2-19-7316/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-7316

Kohtuasi

Korteriühistu Rotermanni Rukkiveski avaldus Kyoko

Ryoko Travel and business services OÜ vastu põhivõla

ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. aprilli 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Korteriühistu Rotermanni Rukkiveski määruskaebus

Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Korteriühistu Rotermanni Rukkiveski (Tallinn,

Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a

korteriühistu)

(registrikood

80416163),

lepinguline

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Puudutatud isik Kyoko Ryoko Travel and business

services OÜ (registrikood 12645765), seaduslik esindaja

Miłosz Maksimović

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõenditena vastu Korteriühistu Rotermanni Rukkiveski 17. juuni 2020. a,

11. novembri 2021. a ja 25. novembri 2021. a seisukoha lisad.

2. Rahuldada Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ määruskaebus osaliselt.

3. Jätta Korteriühistu Rotermanni Rukkiveski määruskaebus rahuldamata.

4. Tühistada Harju Maakohtu 2. aprilli 2020. a määrus osas, millega maakohus

rahuldas Korteriühistu Rotermanni Rukkiveski põhivõlanõude 314 eurot 73 senti

ületavas osas ja mõistis sellelt välja viivise, jaotas menetluskulud ning määras

kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Teha tühistatud osas uus

määrus, millega jätta tühistatud osas avaldus rahuldamata ning menetluskulud

kummagi menetlusosalise enda kanda. Muus osas jätta maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.

5. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

2-19-7316

5.1. Rahuldada Korteriühistu Rotermanni Rukkiveski avaldus osaliselt.

5.2. Mõista Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ-lt Korteriühistu

Rotermanni Rukkiveski kasuks välja:

5.2.1. põhivõlg 314 eurot 73 senti;

5.2.2. põhivõlalt 4102 eurot 26 senti 14. juuli 2019. a seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 299 eurot 99 senti;

5.2.3. põhivõlalt 314 eurot 73 senti alates 15. juulist 2019 kuni 30. oktoobrini

2023 sissenõutavaks muutunud viivis 116 eurot 27 senti;

5.2.4. alates 31. oktoobrist kuni põhivõla 314 eurot 73 senti kohase tasumiseni

sellelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis.

5.3. Jätta menetluskulud kummagi menetlusosalise enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja menetlusosaliste seisukohad

1. Korteriühistu Rotermanni Rukkiveski (avaldaja, korteriühistu) esitas 14. mail 2019 Harju

Maakohtule avalduse, milles palus mõista Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ-lt

(puudutatud isik, korteriühistu liige) enda kasuks välja põhivõla 5468 eurot 2 senti, 10. mai

2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 316 eurot 80 senti ning alates avalduse

esitamisest kuni põhivõla tasumiseni sellelt seadusjärgses määras viivise. Avaldaja palus

27. märtsi 2020. a seisukohas seoses põhivõla osalise tasumisega mõista puudutatud isikult

välja põhivõla 1739 eurot 21 senti, 27. märtsi 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

492 eurot 62 senti ning alates 27. märtsist 2020 kuni põhivõla tasumiseni sellelt seadusjärgses

määras viivise.

1.1. Avalduse kohaselt on puudutatud isik Tallinnas Rotermanni tn 14-37 asuva korteriomandi

omanik ja seega avaldaja liige. Avaldaja 8. veebruari 2017. a asutamiskoosolekul vastu võetud

põhikirja järgi on avaldaja liikmed kohustatud tasuma avaldajale korteriomandi reaalosas

tarbitud elektrienergia ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest vastavalt arvestitele, muude

kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest aga proportsionaalselt korteriomandi reaalosa

ruutmeetritega, mille hulka ei arvestata rõdusid ja terrasse. Avaldaja juhatus on põhikirja järgi

pädev

sõlmima

kommunaalteenuste

lepinguid

ning

esitama

avaldaja

liikmetele

kommunaalteenuste, majandamiskulude ja sihtotstarbeliste maksete eest arveid ning

kehtestama maksetähtaegu. Lisaks on juhatusel õigus sõlmida üldkoosoleku otsuse alusel

lepinguid hoone ja maatüki haldamiseks ja hooldamiseks ning ühistule raamatupidamisteenuse

osutamiseks. Avaldaja 11. detsembri 2018. a üldkoosolekul kinnitati majanduskava, millega

plaaniti majandamist jätkata samade tariifidega, ning kinnitati kommunaalkulude jagamise

süsteem, mis koostati vastavalt seni toimunud kulude jagamisele.

2-19-7316

Avaldaja sõlmis põhikirja ja 7. novembri 2017. a üldkoosolekul vastu võetud otsuse alusel USS

Haldus OÜ-ga lepingu kortermaja hooldamiseks ja haldamiseks. Tasu lepingus kokkulepitud

teenuste eest on kokku 7547 eurot kuus. Avaldaja põhikirja järgi tuleb see jagada

korteriomanike vahel proportsionaalselt korteriomandi reaalosa ruutmeetritega. Avaldaja on

tellinud ka vajalikke kommunaalteenuseid neid pakkuvatelt ettevõtetelt, kes esitavad avaldajale

osutatud teenuste eest arved. Avaldaja esitab seejärel korteriomanikele arved, millel on kulud

jagatud korteriomanike vahel proportsionaalselt korteriomandi reaalosa ruutmeetritega või

vastavalt tarbitud teenuse mahule.

1.2. Vaatamata avaldaja korduvatele teavitustele, ei tasunud puudutatud isik ajavahemikul

2017. a detsembrist kuni 25. aprillini 2019. a esitatud majandamiskulude arveid ja puudutatud

isiku põhivõla suurus oli 25. aprilli 2019. a seisuga 5468 eurot 2 senti. Puudutatud isik tasus

menetluse ajal, s.o 14. juulil 2019 avaldajale põhivõla katteks 3728 eurot 81 senti, mistõttu

palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja põhivõla 1739 eurot 21 senti ning loobub

põhivõla nõudest seda ületavas osas, kui kohus peab seda vajalikuks. Kuivõrd puudutatud isik

ei ole enda kohustusi õigeaegselt täitnud, on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult

seadusjärgses määras viivist arvestades iga arve sissenõutavaks muutumise ja tasumise aega.

27. märtsi 2020. a seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 492 eurot 62 senti. Lisaks nõuab

avaldaja alates 28. märtsist 2020 kuni põhivõla 1739 euro 21 sendi tasumiseni sellelt

seadusjärgses määras viivist.

1.3. Puudutatud isikule esitatud arvetel toodud arvestused vastavad avaldajale teenuse osutajate

poolt esitatud alusarvetele ning 11. detsembri 2018. a üldkoosolekul kinnitatud arvestusele.

Sellel üldkoosolekul osales ka puudutatud isik, kes ei vaidlustanud üldkoosolekul vastu võetud

otsuseid. Puudutatud isiku tehtud arvutused on valed. Avaldaja on esitanud kõikide vaidlusaluse

perioodi arvete kohta arvutused ning kui puudutatud isik nendega ei nõustu, peab ta arvutusvead

välja tooma.

Veekulu arvestatakse kinnisasjale paigaldatud üldveearvesti ja vaheveearvestite näitude alusel.

Elanikkonnale ja juriidilistele isikutele kehtiv vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind on Tallinnas

erinev. Juriidiliste isikute veekulu saadakse elanike veekulu üldkulust lahutamisel. Puudutatud

isiku viidatud AKTSIASELTSI TALLINNA VESI (AS Tallinna Vesi) arvel on üldkogus

610 m3. Sellest on lahutatud elanike veekulu 406 m3, mille osas on veevarustuse põhiteenuse hind

0,95 eurot/m3 ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind 0,78 eurot/m3, st kokku on vee kuupmeetri

maksumus elanikule 1 euro 73 senti, millele lisandub käibemaks.

Parkimismaja masinpesu ei sisaldu välipuhastuse hinnas ning puudutatud isikult ei ole selle

teenuse eest raha küsitud. Parkimismaja masinpesu eest tasuvad üksnes parkimiskohtade

omanikud.

Puudutatud isikule ei ole sise- ega välipuhastuse eest esitatud suuremaid arveid. Avaldaja pidas

2018. a alguses USS Haldus OÜ-ga läbirääkimisi ja nende tulemusel on sisepuhastuse kulu alates

2018. a veebruarist 314 eurot (km-ta) ehk soodsam kui varem. See kajastub ka puudutatud isikule

esitatud arvetel. USS Haldus OÜ-ga sõlmitud haldusteenuse lepingus on arvestatud sellega, et

ühte trepikoda ei koristata, mistõttu ei ole puudutatud isiku omavoliline teenustasu

vähendamine põhjendatud. USS Haldus OÜ vähendas sise- ja välipuhastuse teenuse hinda

veelkord

2018. a

novembris.

Välipuhastus

jagatakse

kõigi

korteriomanike

vahel

proportsionaalselt.

2-19-7316

Avaldaja ostab elektrienergiat Digismart Arendus OÜ-lt ja tarbitud elektrienergia mahtude

täpsed andmed tuleb küsida temalt. Siiani on Digismart Arendus OÜ poolt esitatavad arved

olnud teiste südalinna sarnaste objektidega samas suuruses ja ei ole olnud ebamõistlikud,

mistõttu ei pea avaldaja kontrollima hinda, millega Digismart Arendus OÜ elektrienergiat sisse

ostab.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu.

2.1. Puudutatud isik võttis omaks, et ta jättis avaldaja poolt ajavahemikul 2017. a detsember

kuni 25. aprill 2019. a esitatud arved tasumata. Puudutatud isik ei tasunud arveid, kuna avaldaja

ei võimaldanud tal vaatamata mitmele nõudmisele tutvuda arvete põhjendatuse kontrollimiseks

vajalike teenuse osutajate (nt AS Utilitas Tallinn, AS Tallinna Vesi ja Eesti Energia AS)

alusarvetega

avaldajale.

Puudutatud

isikul

on

küll

korteriomanikuna

kohustus

majandamiskulusid tasuda, kuid tal on ka õigus kontrollida nende arvestamise õigsust.

2.2. Puudutatud isikul on olemasolevate dokumentide põhjal alust kahelda talle esitatud arvete

õigsuses. Avaldaja väidab, et puudutatud isiku arvutused on valed, kuid ta ei ole esitanud

omapoolseid arvutusi ega tõendeid, mis need ümber lükkaks. Avaldaja ei ole esitanud

arvutuskäike, mis näitaksid, kuidas jagatakse avaldaja poolt teenuse osutajatele tasutud

summad korteriomanike vahel ja kuidas on jõutud puudutatud isikule esitatud arvetel

kajastuvate summadeni.

Avaldaja on 4. juuni 2018. a e-kirjas puudutatud isikule selgitanud, et elanikele on külma vee

tariif 1 euro 73 senti (km-ta), kuid AS Tallinna Vesi arvel nr A2018047111 ei ole sellise hinnaga

teenust. AS Tallinna Vesi arvel on märgitud veevarustuse põhiteenus hinnaga 2 eurot 32 senti

(km-ta) ja heitvee ärajuhtimise teenus hinnaga 1 euro 72 senti (km-ta). Avaldaja on e-kirjas veel

selgitanud, et äridele on külma vee tariif 4 eurot 4 senti (km-ta). AS Tallinna Vesi arvel on aga

üks tariif kõigi tarbijate jaoks. Puudutatud isikule jääb arusaamatuks, kust on võetud talle

esitatud arvetel märgitud tarbitud külma ja sooja vee kogus ning ühe ühiku hind. Puudutatud

isik ei esita ise veenäitusid, kuna mõõtjad on kaugloetavad. Puudutatud isik ei tea, kus mõõtjad

asuvad ja tal ei ole võimalik kontrollida tarbitud vee koguse õigsust. Puudutatud isik tasus

avaldajale vaidlusaluse perioodi külma vee eest 167 eurot 50 senti, lähtudes AS Tallinna Vesi

arvel näidatud hinnast 1 euro 72 senti (km-ta).

USS Haldus OÜ osutab avaldajale mh heakorrateenust (sise- ja välipuhastust) hinnaga

3575 eurot kuus ning parkimismaja masinpesu hinnaga 350 eurot korra kohta. Puudutatud isiku

eriomandi hulka ei kuulu parkimiskohta. Avaldaja on 4. juuni 2018. a e-kirjas selgitanud, et

välipuhastus hõlmab mh parkla masinpesu. See tekitab kahtluse, et avaldaja nõuab puudutatud

isikult ka parkla välipuhastusega seotud kulusid. Lisaks peaks puudutatud isik sise- ja

välipuhastuse kuutasu, eriomandite üldpindala (8716,17 m2) ja enda eriomandi pindala (108,70

m2) arvestades tasuma sise- ja välipuhastuse eest 44 eurot 58 senti kuus (3575 ÷ 8716,17 ×

108,7). Samas on avaldaja esitanud puudutatud isikule sise- ja välipuhastuse eest suuremaid

arveid ning on neis, vastuolus USS Haldus OÜ-ga sõlmitud haldusteenuse lepinguga, esitanud

sise- ja välipuhastuse eest tasumisele kuuluvad summad eraldi. Avaldaja e-kirjast tuleneb, et

eriomandite nr 1–8 omanik on vabastatud sisepuhastuse teenuse tasumisest, kuna tema

eriomandid asuvad trepikojas, mida teised korteriomanikud ei kasuta ja mida ta koristab ise.

Sellisel juhul pidanuks avaldaja muutma USS Haldus OÜ-ga sõlmitud haldusteenuse lepingut

ja vähendama heakorrateenuse eest tasumisele kuuluvat hinda. Vastasel juhul tasuvad teised

korteriomanikud USS Haldus OÜ-le teenuse eest, mida nad ei ole saanud. Puudutatud isik tasus

avaldajale vaidlusaluse perioodi sise- ja välipuhastuse eest 653 eurot 85 senti, võttes arvesse

2-19-7316

tema eriomandile langevat kuutasu (44 eurot 58 senti) ja vähendades seda 1/6 võrra, kuivõrd

USS Haldus OÜ teeb vähem sisepuhastust ja puudutatud isikul ei ole parkimiskohta.

