3-22-1225/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2023, Tartu

Haldusasja number

3-22-1225

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada

arstlik kontroll.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13. veebruari 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tartu Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.

veebruari 2022. a otsus muutmata.

2. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. november 2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas Tartu Vanglas kinni peetav X.X. Tartu

Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada võimaldada arstlik kontroll seoses

mootorsõidukijuhi juhtimisõigust tõendava juhiloa kehtivusega seotud tervisetõendi saamise

ja esitamise vajadusega.

Kaebaja oli nõus tervisekontrolli eest tasuma.

Vangla keeldus tõendi väljastamisest alusetult. Vastustaja tugines põhjendamatult Tallinna Vangla

psühhiaatri hinnangule ja diagnoosile.

Juhilubade olemasolu on kaebaja jaoks elulise tähtsusega, kuna sellest sõltub kaebaja toimetulek

vabaduses. Seega on kaebaja juhilubade pikendamine väga oluline ka vabanedes ühiskonda

integreerumisel.

2. Vastuses kaebusele palus Tartu Vangla jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et kaebaja ei vaja vanglas kehtivat juhtimisõigust, seega ei ole riive tema

õigustele intensiivne. Kaebaja on soovinud lihtsalt, et tema juhtimisõigus ei katkeks. Kui

tervisetõendi kehtivus lõpeb, siis juhtimisõigus peatub, aga see on taastuv, kui kaebaja läbib pärast

vabanemist tervisekontrolli liiklusseaduse (LS) § 102 lg-s 1 märgitud tervishoiuteenuse osutaja

juures ja maksab tõendi väljastamise eest tasu.

Mootorsõidukijuhi tervisekontrolli ei ole tervishoiuteenus, vaid avalik-õigusliku ülesande täitmine.

Tartu Vangla ei osuta töötervishoiuteenust, ka ei ole vanglasse loodud liiklusmeditsiini komisjoni.

Lisaks ei vasta kaebaja terviseseisund tegelikult seaduses sätestatud nõuetele. Kaebajal on

diagnoositud alkoholisõltuvus ning see on Vabariigi Valitsuse määruse nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja

mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja

tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused,

mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ (määrus nr 80) kohaselt üks välistus

positiivse otsusega tervisetõendi väljastamiseks kõikides mootorsõiduki juhtimise gruppides.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

3. Tartu Halduskohus 13. veebruari 2023. a otsusega rahuldas kaebuse ja kohustas

vastustajat võimaldama kaebajale mootorsõidukijuhi tervisekontroll ja otsustama

mootorsõidukijuhi juhtimisõigust tõendava juhiloa kehtivusega seotud tervisetõendi

väljastamine.

4. Halduskohus sedastas, et LS § 101 lg 3 kohaselt läbib mootorsõidukijuht tervisekontrolli

LS § 97 lg-s 7 nimetatud juhiloa korral iga kümne aasta või LS § 97 lg-s 8 nimetatud juhiloa

korral iga viie aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva

saabumisel. Mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel

peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel

väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Transpordiametile uut

kehtivat tervisetõendit (LS § 101 lg 8, § 124 lg 3 p 2).

5. Kaebaja juhtimisõigus peatus 19. detsembril 2021. Kui isiku juhtimisõigus on peatunud

seoses tervisetõendi kehtivusaja lõppemisega, taastub juhtimisõigus pärast kehtiva

tervisetõendi andmete jõudmist liiklusregistrisse. Seega on kaebajal vangistuse kandmise

järel iseenesest võimalik taastada juhtimisõigus uue tervisetõendi esitamisega. See aga ei

tähenda, et vanglas ei ole võimalik mootorsõidukijuhi juhtimisõigust tõendava juhiloa

kehtivusega seotud tervisetõendi väljastamist taotleda ja tervisekontrolli läbida.

6. Vastustaja on tõlgendanud ebaõigesti vangla arsti pädevust mootorsõidukijuhi

tervisetõendi väljastamise ja tervisekontrolli tegemise osas, samuti ei ole viide kaebajal

esinenud meditsiinilisele vastunäidustustele keeldumiseks piisav.

Mootorsõiduki juhtimisõigusega seotud tervisekontrolli teostaja täidab mootorsõidukijuhi

tervisekontrolli tehes avalik-õiguslikku ülesannet ning tervisetõendi väljastamine ei ole

tervishoiuteenuse osutamine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 mõttes.

Tervisekontrolli tulemusel väljastatud tervisetõend vastab eelhaldusakti tunnustele (HMS § 52 lg 1

p 2) mootorsõidukijuhi juhtimisõigusega seotud haldusmenetluses (vt RKHK 4. detsembri 2019. a

määrus haldusasjas nr 3-18-1273, p 13).

