2-21-13391/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. oktoober 2023

Tsiviilasja number

2-21-13391

Tsiviilasi

S.L. hagi E.S.i ja J.T. vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. jaanuari 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.T. apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(vastustaja)

S.L.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andreas

Lunden

Kostja (apellant) J.T. (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Kostja E.S. (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 16. jaanuari 2023. a otsus osas, milles maakohus

rahuldas S.L. hagi E.S.i ja J.T. vastu ühisvara jagamiseks, jagas E.S. ja J.T.

ühisvara ja jaotas menetluskulud (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 1

esimene lause ja punktid 2–5), ning saata tsiviilasi tühistatud osas samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Rahuldada J.T. apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. S.L. (hageja) esitas 26. augustil 2021 Viru Maakohtule hagi E.S. (kostja I) ja J.T.

(kostja II) vastu. Hageja palus lõpetada kostjate varaühisuse varasuhe ning jagada hagi

esitamise seisuga tuvastatud ja tuvastamata vara poolte vahel nii, et kostjale I kuulub 50%

ja kostjale II 50% ühisvarast. Hageja täpsustas 21. septembril 2021 oma nõuet ning palus

jagada kostjate vahel ühisomandis olev kinnisasi aadressil XXXXXX, registriosa nr

XXXXXXX (kinnisasi) nii, et kostjale I kuulub 50% ja kostjale II 50%. Hageja täpsustas

22. novembril 2021 oma nõuet ning palus jagada Osaühing X (rk XXXXXXXX) nii, et

kostjale I kuulub 50% ja kostjale II 50%. Hageja esitas 3. detsembril 2021 hagi tagamise

taotluse, milles palus keelata kostjatel Osaühingu X võõrandamine ja asjaõigusega

koormamine kuni tsiviilasjas tehtud kohtulahendi jõustumiseni.

Hageja soovib kostjate ühisvara jagamist täiteasjade nr 197/2020/1628 ja 197/2020/1646

raames. Kostjad on abielus. Abieluvararegistris ei ole kostjate abieluvararežiimi kohta

kandeid. Neil on seega ühisvara, sh kinnisasi ja osaühing. Ühisvara ei ole jagatud.

Hageja ja kostja I sõlmisid laenulepingu ja selle alusel 31. mail 2016. a võlatunnistuse.

Võlatunnistuse täitmine on tagatud kostjate ühisvarale seatud hüpoteegiga. Kostja II andis

selleks nõusoleku.

Kostja I ei täitnud oma kohustusi. Hageja esitas täitemenetluste alustamise avalduse.

Täitemenetluste aluseks on notariaalselt tõestatud kokkulepe koos sundtäitmisele

allumisega. Täitemenetluses arestiti kostjatele kuuluv ühisvara. Kostja II takistab

täitemenetluse läbiviimist, kuna vaidlustas arestimisaktis määratud kinnisasja hinna.

Hageja huvid võivad saada oluliselt kahjustada. Hagejale kuulub tagastamisele

123 242 eurot 43 senti. Sellele lisandub intress 25% aastas ehk 136 963 eurot 62 senti. Võlg

on kokku 260 180 eurot 5 senti. Hüpoteegiga tagatud summa on 160 000 eurot. Hageja nõue

ületab hüpoteegiga tagatud nõude osa 100 180 euro 5 sendi võrra. Kostjale I jääb pärast

kinnisasja müüki võlg, mida oleks võimalik täita lahusvara arvel, s.o pärast kinnisasja müüki

kostjale jääva 50% ühisvara arvel.

Hagi esitati kohtualluvuse järgi õigele kohtule. Venemaa õiguse kohaldamine ei ole

põhjendatud. Täitemenetlused on alustatud.

2. Kostja I leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata.

Hagi ei allu Eesti kohtule. Kostja I elab Venemaal. Kostja I ei anna nõusolekut asja Eesti

kohtus lahendamiseks. Hageja elab ka Venemaal. Vaidlus tuleks lahendada Venemaal. Kui

kohus leiab, et asi tuleks lahendada Eesti kohtus, tuleks seda teha kostja II elukohajärgses

maakohtus. Hageja ei tõendanud, et kostja I suhtes oleks algatatud täitemenetlus. Kostjate

ühisomandis olevale kinnisasjale seatud hüpoteek ei taga rahalist nõuet kostja I vastu. Hageja

ei andnud kostjale I raha, mille tagastamist oleks hageja õigustatud kostjalt I nõudma.