Avaldaja ei ole esitanud puudutatud isikule elektrienergia müüjalt ega võrguteenuse osutajalt

saadud arveid. Avaldaja on esitanud üksnes OSAÜHINGU DOLLIMAR INVEST (Dollimar

Invest OÜ) ja Digismart Arendus OÜ arved, kuid kumbki neist ei ole elektrienergia müüja ega

võrguteenuse osutaja. Lisaks ei ole nende esitatud arvetel märgitud tarbitud elektrienergia

kogust ega ühe ühiku hinda. Puudutatud isik ei tea, kes on tegelik elektrienergia müüja. Samuti

ei tea puudutatud isik, kus paiknevad mõõtjad, mis mõõdavad tema eriomandis tarbitud elektrit.

Puudutatud isik ei esita elektrinäitusid ise, kuna mõõtjad on kaugloetavad. Seetõttu ei ole tal

võimalik kontrollida tarbitud elektrienergia koguse õigsust. Avaldaja selgitus, et ta ostab

elektrienergiat Digismart Arendus OÜ-lt ning täpsed mahud tuleb küsida temalt, on mõistetav

selliselt, et avaldaja ei kontrolli talle müüdud elektri kogust. See on oluline hoolsuskohustuse

rikkumine. Avaldaja ei ole esitanud üldkoosoleku otsust, millega korteriomanikud on andnud

nõusoleku osta elektrienergiat Digismart Arendus OÜ-lt, mitte otse elektrienergia müüjalt.

2.3. Puudutatud isik on osade vaidlusaluse perioodi kulude ja nende arvestusega nõustunud

ning need tasunud. Lisaks p-s 2.2 välja toodud tasutud kuludele on puudutatud isik tasunud

1643 eurot 23 senti kütte, 42 eurot 60 senti raamatupidamise ja 69 eurot 33 senti prügiveo eest.

Samuti on puudutatud isik tasunud 1004 eurot 97 senti küttesüsteemide, vee- ja

kanalisatsioonisüsteemide,

ventilatsioonisüsteemide

ja

TTK,

jahutussüsteemide,

hooneautomaatika,

suitsueemaldussüsteemide,

elektripaigaldiste,

nõrkvoolusüsteemide,

sprinklersüsteemi, tuletõrjevesikute ja liftide hoolduse eest ning avariiteenuste valmisoleku

tasu, haldusteenuse ja avatäidete tehnohoolduse eest. Kokku on puudutatud isik avaldajale

tasunud 3728 eurot 81 senti. Tasumata nõude osas tuleb avaldus jätta tõendamatuse tõttu

rahuldamata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 2. aprilli 2020. a määrusega avalduse ning mõistis puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 1739 eurot 21 senti, 27. märtsi 2020. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 492 eurot 62 senti ja alates 28. märtsist 2020 kuni põhivõla

tasumiseni sellelt seadusjärgses määras viivise. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud

isiku kanda, rahuldas avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning

mõistis puudutatud isikult avaldaja menetluskulude katteks välja 4518 eurot 75 senti ja

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni

seadusjärgses määras viivise.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

puudutatud isik on Tallinnas Rotermanni tn 16-37 asuva korteri omanik;

-

puudutatud isikule ajavahemiku eest 2017. a oktoober kuni 2019. a märts esitatud arvete

kohaselt oli tema põhivõlg 25. aprilli 2019. a seisuga 5468 eurot 2 senti; puudutatud isik

tasus avaldajale menetluse ajal põhivõla katteks 3728 eurot 81 senti, tasumata on

põhivõlg 1739 eurot 21 senti.

3.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole dokumentidega tutvumine praeguse

vaidluse ese. Kui avaldaja juhatus ei võimalda puudutatud isikul ostuarvetega tutvuda, saab

avaldaja pöörduda vastava palvega korteriomanike üldkoosoleku või kohtu poole.

2-19-7316

3.3. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel välja

mõista põhivõlg 1739 eurot 21 senti. Puudutatud isikul oli kohustus majandamiskulude eest

tasuda, avaldaja esitas puudutatud isikule nende eest arved, arvetel kajastatud summad on

muutunud sissenõutavaks ning puudutatud isik on majandamiskulude tasumise kohustust

rikkunud.

Avaldaja esitas kohtule teenuste ostuarved ja arvestuse selle kohta, kuidas on ostuarvetel

kajastatud summad jaotatud korteriomanike vahel. Lisaks on avaldaja mitu korda detailselt

kirjeldanud, kuidas käib kulude jaotamine ja toonud näited konkreetsete arvete ja teenuste

kohta. Avaldaja on selgitanud, et majandamiskulude jagamise aluseks on avaldaja 8. veebruari

2017. a põhikiri ja 11. detsembri 2018. a korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega määrati uus

majandamiskulude arvestusmetoodika. Need dokumendid kehtivad ning puudutatud isik oli uue

arvestusmetoodika vastuvõtmise juures. Avaldaja on esitanud ka fikseeritud hindadega teenuste

hinnakirjad. Puudutatud isikule peaks seega olema selge, kuidas kujuneb iga korteriomaniku

poolt hüvitamisele kuuluv majandamiskulu.

Puudutatud isik ei ole tõendanud, et mõne avaldaja nõutava kulu puudutatud isiku kanda

jätmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Avaldaja on selgitanud, et ei nõua puudutatud

isikult kulusid, mis ei seondu tema eriomandi koosseisuga. Praeguses asjas ei tule lahendada

avaldaja juhatuse poolt kommunaalteenuste lepingute sõlmimise õiguspärasuse küsimust.

Põhikirja

järgi

võib

avaldaja

selliseid

lepinguid

sõlmida.

Puudutatud

isik

on

kommunaalteenuseid tarbinud ja peab nende eest tasuma.

3.4. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks KrtS § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 II lause alusel

välja mõista 27. märtsi 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 492 eurot 62 senti.

Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 II lause alusel välja

mõista ka seadusjärgses määras viivis põhivõlalt alates 28. märtsist 2020 kuni põhivõla

tasumiseni.

3.5. Menetluskulud on õiglane jätta TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda, kuna

avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku majandamiskulude tasumise kohustuse

rikkumine. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista menetluskulude hüvitise

10 100 eurot, mis koosneb riigilõivust 50 eurot ja õigusabikuludest 10 050 eurot. Avaldaja

lepingulise esindaja tunnitasu 125 eurot (km-ta) on põhjendatud. Samas on avaldaja lepingulise

esindaja õigusabile kulunud aeg menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades osaliselt

ülemäärane. Kokku on põhjendatud ja vajalik õigusabile kulunud aeg 35,75 tundi, millele

vastab avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu arvestades 4468 eurot 75 senti. Kuivõrd avaldaja

on käibemaksukohustuslane, tuleb õigusabikulud hüvitada käibemaksuta. Koos riigilõivuga on

avaldaja menetluskulud 4518 eurot 75 senti. Puudutatud isik peab avaldaja taotluse ja

TsMS § 177 lg 4 alusel tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates määruse

jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgses määras viivist.

Puudutatud isiku määruskaebus

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt on asjakohatu maakohtu seisukoht, et puudutatud isik saab

avaldaja dokumentidega tutvumiseks kasutada KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud õigust. Avaldaja on

esitanud majandamiskulude võla tasumise nõude ning peab seda tõendama. Maakohus rikkus

2-19-7316

oluliselt menetlusõiguse norme, kuna ei hinnanud puudutatud isiku vastuväiteid ja nimetas neid

üksnes kahtlusteks.

Maakohus on rikkunud tõendite uurimise ja hindamise kohustust ning teinud seetõttu

põhjendamatu lahendi. Puudutatud isik on väljendanud kogu menetluse vältel valmisolekut

majandamiskulusid tasuda, kuid on soovinud veenduda, et need on õigesti arvutatud ja põhinevad

tarbitud teenuste eest esitatud alusarvetel. Riigikohtu praktika järgi ei teki korteriühistu liikmele

kohustusi ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude

tasumiseks. Järelikult ei saanud avaldaja arvete esitamisega tõendada, kui palju pidi puudutatud

isik majandamiskulude eest tasuma. Avaldaja pidanuks tõendama, kui suured olid tervikuna

korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Samuti

pidanuks avaldaja tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada

majandamiskulud liikmete vahel. Avaldaja ei ole esitanud talle elektrienergia müüja ja

võrguteenuse osutaja poolt esitatud arveid ega kõiki AS Tallinna Vesi ja AS Utilitas Tallinn poolt

esitatud arveid, mistõttu on avaldaja nõue tõendamata.

Avaldaja nõuet ei tõenda elektrienergia müügiarved, millel on koguseks märgitud 1 tk, mitte

tarbitud elektrienergia kogus kilovatt-tundides eraldi tarbimiskohtades. Korteriomanikud ei ole

elektrienergia müüjat üldkoosolekul valinud. Põhikirja säte, mis võimaldab juhatusel sõlmida

kommunaalteenuste lepinguid üldkoosoleku otsuseta, on vastuolus seadusega. Seetõttu tuleb

lähtuda seadusest ning seaduse alusel tuleb kommunaalteenuste lepingu sõlmimine otsustada

korteriomanike üldkoosolekul. Puudutatud isikul ei ole seega kohustust tasuda teenuse-

vahendajate Dollimar Invest OÜ ja Digismart Arendus OÜ esitatud arveid. Avaldaja varjab, kui

palju kallimalt vahendajad elektrienergiat edasi müüvad.

Avaldaja esitatud Exceli tabelites ei ole näidatud tarbitud vee- ja elektrikoguseid, mis muudab

need sisutühjaks ega võimalda kontrollida arvete õigsust. Puudutatud isikul ei ole võimalik

kontrollida, kas avaldaja on märkinud puudutatud isiku poolt tarbitud elektrienergia koguse ja

veekoguse õigesti. Kuna eriomandite nr 1–8 omanik on vabastatud sisepuhastuse teenuse

tasumisest, on avaldaja lükanud ümber oma väite, et majandamiskulud jagatakse KrtS § 40 lg 1

alusel.

Kuivõrd maakohus rahuldas tõendamata nõude ja mõistis puudutatud isikult viivised välja

olenemata sellest, et avaldaja ei esitanud puudutatud isikule põhjendatud ja tõendatud nõudekirja,

ei ole maakohtu määrus õiguspärane ka menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse

kindlaksmääramise osas.

Avaldaja palus seoses välismaal töölähetusel viibimisega pikendada lõplike seisukohtade ja

menetluskulude nimekirjade esitamiseks antud tähtaega 27. märtsini 2020, kuid ei esitanud

töölähetusel viibimise kohta tõendit. Maakohus ei põhjendanud tähtaja pikendamise taotluse

rahuldamist ning rahuldas avaldaja hilinenult esitatud menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse. Lisaks ei andnud maakohus puudutatud isikule võimalust esitada avaldaja

menetluskulude

kohta

seisukohta.

Puudutatud

isik

sai

avaldaja

menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse kätte 1. aprillil 2020 ja esitas sellele seisukoha 2. aprillil 2020.

Maakohus ei hinnanud selles esitatud vastuväiteid.

5. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Avaldaja jääb maakohtu menetluses esitatud seisukohtade ja tõendite juurde. Avaldaja esitas

maakohtu menetluses tõendid nii selle kohta, kui suured olid avaldaja majandamiskulud, kui ka

selle kohta, kuidas jagunevad majandamiskulud avaldaja liikmete vahel. Jääb arusaamatuks,

2-19-7316

milliseid tõendeid peaks avaldaja veel esitama. Teenusepakkujad (sh AS Tallinna Vesi) esitavad

avaldajale arve kogu tarbitud teenuse eest, st teenusepakkuja teab ainult avaldaja kogutarbimist.

Tarbimist korteriomandite kaupa näevad avaldaja haldaja ja raamatupidaja. Avaldaja

raamatupidaja jaotab kogukulu näitude alusel ja kooskõlas avaldaja põhikirja ja otsustega

korteriomanike vahel.

Avaldaja võis oma põhikirja järgi sõlmida elektriteenuse pakkujaga lepingu üldkoosoleku

otsuseta, sest elekter on kommunaalteenus. Puudutatud isiku väide, et avaldaja põhikiri on

vastuolus seadusega, tuleb jätta tähelepanuta. Puudutatud isik ei esitanud seda väidet maakohtus.

Avaldaja selle väitega ka ei nõustu. Põhikiri hakkas kehtima enne uue KrtS jõustumist ning ükski

teine korteriomanik ei ole siiani kommunaalteenuse lepingute sõlmimise kohta pretensioone

esitanud. Kommunaalteenuste lepingu sõlmimise võib otsustada ka juhatus, kui viivitamine

tekitaks kaasomandi esemele olulist kahju. On selge, et elektrita jäämine tekitaks olulist kahju.

Igal juhul on puudutatud isik elektrienergiat tarbinud. See tähendab, et isegi kui mõne

kommunaalteenuse osutajaga sõlmitud leping peaks olema tühine, on avaldaja kohustatud

majandamiskulud tasuma käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel.

Avaldaja on puudutatud isiku päringutele ja pöördumistele vastanud. Puudutatud isik esitas

avaldajale 12. mail 2020 täiendava päringu sooviga saada teada, kus paiknevad eriomandi nr 37

vee- ja elektrimõõtjad, ning esitada nende näidud ajavahemiku 1. oktoober 2017. a kuni 30. aprill

2020. a kohta. Avaldaja vastas päringule olenemata asjaolust, et puudutatud isik tegi selle

arvatavasti ainult selleks, et saada uusi tõendeid, mida määruskaebuses kasutada. Avaldaja esitab

vastuse päringule ka kohtule, kuna need võimaldavad lisaks maakohtus esitatud tõenditele

kontrollida elektrienergia- ja veekulude jaotamise õigsust. Avaldaja ei esitanud neid maakohtus,

kuna avaldaja arvates oli selle kohta juba piisavalt tõendeid esitatud.

Avaldaja määruskaebus

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles

maakohus jättis avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata, ning teha

tühistatud osas uue määruse, millega mõista puudutatud isikult avaldaja menetluskulude

(õigusabikulude) katteks täiendavalt välja 3906 eurot 25 senti. Menetluskulud palub avaldaja

jätta puudutatud isiku kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt kulus avaldaja lepingulisel esindajal maakohtu menetluses

õigusabile 67 tundi, mida ei saa asja sisu, keerukust ja mahtu arvestades pidada ebamõistlikuks

ega põhjendamatuks. Vaidlus oli keskmisest oluliselt keerukam ja mahukam, mistõttu ei olnud

menetluskulude piiramine hagita menetluse eripäradele tuginedes põhjendatud. Avaldaja on

kaasaegne korteriühistu, mille ülesehitus on võrreldes teiste korteriühistutega keerulisem, sh on

ette nähtud oluliselt keerulisem majandamiskulude jaotus. Seetõttu oli vaja läbi töötada oluliselt

rohkem dokumente kui tavapärases majandamiskulude vaidluses. Vaidluse muutsid mahukamaks

ka puudutatud isiku asjakohatud vastuväited.

7. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu.

Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tulnuks jätta rahuldamata, kuna ta esitas

selle hilinenult. Lisaks ei ole avaldaja menetluskulude kandmist tõendanud. Avaldaja ei ole

esitanud lepingulise esindaja poolt esitatud arveid ega maksekorraldusi nende tasumise kohta.

Puudutatud isik võttis avaldaja nõude vastuses avaldusele osaliselt omaks. Pärast seda

keskendus vaidlus ainult elektrienergia müüja ja AS Tallinna Vesi arvete saamisele, et

2-19-7316

puudutatud isik saaks kontrollida temalt nõutud summade õigsust. Kui avaldaja oleks need

esitanud koos avaldusega, oleks vaidlus lõppenud 2019. a juulis. Avaldaja tegi aga menetluse

vältel kõik endast oleneva nende esitamata jätmiseks ning kuhjas nii kohtu kui ka puudutatud

isiku üle ebavajalike dokumentide ja tabelitega. Selliseks tegevuseks kulunud aja eest hüvitise

nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega.

Avaldaja lepinguline esindaja on vandeadvokaat, kellel on vajalikud teadmised ja kogemused

sellises asjas esindamiseks. Avaldaja ei ole välja toonud, mis asjaolud tegid praeguse asja

teistest sarnastest asjadest keerulisemaks. Menetluskulud tuleb jätta puudutatud isikult välja

mõistmata ka seetõttu, et avaldaja ei esitanud puudutatud isikule enne kohtusse pöördumist

tõenditega nõudekirja.

8. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel

koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega

maakohus rahuldas avaldaja põhivõla nõude 314 eurot 73 senti ületavas osas ja mõistis sellelt

välja viivise. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja nõuded

selles osas rahuldamata. Maakohtu määruse osalise tühistamise ja avalduse osalise rahuldamise

tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust ja tühistada maakohtu määrus osas, millega

maakohus määras kindlaks avaldaja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise. Muus osas ei anna puudutatud isiku

määruskaebuse väited alust maakohtu määruse resolutsiooni muuta, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹

alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi.

Avaldaja määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659

rahuldamata.

10. Kolleegium käsitleb esmalt avaldaja nõude suurusega seotud küsimusi ja piiritleb vaidluse

eseme (I). Seejärel kontrollib kolleegium vaidlusaluste majandamiskulude nõude õiguslikku

alust (II), majandamiskulude tõendatust ja nende korteriomanike vahel jaotamise õigsust (III)

ning avaldaja viivisenõuet (IV). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud, sh menetluskulusid

puudutavad otsustused (V).

I

11. Avaldaja on menetluse kestel vähendanud oma põhinõuet, s.o majandamiskulude nõuet,

kuid maakohus ei ole sellele kohaselt reageerinud. Kolleegium peab sellegipoolest võimalikuks

lähtuda vähendatud põhinõudest, mille suurus on 1739 eurot 21 senti.

11.1. Avaldaja nõudis 14. mai 2019. a avalduses puudutatud isikult ajavahemiku 2017. a

novembrist kuni 2019. a märtsini majandamiskulude, sh kommunaal- ja haldusteenuse kulude

eest esitatud arvete alusel võla (põhivõla) tasumist kokku 5468 euro 2 sendi ulatuses. Samuti

nõudis avaldaja puudutatud isikult põhivõlalt 10. mai 2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivist ja tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist seadusjärgses määras. Menetlusosaliste

vahel ei ole vaidlust selle üle, et puudutatud isik tasus avaldajale maakohtu menetluse ajal

põhivõla katteks 3728 eurot 81 senti ning puudutatud isiku põhivõla jääk on 1739 eurot 21 senti.

Avaldaja kinnitas seda 27. märtsi 2020. a lõplikus seisukohas ning esitas ka avaldusest osalise

2-19-7316

loobumise avalduse (3728 euro 81 sendi osas) juhuks, kui kohus leiab, et see on vajalik

(vt lõpliku seisukoha p 1.14). Avaldaja palus lõplikus seisukohas mõista puudutatud isikult

välja põhivõla 1739 eurot 21 senti, 27. märtsi 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.

Maakohus küll tuvastas vaidlustatud määruses, et puudutatud isik tasus avaldajale maakohtu

menetluse ajal majandamiskulude võla katteks 3728 eurot 81 senti ja tasumata põhivõla suurus

on 1739 eurot 21 senti, kuid ei võtnud nõude vähendamise küsimuses eraldi seisukohta.

11.2. Kolleegium selgitab, et kohus lahendab korteriühistu majandamiskulude nõude

korteriomaniku vastu TsMS § 613 lg 1 alusel hagita menetluses. Majandamiskulude vaidlus on

oma olemuselt hagita asi, mille lahendamine on võrreldav õigusemõistmisega hagimenetluses.

Majandamiskulude vaidluse saab algatada üksnes avalduse alusel ja selles kehtib

dispositiivsuse põhimõte, mis tähendab seda, et sellises asjas on menetluse ese määratud

avalduses esitatud taotlusega. Eelnevat arvestades kohaldatakse majandamiskulude vaidluses

avalduse muutmisele TsMS § 477 lg 1 alusel ka TsMS §-i 376 (vt TsMS III komm (2018),

11. osa sissejuhatus, p-d 1.3.a ja 2.3.c ning § 477, p 3.1.3.b).

See tähendab, et maakohus oleks pidanud avalduse eseme muutmise avalduse saamisel

kontrollima, kas tegu on mõne TsMS § 376 lg-s 4 sätestatud erandiga, mil avalduse eseme

muutmiseks ei ole vastaspoole või kohtu nõusolekut vaja, või kohalduvad lg-d 1–3. Kohus peab

igal juhul, s.o olenemata sellest, kas nõude vähendamist loetakse TsMS § 376 lg-te 1 ja 4 alusel

avalduse muutmiseks või mitte, võtma nõude vähendamise kohta selge seisukoha. Kohus peab

tegema kindlaks, kas avaldaja on avaldusest osaliselt loobunud (TsMS § 429 mõttes) või

avalduse osaliselt tagasi võtnud (TsMS § 424 mõttes) ja vastavalt tegema ka määruse menetluse

osalise lõpetamise või avalduse osalise läbi vaatamata jätmise kohta (vt Riigikohtu

19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 12). Menetlusosalised ja maakohus

on siiski lähtunud põhinõude vähendamisest ja sellest lähtub ka kolleegium (vt Riigikohtu

2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 20).

12. Kuivõrd puudutatud isik tasus majandamiskulude nõude üksnes osaliselt, pidanuks

maakohus tegema vaidluse eseme määramiseks kindlaks, millised majandamiskulud

puudutatud isik ära tasus. Maakohus seda ei teinud, kuid kolleegium saab selle vea kõrvaldada.

12.1. Kolleegium selgitab, et täitmist erinevate kohustuste katteks reguleerib VÕS § 88. Selle

eesmärk on määrata kohustuste täitmise järjekord juhul, kui võlgnikul on võlausaldaja ees mitu

kohustust, kuid üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks ning on vaja välja selgitada,

millised kohustused on täidetud (vt Riigikohtu 13. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-08,

p 14). VÕS § 88 lg-st 1 tuleneb üldine põhimõte, mille järgi võib võlgnik määrata, millise

kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksab. Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist

või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud,

võib selle VÕS § 88 lg 4 kohaselt määrata võlausaldaja. Kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole

määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, tuleb lähtuda VÕS § 88 lg-s 6

sätestatud järjekorrast.

Kohus peab seega kõiki asjas esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades esmalt tuvastama, kas

võlgnik on määranud, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksis. Võlgnik saab

seda määrata nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13, p 14). VÕS § 88 lg 8 näeb siiski võlausaldaja kaitseks ette, et kui

võlgnik peab tasuma ka kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste,

seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Intress VÕS § 88

2-19-7316

lg 8 tähenduses tähendab ka viivist (vt Riigikohtu 4. jaanuari 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-138-11, p 11). Võlgnik saab VÕS § 88 lg-st 9 lähtuvalt määrata VÕS § 88 lg-s 8

sätestatust erineva järjekorra üksnes võlausaldaja nõusolekul, mis võib olla antud nii otsese ja

kaudse tahteavaldusena, kuid ka vaikimisi, kui see vastab tavale või praktikale (vt Riigikohtu

15. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-09, p 13).

12.2. Puudutatud isik tõi 15. juuli 2019. a vastuses avaldusele välja, milliste majandamiskulude

võlaga ta nõustub ja kui suure summa ta avaldajale nende katteks tasus (vt vastuse p-d 10 ja 12,

17 ja 20). Puudutatud isik lisas vastusele ka tasumiste tabelid, arvete selgitused ja pangakonto

väljavõtte (vt vastuse lisad 10 ja 12). Puudutatud isik määras seega otsese tahteavaldusega,

milliste majandamiskulude võla katteks kandis ta 14. juulil 2019 avaldajale kokku 3728 eurot

81 senti. Kuigi VÕS § 88 lg-t 8 arvestades tulnuks esimeses järjekorras tasutuks lugeda avaldaja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue, on avaldaja 27. märtsi 2020. a seisukohas arvestanud

puudutatud isiku tasutud summa põhivõla katteks (vt seisukoha p 1.14 ja taotlused). Avaldaja

on seega andnud VÕS § 88 lg 9 tähenduses nõusoleku VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust erineva

järjekorra määramiseks.

Puudutatud isiku 15. juuli 2019. a vastusest ja selle lisadest 10 ja 12 nähtub, et puudutatud isik

tasus kogu vaidlusaluse perioodi korteriühistu osamaksu, kütte-, raamatupidamisteenuse- ja

prügiveokulu ning pea kõik haldusteenusega seotud kulud. Puudutatud isik jättis täielikult

tasumata sooja vee kulu ning nii päevase ja öise aja elektri kui ka üldelektri kulu. Osaliselt jättis

puudutatud isik tasumata külma vee kulu ning haldusteenuse osaks oleva sise- ja välipuhastuse

kulu. Täpsemalt ei tunnista puudutatud isik talle esitatud arvetel märgitud kulusid kokku

1757 euro 83 sendi ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt (vt puudutatud isiku 15. juuli 2019. a

vastuse lisa 12 arved selgitustega):

-

külm vesi 8 eurot 48 senti (8,47 + 0,01);

-

soe vesi 413 eurot 12 senti (27,82 + 3,34 + 51 + 42,04 + 47,22 + 13,86 + 32,27 + 22,12

+ 15,65 + 9,13 + 12,88 + 41,66 + 8,29 + 26,52 + 35,32 + 12,07 + 11,93);

-

päevase aja elekter 270 eurot 94 senti (15,46 + 6,19 + 20,08 + 14,44 + 19,08 + 6,48 +

24,55 + 0,10 + 36,35 + 15,19 + 14,94 + 27,20 + 12,04 + 19,90 + 17,99 + 10,25 + 10,70);

-

öise aja elekter 223 eurot 42 senti (12,43 + 5,98 + 16,73 + 13,56 + 13,70 + 4,73 + 16,56

+ 0,05 + 28,46 + 14,42 + 12,58 + 19,84 + 12,04 + 17,95 + 16,44 + 9,41 + 8,54);

-

üldelekter 558 eurot (38,92 + 26,96 + 23,58 + 32,29 + 18,74 + 47,89 + 23,64 + 47,24 +

41,15 + 38,39 + 43,20 + 37,37 + 28,49 + 16,96 + 54,68 + -3,13 + 41,63);

-

sise- ja välipuhastus 283 eurot 87 senti (9,42 + 27,66 + 11,62 + 21,32 + 21,32 + 21,32

+ 21,32 + 21,32 + 21,32 + 21,32 + 21,32 + 21,32 + 8,67 + 8,67 + 8,65 + 8,65 + 8,65).

See ei kattu täielikult põhivõla suurusega, mille puudutatud isik avaldajale tasumata jättis

(1739,21 eurot), ning erinevus on 18 eurot 62 senti (1757,83 – 1739,21). Seda selgitab eelkõige

7. septembri 2018. a arve (puudutatud isiku 15. juuli 2019. a vastuse lisa 12 koosseisus, dtl 262)

katteks toimunud tasumine. Puudutatud isik on arvestanud sellel märgitud kulud 9–26 valesti

kokku (89 euro 60 sendi asemel peaks olema 71 eurot 12 senti) ja tasunud selle tõttu nende

katteks 18 eurot 48 senti rohkem, kui ta arvele vastu vaidlemise ulatust arvestades soovis tasuda.

Ülejäänud 14 sendi suurune erinevus on selgitatav sellega, et puudutatud isik on mitmel kuul

tasunud külma vee eest mõned sendid arvel märgitud kulust rohkem. Kolleegiumil tuleb siiski

lähtuda sellest, et puudutatud isik vaidleb avaldaja põhivõla nõudele vastu 1739 euro 21 sendi

ulatuses. Kui avaldaja põhivõla nõue peaks osutuma põhjendamatuks 1739 eurost 21 sendist

suuremas ulatuses, tuleb lähtuda sellest, et puudutatud isik on vahe tasumisega nõustunud.

2-19-7316

13. Kuivõrd puudutatud isik on nõustunud nende majandamiskuludega, mille ta on ära tasunud,

kontrollib kolleegium ainult vaidlusaluste majandamiskulude alust, tõendatust ja jaotamist

korteriühistu liikmete vahel.

II

14. Puudutatud isiku vastuväiteid ja menetluses tasutud summat arvestades vaidlevad

menetlusosalised alates 2017. a novembrist kuni 2019. a aprillini puudutatud isikule esitatud

arvetel märgitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse, elektrienergia ja võrguteenuse ning sise- ja

välipuhastusteenuse kulude üle.

15. Esmalt märgib kolleegium, et arvestades avaldaja nõude alusena esile toodud

ajavahemikku, jättis maakohus tähelepanuta, et kohtuasja lahendamisel tuleb kohaldada nii

enne 1. jaanuari 2018 kehtinud korteriühistuseadust (KÜS) kui ka 1. jaanuaril 2018 jõustunud

korteriomandi- ja korteriühistuseadust (KrtS). Kuna avaldaja 2017. a majandamiskulude nõue

tekkis enne 1. jaanuarit 2018, tuleb 2017. a majandamiskulude nõude puhul raha maksmise

kohustuse tuvastamisel kohaldada korteriühistuseadust (KÜS), aga ka korteriomandiseadust

(KOS) niivõrd, kuivõrd see ei olnud vastuolus korteriühistuseadusega, ning avaldaja ülejäänud

nõuetele korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätteid (vt ka Riigikohtu 23. oktoobri 2019. a

otsus tsiviilasjas nr 2-17-131006, p 10; 18. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-15364,

p 10).

