus takistada kaebaja riigist lahkumist. Kaebaja riigist lahkumise soov ei mõjuta

vaidlusaluse otsuse õiguspärasust.

18. Kaebajale on pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus kätte toimetatud ning

kaebaja on kinnitanud, et ta saab aru enda kinnipidamise põhjustest. Kuna üks kinnipidamise

põhjus oli kaebaja viibimisaluse kehtetuks tunnistamise kaalutlemine ning kaebajale anti võimalus

selles osas oma seisukoht esitada, ei saa kohtumenetluse osaline kinniseks kuulutamine rikkuda

kaebaja põhiseaduslikku õigust õiguste kaitsele ega õiglasele kohtupidamisele. Kuna kaebajale on

vaidlusalune otsus kätte toimetatud, ta on sellest aru saanud ning esitanud kaebuse kohtusse, ei riku

menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine kaebaja õigust oma õiguste kaitsele. Kuna kohtunik on

tutvunud juurdepääsu piiranguga tõendiga ning hindab seda vaidlustatud otsuse õiguspärasuse

kontrollimisel, ei rikuta ka kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele.

KAASATUD ISIKU SEISUKOHAD

19. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebajat ei saadetud vaidlustatud haldusaktiga Venemaale.

PPA otsusest nähtub, et otsus on tehtud üksnes kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta.

Lahkumisettekirjutust ja sellega seoses kohest väljasaatmist kaebajale ei tehtud. Kaebaja on

määratlemata kodakondsusega isik, kellel on Venemaa siseriiklikest seadustest lähtuvalt õigus

Venemaale viisavabalt siseneda, mida kaebaja tegigi. Puuduvad tõendid, et kaebajat oleks

Venemaale välja saadetud. Kaebaja on omakäeliselt allkirjastanud avalduse, millega nõustub

vabatahtlikult Venemaale lahkuma.

20. Kaebajale tehti PPA kavatsus tema elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta teatavaks

14.02.2023 Tallinnas, kui temaga viidi läbi vestlus ja talle anti võimalus avaldada arvamust PPA

kavatsusele tunnistada tema elamisluba kehtetuks. Elamisluba tunnistati kehtetuks 15.02.2023 ja

kaebaja lahkus Eestist samal päeval. Seega ei saa kaebaja väita, et elamisloa kehtetuks

tunnistamine ja samal päeval Eestist väidetav väljasaatmine tulid talle üllatusena. Kaebaja pidi

14.02.2023 läbiviidud vestluse tulemusel vähemalt möönma ja pidama võimalikuks, et PPA

tunnistab tema elamisloa kehtetuks ning tal puudub seejärel Eestis viibimiseks seaduslik alus.

KOHTU PÕHJENDUSED

21. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja on rahvuselt venelane ning tal on

määratlemata kodakondsus. Vaidluse all on küsimus, kas PPA on kaebaja pikaajalise elaniku

elamisloa õiguspäraselt tunnistanud VMS § 241 lg 1 p 2 alusel kehtetuks. VMS § 241 lg 1 punkti 2

kohaselt võib pikaajalise elaniku elamisloa tunnistada kehtetuks, kui välismaalane kujutab endast

ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Pikaajalise elaniku elamisloaga seotud riigisisese õiguse

sätteid kohaldatakse kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, eeskätt direktiiviga 2003/109. Kuigi nii

direktiivi art 12 lg 1 eestikeelses tekstis kui ka VMS § 241 lg 1 p-s 2 on kasutatud sõnastust „oht

avalikule korrale ja (riigi) julgeolekule“, piisab pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks

tunnistamise kaalumiseks juba sellest, kui esineb kas ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.

Liidu õiguse avaliku julgeoleku mõiste hõlmab nii liikmesriigi sise- kui ka välisjulgeolekut,

mistõttu võib avalikku julgeolekut mõjutada institutsioonide ja oluliste avalike teenuste toimimise

kahjustamine ning oht rahvastiku säilimisele, samuti välissuhete raske häirimise oht või oht

rahvaste rahumeelsele kooseksisteerimisele või militaarhuvide kahjustamine. VMS § 241 lg 1 p 2

võimaldab tunnistada pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks ka ilma, et sellega kaasneks isikule

lahkumisettekirjutuse tegemine. VMS § 241 lg 1 p-s 2 nimetatud ohu kindlakstegemisel ei ole

täitevvõimul kontrollivaba hindamisruumi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 26. jaanuari 2022. a

otsus asjas nr 3-20-915, p 16 ja 26 ning seal viidatud kohtupraktika).