7. LS § 102 lg 1 kohaselt väljastatakse tervisetõend pärast tervisekontrolli, mida teevad

perearst, töötervishoiuarst, tervishoiuteenuse osutaja juurde moodustatud liiklusmeditsiini

komisjon ja Kaitseväes eriarstiabi tegevusloa alusel tegutsev arst. Määrus nr 80 § 10 lg 1

järgi koostab ja väljastab tervisekontrolli tegija tervisetõendi vastavalt TTKS § 4² lõike 2

alusel sätestatud tervisetõendi koostamise, edastamise ja muutmise korrale. TTKS § 7 lg 2

p-de 1 ja 2 järgi on perearst sellekohase eriala omandanud eriarst, kes tegutseb perearsti

nimistu alusel või nimistuta eriarstina. Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määruse nr 2

„Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendi“ (perearsti tööjuhend) § 3

lg 2 p 10 kohaselt on perearsti töövaldkonnaks muu hulgas teiste õigusaktidega kehtestatud

kohustuste täitmine. Sama määruse § 5 lg 4 teise lause kohaselt tuleb tervisetõend, mis ei ole

tervishoiuteenuse osutamisega seotud, patsiendile väljastada 15 päeva jooksul.

Vangistusseaduses ei ole TTKS-s sätestatuga võrreldes perearstide tegutsemispädevusele

erisusi kehtestatud. Selliseid erisusi ei tulene ka liiklusseadusest. Vanglas nimistuta

eriarstidena töötavad perearstid vastavad seega LS § 102 lg-s 1 sätestatule.

Mootorsõidukijuhtide tervisekontrolli tegemine ja tervisetõendi väljastamine on perearsti (sh

nimistuta eriarstina töötav perearst vanglas) pädevuses.

8. Määruse nr 80 § 4 lg 1 p 3 kohaselt on kaalumisruumi mitteandvaks ehk absoluutseks

meditsiiniliseks vastunäidustuseks mootorsõiduki juhtimisel üksnes kontrollimatu

alkoholisõltuvus ja arsti hinnangul võimetus hoiduda juhtimisest alkoholijoobes.

Alkoholisõltuvuse ulatuse ja iseloomu hindamise vajadusele viitab ka määruse nr 80 § 4 lg 2

p 2, mis sätestab haigused ja seisundid, millega kaasneb meditsiiniline vastunäidustus

mootorsõiduki juhtimisel, kuid mille esinemise korral võib tervisekontrolli tegija lubada

mootorsõidukit juhtida, hinnates juhile määratud ravi, rakendatud erinõudeid ja juhi üldist

terviseseisundit. Selliseks haiguseks ja seisundiks on ravitav alkoholisõltuvus või

kontrollitud ja piisava kestusega võõrutusperiood varasema alkoholisõltuvuse järel.

Vastustaja on jätnud piisava tähelepanuta ka selle, et kaebaja tervisekaarti väljavõttest

nähtuv alkoholisõltuvuse diagnoos on märgitud ca 5 aastat tagasi (2017) ning ei ole

arvestanud, et kaebaja tervislik seisund võib olla aja jooksul muutunud.

9. Vastustaja vastuskiri kaebajale ja tervisekaarti sissekanded ei ole käsitatavad

nõuetekohase tervisekontrolli teostaja tervisetõendina, millel on „EI“ või „JAH“ otsus ning

mille kaebaja saaks esitada Transpordiametile või kohtus eelhaldusaktina vaidlustada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuses leiab vastustaja, et halduskohus tuvastas õigesti, et mootorsõidukijuhi

tervisetõendi väljastamine ei ole tervishoiuteenus.

Vaidlust ei ole, et vangla arstid ei ole nimistuga perearstid TTKS § 8 tähenduses. VangS § 52 lg 1

sätestab selgelt, et vangla osutab tervishoiuteenuseid eriarstiabi korras. Seega ei kohaldu käesoleval

juhul perearsti tööjuhendi § 5 lg 4 teine lause, mille kohaselt tuleb tervisetõend, mis ei ole

tervishoiuteenuse osutamisega seotud, patsiendile väljastada 15 päeva jooksul.