16. Edasi juhib kolleegium tähelepanu sellele, et maakohus jättis kostja vastuväiteid arvestades

nõuetekohaselt välja selgitamata, kas ja mille alusel on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult

vaidlusalusel ajavahemikul tarbitud vaidlusaluste teenuste eest. See ei anna aga alust maakohtu

otsust tühistada.

16.1. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isik on alates 17. jaanuarist 2017

Tallinnas Rotermanni 14–37 asuva korteriomandi omanik. Samuti ei vaidle menetlusosalised

selle üle, et 8. veebruaril 2017 toimus korteriühistu asutamiskoosolek, kus otsustati asutada

Rotermanni 6a, 14 ja 16 asuvate hoonete haldamiseks ja majandamiseks korteriühistu

(avaldaja) ning kinnitati ühistu põhikiri (I kd, tl 19–20 pöördel). Põhikirja p-de 5.10.4 ja 5.10.8

järgi

kuulus

kommunaalteenuste

lepingute

sõlmimine

ning

ühistu

vahendatud

kommunaalteenuste, majandamiskulude ja sihtotstarbeliste maksete eest liikmetele arvete

esitamine ja maksetähtaegade kehtestamine juhatuse pädevusse. Seejuures oli juhatusel

põhikirja p 5.11 järgi õigus sõlmida lepingud hoone ja maatüki haldamiseks ja hooldamiseks

ning ühistule raamatupidamisteenuse osutamiseks üldkoosoleku otsuse alusel.

16.2. Ringkonnakohus märgib, et korteriühistu majandamiskulude nõue korteriomaniku vastu

on VÕS § 108 lg 1 alusel esitatav kohustuse täitmise nõue (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 16). Sellise nõude rahuldamise eelduseks on see, et

korteriomanikul on korteriühistule raha maksmise kohustus, ta on seda kohustust rikkunud ja

vastutab rikkumise eest.

16.3. Korteriomaniku kohustus tasuda korteriühistule majandamiskulude eest saab tuleneda

eelkõige sellest, et korteriomanikud, olles ühtlasi korteriühistu liikmed, on üldkoosolekul

vastava majandamiskulu üle otsustanud.

Nii enne 1. jaanuari 2018 kehtinud KÜS § 2 lg 1 ning KOS § 8 lg 1 ja § 15 lg 1 kui ka 1. jaanuaril

2018 jõustunud KrtS § 12 lg 1 ja 34 lg 2 järgi valitsevad (majandavad) korteriomanikud

(korteriühistu liikmed) kaasomandi eset korteriühistu kaudu. Korteriühistu vahendab elamu

2-19-7316

haldamisel korteriomanike vahelisi nõudeid elamu majandamiseks tehtud kulutuste

kandmiseks, st korraldab ühiste kulutuste tegemise ja kogub selleks makseid ning nõuab

vajadusel korteriomanikelt vastavalt nende osale ühised kulutused sisse (vt Riigikohtu

8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p-d 32–33).

Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste, sh korteriühistu kaudu

tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimise üle otsustavad KrtS § 35 lg 1 ja lg 2 p 2 järgi

korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid

nõudeid. Kuigi enne 1. jaanuari 2018 kehtinud KÜS seda otsesõnu ei sätestanud, oli ka siis

KÜS § 13 lg 4 järgi koosmõjus KÜS § 15¹ lg-ga 1 korteriühistu üldkoosoleku pädevuses

otsustada majandamiskulude kandmise, sh korteriühistu poolt elamu majandamiseks vajalike

teenuste saamiseks lepingute sõlmimise üle.

Ka Riigikohtu praktika kohaselt peab majandamiskulude tasumise kohustuse tekkimise aluseks

olema üldjuhul korteriomanike (korteriühistu liikmete) üldkoosoleku otsus ning korteriühistu

juhatusel sellist otsustuspädevust ei ole (vt Riigikohtu 6. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-89-13, p 12). Seejuures saab korteriomaniku (korteriühistu liikme) majandamiskulude

tasumise kohustuse aluseks KÜS § 15 lg 1 p 1 ja § 151 ning KrtS § 40 ja § 41 järgi olla eelkõige

üldkoosolekul kinnitatud majanduskava (majandustegevuse aastakava), aga ka muu

üldkoosoleku otsus, millega otsustatakse vastavate majandamiskulude kandmine (vt Riigikohtu

20. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-8045, p 11; Tsiviilkohtumenetluse seadustik III.

Kommenteeritud väljaanne, 2017. § 613 kommentaar 4.2.b).

16.4. Siinsel juhul ei ole puudutatud isik seadnud vaidlusalustest majandamiskuludest kahtluse

alla sise- ja välipuhastuse kulude õiguslikku alust. Puudutatud isik on aga seadnud kahtluse alla

vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektrienergia ja võrguteenuse osutamiseks lepingute

sõlmimise otsustamise üldkoosolekul, juhtides maakohtu menetluses tähelepanu sellele, et

avaldaja ei ole vastavaid üldkoosoleku otsuseid esitanud.

Hoolimata puudutatud isiku vastuväitest, ei ole avaldaja väitnud, et vastavad üldkoosoleku

otsused on vastu võetud, ega esitanud selle kinnituseks tõendeid. Arvestades avaldaja arusaama,

et korteriühistu põhikirja järgi võis lepingud sõlmida korteriühistu juhatus, järeldab kolleegium,

et vastavaid üldkoosoleku otsuseid ei ole kunagi vastu võetud ning korteriühistu juhatus

otsustas

ilma

üldkoosoleku

vastava

otsuseta

sõlmida

haldusteenuse,

vee-

ja

kanalisatsiooniteenuse ning elektrienergia ja võrguteenuse saamiseks lepingud või vahendada

nimetatud teenuseid muul alusel.

Lepingu sõlmimise kohta üldkoosoleku otsuse puudumine ei tähenda tingimata seda, et

korteriühistul ei ole õiguslikku alust nõuda oma liikmetelt tarbitud teenuste eest tasumist.

Korteriühistu liikmed võivad olla vastavate kulutuste tegemise kinnitanud või heaks kiitnud ka

majanduskavaga. Praegusel juhul on korteriühistu üldkoosolek 11. detsembril 2018 kinnitanud

2018. a majanduskava ning kommunaal- ja majandamiskulude jagamise alused (I kd, tl 25–26

ja 33–34). Avaldaja ei ole väitnud ega tõendanud, et üldkoosolek oleks kinnitanud ka 2017. või

2019. a majanduskava. Küll tuleneb 2018. a kinnitatud majanduskavast ja KrtS § 41 lg-st 5, et

vastuvõetud majanduskava kehtis edasi ka 2019. aastal kuni uue majanduskava vastuvõtmiseni.

Seega saab 2018. ja 2019. a majandamiskulude nõude aluseks olla 2018. a majanduskava, kuid

2017. a majandamiskulude alust ei ole avaldaja kohtule esitanud. Samas ei nähtu ka 2018. a

majanduskavast, et sellega oleks kinnitatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektrienergia

ja võrguteenuse kulusid. Seevastu haldusteenuse, sh sise- ja välipuhastuse kulud, mille

õiguslikku alust ei ole puudutatud isik kahtluse alla seadnud, on majanduskavaga kinnitatud.

2-19-7316

Kuigi üldjuhul tuleb majanduskavas KrtS § 41 lg 1 p 5 järgi mh märkida kütuse, soojuse, vee-

ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus ja maksumus, ei tule seda KrtS § 41

lg 2 järgi märkida, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud

tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist.

Praegusel juhul on korteriühistu põhikirja (I kd, tl 19–20 pöördel) p 3.2.3 ning kommunaal- ja

majandamiskulude jagamise aluste järgi ühistu liige kohustatud tasuma ühistule korteriomandi

reaalosas tarbitud elektrienergia ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest vastavalt arvestitele.

Seega ei pidanud majandukava neid kulusid kajastama ega saanud olla ka nende kulude puhul

õiguslikuks aluseks.

16.5. Juhul, kui korteriühistu juhatus on sõlminud lepingu korterelamu majandamiseks teenuste

saamiseks ja vahendanud selle alusel korteriühistu liikmetele vastavaid teenuseid, kuid

korteriühistu liikmete / korteriomanike üldkoosolek ei ole otsustanud nende teenuste ostmist

ega selleks vajalike lepingute sõlmimist, on korteriühistu liige / korteriomanik kohustatud

tasuma korteriühistule korteriühistu tarbitud teenuste eest seadusest tuleneva korteriühistu ja

korteriomanike vahelise suhte alusel.

Ringkonnakohus märgib, et korteriühistu kaudu osutatavate teenuste puhul tuleb arvestada

seda, et korteriomandeid ühendab mõtteline osa kaasomandist ning kaasomanik kannab

asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 järgi vastavalt temale kuuluva osa suurusele mh ühise asja

valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi. Sama tulenes ka enne 1. jaanuari 2018 kehtinud

KOS § 13 lg-st 1 koosmõjus KÜS § 15¹ lg-ga 1, mille järgi pidi korteriomanik / korteriühistu

liige tasuma mh kaasomandi majandamise kulutused, sh maksma tasu korteriühistu poolt elamu

majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Kuigi KrtS § 40 seda otseselt ei sätesta, saab

mõista seda koosmõjus AÕS § 75 lg-ga 1 selliselt, et ka kehtiva seaduse järgi peab

korteriomanik kandma seadusest tulenevalt korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste eest

vastavalt seaduses või põhikirjas sätestatud proportsioonile. Seda kinnitab põhimõtteliselt ka

Riigikohtu praktika. Riigikohus on leidnud, et korterelamu ühiskommunikatsioonid (sh ühine

küttesüsteem) kuuluvad eelduslikult kaasomandi koosseisu ja kõigile korteriomanikest

kaasomanikele ning ühiskommunikatsioonidega seotud kulud (sh küttekulud) on üldjuhul

korteriomanike ühised kulud elamu majandamisel ning neid tuleb kanda kõigil korteriomanikel

ühiselt (vt Riigikohtu 24. mai 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-119460, p 21). Juhul, kui

majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud ka muu korteriomanike

üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate

kohustuste täitmist ka KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel (vt Riigikohtu 20. juuni 2022. a

määrus tsiviilasjas nr 2-19-8045, p 11).

Seega saab korteriühistu nõuda oma liikmetelt / korteriomanikelt seaduse alusel kaasomandi

eseme kaudu tarbitud teenuste eest tasumist sõltumata sellest, kas üldkoosolek on nende

kulutuste tegemise üle otsustanud või mitte. Juhul, kui korteriühistu juhatus on jätnud lepingute

sõlmimiseks kokku kutsumata üldkoosoleku ja sõlminud teenuste saamiseks ühistule

kahjulikke lepinguid ilma üldkoosoleku otsuseta, võib korteriühistu juhatus vastutada

VÕS § 115 lg 1 alusel oma ülesannete rikkumisega korteriühistule põhjustatud kahju eest

(vt Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30).

16.6. Siinsel juhul on vaidluse all vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektrienergia ja

võrguteenuse ostmine. Puudutatud isik ei ole väitnud, et tema korteriomandil oleks eraldi

liitumispunktid vee- ja kanalisatsiooniteenuse või elektrienergia ja võrguteenuse saamiseks või

et ta sai sõlmida nimetatud teenuste saamiseks korteriomanikuna ise lepinguid

teenuseosutajatega. Sellest järeldab kolleegium, et korterelamul oli nii vee- ja

kanalisatsiooniteenuse kui ka elektrienergia ja võrguteenuse ostmiseks ühine liitumispunkt,

2-19-7316

mistõttu said korteriomanikud tarbida neid teenuseid üksnes ühiselt ning sõlmida selliste

teenuste saamiseks teenuse osutajaga lepingu üksnes korteriühistu kaudu (vt enne 1. juulit 2023

kehtinud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 5¹ ning elektrituruseaduse § 11² lg 1³).

Kaasomandi esemeks olevate ühiskommunikatsioonide kaudu ühistu vahendatud teenuste

kulud peavad ühistu liikmed kandma sellisel juhul ühiselt, st puudutatud isikul on kohustus

tasuda korteriühistu ostetud ühiskommunikatsioonide kaudu osutatud teenuste eest vastavalt

põhikirjas sätestatud kulude jaotamise proportsioonile.

III

17. Edasi kontrollib kolleegium, kas ja millises ulatuses on avaldaja tõendanud vaidlusaluste

teenuste kulude suuruse ning kulude jagamise aluseks olevad asjaolud.

18. Ringkonnakohus märgib, et kuigi tavapäraselt esitab korteriühistu vastavate kulude kohta

korteriomanikele iga kuu arve, ei tekita ainuüksi arve esitamine korteriomanikule veel

kohustusi.

Korteriühistu

peab

majandamiskulude

nõude

rahuldamiseks

tõendama

majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada

majandamiskulud korteriomanike vahel (vt Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-53-10, p 14; 13. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 15).

Puudutatud isik on menetluses välja toonud, et ta on nõus tasuma korteriühistule

majandamiskulude eest, kuid talle ei ole olnud arusaadav, kui suured on olnud korteriühistu

osad majandamiskulud ning kuidas avaldaja kulusid arvutab.

Arvestades puudutatud isiku vastuväiteid, tuli maakohtul tuvastada, kas avaldaja on tõendanud

vaidlusalusel ajavahemikul korteriühistu tehtud kulutuste suuruse ning jaotanud kulud

korteriühistu liikmete, sh puudutatud isiku vahel kehtivate kulujaotuse põhimõtete alusel.

Maakohus on küll nentinud, et avaldaja esitas teenuste ostuarved ja arvestused selle kohta,

kuidas ostuarvetel kajastuvad summad on korteriomanike vahel jaotatud, ning loetles jaotamise

aluseks olevad dokumendid, kuid ei ole esitatud tõendeid nõuetekohaselt hinnanud ega võtnud

põhjendatud

seisukohta

puudutatud

isiku

vastuväidete

kohta,

mis

puudutasid

majandamiskulude tõendatust ja jaotamist ega selgitanud välja kõiki vaidluse lahendamiseks

vajalikke asjaolusid. Ringkonnakohus parandab selle vea.