3. Kostja II palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Hagi ei allu Eesti kohtule. Kostja I elukoht on Venemaal. Kui kohus leiab, et asja peaks

menetlema Eesti kohus, tuleks vaidlus anda üle Harju Maakohtule, s.o kostja II

elukohajärgsele kohtule.

Hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 või 2 alusel läbi

vaatamata. Asjas tuleb kohaldada Vene Föderatsiooni õigust. Hageja ei viidanud

hagiavalduses ühelegi Vene Föderatsiooni õigusnormile, mis annaks hagejale õiguse

kostjate vastu hagi esitada. Hageja ei saa nõuda kostjate varasuhte lõpetamist.

Perekonnaseaduse (PKS) § 36 järgi saab abikaasade varasuhte lõpetamist nõuda abikaasa,

mitte võlausaldaja. Hageja ei märkinud kostjate ühisvara koosseisu, mille jagamist hageja

soovib. Kohus ei saa hagimenetluses ühisvara koosseisu ise tuvastada. Kohus ei saa jagada

tuvastamata vara. Hageja nõuded ei ole selged. Hageja nõuded on seega perspektiivitud.

Hageja nõuet lõpetada kostjate ühisvarasuhe ei saa rahuldada. Kostjate varasuhe lõppes

27. aprilli 2021. a kohtuotsusega kostjate abielu lahutamise kohta.

Täitmisteate kostjatele kättetoimetamine ja sellest tulenevalt kostjate suhtes täitemenetluste

alustamine

ei

ole

tõendatud.

Täitemenetlus

algab

täitmisteate

võlgnikule

kättetoimetamisega.

Hagejal on mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument, mistõttu ta ei

saa nõuda kostjate ühisvara jagamist. Sissenõudja võib nõuda abikaasade ühisvara jagamist

juhul, kui tal puudub mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument ja kui

võlgnikuks mitteolev abikaasa vaidlustab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lõikes 11

sätestatud nõusoleku eelduse. Sissenõudjal puudub õiguslik huvi abikaasade ühisvara

jagamiseks, kui täitedokumendis fikseeritud nõude täitmine on võimalik ühisvara jagamata.

Täitemenetluste esemeks täiteasjades nr 197/2020/1628 ja nr 197/2020/1646 on hüpoteegi

realiseerimise nõue, mis tuleneb mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustavast

täitedokumendist.

Täitemenetluses täidetava nõude täitmiseks ei ole vaja kostjate ühisvara jagada. Hüpoteegiga

tagatud kinnisasja realiseerimisest saadud tulem on piisav hageja täitedokumendis

fikseeritud nõude (90 510 eurot 24 senti) täitmiseks. Hageja viited intressidele on

asjakohatud. Hagejal ei ole intresside nõudmiseks täitedokumenti.

Kostja I ei saanud laenulepingu alusel hagejalt raha. Intresside arvestamiseks puudub alus.

Intressi ei saa nõuda pärast laenu tagastamise tähtaja möödumist. Intressinõue on aegunud.

Intressinõude aegumine ei katkenud hüpoteegilepingu täitmiseks esitamisega, kuna

hüpoteegileping ei ole täitedokumendiks intressinõude osas.

4. Maakohus rahuldas 6. detsembri 2021. a määrusega hagi tagamise taotluse ning

keelas kostjatel hagi tagamise korras Osaühingu X võõrandamise ja asjaõigusega

koormamise kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

Tartu Ringkonnakohus tühistas 24. jaanuari 2022. a määrusega maakohtu määruse ja tegi

uue määruse, millega jättis hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND

5. Maakohus rahuldas 16. jaanuari 2023. a otsusega hagi osaliselt, jagas kostjatele

kuuluva kinnisasja nii, et ½ mõttelist osa kinnisasjast kuulub kostja I ja ½ mõttelist osa

kinnisasjast kuulub kostja II lahusvara hulka, ning Osaühingu X nii, et ½ mõttelist osa

Osaühingust X kuulub kostja I ja ½ mõttelist osa Osaühingust X kuulub kostja II lahusvara

hulka. Maakohus jättis varaühisuse varasuhte lõpetamise nõude rahuldamata ja hageja

menetluskulud (riigilõivu) õigustatud ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning mõistis

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja riigilõivu 300 eurot. Hagi tagamise taotluselt

makstud riigilõiv 50 eurot jäi hageja kanda ning poolte esindajakulud jäid poolte endi kanda.

Varaühisuse lõpetamise nõue jääb rahuldamata. Hageja ei saa PKS §-st 36 tulenevalt nõuda

varaühisuse lõpetamist. See õigus on ainult abikaasadel. Ühisvara varasuhte lõpetamise nõue

ei ole samaväärne ühisomandi lõpetamise nõudega.

