3-22-53/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2023, Tartu

Haldusasja number

3-22-53

Haldusasi

X kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada arstlik

kontroll ja väljastada mootorsõidukijuhi juhtimisõigust

tõendava juhiloa kehtivusega seotud tervisetõend.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2022. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tartu Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

21. detsembri 2022. a otsus muutmata.

2. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. november 2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas Tartu Vanglas kinni peetav X Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat täitma seadusest tulenevat kohustust ja lubada

kaebajale vanglas arstlik kontroll seoses mootorsõidukijuhi juhtimisõigust tõendava juhiloa

kehtivusega seotud tervisetõendi saamise ja esitamise vajadusega.

Kaebaja oli nõus tervisekontrolli eest tasuma.

Vangla keeldus tõendi väljastamisest, kuigi tervisekontrolli sisuliselt läbi viidud ei ole.

2. Vastuses kaebusele palus Tartu Vangla jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et kaebaja ei vaja vanglas kehtivat juhtimisõigust, seega ei ole riive tema õigustele

intensiivne. Kaebaja on soovinud lihtsalt, et tema juhtimisõigus ei katkeks. Kui tervisetõendi kehtivus

lõpeb, siis juhtimisõigus peatub, aga see on taastuv, kui kaebaja läbib pärast vabanemist

tervisekontrolli liiklusseaduse (LS) § 102 lg-s 1 märgitud tervishoiuteenuse osutaja juures ja maksab

tõendi väljastamise eest tasu.

Mootorsõidukijuhi tervisekontrolli ei ole tervishoiuteenus, vaid avalik-õigusliku ülesande täitmine.

Tartu Vangla ei osuta töötervishoiuteenust, ka ei ole vanglasse loodud liiklusmeditsiini komisjoni.

Lisaks ei vasta kaebaja terviseseisund tegelikult seaduses sätestatud nõuetele. Kaebajal on

diagnoositud alkoholisõltuvus ning see on Vabariigi Valitsuse määruse nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja

mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja

tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused,

mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ (määrus nr 80) kohaselt üks välistus

positiivse otsusega tervisetõendi väljastamiseks kõikides mootorsõiduki juhtimise gruppides.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

3. Tartu Halduskohus 21. detsembri 2022. a otsusega rahuldas kaebuse ja kohustas vastustajat

võimaldama kaebajale mootorsõidukijuhi tervisekontroll ja otsustama mootorsõidukijuhi

juhtimisõigust tõendava juhiloa kehtivusega seotud tervisetõendi väljastamine uuesti.

4. Halduskohus sedastas, et LS § 101 lg 3 kohaselt läbib mootorsõidukijuht tervisekontrolli LS § 97

lg-s 7 nimetatud juhiloa korral iga kümne aasta või LS § 97 lg-s 8 nimetatud juhiloa korral iga viie

aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Mootorsõidukijuhi

järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui

talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud

tähtpäeval Transpordiametile uut kehtivat tervisetõendit (LS § 101 lg 8, § 124 lg 3 p 2).

5. Kaebajale väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõend kehtis 20. märtsini 2022. Kaebaja järgmise

tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabus 21. märtsil 2022, mil kaebaja juhtimisõigus seoses

tervisetõendi kehtivuse lõppemisega peatus. Kui isiku juhtimisõigus on peatunud seoses tervisetõendi

kehtivusaja lõppemisega, taastub juhtimisõigus pärast kehtiva tervisetõendi andmete jõudmist

liiklusregistrisse. Seega on kaebajal vangistuse kandmise järel iseenesest võimalik taastada

juhtimisõigus uue tervisetõendi esitamisega. See aga ei tähenda, et vanglas ei ole võimalik

mootorsõidukijuhi juhtimisõigust tõendava juhiloa kehtivusega seotud tervisetõendi väljastamist

taotleda ja tervisekontrolli läbida.

6. Vastustaja on tõlgendanud ebaõigesti vangla arsti pädevust mootorsõidukijuhi tervisetõendi

väljastamise ja tervisekontrolli tegemise osas, samuti ei ole viide kaebajal esinenud meditsiinilisele

vastunäidustustele keeldumiseks piisav.

Mootorsõiduki juhtimisõigusega seotud tervisekontrolli teostaja täidab mootorsõidukijuhi

tervisekontrolli tehes avalik-õiguslikku ülesannet ning tervisetõendi väljastamine ei ole

tervishoiuteenuse osutamine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 mõttes.

Tervisekontrolli tulemusel väljastatud tervisetõend vastab eelhaldusakti tunnustele (HMS § 52 lg 1

p 2) mootorsõidukijuhi juhtimisõigusega seotud haldusmenetluses (vt RKHK 4. detsembri 2019. a

määrus haldusasjas nr 3-18-1273, p 13).