Ebaõige on ka halduskohtu seisukoht, et perearsti tööjuhendi § 3 lg 2 p-st 10 mille kohaselt on

perearsti töövaldkonnaks muu hulgas teiste õigusaktidega kehtestatud kohustuste täitmine, saab

tuletada imperatiivse kohustuse mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamiseks. Normi kohaselt

peab kohustus olema sätestatud õigusaktis. Perearsti tööjuhend, ega ka mootorsõiduki juhtimist

käsitlevad aktid, ega vangistuse täitmist reguleerivad aktid ei sätesta vangla (ega ka ühelegi teisele

arstile) sellist kohustust. LS § 102 lg 1 on üksnes pädevusnorm.

Arstil, kes vastab formaalsetele nõuetele (perearsti või töötervishoiuarsti kvalifikatsioon), on

laialdane diskretsiooniruum otsustamaks, kas ta peab võimalikuks objektiivselt hinnata isiku

terviseseisundit. Üks selline oluline kaalumismoment võib tõusetuda asjaolust, et vanglas viibides

võib olla raskendatud objektiivselt hinnata, kas isiku sõltuvus, sh alkoholisõltuvus, on kontrolli all.

Seda eeskätt seetõttu, et vanglas on isikule ligipääs alkoholile vangistuse olemusest takistatud.

11. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb kaebaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub

jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Halduskohus selgitas mootorsõidukijuhi tervisekontrolli õiguslikku olemust ning jõudis

kokkuvõttes põhjendatud järeldusele, et vastustajal ei ole õigust keelduda tervisekontrolli

läbiviimisest kaebaja suhtes, kui viimane tervisekontrolli taotleb. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt

HKMS § 201 lg-le 4.

13. Vangiregistri ja kohtute infosüsteemi andmetel lõpeb kaebajale määratud vangistuse

tähtaeg 13. märtsil 2030.

14. Vastustaja leiab apellatsioonimenetluses, et LS § 102 lg 1 on üksnes pädevusnorm, mis

sätestab perearstina tegutseva vangla meditsiinitöötaja õiguse mootorsõidukijuhi

tervisekontrolli teostamiseks, kuid mitte vastavat kohustust. Meditsiinitöötajal on seetõttu

kaalutlusruum otsustamaks, kas ta peab võimalikuks hinnata kaebaja terviseseisundit ja anda

vormikohane mootorsõidukijuhi tervisetõend.

Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu.

15. Halduskohus selgitas, et kohtuasjas nr 3-18-1273 on Riigikohus väljendanud seisukohta,

et mootorsõiduki juhtimisõigusega seotud tervisekontrolli teostaja täidab mootorsõidukijuhi

tervisekontrolli tehes avalik-õiguslikku ülesannet ning tervisetõendi väljastamine ei ole

tervishoiuteenuse osutamine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 mõttes.

Tervisekontrolli tulemusel väljastatud tervisetõend vastab eelhaldusakti tunnustele (HMS §

52 lg 1 p 2) mootorsõidukijuhi juhtimisõigusega seotud haldusmenetluses.

Apellatsioonkaebuses vastusaja otsesõnu kinnitas, et jagab arusaama, et tervisetõendi väljastamine

ei ole tervishoiuteenuse osutamine. Seega möönab vastustaja kaudselt isegi, et tervistõendi andmine

toimub haldusmenetluses. Ka ringkonnakohus ei näe põhjust kalduda kõrvale Riigikohtu

tõlgendusest tervisetõendi väljastamise õigusliku olemuse kohta. Seetõttu lähtub ringkonnakohus

asja lahendamisel sellest, et mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamine toimub haldusmenetluses

eelhaldusakti vormis.

16. Vastavalt LS § 1 lg-le 5 kohaldatakse LS-S ettenähtud haldusmenetlusele

haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades LS erisusi. LS ei reguleeri täpsemalt

tervisetõendi andmise menetlust. Vastavalt tuleb selles osas lähtud HMS regulatsioonist.

HMS § 35 lg 1 järgi haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab

taotluse esitamisega haldusorganile. Haldusakti andmist reguleerivad normid kohalduvad ka

eelhaldusaktidele (HMS § 52 lg 2). Järelikult algab isiku taotluse esitamisega

mootorsõidukijuhi tervisetõendi andmiseks haldusmenetlus.