Kohus lahendas kohtualluvuse küsimuse 6. detsembri 2021. a ja 29. juuni 2022. a

määrustega. Rahvastikuregistris on 13. jaanuari 2023. a seisuga märgitud kostja I elukohaks

XXXXX. Kohus lähtub ametlikest andmetest, seda enam, et kostja I elukoha registreerimise

tunnistuse kohaselt on tegemist ajutise elukohaga.

Hageja esitas kohtutäiturile avaldused täitemenetluste algatamiseks, täiteasjad nr

197/2020/1628 ja 197/2020/1646. Täitemenetluste algatamised on tõendatud nii kinnisvara

hindamise akti kui ka kostja poolt kinnisasja hinna vaidlustamisega. Asjaolu, et kostja I ei

kinnitanud täitemenetluses dokumentide kättesaamist, ei muuda täitemenetlusi olematuks.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostjad esitanud täitemenetlusetega seotud kaebusi.

Kostja I oli täitemenetlustest seega samuti teadlik.

Hagejal oli õigustatud huvi hagi esitamiseks. Kostja I vaidlustas täitemenetlustes tehtud

toimingud. Hüpoteegiga tagatud nõude täitmine ei ole andnud tulemusi. Poolte ühisvara

jagamise korral ei saa kostja seda enam takistada.

Kinnisasi ja Osaühing X kuuluvad kostjate ühisvara hulka, kuna need omandati kostjate

abielu ajal.

Narva notar Sergei Nikonovi asendaja Jelena Gorškova poolt 31. mail 2016 koostatud ja

tõestatud dokumendist "Kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta võlgnevuse

tasumiseks täiendava tähtaja andmisega" nr 1485 nähtub, et kostja I võlg hageja ees on

123 242 eurot 43 senti, sh põhivõlg ja intressid. Narva notar Sergei Nikonovi 6. juunil 2016

koostatud ja tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr 1521 kohaselt

leppisid hageja ja kostjad kokku kinnisasjale hüpoteegi seadmises. Hüpoteegiga on tagatud

kõik hageja nõuded kostja I vastu, mis tulenevad nende vahel 2015. aasta jaanuarikuus

sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest ning nende vahel

31. mail 2016 sõlmitud kokkuleppest ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest. Hageja

esitas kohtutäitusile avalduse täitemenetluste algatamiseks, täiteasjad nr 197/2020/1628 ja

197/2020/1646. Täitemenetlustes koostati kinnisasja arestimise akt. Selle kohaselt on

kinnisasja hind 300 000 eurot. Viru Maakohtu 10. märtsi 2021. a määrusest tsiviilasjas

nr 2-21-2188 nähtub, et kostja II on vaidlustanud kinnisasja hinna täiteasjades

nr 197/2020/1628 ja 197/2020/1646.

Hageja ühisvara jagamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud: hageja on sissenõudja;

sissenõudja nõude rahuldamiseks toimuvad täitemenetlused; üks kostjatest on

täitemenetluses võlgnik; vara, mille jagamist hageja soovib, on kostjate ühisvara ning

võlgniku lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks. Need asjaolud ei ole vaidluse all.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Kostja II palub esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles

kohus hagi rahuldas, ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja kõik

menetluskulud hageja kanda.

Maakohus jättis otsuse olulises osas põhjendamata. Maakohus jättis tähelepanuta kostja II

vastuväited. Hüpoteegi realiseerimisele suunatud täitemenetluses puudub sissenõudjal õigus

nõuda ühisvara jagamist. Hagis esitati ebaselged nõuded, sh nõuded, millel puudub

kujunduslik toime. Kostjatele ei toimetatud täitmisteateid kätte. Kostja II vastuväidetega

arvestamise korral ei oleks maakohus saanud hagi rahuldada.

Maakohus kohaldas TMS § 14 lõiget 2 valesti. Hagi esitamine TMS § 14 lg 2 alusel tuleb

kõne alla juhul, kui hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue ja võlgnikul on jagatavat

ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada.

Täitemenetlused, mille raames hageja nõuab kostjate ühisvara jagamist, on hüpoteegi

realiseerimisele suunatud täitemenetlused. Selline täitemenetlus ei ole suunatud kinnisasja

omanikult kui isiklikult võlgnikult võla kättesaamisele, vaid täitmine piirdub koormatud

kinnisasjaga. Sellises täitemenetluses ei saa pöörata sissenõuet kostjate hüpoteegiga

koormamata varale. Kuna hüpoteegi realiseerimisele suunatud täitemenetluses ei saa pöörata

sissenõuet kostjate hüpoteegiga koormamata varale, ei teki hagejal kostjate ühisvara

jagamise tulemusena midagi, mille arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada.

