3-23-2211/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2211

Haldusasi

X kaebus 03.04.1990 õiendi peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.10.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.10.2023 määruse peale.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.10.2023 määrus

muutmata.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 04.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul anda õiguslik

hinnang 03.04.1990 koostatud dokumendile „Õiend“ ehk vastata küsimustele, kas see

dokument on võltsitud või ehtne, kas see on kooskõlas Eesti NSV seadustega, kas seda

dokumenti võib Eesti seaduse alusel 2021. a-l kasutada omandi ülemineku tõendamiseks. Õiend

sisaldab järgmist teksti: „Käesolevaga mina, Y. müün oma krundil asuva XXX talu sauna

3000.- rbl (kolm tuhat rbl.) eest kodanik Cle.“ Seejärel on õiendil eeltoodud tekstis nimetatud

isikute allkirjad ja eraldi nende allkirjad veel raha üleandmise ja vastuvõtmise kohta. Viimaks

on õiendil kuupäev 03.04.1990 ning kõige all käsikirjaline tekst „EKO juhataja RS“ koos

allkirjaga ja järel Eesti Kalurikolhooside Vabariikliku liidu pitsatijälg. Kaebaja selgitas, et vajab

kohtu hinnangut selleks, et tõestada haldusasjas nr 3-21-506 tehtud kohtuotsuse ebaõigsust.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 23.10.2023 määrusega X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p

1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Sisuliselt on kaebaja esitanud taotluse

tuvastada, 03.04.1990. aasta õiendi alusel ei võinud maa erastamise menetluses lugeda

tuvastatuks, et õiendis nimetatud saunamaja omanikuks sai C. Kaebaja viitest haldusasjale nr

3-21-506 saab järeldada, et kaebaja arvates on kohus eelnimetatud kohtuasjas sellele õiendile

andnud väära hinnangu ja teinud seega ebaõige kohtuotsuse.

3-23-2211

2(3)

Haldusasjas 3-21-506 esitas kaebaja kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korraldusele nr

58, millega otsustati määrata kindlaks Leppneeme külas XXX ja YYY ehitiste juurde

ostueesõigusega erastatava maa suurus ning nõustuda maa erastamisega kaebajale ja veel

kahele isikule võrdsetes mõttelistes osades. Tallinna Halduskohus jättis 16.09.2021

kohtuotsusega kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.11.2022 kohtuotsusega

halduskohtu otsuse muutmata. Seega on haldusakt, milles tuvastati, kelle omad on hooned ja

kes peavad saama ostueesõigusega maad erastada, läbinud kohtuliku kontrolli ja asjas tehtud

kohtuotsus on jõustunud. Seejuures analüüsis Tallinna Halduskohus 16.09.2021 kohtuotsuses

ka 03.04.1990 õiendit ja leidis, et tegemist on ostu-müügilepinguga, mis tõendab, et C sai sauna

omanikuks.

Kaebeõiguse ilmselge puudumisega on tegemist siis, kui asjaolu, mille tuvastamist kaebaja

taotleb, ei saa talle anda mingisugust õiguslikku kasu või kui sama eesmärk oleks tal tõhusamalt

võimalik saavutada muul moel. Siinsel juhul ei saaks kaebaja sellest, kui halduskohus tuvastaks

03.04.1990 õiendi pinnalt mingisuguse maa erastamise seisukohast olulise asjaolu, mitte

mingisugust õiguslikku kasu, sest asjaomase maa erastamist käsitleva haldusakti õiguspärasust

on kohtud juba hinnanud ning kohtuotsused on jõustunud. Siinses asjas tehtav halduskohtu

otsus ei saaks seega ühelgi juhul enam mõjutada XXX ja YYY hoonete juurde maa erastamist.