7. LS § 102 lg 1 kohaselt väljastatakse tervisetõend pärast tervisekontrolli, mida teevad perearst,

töötervishoiuarst, tervishoiuteenuse osutaja juurde moodustatud liiklusmeditsiini komisjon ja

Kaitseväes eriarstiabi tegevusloa alusel tegutsev arst. Määrus nr 80 § 10 lg 1 järgi koostab ja väljastab

tervisekontrolli tegija tervisetõendi vastavalt TTKS § 4² lõike 2 alusel sätestatud tervisetõendi

koostamise, edastamise ja muutmise korrale. TTKS § 7 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on perearst sellekohase

eriala omandanud eriarst, kes tegutseb perearsti nimistu alusel või nimistuta eriarstina.

Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määruse nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate

tervishoiutöötajate tööjuhendi“ (perearsti tööjuhend) § 3 lg 2 p 10 kohaselt on perearsti

töövaldkonnaks muu hulgas teiste õigusaktidega kehtestatud kohustuste täitmine. Sama määruse § 5

lg 4 teise lause kohaselt tuleb tervisetõend, mis ei ole tervishoiuteenuse osutamisega seotud,

patsiendile väljastada 15 päeva jooksul. Vangistusseaduses ei ole TTKS-s sätestatuga võrreldes

perearstide tegutsemispädevusele erisusi kehtestatud. Selliseid erisusi ei tulene ka liiklusseadusest.

Vanglas nimistuta eriarstidena töötavad perearstid vastavad seega LS § 102 lg-s 1 sätestatule.

Mootorsõidukijuhtide tervisekontrolli tegemine ja tervisetõendi väljastamine on perearsti

(sh nimistuta eriarstina töötav perearst vanglas) pädevuses.

8. Määruse nr 80 § 4 lg 1 p 3 kohaselt on kaalumisruumi mitteandvaks ehk absoluutseks

meditsiiniliseks vastunäidustuseks mootorsõiduki juhtimisel üksnes kontrollimatu alkoholisõltuvus

ja arsti hinnangul võimetus hoiduda juhtimisest alkoholijoobes. Alkoholisõltuvuse ulatuse ja

iseloomu hindamise vajadusele viitab ka määruse nr 80 § 4 lg 2 p 2, mis sätestab haigused ja

seisundid, millega kaasneb meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel, kuid mille

esinemise korral võib tervisekontrolli tegija lubada mootorsõidukit juhtida, hinnates juhile määratud

ravi, rakendatud erinõudeid ja juhi üldist terviseseisundit. Selliseks haiguseks ja seisundiks on ravitav

alkoholisõltuvus või kontrollitud ja piisava kestusega võõrutusperiood varasema alkoholisõltuvuse

järel. Vastustaja on jätnud piisava tähelepanuta ka selle, et kaebaja tervisekaarti väljavõttest nähtuv

alkoholisõltuvuse diagnoos on märgitud ca 5 aastat tagasi (2017) ning ei ole arvestanud, et kaebaja

tervislik seisund võib olla aja jooksul muutunud.

9. Vastustaja vastuskiri kaebajale ja tervisekaarti sissekanded ei ole käsitatavad nõuetekohase

tervisekontrolli teostaja tervisetõendina, millel on „EI“ või „JAH“ otsus ning mille kaebaja saaks

esitada Transpordiametile või kohtus eelhaldusaktina vaidlustada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning

uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuses leiab vastustaja, et halduskohus tuvastas õigesti, et mootorsõidukijuhi

tervisetõendi väljastamine ei ole tervishoiuteenus.

Vaidlust ei ole, et vangla arstid ei ole nimistuga perearstid TTKS § 8 tähenduses. VangS § 52 lg 1

sätestab selgelt, et vangla osutab tervishoiuteenuseid eriarstiabi korras. Seega ei kohaldu käesoleval

juhul perearsti tööjuhendi § 5 lg 4 teine lause, mille kohaselt tuleb tervisetõend, mis ei ole

tervishoiuteenuse osutamisega seotud, patsiendile väljastada 15 päeva jooksul.

Ebaõige on ka halduskohtu seisukoht, et perearsti tööjuhendi § 3 lg 2 p-st 10, mille kohaselt on

perearsti töövaldkonnaks muu hulgas teiste õigusaktidega kehtestatud kohustuste täitmine, saab

tuletada imperatiivse kohustuse mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamiseks. Normi kohaselt peab

kohustus olema sätestatud õigusaktis. Perearsti tööjuhend ega ka mootorsõiduki juhtimist käsitlevad

aktid ega vangistuse täitmist reguleerivad aktid ei sätesta vangla (ega ka ühelegi teisele arstile) sellist

kohustust. LS § 102 lg 1 on üksnes pädevusnorm.