19. Esmalt kontrollib kolleegium puudutatud isiku vastuväidete alusel sise- ja välipuhastuse

kulude tõendatust ja jaotamist korteriomanike vahel.

19.1. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et korteriühistu juhatus otsustas 7. novembril 2017

sõlmida parima pakkujaga (USS Haldus OÜ, pakkumine 7997 eurot) haldusteenuse saamiseks

lepingu (I kd, tl 21). Vastavat üldkoosoleku otsust ei ole avaldaja kohtule esitanud. Juhatuse

otsuse alusel sõlmis korteriühistu juhatuse liige Priit Põld 15. novembril 2017 USS Haldus

OÜ-ga haldusteenuse, sh heakorrateenuse (sise- ja välipuhastus) osutamiseks lepingu (leping ja

selle lisad, IV kd, tl 174–183 pöördel). Lepingu lisa 1 järgi oli tasu suurus alates 15. novembrist

2017 8001 eurot kuus (lisandub käibemaks), sh sise- ja välipuhastusteenuse eest 3465 eurot

kuus (lisandub käibemaks). Lepingu lisa 3 järgi oli alates 1. novembrist 2018 tasu suurus

6842 eurot kuus (lisandub käibemaks), sh sise- ja välikoristuse eest 2790 eurot kuus (lisandub

käibemaks). USS Haldus OÜ on esitanud avaldajale arved, mille kohaselt tuli avaldajal tasuda

sise- ja välipuhastusteenuse eest 2017. a novembris 1906 eurot 67 senti (II kd, tl 75) ja 2017. a

detsembris 3575 eurot (II kd, tl 76). 2018. a jaanuaris on esitatud arve 3575 euro tasumiseks

(I kd, tl 186) ja kreeditarve (2017. a kohta) -334 eurot 40 senti (II kd, tl 30). Alates 2018. a

veebruarist on USS Haldus OÜ esitanud sise- ja välipuhastuse eest avaldajale arve 3465 eurot

2-19-7316

kuus ning alates 2018. a novembrist kuni 2019. a aprillini 2790 eurot kuus (II kd, tl 31–58).

Arvetel märgitud summadele lisandub arvete kohaselt käibemaks. Ka 2018. a majanduskava

(I kd, tl 33) järgi kinnitasid korteriomanikud 11. detsembri 2018. a üldkoosolekul sise- ja

välipuhastusteenuse maksumuseks 2790 eurot kuus. Seejuures on selle kulu suuruseks m² kohta

märgitud 2018. aasta kohta 0 eurot, kuid välja on toodud kojameheteenus 0,239 eurot/m²,

üldpindade sisepuhastus krt 0,112 eurot/m² ja sisepuhastus äri 0,094 eurot/m² (kokku

0,445 eurot/m²). Üldkoosoleku protokollist (I kd, tl 25–25 pöördel) nähtub selgitus, et

teenusepakkuja on heakorrateenuse hinda 675 euro võrra kuus vähendanud.

Lisaks nähtub OÜ Dollimar Invest 7. detsembril 2017 avaldajale esitatud arvelt 2017. a

novembri sise- ja välipuhastusteenuse kulu 223 eurot 46 senti (II kd, tl 86), kuid avaldaja ei ole

esitanud kohtule selle kulu õiguslikku alust tõendavaid dokumente. Kuigi avaldaja väitel oli tal

suuline kokkulepe OÜ-ga Dollimar Invest, ei ole asjas esitatud sellise kokkuleppe kinnituseks

tõendeid ning ringkonnakohtule ei ole selge, millisel õiguslikul alusel esitas OÜ Dollimar

Invest (arendaja) avaldajale arve. Kuna avaldaja ei ole tõendanud nende kulude tekkimise

õiguslikku alust, ei loe ringkonnakohus neid sise- ja välipuhastuse kulusid korteriühistu

kuludeks, mida korteriomanikud peaksid vastavalt seadusele või põhikirjale kandma. Seega ei

ole avaldaja selles osas oma kulusid tõendanud.

19.2. Korteriühistu põhikirja (I kd, tl 19–20 pöördel) p 3.2.4 järgi peavad korteriühistu liikmed

tasuma kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest proportsionaalselt korteriomandi

reaalosa ruutmeetritele. Nimetatud põhikirja punkt on kooskõlas KÜS § 15¹ lg-s 1 ja KrtS §-s 40

sätestatud kulude jaotamise põhimõttega. Seda põhimõtet ei ole korteriühistu üldkoosolek

muutnud ka 11. detsembril 2018 vastuvõetud kommunaal- ja majandamiskulude jagamise

põhimõtetes (I kd, tl 26). Seega ei olnud avaldajal alust jaotada kulusid korteriomanike vahel

teistsuguste põhimõtete alusel (sh eristada kortereid ja äripindu).

19.3. Selle kindlaks tegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest

maksma, tuleb korteriühistu kõik majandamiskulud jagada kõigi korteriomandite reaalosadeks

olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada

sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga

(Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p 11).

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kulude proportsionaalsel jagamisel tuleb lähtuda sellest,

et kõigi korteriomandite reaalosade suurused (ruutmeetrid) on kokku 8716,17 m² (sama nähtub

ka 2018. a majanduskavast (I kd, tl 33)) ning puudutatud isikule kuuluva korteriomandi reaalosa

suurus (ruutmeetrid) on 108,7 m² (sama nähtub puudutatud isikule esitatud arvetelt (I kd, tl 37–

74).

Arvestades korteriomandite reaalosade kogusuurust (8716,17 m²) ning seda, et USS Haldus

OÜ-ga sõlmitud lepingu järgi pidi avaldaja tasuma sise- ja välipuhastuse eest kuni 2018. a

novembrini 3465 eurot kuus (sh 2017. a novembris poole kuu eest), peaks sise- ja välikoristuse

hind elamu kohta olema 0,3975 eurot/m² ning puudutatud isiku korteriomandi suurust (108,7

m²) arvestades puudutatud isiku osa olema 43,21 eurot (koos käibemaksuga 51,85 eurot) kuus.

Arvestades ühelt poolt 2018. a majanduskavas sisalduva sise- ja välipuhastusteenuse kulu

suurust ja lepingu lisas 3 alates 2018. a novembrist vähendatud hinda (2790 eurot kuus) ning

korteriomandite reaalosade kogusuurust (8716,17 m²), peaks sise- ja välikoristuse hind alates

2018. a novembrist olema 0,3201 eurot/m² ning puudutatud isiku korteriomandi suurusele

vastav kulu 34,79 eurot (koos käibemaksuga 41,75 eurot) kuus.

2-19-7316

Seega tuli puudutatud isikul tasuda sise- ja välikoristuse eest 2017. aasta novembri kohta

27,66 eurot (1848/8716,17×108,7+20%), 2017. a detsembri kuni 2018. a oktoobri kohta

51,85 eurot kuus (3465/8716,17×108,7+20%) ning 2018. a novembri kuni 2018. a märtsi kohta

41,75 eurot kuus (2790/8716,17×108,7+20%). Kokku tuli puudutatud isikul tasuda

vaidlusalusel ajavahemikul sise- ja välikoristuse eest seega 806,76 eurot. Puudutatud isikule

2017. a novembri kuni 2019. aasta aprilli kohta esitatud arvete (I kd, tl 39–67) kohaselt on aga

avaldaja nõudnud puudutatud isikult suuremate maksete tegemist (vaidlusaluse ajavahemiku

eest kokku 915,48 eurot). Avaldaja väitel ei sisaldu masinpesu välikoristuse hinnas ja

puudutatud isikult ei ole selle eest raha küsitud, mistõttu ei saa vahe tuleneda ka sellest

asjaolust.

Puudutatud isik on tasunud avaldajale oma arvutuste kohaselt sise- ja välipuhastuse eest

vaidlusalusel ajavahemikul 631 eurot 55 senti (37,15×17), kuid pidi tasuma 806 eurot 76 senti.

Seega tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale sise- ja välikoristuse kulude katteks täiendavalt

175,21 eurot, mitte avaldaja nõutud 283,93 eurot (915,48–631,55).

19.4. Ülaltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus

mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks sise- ja välikoristuse kulude katteks välja suurema

tasu kui 175,21 eurot.

20. Edasi kontrollib kolleegium vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulude tõendatust ja jaotamist

korteriomanike vahel.

20.1. Avaldaja ja AS Tallinna Vesi sõlmisid 30. jaanuaril 2018 veevarustuse ja reovee

ärajuhtimise teenuse müügilepingu (IV kd, tl 191–192), mille eritingimuste p 1 järgi kohaldus

kliendile õigusaktidega kehtestatud hind ning p 2 kohaselt toimus lepingu alusel arveldamine

alates 1. detsembrist 2017. Avaldaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, milline oli

õigusaktidega kehtestatud hind vaidlusalusel ajavahemikul. Samas, avaldaja kinnitas 4. juuni

2018. a kirjas (I kd, tl 113–114) puudutatud isikule, et külma vee tariif (sisaldab vee- ja

kanalisatsiooniteenust) on elanikele 1,73 eurot ja äridele 4,04 eurot (lisandub käibemaks).

Sellist hinda kinnitavad ka AS Tallinna Vesi vaidlusaluse ajavahemiku kohta esitatud arved (I

kd, tl 164–179), mille kohaselt on ühel juhul veevarustuse põhiteenuse hind 0,95 eurot ja

heitvee ärajuhtimise teenuse hind 0,78 eurot (lisandub käibemaks) (kokku 1,73 eurot, lisandub

käibemaks) ning teisel juhul vastavalt 2,32 eurot ja 1,72 eurot (lisandub käibemaks) (kokku

4,04 eurot, lisandub käibemaks). Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et arvetele märgitud

hinnad ei oleks vastanud konkurentsiameti poolt heakskiidetud hindadele või teenusepakkuja

hinnakirjale. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isikule kuuluv korteriomand

oli eluruum, mitte äriruum. Seega tuli puudutatud isikul tasuda korteris alates 1. detsembrist

2017 tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest 1,73 eurot/m³ (lisandub käibemaks).

2017. a novembri eest on AS Tallinna Vesi esitanud 6. detsembril 2017 arve OÜ-le Dollimar

Invest (arendaja) summaga 2108,88 eurot (IV kd, tl 200). Arve kohaselt on veevarustuse

põhiteenuse hind 2,32 eurot ja reovee ärajuhtimise teenuse hind 1,72 eurot (lisandub

käibemaks) (kokku 4,04 eurot, lisandub käibemaks). OÜ Dollimar Invest on 7. detsembril 2017

esitanud avaldajale arve (II kd, tl 80), millele on mh märgitud vee ja kanalisatsiooniteenuse

hinnaks 2108,88 eurot. Seega, enne seda, kui avaldaja sõlmis AS-ga Tallinna Vesi lepingu, on

AS Tallinna Vesi sõlminud lepingu hoone arendajaga ning osutanud selle alusel hoones vee- ja

kanalisatsiooniteenust ärikliendi hinnaga. Puudutatud isik on tunnistanud 2017. a novembris

tarbitud külma vee eest esitatud arvet osaliselt, s.o ärikliendi hinna asemel eluruumi klientide

hinnaga (3,06×2,08=6,36) (I kd, tl 137). Arvestades seda, et avaldaja ei ole selgitanud, millisel

õiguslikul alusel oli tal kohustus tasuda OÜ-le Dollimar Invest 2017. a novembris vee eest

2-19-7316

2108,88 eurot, ega esitanud tema ja arendaja vahelise õigussuhte olemasolu ja võimaliku suulise

kokkuleppe tingimuste kohta tõendeid, loeb ringkonnakohus, et puudutatud isik pidi 2017. a

novembris tasuma tarbitud vee ja kanalisatsiooni eest elanikele mõeldud vee ja kanalisatsiooni

hinda (1,73 eurot/m³ (lisandub käibemaks)).

20.2. Korteriühistu põhikirja p 3.2.3 (I kd, tl 19–21 pöördel) järgi oli ühistu liige kohustatud

tasuma ühistule korteriomandi reaalosas tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest vastavalt

arvestitele. Nimetatud põhikirja punkt nägi ette vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulude jaotamise

vastavalt igas korteriomandis aset leidnud tegelikule tarbimisele, mida tuli mõõta arvestitega.

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et hoones on nii elu- kui ka äriruumid ning tarbitud vee

koguse mõõtmiseks on nii elu- kui ka äriruumidele paigaldatud kaugloetavad veearvestid.

Seega sai tarbitud vee koguse määrata arvestite näitude järgi ning põhikirja punkt on kooskõlas

KÜS § 15¹ lg-s 1 ja KrtS §-s 40 sätestatud kulude jaotamise põhimõtetega.

20.3. Puudutatud isikule ei ole olnud selge, kui palju on tema korteriomandis vett tarbitud, sh ei

tea ta kaugloetavate arvestite näitusid. See ei anna aga alust jätta avaldaja nõuet rahuldamata.

Puudutatud isikule esitatud arvete (I kd, tl 41 ja 73) kohaselt oli 2017. a novembri eest esitatud

arvel külma vee algnäit 32,37 ja sooja vee algnäit 27,95 ning 2019. a märtsi eest esitatud arvel

külma vee lõppnäit 106,330 ja sooja vee lõppnäit 101,880. Samad näidud kajastuvad ka

avaldaja esitatud hoone näitude koondtabelist (III kd, tl 86–IV kd, tl 137). Ka selle kohaselt oli

puudutatud isiku korteri külma vee näit oktoobris 2017 32,37 ja sooja vee näit 27,95 (IV kd, tl

112; paremini arusaadav kohtute infosüsteemis 17. juuni 2020. a menetlusdokumendi lisa „R14

nДidud september 2018“ digikonteineris sisalduv Exceli-tabel „R14 nДidud oktoober 2017“)

ning märtsis 2019 vastavalt 106,33 ja 101,88 (III kd, tl 140; paremini arusaadav kohtute

infosüsteemis 17. juuni 2020. a menetlusdokumendi lisa „R14 nДidud september 2018“

digikonteineris sisalduv Exceli-tabel „R14 nДidud mДrts 2019“). Seega on avaldaja esitatud

arved kooskõlas näitude koondtabeliga ning nende kohaselt on puudutatud isikule kuuluvas

korteris tarbitud alates 1. novembrist 2017 kuni 2019. a märtsi lõpuni kokku 147,89 m³ vett,

sh külma vett 73,96 m³ ja sooja vett 73,93 m³, mis teeb keskmiselt 8,7 m³ vett kuus. Puudutatud

isik ei ole väitnud, et ta ei oleks vett tarbinud või ta ei oleks seda sellises mahus tarbinud. Samuti

jäävad arvele märgitud kogused mõistliku tarbimise piiresse. Puudutatud isik seadis küll

kahtluse alla talle esitatud arvetele märgitud vee kogused, sest ta ei saanud kontrollida nende

vastavust kaugloetavate arvestite näitudele, samuti selle teabe õigeaegset esitamata jätmist,

kuid sisulisi vastuväiteid ei ole puudutatud isik näitude koondtabeli kohta esitanud. Samuti ei

ole puudutatud isik väitnud ega tõendanud, et tarbitud vee kogused olid teistsugused.