Haldusmenetluse võib lõppeda haldusakti teatavakstegemisega, taotleja poolt taotluse

tagasivõtmisega, haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega või haldusakti adressaadi

surma või juriidilisest isikust adressaadi lõppemisega, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga

(HMS § 43 lg 1). Seega on iseenesest võimalik, et isiku taotluse esitamisega alanud haldusmenetlus

lõpeb taotluse läbi vaatamata jätmisega. Samas on lubatud jätta isiku taotlus läbi vaatamata üksnes

juhul, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud) ja seda ei ennistata (HMS § 14 lg 6 p 1) või

muul seadusega ettenähtud juhul (HMS § 14 lg 6 p 2). LS ei näe ette täiendavaid aluseid

tervisetõendi taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Seega tuleb tervisetõendi taotlus lahendada kas „EI“

või „JAH“ otsuse tegemisega. Kehtiv õigus ei toeta vastustaja seisukohta, et LS § 102 lg 1 annab

selles nimetatud isikutele ja kogule õiguse mootorsõidukijuhi tervisekontrolli teostamiseks ja

tervisetõendi väljastamiseks, kuid võimaldab neil endil otsustada, kas nad konkreetsel juhul on

sobivad kontrolli läbi viima.

17. Ringkonnakohus mõistab LS § 102 lg-t 1 selliselt, et sellega on teiste hulgas perearstid

määratud avaliku ülesande täitjaks. Avaliku ülesande täitmisel tegutsevad perearstid

haldusorganitena ning on seotud haldusmenetluse reeglitega.

Vastuses kaebusele on vastustaja nõustunud, et vangla meditsiiniosakonnas töötavad arstid

nimistuta eriarstidena töötavad perearstid TTKS § 7 lg 2 p 2 tähenduses. Seega on vastustaja

teenistuses LS § 102 lg-s 1 loetletud meditsiinitöötaja, kellele seadusega on pandud avalik

ülesanne - mootorsõidukijuhi tervisekontrolli teostamise ja tervistõendi andmine. Vangla arstidel ei

ole seetõttu õigust keelduda avaliku ülesande täitmisega seotud kinnipeetava taotluse lahendamisest

muul, kui seaduses sätestatud alusel. Lisaks HMS § 14 lg-s 6 loetletud taotluse läbi vaatamata

jätmise alustele on õigustatud jätta mootorsõidukijuhi tervisetõendi andmata, kui see ei ole

objektiivselt võimalik. Selline olukord võib esineda näiteks juhul, kui tervisekontrolli taotleja ei

esita määruse nr 80 § 9 lg-s 2 nimetatud tervisedeklaratsiooni, keeldub juhi terviseseisundi

tervisenõuetele vastavuse hindamiseks vajalikest terviseuuringutest või keeldub tasumast

tervisekontrolli eest (LS § 102 lg 5). Vastustaja ei väida, et kaebaja terviseseisundi hindamine

olnuks takistatud nendel põhjustel. Kaebaja taotlustest vastustaja ja vastustaja seisukohtadest

ilmneb, et vastustaja keeldus kaebaja terviseseisundi hindamisest viisil, nagu see on ette nähtud

määruse nr 80 §-ga 9 ning tugines üksnes kaebajale pandud varasemale diagnoosile.

Vastustaja 4. märtsi 2022. a vastusest nr 6-43/70-2 ilmneb, et vastustaja ei pidanud võimalikuks

kaebaja taotlust sisuliselt läbi vaadata, vaid leidis, et taotluse rahuldamine on igal juhul välistatud

kaebajal diagnoositud alkoholisõltuvuse tõttu. LS § 102 koostoimes määrusega nr 80 aga ei anna

perearstile õigust keelduda kaebaja terviseseisundi hindamisest ja mootorsõidukijuhi tervistõendi

andmisest sel alusel. Kui kaebaja taotles tervisetõendi andmist, pidanuks vastustaja selgitama

kaebajale vajadust esitada tervisedeklaratsioon ja tasuda terviskontrolli teostamise eest. Kui kaebaja

terviseseisund ei vasta määruse nr 80 §-s 3 sätestatud 1. gruppi kuuluva juhi tervisenõuetele või

määruse nr §-s 5 sätestatud 2. gruppi kuuluva juhi tervisenõuetele, mh vastavalt määruse § lg-s 1 ja

§ 6 lg-s 1 nimetatud haiguse või seisundi tõttu, millega kaasneb absoluutne meditsiiniline

vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel, tulnuks siiski väljastada kaebajale „EI“ otsusega

tervisetõend.

18. Halduskohus on siinkohal põhjendatult selgitanud, et alkoholisõltuvuse diagnoos ei

tähenda tingimata, et isikul on terviseseisundist tulenevalt meditsiiniline vastunäidustus

mootorsõiduki juhtimiseks. Määruse nr 80 § 4 lg 1 p 3 kohaselt on kaalumisruumi

mitteandvaks ehk absoluutseks meditsiiniliseks vastunäidustuseks mootorsõiduki juhtimisel

üksnes kontrollimatu alkoholisõltuvus ja arsti hinnangul võimetus hoiduda juhtimisest

alkoholijoobes. Kaebaja terviskaardile (dtl 20) märgitud diagnoosidest koodidega F 10.30, F

10.2 ja F 10.211 ei nähtu, et kaebajal oleks diagnoositud kontrollimatu alkoholisõltuvus ja

võimetus hoiduda juhtimisest alkoholijoobes. Seega on vastustaja seisukoht ka sisuliselt

ebaõige.