Arstil, kes vastab formaalsetele nõuetele (perearsti või töötervishoiuarsti kvalifikatsioon), on

laialdane diskretsiooniruum otsustamaks, kas ta peab võimalikuks objektiivselt hinnata isiku

terviseseisundit. Üks selline oluline kaalumismoment võib tõusetuda asjaolust, et vanglas viibides

võib olla raskendatud objektiivselt hinnata, kas isiku sõltuvus, sh alkoholisõltuvus, on kontrolli all.

Seda eeskätt seetõttu, et vanglas on isikule ligipääs alkoholile vangistuse olemusest takistatud.

11. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb kaebaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus

selgitas mootorsõidukijuhi tervisekontrolli õiguslikku olemust ning jõudis kokkuvõttes põhjendatud

järeldusele, et vastustajal ei ole õigust keelduda tervisekontrolli läbiviimisest kaebaja suhtes, kui

viimane tervisekontrolli taotleb. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib

neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.

13. Vangiregistri ja kohtute infosüsteemi andmetel lõpeb kaebajale määratud vangistuse tähtaeg

21. veebruaril 2026. Tartu Maakohus jättis kaebaja ennetähtaegselt vangistusest vabastamata 15.

veebruari 2023. a määrusega. Tulenevalt VangS § 76 lg-st 4 on kaebajal võimalus taotleda

ennetähtaegset vabanemist uuesti aasta möödumisel maakohtu määruse jõustumisest, s.o 8. märtsil

2024.

14. Vastustaja leiab apellatsioonimenetluses, et LS § 102 lg 1 on üksnes pädevusnorm, mis sätestab

perearstina

tegutseva

vangla

meditsiinitöötaja

õiguse

mootorsõidukijuhi

tervisekontrolli

teostamiseks, kuid mitte vastavat kohustust. Meditsiinitöötajal on seetõttu kaalutlusruum

otsustamaks, kas ta peab võimalikuks hinnata kaebaja terviseseisundit ja anda vormikohane

mootorsõidukijuhi tervisetõend.

Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu.

15. Halduskohus selgitas, et kohtuasjas nr 3-18-1273 on Riigikohus väljendanud seisukohta, et

mootorsõiduki juhtimisõigusega seotud tervisekontrolli teostaja täidab mootorsõidukijuhi

tervisekontrolli tehes avalik-õiguslikku ülesannet ning tervisetõendi väljastamine ei ole

tervishoiuteenuse osutamine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 mõttes.

Tervisekontrolli tulemusel väljastatud tervisetõend vastab eelhaldusakti tunnustele (HMS § 52 lg 1

p 2) mootorsõidukijuhi juhtimisõigusega seotud haldusmenetluses.

Apellatsioonkaebuses vastusaja otsesõnu kinnitas, et jagab arusaama, et tervisetõendi väljastamine ei

ole tervishoiuteenuse osutamine. Seega möönab vastustaja kaudselt isegi, et tervistõendi andmine

toimub haldusmenetluses. Ka ringkonnakohus ei näe põhjust kalduda kõrvale Riigikohtu tõlgendusest

tervisetõendi väljastamise õigusliku olemuse kohta. Seetõttu lähtub ringkonnakohus asja

lahendamisel sellest, et mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamine toimub haldusmenetluses

eelhaldusakti vormis.

16. Vastavalt LS § 1 lg-le 5 kohaldatakse LS-S ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse

seaduse (HMS) sätteid, arvestades LS erisusi. LS ei reguleeri täpsemalt tervisetõendi andmise

menetlust. Vastavalt tuleb selles osas lähtud HMS regulatsioonist. HMS § 35 lg 1 järgi

haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab taotluse esitamisega

haldusorganile. Haldusakti andmist reguleerivad normid kohalduvad ka eelhaldusaktidele (HMS § 52

lg 2). Järelikult algab isiku taotluse esitamisega mootorsõidukijuhi tervisetõendi andmiseks

haldusmenetlus.