Hageja saab pöörata sissenõude hüpoteegiga koormataud kinnisasjale kostjate ühisvara

jagamata. Sissenõudja võib TMS § 14 lg-te 1 ja 2 järgi nõuda abikaasade ühisvara jagamist,

kui tal puudub mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Kuna

hüpoteegi seadmise leping on mõlemat kostjat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument,

saab hageja pöörata sissenõude hüpoteegiga koormataud kinnisasjale kostjate ühisvara

jagamata. Hagejal ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada.

Maakohus rikkus TsMS § 439. Maakohus tegi otsuse nõude kohta, mida ei olnud menetlusse

võetud. Hagiavalduses esitatud nõue, mille maakohus võttis menetlusse, ja maakohtu

otsusega rahuldatud nõue ei ole samad.

Kohtuotsus ei ole täidetav. Otsusega lahendati ebaselged nõuded, sh nõuded, millel puudub

kujunduslik toime. Kui ühisvara jagamise hagi lahendamise käigus otsustatakse jagada

kinnisasi, siis see otsus ei ole kujundusliku toimega ning vara jagatakse kinnistamisega

asjaõigusseaduse § 641 kohaselt. Otsusel puuduvad materiaalõiguslikud tagajärjed. Hageja

ei taotlenud ühisvara jagamise tulemusena saadud kinnisasja mõtteliste osade kinnistamist.

Kostjate kinnisasjale on seatud keelumärked kolmandate isikute kasuks, mis välistavad

kinnisasja mõttelisteks osadeks jagamise. Kostjatele ei kuulu "äriühing X OÜ". Kostjate

ühisvara hulka kuulub Osaühingu X osa nimiväärtusega 2556 eurot. Seadusega ei ole ette

nähtud, et osaühingu osa saab jagada mõttelisteks osadeks.

Hageja ei toonud välja, millised täitemenetlused on kostjate suhtes alustatud. Kostjatele

täitmisteadete

kättetoimetamine

ja

täitemenetluste

alustamine

ole

tõendatud.

Täitmismenetluse alustamise tuvastamise seisukohalt ei ole tähtsust kinnisasja arestimise ja

hindamise vaidlustamisel. Kostja II tugineb kinnisasja arestimise vaidlustamisel sellele, et

kostjale II ei toimetatud täitmisteadet kätte. Võlgniku teadmine täitemenetlusest ei vabasta

kohtutäiturit täitmisteade kätte toimetamise kohustusest. Kostja II teadmine täitemenetlusest

ei tulene kostjale II täitmisteate kätte toimetamisest, vaid sundtäitmise toimingutest.

Hagi ei allu Eesti kohtule. Kostja I elukoht on Venemaal. Rahvastikuregistri andmed on

informatiivsed. Hagi tuleks jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

Maakohus tegi valed järeldused vaidlusväliste asjaolude kohta (otsuse p-s 31). Poolte vahel

on vaidlus selles, et hageja on sissenõudja ja sissenõudja nõude rahuldamiseks toimuvad

täitemenetlused. Samuti ei ole korrektne maakohtu märgitu, et üks kostjatest on võlgnik.

Tegemist on hüpoteegi realiseerimisele suunatud täitemenetlustega, kus mõlemad kostjad on

võlgnikud. Pooltel on vaidlus selle üle, et vara, mille jagamist hageja soovib, on kostjate

ühisvara. Hageja ei tuginenud maakohtus sellele, et lahusvarast ei piisa kohustuste

täitmiseks.

7. Kostja I ei ole esitanud apellatsioonimenetluses seisukohti.

8. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja

menetluskulud kostja II kanda. Hageja esitas 9. septembril 2023 kostja II poolt tsiviilasjas

nr 2-23-7741 esitatud materjalid, millega hageja soovib tõendada, et kostjad teadlikult

venitavad menetlusega. Kostja II asus vaidlustama tehingut, mille pooleks ta ei ole.

Tõenditest nähtub, et kostjatel oli eesmärk maksudest kõrvale hoida.

Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Apellatsioonkaebuse väited on alusetud.

Võlgniku suhtes on algatatud kaks täitemenetlust. Ühes menetluses toimub hüpoteegi ja

põhivõla realiseerimine. Teises menetluses saab nõuda intressi, mida on võimalik arvutada

alles siis, kui põhivõlg on rahuldatud. Kahte täitemenetlust ei saa omavahel seostada.