Ülaltoodut arvestades lähtub ringkonnakohus sellest, et puudutatud isiku korteris on tarbitud

ülalnimetatud mahus külma ja sooja vett vaidlusalusel ajavahemikul ning arvestades AS

Tallinna Vesi arvetelt nähtuvat hinda (1,73 eurot/m³ (lisandub käibemaks), tuli puudutatud

isikul tasuda 2017. a detsembrist kuni 2019. a märtsini tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse

eest avaldajale kokku 307,02 eurot (147,89×1,73+20%).

21. Lisaks ülal nimetatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse kuludele nõuab avaldaja puudutatud

isikult tarbevee soojendamise kulude kandmist, mis avaldaja väitel sisaldub puudutatud isikule

esitatud arvetel sooja vee hinnas.

21.1. Puudutatud isikule esitatud arvetelt ei nähtu eraldi tarbevee soojendamise kulurida.

Arvetelt nähtuvad eraldi kulureana „soe vesi“ ja „küte“, seejuures on sooja vee hind suurem kui

ülalmärgitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind ning sooja vee hind on olnud erinevatel kuudel

erineva suurusega.

2-19-7316

Kuna puudutatud isikule oli sooja vee hinna kujunemine arusaamatu, selgitas avaldaja 4. juuni

2018. a kirjas (I kd, tl 113–114) puudutatud isikule, et sooja vee tariif (1,73+2,91+KM) sisaldab

nii vee- ja kanalisatsiooniteenuse kui ka vee soojendamise tariifi, seejuures arvutatakse vee

soojendamise tariif soojusenergia hinnast (avaldaja viitas tariifi arvutamisel veebilehele

www.utilitas.ee/soojusehinnad) ning küttetariif tekib arvel järgmiselt: esmalt arvutatakse välja

vee soojendamise tariif ja korrutatakse majas kulutatud sooja vee kogusega ning saadud summa

lahutatakse maha küttearvest ja saadud summa jagatakse kütte ruutmeetritele, millest tekib

küttetariif arvele. Avaldaja viidatud veebileht ei ole enam kättesaadav, kuid veebilehe

www.utilitas.ee/kontaktid-ja-abi/korduma-kippuvad-kusimused/ andmetel on üks võimalikest

tarbevee soojendamise arvutusviisidest kasutada valemit: vee soojendamise maksumus =

tarbitud m³ × hooaja koefitsient × soojuse hind, seejuures on hooaja koefitsient arvutuslik

soojushulk, mis kulub ühe kuupmeetri külma vee soojendamiseks 55℃-ni ning perioodil

oktoobrist aprillini on hinnanguliseks soojushulgaks 0,06 MWh ja perioodil maist septembrini

on selleks 0,05 MWh. Seega on avaldaja väitel jaotatud soojusenergia kulud kuluridade „küte“

ja „soe vesi“ vahel ning sooja vee hinnas arvestatud osaliselt ka soojusenergia kulusid.

21.2. Soojusenergia saamiseks sõlmisid avaldaja ja AS Utilitas Tallinn 28. detsembril 2017

soojusmüügilepingu (IV kd, tl 196–197), mis hakkas lepingu p 8 järgi kehtima alates

1. jaanuarist 2018 ning mille p 2 järgi pidid pooled lähtuma mh hinnakirjas sätestatust.

Avaldaja ei ole esitanud kohtule soojuse hinnakirja, kuid AS Utilitas Tallinn esitatud arvete

(II kd, tl 91–104) kohaselt oli alates 1. jaanuarist kuni 30. septembrini 2018 hind

49,96 eurot/MWh, 2018. a oktoobris 52,72 eurot/MWh, 2018. a novembris 54,51 eurot/MWh,

2018. a detsembris 54,51 eurot/MWh, 2019. a veebruaris 52,66 eurot/MWh ja 2019. a märtsis

52,40 eurot/MWh (lisandub käibemaks). 2019. a jaanuari arvet ei ole avaldaja esitanud.

Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et arvetele märgitud hinnad ei oleks vastanud

konkurentsiameti poolt heakskiidetud hindadele või teenusepakkuja hinnakirjale.

AS Utilitas Tallinn esitatud arvetelt nähtub üksnes kogu hoones tarbitud soojusenergia kogus

ja maksumus, st arvel ei ole eristatud vee soojendamise tarbeks kasutatud soojuse kogust ega

maksumust. Avaldajale esitatud arvete (II kd, tl 91–104) kohaselt on avaldaja soojusenergia

kulu olnud alates 2018. a jaanuarist kuni 2019. a märtsini kokku 91 678,6 eurot

(11 470,62+11 995,8+11 856,11+6659,47+2613,91+1142,09+793,76+774,26+1845,78+5240,

78+8160,14+11 710,72+8897,44+8517,72). Nagu ülal märgitud, ei ole avaldaja esitanud

kohtule 2019. a jaanuari arvet, mistõttu ei ole teada selle kuu soojuskulu. Avaldaja on esitanud

lisaks 2019. a aprillikuu eest esitatud arve (II d, tl 105), kuid selle kuu eest ei ole avaldaja

puudutatud isikult avalduses tasu nõudnud. Seega jätab ringkonnakohus selle arvestamata.

21.3. Korteriühistu põhikirja p 3.2.4 järgi kohustus ühistu liige tasuma kommunaalteenuste ja

majandamiskulude eest (v.a p-s 3.2.3 nimetatud kulud, mille hulgas ei ole küttekulusid)

proportsionaalselt korteriomandi reaalosa ruutmeetritele. Nimetatud põhikirja punkt on

kooskõlas KÜS § 15¹ lg-s 1 ja KrtS §-s 40 sätestatud kulude jaotamise põhimõttega. Seega pidi

avaldaja jaotama soojusenergia (kütte) kulud korteriomanike vahel vastavalt korterite

suurusele.

Kuigi korteriühistu 11. detsembri 2018. a üldkoosolek kinnitas enne vaidlusaluse ajavahemiku

lõppemist korteriühistu kommunaal- ja majandamiskulude jagamise alused (I kd, tl 25–26),

milles määrati mh kindlaks, et vee soojendamise kogus saadakse vastavalt korteri/äripinna

sooja vee arvesti näidule ning tariif arvutatakse vastavalt Utilitas AS valemile, tuli KrtS § 40 lg

2 järgi seadusest erinev kulujaotus määrata korteriühistu põhikirjas (vt ka RKTKm 20.06.2022,

2-19-8045, p 13). Kuna siinsel juhul ei otsustanud üldkoosolek põhikirja p-des 3.2.3 ja 3.2.4

2-19-7316

sätestatud kulude jaotamise põhimõtete muutmise üle, vaid kinnitas protokolli kohaselt

üldkoosoleku otsusena halduri väitel seni toiminud kulujaotust, on üldkoosolekul vastuvõetud

otsus vastuolus põhikirjaga ning sellises olukorras tuli avaldajal jaotada kulud vastavalt

põhikirjas sätestatule, mitte juhinduda sellega vastuolus olevast üldkoosoleku otsusest.

Seejuures ei olnud avaldajal ka enne üldkoosolekut alust jaotada kulusid põhikirjast erinevalt,

kuigi halduri kinnitusel seda tehti. Juhul, kui sooja vee puhul oli mõistlik ja vajalik jaotada vee

soojendamise kulud vastavalt tarbitud sooja vee kogusele, tuli nimetatud küsimus otsustada

korteriühistu põhikirjas. Seda, et põhikirjas oleks avaldaja väidetud kulude jaotamise viis

ettenähtud, ei ole avaldaja väitnud ega tõendanud. Seega tuli avaldajal jagada kogu

soojusenergia kulu korteriomanike vahel vastavalt korteriomandite suurustele.

21.4. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kulude proportsionaalsel jagamisel vastavalt

korteriomandite suurusele tuli lähtuda sellest, et kõigi korteriomandite reaalosade suurused

(ruutmeetrid) on kokku 8716,17 m² ning puudutatud isikule kuuluva korteriomandi reaalosa

suurus (ruutmeetrid) on 108,7 m². Arvestades korteriomandite reaalosade kogusuurust

(8716,17 m²) ning seda, et avaldaja soojusenergia kulud olid alates 2018. a jaanuarist kuni

2019. a märtsini kokku 91 678,6 eurot, tuli põhikirja p 3.2.4 järgi tasuda puudutatud isikul tema

korteriomandi suurust (108,7 m²) arvestades avaldajale soojusenergia eest sel perioodil kokku

1143,33 eurot (91 678,6:8716,17×108,7). Kui sellele lisada ka 2019. a jaanuarikuu eest

puudutatud isikule esitatud arvele (I kd, tl 69) märgitud summa 169,1 eurot (kuna avaldaja ei

ole tõendanud jaanuarikuu soojusenergia kogukulu), oleksid puudutatud isiku kantavad

küttekulud sel ajavahemikul kokku 1312,33 eurot.

Puudutatud isikule selle ajavahemiku eest esitatud arvete kohaselt (I kd, tl 43–73) on avaldaja

nõudnud alates 2018. a jaanuarist kuni 2019. a märtsini puudutatud isikult kütte eest kokku

1322,07 eurot (151,48+159,92+155,03+84,8+26,42+7,04+4,44+2,39+19,16+63,31+103,32+

151,55+169,1+114,01+110,1) ning puudutatud isik on kohtumenetluse ajal kütte eest vastavas

ulatuses tasunud. Seega vastab puudutatud isiku tasutud summa ligilähedaselt sellele, mida tal

tuli soojusenergia kulude kogusuurust ja kulude jaotamise proportsiooni arvestades kanda

(1322,07 eurot), st kogu soojusenergia kulu on jaotatud korteriomanike vahel kulureal „küte“.

Ülaltoodut arvestades on puudutatud isik tasunud avaldajale nii kütte kui ka tarbevee

soojendamise eest ning avaldajal ei olnud õigust nõuda puudutatud isikult täiendavalt tarbevee

soojendamise eest tasu kulureal „soe vesi“.

21.5. Avaldaja nõudis arvete kohaselt puudutatud isikult ajavahemikul 2017. a novembrist kuni

2019. a märtsini tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest kokku 636,15 euro tasumist, kuid

ülaltoodu kohaselt pidi puudutatud isik maksma avaldajale alates 2017. a detsembrist kuni

2019. a märtsini vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest kokku 307,02 eurot. Menetlusosalised ei

vaidle selle üle, et puudutatud isik on nõustunud külma vee eest esitatud arvetega ning on

vaidlusaluse ajavahemiku eest tasunud külma vee eest kokku 167,5 eurot. Seega peab

puudutatud isiku maksma avaldajale täiendavalt 139,52 eurot. Seda arvestades tuleb maakohtu

määrus tühistada osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks vee- ja

kanalisatsiooniteenuse eest välja suurema summa kui 139,52 eurot.

22. Viimaks kontrollib kolleegium puudutatud isiku vastuväidete alusel elektrikulude (päevase

ja öise aja elekter, üldelekter ja võrguteenus) kulude suuruse tõendatust ja jaotamist

korteriomanike vahel.

22.1. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et avaldaja ei ole sõlminud vaidlusalusel

ajavahemikul elektrienergia ja võrguteenuse saamiseks ühegi elektriturul tunnustatud

2-19-7316

elektrimüüjaga ega hoone teeninduspiirkonda teenindava võrguettevõtjaga elektrienergia ja

võrguteenuse saamiseks lepingut.

Avaldaja on kohtumenetluses esmalt selgitanud, et korteriühistu ostab elektrit kolmandalt

isikult. Avaldaja esitas ajavahemikul 2017. a novembrist kuni 2018. a maini hoones tarbitud

elektri kogukulu tõendamiseks OÜ Dollimar Invest arved avaldajale (II kd, tl 65, 80–85, 90) ja

ajavahemikul 2018. a juunist kuni 2019. a märtsini hoones tarbitud elektri kogukulu

tõendamiseks Digismart Arendus OÜ arved avaldajale (II kd, tl 106–115). Arvete kohaselt on

vaidlusaluse ajavahemiku elektrienergia ja võrguteenuse kulu olnud kokku 179 464,64 eurot

(7302,42+9916,81+8411,51+8173,20+8737,88+8317,27+8607,41+8239,36+11244,08+10452

,63+8457,64+8736,42+8734,02+8872,15+10 277,26+6828,39+8245,42 (lisandub käibemaks).

2019. a aprillis ja augustis tarbitud elektrienergiat puudutavad arved jätab ringkonnakohus

tähelepanuta, sest need ei puuduta vaidlusalust ajavahemikku. Kõigilt nimetatud arvetelt

nähtub, et arve on esitatud elektrienergia ja võrguteenuse eest, kuid arvetelt ei nähtu tarbitud

elektrienergia kogust ega hinda, arvele on märgitud kogus 1 ning tasumisele kuuluv

kogusumma.

Puudutatud isik on kogu menetluse vältel tuginenud sellele, et avaldaja esitatud OÜ Dollimar

Invest ja Digismart Arendus OÜ arved ei saa tõendada tarbitud elektrienergia kogust ja hinda

ning võrguteenuse hinda, kuna neid andmeid ole arvetele märgitud. Avaldaja on seevastu

leidnud, et täpsed andmed tuleb küsida Digismart Arendus OÜ-lt.