22. Seega peab halduskohus kontrollima, kas vastustaja on eksinud vaidlustatud otsuse aluseks

olnud oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel ja teinud nendel faktidel põhinevate hinnangute ja

prognooside alusel.

23. Kohus nõustub PPA otsuses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kogu ulatuses

korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus aga järgmist. PPA otsus põhineb

mh KAPO taotlusel ja hinnangul, et kaebajast lähtub Eestile julgeolekuoht. JAS §-st 6 tulenevalt on

riigi julgeoleku ohu hindamine KAPO pädevuses. VMS § 241 lg 1 punkti 2 kohaldamine ei eelda,

et välismaalast oleks karistatud juba toime pandud Eesti julgeoleku vastase süüteo eest. VMS § 241

lg 3 kohaselt piisab ohu olemasolust.

24. Kohus ei nõustu kaebajaga, et PPA on jätnud tuvastamata kaebajast lähtuva tegeliku ohu. PPA

on otsuses üksikasjalikult kirjeldanud kaebaja tegevust Eestis ning sidunud selle kaebajast lähtuva

ohuhinnanguga. Otsuses on üksikasjalikult kirjeldatud kaebaja tegevust pikema aja vältel ning

toodud välja, mis põhjustel on selline tegevus käsitatav julgeolekuohuna ning Eestis vastase ja

Eestis vaenu õhutava tegevusena. Seega asjaolu, et kaebaja ei taju enda tegevust julgeolekuohuna,

ei muuda otsust õigusvastaseks.

25. Kohus tutvus 24.05.2023 KAPO-s otsuse aluseks oleva KAPO 23.01.2023 teatise nr 606 ja

18.01.2023 salajase tasemega memoga nr 1.2-12/23/245. Eelnimetatud tõend on toimiku

koosseisus, ent on ja jääb hoiule Kaitsepolitseiametisse. Nimetatud dokumentides on kaebaja

tegevust kirjeldatud ning toodud välja, miks kaebaja tegevus on ohuks Eesti julgeolekule. Kohtu

hinnangul ei ole KAPO hinnang kaebajast lähtuvale ohule meelevaldne ega muul viisil

põhjendamatu. Vaidlustatud otsusest ja selle aluseks olevast memost ja teabest nähtub, et kaebajast

lähtuv oht Eesti julgeolekule on seotud kaebaja toimepandud korduvate süütegudega, üleskutsetega

ning aktsioonidega. Kaebaja on aastate jooksul korduvalt toime pannud avaliku korra rikkumisi

ning liiklussüütegusid. Selline tegevus on olnud süstemaatiline ja intensiivne.

26. Õige on kaebaja väide, et tema korraldatud koosolekuid ja üritusi on PPA-s registreeritud.

Samas on PPA kinnitusel kaebaja väide üksnes osaliselt tõene. PPA on kajastanud vaidlusaluses

otsuses lk-del 7–10 registreeritud üritusi, kuid kirjeldatud on ka registreerimata aktsioone. Lisaks

sellele, et üritused on olnud üksnes osaliselt registreeritud, on kaebaja korraldanud üritusi Venemaa

okupatsiooniga seotud kuupäevadel ning okupatsiooni ülistamiseks. Kaebaja on pika aja vältel

teinud Venemaa julgeolekupoliitiliste seisukohtade ja eesmärkidega kooskõlas olevaid aktsioone,

mida kajastatakse Venemaa propagandaväljaannetes. Kaebaja korraldatud üritused on häirinud

kaaskodanike rahu ning on saanud palju negatiivset tähelepanu. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja

pikaajaline ja süstemaatiline tegevus Venemaa agressioonide toetamisel annab alust arvata, et

kaebaja tegevus toetab Venemaa võimalikku Venemaa agressiooni ettevalmistust Eesti suhtes.

27. Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt ei ole kaebajale tehtud ettekirjutust lahkumiseks

Venemaale. Kohus nõustub vastustajaga, et vastava ettekirjutuse tegemine ei olnud ka võimalik,

kuivõrd Venemaal puudus kohustus kaebaja vastuvõtmiseks. Asja materjalide hulgas on tõend, mis

kinnitab, et kaebaja on avaldanud ise soovi lahkuda Venemaale Narva piiripunkti kaudu (dtl 52).