Välistatud ei ole, et võlgnikule kuuluva äriühingu osa on võimalik müüa suurema summa

eest ning ei ole vaja hüpoteeki realiseerida. Hüpoteegi realiseerimine toimub kõige

viimasena, kui teised võimalused ja menetlused ei anna tulemust. Kui hüpoteek

realiseeritakse, kuid ühisvara ei jagata, saavad kostja hüpoteegi realiseerimisest üle jääva

summa endale. Hüpoteegi realiseerimine ei too kaasa kogu kostja I kohustuse täitmist hageja

ees. Hüpoteegi realiseerimisest üle jääva rahaga on võimalik tasuda kostja I kohustused

hageja ees. Seda ei saa teha, kui kostjate ühisvara ei ole jagatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja menetlusõiguse

normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, milles maakohus

rahuldas ühisvara jagamise hagi, jagas kostjate ühisvara ja jaotas menetluskulud (maakohtu

otsuse resolutsiooni punkti 1 esimene lause ja punktid 2 – 5). Ringkonnakohus saadab

tsiviilasja tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja II

vaidlustas maakohtu otsuse ulatuses, milles maakohus hagi rahuldas. Ringkonnakohus

kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust seega ulatuses, milles maakohus

hagi rahuldas. Osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja esitatud varaühisuse

varasuhte lõpetamise nõude, on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 alusel jõustunud.

10. Hageja esitas täitemenetluses sissenõudjana TMS § 14 lg 2 alusel kostjate vastu hagi

kostjate ühisvara jagamiseks. Kostjad leiavad, et hagi ei allu Eesti kohtule ning kohaldub

Vene Föderatsiooni õigus.

10.1. Hageja ja kostja I on Venemaa kodanikud. Kostja II on Eesti kodanik. Kohtualluvus

ja vaidlusele kohalduv õigus tuleb Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja

õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping) art 1 järgi

määrata seega õigusabilepingu alusel.

10.2. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga II, et hagi ei allu Eesti kohtule. Õigusabilepingu

art 21 lg 1 näeb ette, et kui õigusabileping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole

kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht.

Kostjateks on endised abikaasad, kelle ühisvara hageja soovib jagada. Kostjate ühisvara saab

jagada, esitades nõude mõlema kostja vastu, kuivõrd üksnes nii on tagatud kostjate ühisvara

jagamiseks vajalike tahteavalduste asendamine kohtulahendiga ja selle tulemusena kostjate

ühisvara jagamine. Kostjate ühisvara jagamine erinevates kohtutes võib viia olukorrani, mil

kostjate kohtulahendiga asendatud tahteavaldused nende ühisvara jagamiseks ei lange

erinevate kohtute tehtud lahendites kokku ning kostjate ühisvara jagamine muutub seeläbi

sisuliselt võimatuks. Kostjad on seega vältimatud kaaskostjad. Vaidlust ei ole, et kostja II

elab Eestis. Kostja I elab kostjate väitel Venemaal. Kuivõrd kostjad on vältimatud

kaaskostjad ja vähemalt ühe kostja elukoht on Eestis, allub kostjate vastu esitatud hagi

kostjate ühisvara jagamiseks õigusabilepingu art 21 lg 1 alusel Eesti kohtule.

10.3. Kostja II tugines sellele, et asjas kohaldub Vene Föderatsiooni õigus. Maakohus

leidis 6. detsembri 2021. a määruse põhjendustes, et asjas tuleb kohalda Eesti õigust

(tl-d 132 – 133). Maakohtu 6. detsembri 2021. a määrusest ega ka kohtuotsusest ei ole samas

selgelt aru saada, miks kohaldub maakohtu arvates Eesti õigus.

Kohus peab rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 2 lg 1 järgi juhul, kui seaduse,

välislepingu, REÕS § 1 lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu määruse või tehingu kohaselt

kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldama välisriigi õigust sõltumata sellest, kas

välisriigi õiguse kohaldamist taotletakse. Kohus peab seega juhul, kui pool tugineb välisriigi

õiguse kohaldumisele või kui kohtul on kahtlus, et välisriigi õigus võib olla kohaldatav,

tegema kindlaks, kas välisriigi õigust tuleb kohaldada. Kui välisriigi õigust tuleb kohaldada,

tuleb seda teha. Maakohus rikkus Vene Föderatsiooni õiguse kohaldamise osas

eelmenetluses põhjendatud seisukoha võtmata jätmisega TsMS § 392 lg 1 p-s 41 sätestatud

kohustust selgitada välja asja lahendamisel kohaldatav õigus.