Ringkonnakohus andis avaldajale võimaluse täpsustada ja tõendada, millisel õiguslikul alusel

esitasid OÜ Dollimar Invest ja Digismart Arendus OÜ, kes ei ole võrguteenuse osutajaks ega

elektrienergia müüjaks elektrituruseaduse mõttes, talle arveid ning millistel tingimustel

osutasid nad avaldajale teenuseid. Ringkonnakohus selgitas, et avaldaja saab kulude

tõendamiseks esitada nii tema ja OÜ Dollimar Invest ning Digismart Arendus OÜ vahel

sõlmitud lepingud, millest nähtuvad teenuse osutamise tingimused, kui ka tegeliku

elektrienergia müüja ja võrguteenuse osutaja alusarved. Lisaks viitas ringkonnakohus

võimalusele tõendada mh võrguteenuse turuhinda ja elektrienergia ühe kWh turuhinda päevasel

ja öisel ajal vaidlusalusel ajavahemikul iga kuu kohta eraldi.

Avaldaja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks enda ja OÜ Dollimar Invest ega Digismart

Arendus OÜ vahel sõlmitud lepinguid, millest nähtuksid elektrienergia ja võrguteenuse

osutamise tingimused. Avaldaja selgitas ringkonnakohtule, et OÜ Dollimar Invest (arendaja) ja

avaldaja ei sõlminud kirjalikku lepingut ning nad tegutsesid ajutiselt suulise kokkuleppe alusel.

Digismart Arendus OÜ kasuks seati 03.11.2017 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu alusel

isiklik tähtajatu kasutusõigus Rotermanni 18 asuvas hoones paikneva alajaama ja selle oluliste

osade kasutamiseks, seejuures on korteriühistu hallatava hoone (Rotermanni 14/16/6a)

elektrivõrk ehitatud selliselt, et ainuke võimalus on saada elektrit Rotermanni 18 keldris asuvast

alajaamast. Sellest järeldas avaldaja Digismart Arendus OÜ õigust esitada korteriühistule

arveid. Seda, kas ja milline suuline kokkulepe või muu õiguslik alus oli korteriühistul OÜ-ga

Dollimar Invest või Digismart Arendus OÜ-ga elektrienergia ja võrguteenuse saamiseks,

avaldaja ei selgitanud. Avaldaja palus anda talle täiendava tähtaja kõnealuse ajavahemiku

võrguteenuse hinna ja elektrienergia hinna tõendamiseks, kuna Digismart Arendus OÜ lubas

edastada avaldajale OÜ Dollimar Invest ja Digismart Arendus OÜ sisseostuarved.

Hoolimata sellest, et ringkonnakohus rahuldas avaldaja taotluse, ei esitanud avaldaja ka

täiendava tähtaja jooksul enda ja OÜ Dollimar Invest ega Digismart Arendus OÜ vahel

sõlmitud lepinguid ega viimaste sisseostuarveid. Selle asemel esitas avaldaja tõendid, millega

soovis tõendada elektrienergia- ja võrguteenuse turuhinda vaidlusalusel ajavahemikul,

2-19-7316

sh elektrilevi hinnakirjad 2017–2019 (V kd, tl 6–9), Riina Soidlale tarbimiskohas Sõstra 6

2017. a novembri ja detsembri, 2018. a jaanuari ja 2019. a jaanuari eest börsihinna alusel Eesti

Energia AS esitatud arved (V kd, tl 10–13 pöördel) ning erinevate pakettide hindade võrdluse

selles tarbimiskohas (V kd, tl 14). Seejuures ei toonud avaldaja esile, milline oli vaidlusalusel

ajal kuude lõikes elektri turuhind, kuid väitis, et elektrienergia kulude edastamisel on kasutuses

muutuv börsipakett (teenusepakkuja Scener OÜ). Ühtki tõendit selle väite kohta, sh selle kohta,

et see teenusepakkuja osutas OÜ-le Dollimar Invest ja Digismart Arendus OÜ-le vaidlusalusel

ajavahemikul elektrienergia- ja võrguteenust, ei ole avaldaja esitanud. Äriregistri andmetel on

nimetatud äriühing asutatud 2021. aastal. Sellel, kuidas on korteriühistu hiljem korraldanud

elektrienergia ostmise ja võrguteenuse saamise, ei ole asjas tähtsust. Avaldaja palus kontrollida

elektrienergia hindade vastavust tõendina esitatud teise tarbimiskoha arvetelt nähtuva

börsihinna alusel. Võrguteenuse kohta selgitas avaldaja, et korteriühistu võrguteenuse hind on

olnud väiksem kui Elektrilevi hinnakirjas sisalduvas hinnapaketis VÕRK 2 sisalduv hind

eratarbijale.

Seega on avaldajale esitatud arvete kohaselt olnud kogu hoone elektrienergia ja võrguteenuse

kulu vaidlusalusel ajavahemikul kokku 179 464,64 eurot, kuid avaldaja ei ole tõendanud,

millisel õiguslikul alusel on korteriühistu saanud elektrienergiat ja võrguteenust ning millise

hinnaga ja millises koguses.

22.2. Elektrikulude jagamist puudutavalt selgitas avaldaja 4. juuni 2018. a kirjas (I kd, tl 113–

114) puudutatud isikule, et elekter jaguneb korterisiseseks elektriks (vastavalt korteri arvesti

mõõdetud kogustele), äripindade elektriks (vastavalt äripinna arvesti poolt mõõdetud

kogustele) ja üldelektriks (vastavalt erinevatele üld vent- (VK) ja jahutusseadmete (KM)

tarbitud ja arvestiga mõõdetud kogustele). VK ja KM seadmete elektritarbimine jaguneb

korterite ja äripindade vahel erinevalt, vastavalt teeninduspiirkonnale ja kasutusproportsioonile.

Avaldaja selgitus ei vastanud aga kogu ulatuses elektrikulude tegelikele jagamise põhimõtetele.

Korteriühistu põhikirja p 3.2.3 järgi pidi ühistu liige tasuma ühistule korteriomandi reaalosas

tarbitud elektrienergia eest vastavalt arvestitele ning p 3.2.4 järgi muude kommunaalteenuste ja

majandamiskulude eest proportsionaalselt korteriomandi reaalosa ruutmeetritele. Nimetatud

põhikirja punktid, mida saab mõista selliselt, et iga korteriomanik peab tasuma enda korteris

tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest vastavalt elektriarvesti näitudele ning ülejäänud

elektrienergia ja võrguteenuse (üldelekter) kulud jaotatakse korteriomanike vahel vastavalt

korterite suurusele, on kooskõlas KÜS § 15¹ lg-s 1 ja KrtS §-s 40 sätestatud kulude jaotamise

põhimõtetega.

Lisaks kinnitas korteriühistu alles 11. detsembri 2018. a üldkoosolekul, s.o enne vaidlusaluse

ajavahemiku lõppemist kommunaal- ja majandamiskulude jagamise põhimõtted (I kd, tl 25–

26), mille kohaselt jagatakse elektrikulu vastavalt korteri/äripinna arvesti näidule (hinna määrab

tarnija)

ning

üldelektri

puhul

lahutatakse

elektriarvest

maha

alamarvestitega

(korteri/äri/büroopindade sisesed tarbimised ja külmamasinate KM1, KM2, KM3 ja

ven.agregaatide VK1, VK2, VK3 tarbimised) mõõdetud kulu, saadud tulemus jagatakse kõigi

korteriomandite (korterid, äri/bürood, parkla/panipaigad) ruutmeetritele (hinna määrab tarnija)

ning KM1, KM2, VK1, VK2 kulu lisatakse äri/büroopindadele üldelektrile, KM3 kulust 2%

äri/büroopindade ja 98% korterite üldelektrile ning VK3 kulu 40% äri/büroopindade ja 60%

korterite üldelektrile. Nagu ülal märgitud, kinnitati selle otsusega halduri väitel seni toiminud

kulujaotust, kuid KrtS § 40 lg 2 järgi tuli seadusest erinev kulujaotus määrata korteriühistu

põhikirjas. Kuna korteriühistu põhikirja ei muudetud, tuli korteriühistul järgida põhikirjas

sätestatud kulujaotust, mitte sellega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust. Juhul, kui

elektrienergia ja võrguteenuse kulusid oli hoone eripära ja elektrisüsteeme arvestades mõistlik

2-19-7316

ja vajalik jaotada seaduses sätestatust erineval viisil, tuli vastav kulude jagamise viis sätestada

korteriühistu põhikirjas, et tagada kõigile, sh tulevastele korteriomanikele selgus, milliste

põhimõtete alusel jagatakse korteriühistu kulusid korteriomanike vahel. Seda, et korteriühistu

üldkoosolek oleks muutnud vastavalt põhikirja, ei ole avaldaja väitnud ega tõendanud.

Seega tuli avaldajal elektrikulu jagamisel lähtuda põhikirjas sätestatud elektrikulude jagamise

põhimõtetest, st avaldajal oli õigus nõuda puudutatud isikult tema korteris tarbitud

elektrienergia ja võrguteenuse eest tasumist vastavalt korteri elektriarvesti näitudele ning

korteriomandite näitudest suuremate kulude tasumist üldelektrina vastavalt korteriomandite

suurusele, lähtudes samast elektrienergia ja võrguteenuse hinnast, mida avaldaja maksis teenuse

müüjale või vahendajale.

22.3. Avaldaja esitatud arvete (I kd, tl 39–73) kohaselt nõuab avaldaja puudutatud isikult

päevase elektri eest tasu vahemikus 0,083–0,104 eurot/kWh (lisandub käibemaks) ning öise

elektri eest tasu vahemikus 0,069–0,091 eurot/kWh (lisandub käibemaks). Kokku nõuab

avaldaja puudutatud isikult öise ja päevase elektrienergia ning võrguteenuse eest 494,35 eurot

(15,46+12,43+6,19+5,98+20,08+16,73+14,44+13,56+19,08+13,7+6,48+4,73+24,55+16,56+0

,1+0,05+36,35+28,46+15,19+14,42+14,94+12,58+27,2+19,84+12,04+12,04+19,9+17,95+17,

99+16,44+10,25+9,4+10,7+8,54).

Puudutatud isikule esitatud arvete (I kd, tl 39 ja 73) kohaselt oli 2017. a novembris päevase

elektri algnäit 1595,78 ja öise elektri algnäit 586,73 ning 2019. a märtsis päevase elektri

lõppnäit 3975,27 ja öise elektri lõppnäit 2866,78. Samad näidud nähtuvad ka avaldaja esitatud

hoone näitude koondtabelist (III kd, tl 86–IV kd, tl 137). Ka selle kohaselt oli puudutatud isiku

korteri päevane elektrinäit oktoobris 2017 1595,78 ja öine elektrinäit 586,73 (IV kd, tl 107

pöördel; paremini arusaadav kohtute infosüsteemis 17. juuni 2020. a menetlusdokumendi lisa

„R14 nДidud september 2018“ digikonteineris sisalduv Exceli-tabel „R14 nДidud oktoober

2017“) ning märtsis 2019 vastavalt 3975,27 ja 2866,78 (IV kd, tl 69; paremini arusaadav

kohtute infosüsteemis 17. juuni 2020. a menetlusdokumendi lisa „R14 nДidud september 2018“

digikonteineris sisalduv Exceli-tabel „R14 nДidud mДrts 2019“). Seega on avaldaja esitatud

arved kooskõlas näitude koondtabeliga ning nende kohaselt on puudutatud isikule kuuluvas

korteris tarbitud alates 1. novembrist 2017 kuni 2019. a märtsi lõpuni kokku päevast elektrit

2379,49 kW/h ja öist elektrit 2280,05 kW/h. Puudutatud isik ei ole väitnud, et ta ei oleks elektrit

tarbinud või ta ei oleks seda sellises mahus tarbinud. Samuti jäävad arvele märgitud kogused

mõistliku tarbimise piiresse. Puudutatud isik seadis küll kahtluse alla talle esitatud arvetele

märgitud elektri kogused, sest ta ei saanud kontrollida nende vastavust kaugloetavate arvestite

näitudele, samuti selle teabe õigeaegset esitamata jätmist, kuid sisulisi vastuväiteid ei ole

puudutatud isik näitude koondtabeli kohta esitanud. Samuti ei ole puudutatud isik väitnud ega

tõendanud, et tarbitud elektri kogused olid teistsugused. Ülaltoodut arvestades saab lähtuda

sellest, et puudutatud isiku korteris on vaidlusalusel ajavahemikul tõenäoliselt tarbitud päevast

elektrit 2379,49 kW/h ja öist elektrit 2280,05 kW/h.

Hoolimata ringkonnakohtu selgitustest, ei ole avaldaja toonud esile ega tõendanud, milline oli

korteriühistu jaoks saadud elektrienergia ja võrguteenuse hind iga vaidlusaluse kuu lõikes, st

seda, et avaldaja sai OÜ-lt Dollimar Invest ja Digismart Arendus OÜ-lt vaidlusaluse

ajavahemiku igal kuul just puudutatud isikule esitatud arvetele märgitud hinnaga elektrienergiat

ja võrguteenust. Selliselt ei ole avaldaja elektrikulude osas avalduse aluseks olevat olulist

asjaolu tõendanud, mistõttu tuleb avaldus jätta selle kulu osas rahuldamata. Ringkonnakohus

märgib, et kohus ei saa veenduda, et korteriühistu on jaotanud korteriomandi raames tarbitud

elektri kulud korteriomanike vahel õigesti, kui avaldaja ei ole esile toonud ja tõendanud, et tema

2-19-7316

poolt ostetud elektrienergia ja võrguteenuse hind vastab korteriomaniku arvele märgitud arve

aluseks olevale hinnale.

Lisaks ei ole avaldaja tõendanud ka seda, et puudutatud isikule esitatud arvetele märgitud

elektrienergia ja võrguteenuse hind vastas iga kuu lõikes kohalikule keskmisele hinnale

(turuhinnale) tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 tähenduses. Avaldaja ei ole toonud selgelt

esile, milline oli iga kuu lõikes arvete aluseks olev hind ja milline keskmine turuhind. Samuti

ei tõenda avaldaja esitatud Eesti Energia AS neli arvet ja kokkuvõtlik tabel Tallinnas asuvas

teises tarbimiskohas tarbitud elektri eest (V kd, tl 10–14 pöördel) elektrienergia ja võrguteenuse

kohalikku keskmist hinda. Esmalt ei ole avaldaja selgitanud, miks saab nimetatud tarbimiskohta

ja selle pakette VML2 ning VÕRK 2 pidada võrreldavaks avaldaja vahendatud teenusega.