Haldusmenetluse

võib

lõppeda

haldusakti

teatavakstegemisega,

taotleja

poolt

taotluse

tagasivõtmisega, haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega või haldusakti adressaadi

surma või juriidilisest isikust adressaadi lõppemisega, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga

(HMS § 43 lg 1). Seega on iseenesest võimalik, et isiku taotluse esitamisega alanud haldusmenetlus

lõpeb taotluse läbi vaatamata jätmisega. Samas on lubatud jätta isiku taotlus läbi vaatamata üksnes

juhul, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud) ja seda ei ennistata (HMS § 14 lg 6 p 1) või muul

seadusega ettenähtud juhul (HMS § 14 lg 6 p 2). LS ei näe ette täiendavaid aluseid tervisetõendi

taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Seega tuleb tervisetõendi taotlus lahendada kas „EI“ või „JAH“

otsuse tegemisega. Kehtiv õigus ei toeta vastustaja seisukohta, et LS § 102 lg 1 annab selles nimetatud

isikutele ja kogule õiguse mootorsõidukijuhi tervisekontrolli teostamiseks ja tervisetõendi

väljastamiseks, kuid võimaldab neil endil otsustada, kas nad konkreetsel juhul on sobivad kontrolli

läbi viima.

17. Ringkonnakohus mõistab LS § 102 lg-t 1 selliselt, et sellega on teiste hulgas perearstid määratud

avaliku ülesande täitjaks. Avaliku ülesande täitmisel tegutsevad perearstid haldusorganitena ning on

seotud haldusmenetluse reeglitega.

Vastuses kaebusele on vastustaja nõustunud, et vangla meditsiiniosakonnas töötavad arstid nimistuta

eriarstidena töötavad perearstid TTKS § 7 lg 2 p 2 tähenduses. Seega on vastustaja teenistuses LS

§ 102 lg-s 1 loetletud meditsiinitöötaja, kellele seadusega on pandud avalik ülesanne -

mootorsõidukijuhi tervisekontrolli teostamise ja tervistõendi andmine. Vangla arstidel ei ole seetõttu

õigust keelduda avaliku ülesande täitmisega seotud kinnipeetava taotluse lahendamisest muul, kui

seaduses sätestatud alusel. Lisaks HMS § 14 lg-s 6 loetletud taotluse läbi vaatamata jätmise alustele

on õigustatud jätta mootorsõidukijuhi tervisetõendi andmata, kui see ei ole objektiivselt võimalik.

Selline olukord võib esineda näiteks juhul, kui tervisekontrolli taotleja ei esita määruse nr 80 § 9

lg-s 2 nimetatud tervisedeklaratsiooni, keeldub juhi terviseseisundi tervisenõuetele vastavuse

hindamiseks vajalikest terviseuuringutest või keeldub tasumast tervisekontrolli eest (LS § 102 lg 5).

Vastustaja ei väida, et kaebaja terviseseisundi hindamine olnuks takistatud nendel põhjustel. Kaebaja

taotlustest vastustaja ja vastustaja seisukohtadest ilmneb, et vastustaja keeldus kaebaja terviseseisundi

hindamisest viisil, nagu see on ette nähtud määruse nr 80 §-ga 9 ning tugines üksnes kaebajale pandud

varasemale diagnoosile.

Vastustaja 31. detsembri 2021. a vastusest nr 6-43/2013-2 ilmneb, et vastustaja ei pidanud

võimalikuks kaebaja taotlust sisuliselt läbi vaadata, vaid leidis, et taotluse rahuldamine on igal juhul

välistatud kaebajal diagnoositud alkoholisõltuvuse tõttu. LS § 102 koostoimes määrusega nr 80 aga

ei anna perearstile õigust keelduda kaebaja terviseseisundi hindamisest ja mootorsõidukijuhi

tervistõendi andmisest sel alusel. Kui kaebaja taotles tervisetõendi andmist, pidanuks vastustaja

selgitama kaebajale vajadust esitada tervisedeklaratsioon ja tasuda terviskontrolli teostamise eest. Kui

kaebaja terviseseisund ei vasta määruse nr 80 §-s 3 sätestatud 1. gruppi kuuluva juhi tervisenõuetele

või määruse nr §-s 5 sätestatud 2. gruppi kuuluva juhi tervisenõuetele, mh vastavalt määruse § lg-s 1

ja § 6 lg-s 1 nimetatud haiguse või seisundi tõttu, millega kaasneb absoluutne meditsiiniline

vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel, tulnuks siiski väljastada kaebajale „EI“ otsusega

tervisetõend.

18. Halduskohus on siinkohal põhjendatult selgitanud, et alkoholisõltuvuse diagnoos ei tähenda

tingimata, et isikul on terviseseisundist tulenevalt meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki

juhtimiseks. Määruse nr 80 § 4 lg 1 p 3 kohaselt on kaalumisruumi mitteandvaks ehk absoluutseks

meditsiiniliseks vastunäidustuseks mootorsõiduki juhtimisel üksnes kontrollimatu alkoholisõltuvus

ja arsti hinnangul võimetus hoiduda juhtimisest alkoholijoobes. Kaebaja terviskaardile (dtl 20)

märgitud diagnoosidest koodidega F 10.30, F 10.2 ja F 10.211 ei nähtu, et kaebajal oleks diagnoositud

kontrollimatu alkoholisõltuvus ja võimetus hoiduda juhtimisest alkoholijoobes. Seega on vastustaja

seisukoht ka sisuliselt ebaõige.