Tegemist on täidedokumendi täitmisest tuleneva vaidlusega. Õigusabilepingu art 54 järgi

reguleeritakse täitmise korda selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb

otsus täita. See, kas hageja täitemenetluses sundtäidetava nõude saab täita kostjate kui

endiste abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja arvel või tuleks selleks eelnevalt

kostjate ühisvara jagada, puudutab hageja nõude täitemenetluses täitmise korda. Hageja kui

sissenõudja poolt kostjate vastu ühisvara jagamise nõude esitamise lubatavus ja eeldused

puudutavad seega täitedokumendi täitmise korda. Need küsimused tuleb lahendada selle riigi

õiguse alusel, kus täitedokumenti täidetakse. Kuna täitedokumenti täidetakse Eestis,

kohaldub selles osas Eesti õigus, ennekõike TMS § 14 lg 2.

Samas see, et abikaasa asemel nõuab ühisvara jagamist võlausaldaja, ei mõjuta abikaasade

isiklikele ja varalistele õigustele kohaldatavat õigust. Abikaasade isiklikele ja varalistele

õigussuhetele kohalduv õigus tuleb ka juhul, kui abikaasade ühisvara jagatakse TMS § 14

lg 2 alusel võlausaldaja nõudel, määrata õigusabilepingu art 27 lg-te 1–4 alusel.

Ringkonnakohus käsitleb alljärgnevalt esmalt TMS § 14 lg 2 kohaldamist ning seejärel

täpsemalt abikaasade isiklikele ja varalistele õigustele kohaldatava õiguse määramist.

11. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid

otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool

asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks

tugineb (vt RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p-d 17–18).

Samas peab kohus pärast hagi menetlusse võtmist täitma eelmenetluse ülesanded, mh peab

kohus välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited ning tõendid, mida

menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhistamiseks (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4).

TsMS § 329 lg 3 kohaselt peab kohus tegema õigeaegselt kõik vajaliku asja arutamise

ettevalmistamiseks ning aitama kaasa sellele, et pooled teeksid oma avaldused õigeaegselt

ning täies ulatuses. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt

selgitusi ja neid küsitleda (TsMS § 392 lg 3).

12. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjate ühisvara jagamist täiteasjade

nr 197/2020/1628 ja 197/2020/1646 raames. Hageja ei ole esitanud samas hagiavalduses ega

hilisemas menetluses toonud välja selgeid andmeid täitemenetlustes täidetavate

täitedokumentide kohta. Hageja mainib hüpoteeki, mis seati kostjate nõusolekul hageja

nõuete tagamiseks kostjatele kuuluvale kinnisasjale. Hageja maininud notariaalselt tõestatud

kokkulepet kohesele sundtäitmisele allumise kohustusega, kuid pole arusaadavalt

täpsustanud, mis tüüpi notariaalse kokkuleppega on tegemist. Ringkonnakohus märgib, et

täidedokumendiks saab olla notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja

omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude

rahuldamiseks (TMS § 2 lg 1 p 19) või rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud

kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud

nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele (TMS § 2 lg 1 p 18). Maakohus ei ole palunud

hagejal täpsustada, mis on hageja väidete kohaselt see täitedokument, millest tulenevate

nõuete täitmiseks hageja soovib kostjate ühisvara jagada. Maakohus rikkus sellega

TsMS § 392 lg 1 p-s 3 sätestatud eelmenetluse ülesandeid.

Täitedokumendi liigi väljaselgitamine on praegusel juhul oluline, kuna sellest sõltub, kas

hagi sisuline läbivaatamine on üldse vajalik või on alus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi

läbi vaatamata. Maakohus pidi TsMS § 392 lg 4 järgi kontrollima eelmenetluses hagi

menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi ning nende puudumisel jätma

hagi läbi vaatamata.

13. Juhul kui täitedokumendiks on TMS § 2 lg 1 punktis 19 sätestatud täitedokument,

oleks kohtul menetlusökonoomia seisukohal mõistlik kaaluda TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel

hagi läbi vaatamata jätmist, kuna hageja nõude rahuldamine ei ole hagis esitatud asjaoludel

õiguslikult võimalik. Samuti ei oleks hagiga võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki

saada suurendada selle vara hulka, millele sissenõuet pöörata.