Lisaks kinnitavad nimetatud tõendid üksnes ühe tarbimiskoha hinda, mitte turu keskmist hinda,

ja seda üksnes neljal vaidlusalusel kuul. Samuti ei saa kohus Elektrilevi võrguteenuse

hinnakirjade (V kd, tl 6–9) alusel tuvastada kohalikku keskmist hinda, sest need näitavad üksnes

võrguteenuse erinevate pakettide hinda, seejuures ei nähtu puudutatud isikule esitatud arvetelt,

milline oli võrguteenuse hind (arvetel ei ole elektrienergia ja võrguteenuse hinda eristatud).

Ainuüksi Tallinna linnas teises tarbimiskohas valitud paketile vastavate hindade alusel ei saa

kohus järeldada, et avaldaja on nõudnud puudutatud isikult elektrienergia ja võrguteenuse eest

tasumist õigete tasumäärade alusel.

Kuna avaldaja ei ole tõendanud puudutatud isikule esitatud arvete aluseks olevat elektrienergia

ja võrguteenuse hinda, ei ole alust rahuldada avaldaja elektrienergia ja võrguteenuse kulude

nõuet osas, mis puudutas selle teenuse tarbimist puudutatud isikule kuuluvas korteriomandis

(494,35 eurot ).

Ringkonnakohtul ei ole alust rahuldada avaldaja seda nõuet ka käsundita asjaajamise või alusetu

rikastumise sätete alusel, sest avaldaja ei ole toonud esile ja tõendanud ka nende nõuete aluseks

olevaid asjaolusid, sh korteriomaniku huvides mõistlikult vajalikus ulatuses tehtud kulutuste

suurust VÕS § 1023 lg 1 tähenduses ega saadu harilikku väärtust VÕS § 1032 tähenduses.

22.4. Lisaks korteriomandite reaalosas tarbitud elektrienergiale ja võrguteenusele nõuab

avaldaja puudutatud isikult ka üldelektri eest tasumist.

Puudutatud isikule esitatud arvetelt (I kd tl 39–73) nähtub, et üldelektri kulud on jagatud

korterite suuruse alusel (108,7 m²) ning üldelektri hind on vaidlusalusel ajavahemikul olnud

üldjuhul vahemikus 0,13–0,41927 (ühel arvel ka -0,02404). Avaldaja nõuab puudutatud isikule

esitatud

arvete

kohaselt

vaidlusaluse

ajavahemiku

eest

kokku

eurot

(38,92+26,96+23,58+32,29+18,74+47,89+23,64+47,24+41,15+38,39+43,2+37,37+28,49+

16,96+54,68–3,13+41,63).

Arvestades avaldaja 4. juuni 2018. a selgitust (I kd, tl 113–114), järeldab ringkonnakohus, et

avaldaja ei ole jaganud üldelektri kulu korteriomanike vahel vastavalt põhikirjas sätestatud

jagamise põhimõtetele, s.o kogu üldelektri kulu kõigi korteriomanike vahel vastavalt neile

kuuluvate korteriomandite suurusele (ruutmeetritele), st on lähtunud üldelektri kulude

jagamisel teistsugusest kulujaotusest, eristades elu- ja äriruume. Põhikirjast erinevat kulujaotust

kinnitavad ka avaldaja esitatud kulude jagamise arvestused kuude lõikes (II kd, tl 118–140).

Lisaks ei ole avaldaja tõendanud ka üldelektri puhul asjaolusid, mille alusel avaldaja neid

kulusid jagas. Sõltumata sellest, kas jaotada üldelektri kulusid põhikirjast või 11. detsembri

2018. a üldkoosoleku otsusest tulenevate põhimõtete alusel, tuli avaldajal esmalt tõendada,

milline oli igal vaidlusalusel kuul kogu hoones tarbitud elektrienergia kogus ning milline

2-19-7316

korteriomandi reaalosades tarbitud elektrienergia kogus. Seda ei ole avaldaja teinud. Kohtule

esitatud OÜ Dollimar Invest ja Digismart Arendus OÜ arvetelt ei nähtu avaldajale

müüdud/vahendatud elektrienergia kogust kuude lõikes. Selliseid koguseid ei ole avaldaja esile

toonud ka kulude jagamise arvestustes (II kd, tl 118–140), samuti ei saa kohus neid koguseid

järeldada avaldaja esitatud kogu hoone näitude tabelist (III kd, tl 86–IV kd, tl 137). Lisaks ei

ole avaldaja esile toonud ega tõendanud ka seda, milline oli see elektrienergia kogus, mis tuli

kogu hoone tarbitud elektrienergia kogusest üldelektrikoguse saamiseks maha arvata. Samuti

ei ole avaldaja ülaltoodu kohaselt tõendanud elektrienergia ja võrguteenuse hinda.

Seega ei ole avaldaja tõendanud üldelektrikulu jaotamise aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu

ei ole ringkonnakohtul alust mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja üldelektri kulu

558 eurot.

22.5. Ülaltoodut arvestades ei ole avaldajal õigust nõuda puudutatud isikult elektrikulude

(sh päevase ja öise elektri ning üldelektri) tasumist ning maakohtu määrus tuleb tühistada osas,

millega maakohus avaldaja nõude selles osas rahuldas.

23. Kokkuvõttes on puudutatud isik jätnud vaidlusaluse ajavahemiku eest avaldajale maksmata

kokku 314,73 eurot (sise- ja välikoristuse eest 175,21eurot ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse

eest 139,52), mitte 1739,21 eurot, nagu leidis ekslikult maakohus.

24. Vaidlusalusel ajavahemikul esitatud iga kuu eest tuli puudutatud isikul ülaltoodut

arvestades tasuda avaldajale majandamiskulude eest järgmiselt:

IV

25. Avaldaja põhinõude osalise rahuldamise tõttu tuleb osaliselt rahuldada ka avaldaja

viivisenõue.

26. Kolleegium märgib, et enne 1. jaanuari 2018 kehtinud KÜS § 7 lg 4 järgi võis korteriühistu

juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07%

maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude

maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva

KrtS § 42 lg 1 järgi võib korteriühistu nõuda korteriomanikult majandamiskulude tasumisega

viivitamise korral viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud suuruses, kui eriomandi

kokkuleppest ei tulene teisiti. Kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, siis loetakse VÕS § 113

lg 1 II lause ja § 94 järgi viivise määraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. TsMS § 367 järgi võib hageja lisaks hagi

Arvele märgitud majandamiskulud

Ümberarvutatud majandamiskulud

Arve

kuupäev

tähaeg

summa

külm vesi

soe vesi

el päev

el öö

el üld

välikoristussisekoristu kokku

vesi

koristus

kokku

tasuda

171237

30.11.2017 28.12.2017

355,68

14,83

27,82

15,46

12,43

38,92

24,43

22,14

92,68

13,2864

27,66

40,9464

303,95

180137

31.12.2017 28.01.2018

351,35

1,42

3,34

6,19

5,98

26,96

40,4

24,41

108,70

2,65728

51,85

54,50728

297,16

180237

31.01.2018 28.02.2018

487,65

12,96

20,08

16,73

23,58

40,4

8,37

173,12

31,9704

51,85

83,8204

398,35

180337

28.02.2018 31.03.2018

403,88

14,34

42,04

14,44

13,56

32,29

40,4

18,07

175,14

30,01896

51,85

81,86896

310,61

180437

31.03.2018 30.04.2018

395,83

13,82

47,22

19,08

13,7

18,74

40,4

18,07

171,03

31,43064

51,85

83,28064

308,08

180537

30.04.2018 30.05.2018

288,73

3,38

13,86

6,48

4,73

47,89

40,4

18,07

134,81

8,55312

51,85

60,40312

214,32

180637

31.05.2018 30.06.2018

271,31

15,28

32,27

24,55

16,56

23,64

40,4

18,07

170,77

29,064

51,85

80,914

181,45

180737

30.06.2018 31.07.2018

232,54

13,48

22,12

0,1

0,05

47,24

40,4

18,07

141,46

22,91904

51,85

74,76904

165,85

180837

31.07.2018 31.08.2018

265,50

11,09

15,65

36,35

28,46

41,15

40,4

18,07

191,17

17,77056

51,85

69,62056

143,95

180937

31.08.2018 30.09.2018

217,46

6,25

9,13

15,19

14,42

38,39

40,4

18,07

141,85

10,15164

51,85

62,00164

137,61

181037

30.09.2018 31.10.2018

237,96

7,88

12,88

14,94

12,58

43,2

40,4

18,07

149,95

13,3902

51,85

65,2402

153,25

181137

31.10.2018 30.11.2018

334,09

16,87

41,66

27,2

19,84

37,37

40,4

18,07

201,41

31,90812

51,85

83,75812

216,44

181237

30.11.2018 31.12.2018

275,78

3,90

8,29

12,04

12,04

28,49

31,2

14,62

110,58

6,83004

41,75

48,58004

213,78

190137

31.12.2018 31.01.2019

349,57

8,45

26,52

19,9

17,95

16,96

31,2

14,62

135,60

17,81208

41,75

59,56208

273,53

190237

31.01.2019 28.02.2019

435,26

9,42

35,32

17,99

16,44

54,68

31,18

14,62

179,65

21,94332

41,75

63,69332

319,30

190337

28.02.2019 31.03.2019

254,05

4,04

12,07

10,25

9,41

-3,13

31,18

14,62

78,44

8,4078

41,75

50,1578

225,77

190437

31.03.2019 30.04.2019

311,38

4,58

11,93

10,7

8,54

41,63

31,18

14,62

123,18

8,90604

41,75

50,65604

238,86

5 468,02

2 479,54

307,0196

806,76

1113,78

4 102,26

2-19-7316

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele taotleda ka viivise, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, ning eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

Avaldaja esitas 14. mail 2019 puudutatud isiku vastu avalduse, milles palus mõista puudutatud

isikult välja majandamiskulude võla 5468,02 eurot, avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise 321,62 eurot ja alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni seaduses

sätestatud määras viivise. Puudutatud isik tasus 14. juulil 2019, s.o kohtumenetluse ajal

avaldajale 3728 eurot 81 senti, avaldaja loobus selles ulatuses nõudest ning palus mõista

puudutatud isikult välja 14. juuli 2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 394,7 eurot

ja alates 15. juulist 2019 kuni võla tasumiseni seaduses sätestatud määras viivise. Avaldaja

tugines seadusest tulenevale viivisemäärale ega toonud esile, et korteriomanikud oleksid

eriomandi kokkuleppes leppinud kokku teistsuguses viivisemääras.

27. Viivisekalkulaatori kohaselt on 14. juuli 2019. a seisuga puudutatud isikule põhjendatud

ulatuses esitatud majandamiskuludelt sissenõutavaks muutunud viivis kokku 299 eurot 99 senti,

mis on arvutatud järgmiselt:

Mh arvestas kolleegium seda, et 2017. a novembri eest esitatud arve maksetähtaeg oli

28. detsembril 2017 ning toona kehtinud KÜS § 7 lg 4 järgi saanuks avaldaja nõuda selle alusel

puudutatud isikult viivist alates 1. jaanuarist 2018, kuid kuna siis jõustus KrtS, tuleb ka sellelt

arvelt tasuda viivist vastavalt 1. jaanuaril 2018 jõustunud regulatsioonile.

28. Arvestades seda, et puudutud isik tasus 14. juulil 2019 suurema osa majandamiskulude

võlast, kuid ülaltoodu kohaselt jäi puudutatud isikul vaidlusaluse ajavahemiku eest tasumata

kokku 314,73 senti, tuleb puudutatud isikul tasuda sellelt summalt alates 15. juulist 2019 kuni

ringkonnakohtu määruse tegemiseni (30. oktoober 2023) viivisekalkulaatori järgi viivist 116,27

eurot.

Vastavalt

avaldaja

taotlusele

tuleb

puudutatud

isikult

mõista

tasumata

majandamiskuludelt välja VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis ka alates

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla kohase tasumiseni.

V

29. Ülaltoodud põhjendusi arvestades rahuldab ringkonnakohus osaliselt puudutatud isiku

määruskaebuse, tühistab osaliselt maakohtu määruse ja teeb tühistatud osas uue määruse,

millega jätab avalduse osaliselt rahuldamata. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu

Arve

kuupäev

tähaeg

summa

viivis

171237

30.11.2017 28.12.2017

303,95

37,31

180137

31.12.2017 28.01.2018

297,16

34,65

180237

31.01.2018 28.02.2018

398,35

43,74

180337

28.02.2018 31.03.2018

310,61

180437

31.03.2018 30.04.2018

308,08

29,71

180537

30.04.2018 30.05.2018

214,32

19,26

180637

31.05.2018 30.06.2018

181,45

15,07

180737

30.06.2018 31.07.2018

165,85

12,65

180837

31.07.2018 31.08.2018

143,95

180937

31.08.2018 30.09.2018

137,61

8,66

181037

30.09.2018 31.10.2018

153,25

8,6

181137

31.10.2018 30.11.2018

216,44

10,72

181237

30.11.2018 31.12.2018

213,78

9,14

190137

31.12.2018 31.01.2019

273,53

9,83

190237

31.01.2019 28.02.2019

319,3

9,52

190337

28.02.2019 31.03.2019

225,77

5,2

190437

31.03.2019 30.04.2019

238,86

3,93

kokku

4102,26

299,99

2-19-7316

määruse ja teeb asjas tühistatud osas uue määruse, millega jätab avalduse osaliselt rahuldamata,

tuleb TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust ja määrata kindlaks

määruskaebemenetluse kulude jaotus.

30. Kolleegiumi hinnangul on õiglane jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel kummagi menetlusosalise enda kanda.

Menetluskulusid selliselt jaotades juhindub ringkonnakohus sellest, hüvitatavad menetluskulud

on tekkinud üksnes avaldajal, kuid avaldaja nõue ei ole suuremas osas põhjendatud, avaldaja

on jaotanud korteriühistu majandamiskulusid korteriomanike vahel vastuolus oma põhikirjaga

ega ole andnud puudutatud isikule enne kohtumenetlust võimalust tutvuda kulude jaotamise

aluseks olevate kõigi dokumentidega.

31. Menetluskulude jaotuse muutmise tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ka osas, millega

maakohus määras kindlaks avaldajale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Arvestades seda,

et ringkonnakohus jätab menetluskulud kummagi poole enda kanda, ei kontrolli

ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel enam maakohtu määrust osas, millega

maakohus määras kindlaks avaldajale hüvitatavate menetluskulude suuruse avaldaja taotletust

väiksemas ulatuses. Kuna ringkonnakohus jätab avaldaja menetluskulud avaldaja enda kanda,

tuleb avaldaja määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)