19. Lisaks on vastustaja asunud väitma, et kaebaja terviseseisundi hindamine vanglas ei olegi

võimalik, kuna kontrollitud keskkonnas ei avaldu alkoholisõltuvus sarnaselt vabaduses viibiva

isikuga. See väide võib olla iseenesest õige. Seadusandja aga ei ole näinud ette võimalust keelduda

mootorsõidukijuhi terviskontrolli teostamisest põhjusel, et mõnes osas võib olla keeruline hinnata

isiku tervislikku seisundit. Tervisetõend kehtib üldjuhul kümme aastat (LS § 101 lg 3). Selliseks

perioodiks ei ole võimalik isiku tervislikku seisundit tõsikindlalt ette hinnata. Vastavalt saab

tervisekontrolli teostaja üksnes lähtuda parimast teadmisest isiku terviseseisundi hindamise ajal. Kui

isikul diagnoositakse hiljem absoluutne meditsiiniline vastunäidus, mille puhul mootorsõiduki

juhtimine ei ole lubatud, tuleb tal läbida täiendav tervisekontroll (LS § 101 lg 11). Seetõttu ei ole ei

ole asjakohane vastustaja põhjendus, et vangistuse ajal on kaebaja terviseseisundi hindamine

takistatud.

20. Kaebaja õigus nõuda mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamist ei ole kehtiva õiguse kohaselt

vangistuse ajal piiratud. Ringkonnakohus nõustub, et kuigi kinnipeetaval ei ole võimalik kasutada

juhtimisõigust vangistuses viibides, võib juhtimisõigusel olla oma osa selles, kas ja kui edukalt

kinnipeetav tuleb toime elu korraldamisega ühiskonda naasmisel. Juhtimisõiguse taastamiseks

tervisekontrolli läbimine alles vanglast vabanemise järel põhjustaks viivituse juhtimisõiguse

taastamisel ja takistaks seega juhtimisõiguse kasutamist vabaduses. Seetõttu ei ole põhjendatud

vastustaja seisukoht, nagu ei riivaks tervisetõendi väljastamisest keeldumine kaebaja õigusi. Lisaks

ei tee LS mootorsõidukijuhi terviskontrolli läbimise ja tervistõendi väljastamise osas kinnipeetavatele

erisusi. Olukorras, kus seadusandja on ette näinud kaebaja tervisetõendi tähtaja saabumise ja sellega

1 Vt võrguleheküljel https://www.ravimiregister.ee/Default.aspx?pv=Loendid.DiagnoosNimekiri

seoses juhtimisõiguse peatumise üldises korras, ei näe ringkonnakohus sellist piirangut otsesõnu

ettenägeva normi puudumisel alust piirata kaebaja võimalust tervistõendi saamiseks ja juhtimisõiguse

taastamiseks samuti üldises korras.

21. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohus põhjendatult rahuldas kaebuse ja kohustas

vastustajat võimaldama kaebajale mootorsõidukijuhi tervisekontroll ja otsustama mootorsõidukijuhi

juhtimisõigust tõendava juhiloa kehtivusega seotud tervisetõendi väljastamine uuesti.

Asja lahendamine ei sõltu sellest, et perearsti tööjuhend kehtestamise aluseks olev volitusnorm

paikneb nimistuga perearstide tegevust reguleerivas paragrahvis ja on kahtlus, kas perearsti tööjuhend

reguleerib nimistuta perearstide tegevust. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, tuleneb vastustaja

teenistuses olevate perearstide kohustus teostada mootorsõidukijuhi terviskontrolli ja anda

tervisetõend otse LS § 102 lg-st 1, mitte perearsti tööjuhendist. Samas, juhul kui perearsti tööjuhend

ka otseselt ei reguleeri kaebaja teenistuses olevate meditsiinitöötajate tegevust, võib see siiski olla

asjakohane nendes küsimustes, milles puudub asjakohane regulatsioon nimistuta perearstide jaoks,

näiteks haldusmenetluse (taotlustele vastamise) tähtaja osas.

22. HKMS § 108 lg-te 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole

esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 4 kaebaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

23. Otsuses on kajastatud kaebaja terviseandmeid. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks

asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)