Lisaks sellele on kaebaja kohtus vaidlustanud ka XXXX ja YYY elamute juurde maa erastamist

käsitleva Maa-ameti 30.03.2023 korralduse (haldusasi 3-23-1020). Selle kohta on Tallinna

Halduskohus teinud 15.09.2023 kohtuotsuse ning kaebaja on esitanud selle otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Juhul kui kaebaja leiab, et 03.04.1990 õiendil

saab olla tähtsus Maa-ameti 03.04.2023 otsuse õiguspärasuse seisukohast, saab ta oma

argumendid esitada haldusasja nr 3-23-1020 apellatsioonimenetluses. Väär on kaebaja

seisukoht, nagu oleks tal võimalik siinse kaebuse kohta tehtava kohtuotsuse abil ära näidata, et

haldusasjas 3-21-506 tehtud kohtuotsus on ebaõige. Eeltoodud kohtuotsus on jõustunud ning

arutelu selle ebaõigsuse kohta on sisutu. Mingisugust muud õiguslikku kasu sellest, et kohus

hindaks 1990. a õiendi (ostu-müügilepingu) vastavust kas ENSV õigusaktidele või kehtivale

seadusele, ei ole kaebajal samuti ilmselgelt võimalik saada.

3. X esitas 24.10.2023 määruskaebuse halduskohtu 23.10.2023 määruse peale. Kaebaja

õiguste kaitseks puudub tõhusam vahend. Riigikohus jättis 03.10.2023 määrusega läbi

vaatamata kaebaja 04.09.2023 teistmisavalduse haldusasjas nr 3-21-506. 03.04.1990 õiendit

kasutatakse haldusasjades nr 3-21-506, 3-23-1020 ja 3-23-1226. Dokumendile on antud

hinnang üksnes Tallinna Halduskohtu 16.09.2021 otsuses nr 3-21-506, kuid seda pole hinnanud

ringkonnakohus ega ka Riigikohus. Kuivõrd halduskohus ei ole vaidlustatud määruses vastanud

kaebaja tõstatatud küsimustele, siis loodab kaebaja saada vastused ringkonnakohtult. Taotletav

õiguslik hinnang annab kaebajale võimaluse tõestada varasemate kohtuotsuste ebaõigsust.

Õiend on võltsitud. Dokumendil puudub vallavalitsuse registreerimisnumber. Dokumendist on

olemas üksnes koopia, mistõttu pole võimalik kontrollida selle ehtsust. Õiendil puudub

kolhoosi registreerimisnumber, mistõttu on alust arvata, et kolhoos pole seda kinnitanud.

Omandiõiguse üleminekut Cle pole ENSV ajal kinnitatud. Y pärijad ja paljud Leppneeme küla

põliselanikud ei ole teadlikud õiendi olemasolust ja saunamaja kohta tehtud tehingust. Võltsitud

dokumendi kasutamise eesmärgiks on YYY krundi peal asuva hoone ja selle juurde kuuluva

maa ostueesõigusega erastamine ja vormistamine kolmandate isikute kasuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

3-23-2211

3(3)

1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 23.10.2023

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

6. Õiendi õigusliku tähenduse või kehtivuse hindamine saaks olla kaebaja õiguste kaitseks

vajalik üksnes seoses XXX ja YYY hoonete juurde maa ostueesõigusega erastamise

menetlusega. Kaebajal on olnud võimalik esitada kõik oma vastuväited kõnealuse dokumendi

arvestamisele või selle põhjal tehtud järeldustele Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse

nr 58 vaidlustamisel haldusasjas nr 3-21-506, samuti Maa-ameti 30.03.2023 korralduse nr 1-

17/23/741 vaidlustamisel käimasolevas haldusasjas nr 3-23-1020. Seetõttu puudub kaebajal

kaebeõigus esitada eraldi tuvastamisnõue erastamismenetluses tähtsust omada võiva asjaolu

kindlakstegemiseks (HKMS § 45 lg 2). Ringkonnakohus järgib ka seisukohti, mille Tallinna

Ringkonnakohus võttis 24.10.2023 määruses asjas nr 3-23-2198, milles kaebaja oli esitanud

analoogse nõude Harju rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee 19.01.1988 otsuse nr 12

õigusvastasuse ja ajalise kehtivuse tuvastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)