Sissenõudja võib TMS § 14 lg 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist

võlgniku osale ühisomandist. Võlausaldaja võib PKS § 33 lg 3 järgi nõuda ühisvara jagamist,

kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. PKS § 33 lg 3 teises lauses on

võlausaldaja all silmas peetud sellist võlausaldajat, kes on TMS § 5 lg 1 tähenduses

sissenõudja, st kellel on võlgniku vastu täitedokumendist tulenev nõue ja kes on selle

esitanud kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks võlgniku vastu. Võlausaldajast kolmas

isik saab nõuda abikaasade ühisvara jagamist seega juhul, kui ta on täitemenetluses

sissenõudja ning kui täitemenetluses täidetavate võlgniku kohustuste täitmiseks ei piisa

võlgniku lahusvarast

(vt RKTKo 20.12.2015,

3-2-1-74-16, p 15.2;

RKTKm

28.12.2022, 2-21-3244/37, p 14.2). Kui sissenõudja täitemenetluses täidetava nõude saab

täita võlgniku ühisvara jagamata ja võlgniku osale ühisomandist sissenõuet pööramata, ei

ole sissenõudjal TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 järgi õigust nõuda võlgnikule kuuluva

ühisvara jagamist.

Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on TMS § 14 lg 1 järgi lubatav muuhulgas

juhul, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument.

Sissenõudja saab täitemenetluses täidetava nõude täita võlgniku ühisvara jagamata ja

võlgniku osale ühisomandist sissenõuet pööramata seega juhul, kui täitemenetluses

täidetakse nõuet, mis tuleneb TMS § 2 lg 1 p-s 19 sätestatud mõlemat abikaasat kohustavast

täitedokumendist, s.o notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mis näeb ette kinnisasja

ühisomanike kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude

rahuldamiseks (RKTKm 09.01.2019, 2-17-11697/30, p 13).

Hüpoteek annab pandiõigusena hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud

nõue koormatud kinnisasja arvel (asjaõigusseaduse (AÕS) § 276 lg 1, § 325 lg 1, § 352 lg 1).

Hüpoteek annab asjaõigusena kinnisasja realiseerimise õiguse, sõltumata sellest, kas

kinnisasja omanik on ühtlasi isiklik võlgnik. Kohese sundtäitmise kokkulepe annab

hüpoteegipidajale õiguse esitada kohtutäiturile avaldus hüpoteegi realiseerimiseks, st

esmajoones koormatud kinnisasja müümiseks täitemenetluses. Täitemenetluses hüpoteegi

realiseerimine tähendab hüpoteegipidaja asjaõigusliku nõude realiseerimist ka siis, kui

koormatud kinnisasja omanik on ühtlasi tagatud nõude isiklik võlgnik. Hüpoteegi

realiseerimiseks algatatud täitemenetluses ei saa pöörata sissenõuet kinnisasja omaniku

varale, millele hüpoteek ei ulatu. Kinnisasja omaniku varale, millele hüpoteek ei ulatu,

sissenõude pööramiseks on vaja eraldi täitedokumenti (RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-64-12,

p 17).

kui sissenõudja nõue tuleneb mõlemat abikaasat kohustavast TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud

notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mis näeb ette kinnisasja ühisomanike kohustuse alluda

kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, ei ole sissenõudjal TMS

§ 14 lg 2 alusel seega võimalik nõuda võlgniku ühisvara jagamist,

14. Kui täitedokumendiks on TMS § 2 lg 1 p-s 18 sätestatud täitedokument, ei pruugi

TMS § 14 lg 2 kohase nõude esitamine olla õiguslikult välistatud. TMS § 2 lg 1 p-s 18

sätestatud täitedokumendi täitmisel saab sissenõude pöörata võlgniku kogu varale, mitte

üksnes varale, millele ulatub nõuet tagav hüpoteek. Sel juhul on aga vaja esmalt välja

selgitada kostjate isiklikele ja varalistele õigussuhetele kohalduv õigus õigusabilepingu

art 27 lg-te 1–4 alusel.

Abikaasade isiklikele ja varalistele õigussuhetele kohaldatava õiguse määramiseks tuleb

esmalt kindlaks teha õigusabilepingu osalisriik, kelle territooriumil on abikaasadel ühine

elukoht (art 27 lg 1). Ühise elukohariigi puudumisel, tuleb tuvastada kummagi abikaasa

elukohariik ja kas neil mõlemal on Eesti või Venemaa kodakondsus (art 27 lg 2). Ühise

kodakondsuse riigi puudumisel tuleb tuvastada õigusabilepingu osalisriik, kelle

territooriumil oli abikaasadel viimane ühine elukoht (art 27 lg 3). Viimase ühise elukoha

puudumisel kohaldub kohtu asukohariigi õigus (art 27 lg 4). Õigusabilepingus viidatud

elukoha mõistet tuleb tõlgendada autonoomselt, ennekõike (Eesti) tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud elukoha mõiste ning Vene tsiviilkoodeksi § 20 lõikes 1

toodud mõiste (место жительства гражданина) ühisosast lähtuvalt. Täiskasvanute puhul

on mõlemast normist tulenevalt isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab

(M. Torga. Elukoht tsiviilseadustiku

üldosa seaduses:

tähendus rahvusvahelises

tsiviilkohtumenetluses – Juridica 2010/7, lk-d 473 – 476).