Samuti hindab kohus vaidlustatud haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158

lg 2). Vaidlustatud haldusakt tunnistas kehtetuks kaebaja elamisloa, seal ei olnud otsustatud

kaebaja Venemaale saatmist. Eelnevatel põhjustel puudub kohtul vajadus hinnata kaebaja väiteid

Venemaale lahkumise (soovimatuse) osas, kuivõrd kaebaja lahkus Eestist peale vaidlustatud

korralduse vastuvõtmist.

28. PPA isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt pidas PPA kaebaja kinni 14.02.2023. Kaebaja

kinnitas oma allkirjaga, et talle on õigusi selgitatud ning ta on õigustest aru saanud. Kaebaja suhtes

ei ole rakendatud vahetut sundi. Kaebajale anti õigus esitada täiendavaid selgitusi, taotlusi,

vastuväiteid seoses kinnipidamisega, milliseid kaebaja ei väljendanud. Lisaks on kaebaja

kinnitanud, et saab aru oma kinnipidamise põhjusest. Kaebaja märkis üksnes vene keeles, et talle

on asjad tagastatud ning vastuväited ei ole (dtl 147-148). Seega on paljasõnalised kaebaja väited

tema õiguste rikkumise kohta. Tõsiseltvõetavad ei ole kaebaja väited selle kohta, et ta nõustus

hirmust politseiametnike ees menetlustoimingutega ning allkirjastas vastavad dokumendid.

29. Kaebajale anti võimalus esitada ka omapoolseid seisukohti seoses pikaajalise elamisloa

kehtetuks tunnistamisega (dtl 151-152). Kuigi protokollist nähtuvalt ei ole menetluses osalenud

tõlki, on kaebajale küsimus edastatud vene keeles ning kaebaja on ka saanud vastata vene keeles,

tuues välja, et ta ei kujuta ohtu Eesti Vabariigile. Kaebaja tegevus on olnud suunatud rahu

säilitamisele, sõna- ja kogunemisvabadusele. Lisaks on dokumendis märge, et kaebajale on

protokoll tõlgitud vene keelde. Arvestades eelnevat on tõendamata kaebaja väited osas, et kaebajat

ei ole kaasatud menetlusse ning kaebaja on jäetud ärakuulamata. Sellest, et kaebajal pole õigust

tutvuda salajase tasemega dokumentidega, ei saa järeldada, et ärakuulamine ei võimaldaks

saavutada haldusaktiga taotletavat eesmärki.

30. PPA on vaidlustatud otsuses kaalunud vaidlustatud haldusakti mõju kaebaja era- ja

perekonnaelule. PPA on toonud välja, et kaebaja on vanaduspensionär, kuid jätkuvalt töövõimeline

ning suudab iseseivalt toime tulla, mh väljaspool Eestit. Kaebaja on abielus Eesti kodanikuga, kes

omab piisavat sissetulekut ning vara, et iseseisvalt toime tulla. Kaebajal on kaks täisealist last. Üks

kaebaja laps elab kaebajale kuuluvas korteris, seega saab kaebajale kuuluvat korteriomandit

vajadusel hallata ja hooldada. Seega on kaebajal Eestis isiklikud ja sotsiaalsed sidemed. Samas ei

ole tegemist nn sõltuvussuhetega. Kaebajal on võimalik suhelda lähedastega sidevahendite abil.

Arvestades kaalul olevat väga kaalukat hüve (s.o riigi julgeolekut) ja kaebaja tegevuse tõsidust ja

selle kauaaegsust, mis lõppastmes on suunatud Eesti riigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse

terviklikkuse vastu, on tegemist tõsise ja vahetu ohuga. Seetõttu ei saa pikaajalise elaniku elamisloa

kehtetuks tunnistamist pidada taotletava eesmärgi suhtes (s.o tõrjumaks ohtu riigi julgeolekule)

ebaproportsionaalseks meetmeks.

31. Vaidlustatud otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. Kaebaja elamisloa

kehtetuks tunnistamine oli kaebajast lähtuva julgeolekuohu tõttu põhjendatud.

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)