19. Lisaks on vastustaja asunud väitma, et kaebaja terviseseisundi hindamine vanglas ei

olegi võimalik, kuna kontrollitud keskkonnas ei avaldu alkoholisõltuvus sarnaselt vabaduses

viibiva isikuga. See väide võib olla iseenesest õige. Seadusandja aga ei ole näinud ette

võimalust keelduda mootorsõidukijuhi terviskontrolli teostamisest põhjusel, et mõnes osas

võib olla keeruline hinnata isiku tervislikku seisundit. Tervisetõend kehtib üldjuhul kümme

aastat (LS § 101 lg 3). Selliseks perioodiks ei ole võimalik isiku tervislikku seisundit

tõsikindlalt ette hinnata. Vastavalt saab tervisekontrolli teostaja üksnes lähtuda parimast

teadmisest isiku terviseseisundi hindamise ajal. Kui isikul diagnoositakse hiljem absoluutne

meditsiiniline vastunäidus, mille puhul mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud, tuleb tal

läbida täiendav tervisekontroll (LS § 101 lg 11). Seetõttu ei ole ei ole asjakohane vastustaja

põhjendus, et vangistuse ajal on kaebaja terviseseisundi hindamine takistatud.

20. Kaebaja õigus nõuda mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamist ei ole kehtiva õiguse

kohaselt vangistuse ajal piiratud. Ringkonnakohus nõustub, et kuigi kinnipeetaval ei ole

võimalik kasutada juhtimisõigust vangistuses viibides, võib juhtimisõigusel olla oma osa

1 Vt võrguleheküljel https://www.ravimiregister.ee/Default.aspx?pv=Loendid.DiagnoosNimekiri

selles, kas ja kui edukalt kinnipeetav tuleb toime elu korraldamisega ühiskonda naasmisel.

Juhtimisõiguse taastamiseks tervisekontrolli läbimine alles vanglast vabanemise järel

põhjustaks viivituse juhtimisõiguse taastamisel ja takistaks seega juhtimisõiguse kasutamist

vabaduses. Seetõttu ei ole põhjendatud vastustaja seisukoht, nagu ei riivaks tervisetõendi

väljastamisest keeldumine kaebaja õigusi. Lisaks ei tee LS mootorsõidukijuhi terviskontrolli

läbimise ja tervistõendi väljastamise osas kinnipeetavatele erisusi. Olukorras, kus

seadusandja on ette näinud kaebaja tervisetõendi tähtaja saabumise ja sellega seoses

juhtimisõiguse peatumise üldises korras, ei näe ringkonnakohus sellist piirangut otsesõnu

ettenägeva normi puudumisel alust piirata kaebaja võimalust tervistõendi saamiseks ja

juhtimisõiguse taastamiseks samuti üldises korras.

21. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohus põhjendatult rahuldas kaebuse ja

kohustas vastustajat võimaldama kaebajale mootorsõidukijuhi tervisekontroll ja otsustama

mootorsõidukijuhi juhtimisõigust tõendava juhiloa kehtivusega seotud tervisetõendi

väljastamine uuesti.

Asja lahendamine ei sõltu sellest, et perearsti tööjuhend kehtestamise aluseks olev volitusnorm

paikneb nimistuga perearstide tegevust reguleerivas paragrahvis ja on kahtlus, kas perearsti

tööjuhend reguleerib nimistuta perearstide tegevust. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas,

tuleneb vastustaja teenistuses olevate perearstide kohustus teostada mootorsõidukijuhi

terviskontrolli ja anda tervisetõend otse LS § 102 lg-st 1, mitte perearsti tööjuhendist. Samas, juhul

kui perearsti tööjuhend ka otseselt ei reguleeri kaebaja teenistuses olevate meditsiinitöötajate

tegevust, võib see siiski olla asjakohane nendes küsimustes, milles puudub asjakohane regulatsioon

nimistuta perearstide jaoks, näiteks haldusmenetluse (taotlustele vastamise) tähtaja osas.

22. HKMS § 108 lg-te 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1

ls-st 4 kaebaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

23. Otsuses on kajastatud kaebaja terviseandmeid. Seetõttu peab ringkonnakohus

põhjendatuks asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3).

(allkirjastatud digitaalselt)