Maakohus tuvastas 6. detsembri 2021. a määruses, et kostjate I ja II elukoht on Eestis.

Maakohus tuvastas peamiselt rahvastikuregistri andmetele tuginedes kostja I aadressina

XXXXX linn. Maakohus ei arvestanud aga kostja I esitatud tõendiga, millest nähtub, et

täiteasjas nr 197/2020/1628 dokumentide kättetoimetamisel XXXXX linn aadressile 2020.

a novembris keeldus majas elav üürnik dokumentide vastuvõtmisest, kuna omanikud

viibivad Venemaal ega ole teada, millal nad naasevad. Maakohus jättis 29. juuni 2022. a

määrusega rahuldamata taotluse nõuda Politsei- ja Piirivalevametilt välja andmed kostja I

poolt Eesti-Vene piiri ületamise kohta, kuigi neist võib olla võimalik koostoimes teiste

tõenditega järeldada, kas kostja I elab alaliselt või peamiselt Eestis või Venemaal. Maakohus

tugines taotluse rahuldamata jätmisel peamiselt jällegi rahvastikuregistri andmetele.

Rahvastikuregistrisse kantud andmed saavad rahvastikuregistri seaduse § 65 lg 1 järgi olla

tõendiks selle kohta, kus isik alaliselt või peamiseks elab. Samas, kuivõrd see, kus isik

alaliselt või peamiseks elab, on faktiline küsimus, ei saa rahvastikuregistrisse kantud

andmete olemasolu välistada TsMS § 232 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt teiste tõendite hindamist.

15. Maakohus jättis eeltoodust tulenevalt eelmenetluse ülesanded olulises osas täitmata.

Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada asjas uut eelmenetlust (vt RKTKo

08.12.2021, 2-18-4181, p 19). Ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule seega tagasi

asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, kas täitedokumendid, millest

tulenevate kohustuste täitmiseks hageja soovib TMS § 14 lg 2 alusel kostjate ühisvara jagada

on TMS § 2 lg 1 p-s 19 sätestatud mõlemat kostjat kohustavad täitedokumendid, s.o

notariaalselt tõestatud kokkulepped, mis näevad ette kostjate kui kinnisasja ühisomandike

kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kui

tegemist on nimetatud täitedokumendiga, tuleb maakohtul TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel

otsustada hagi läbi vaatamata jätmine lähtuvalt ringkonnakohtu ülal toodud selgitustest

(vt käesoleva otsuse p 13). Kui tegemist ei ole TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud

täitedokumendiga, mh kui tegemist on nt TMS § 2 lg 1 p-s 18 sätestatud täitedokumendiga,

tuleb maakohtul selgitada eelmenetluses välja kostjate kui endiste abikaasade isiklikele ja

varalistele õigustele kohalduva õiguse määramiseks vajalikud asjaolud (vt käesoleva otsuse

p 14), võtta põhjendatud seisukoht asjas kohaldatava õiguse osas ning sellest lähtuvalt

lahendada hageja nõue kostjate ühisvara jagamiseks.

Maakohus otsustab asja uuel läbivaatamisel ka apellatsioonimenetluses esitatud tõendite asja

materjalide juurde võtmise.

16. Vastusena apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

16.1. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks teinud määruse hageja poolt

21. novembri 2021. a menetlusdokumendis esitatud nõude Osaühingu X jagamiseks

menetlusse võtmise kohta. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 372 lg-s 1 sätestatut.

Samas ei nähtu apellatsioonkaebuse põhjendustest, et tegemist oleks praegusel juhul

menetlusõiguse normi olulise rikkumisega. Kostjatel oli maakohtu menetluses võimalus ka

hageja selle nõude osas seisukohti esitada.

Küll tuleb maakohtul hageja selle nõude sisulise lahendamise korral silmas pidada, et AÕS

§ 6 lg 2 teise lause kohaselt ei saa juriidilise isiku vara ega juriidiline isik kuuluda teistele

isikutele. Seega saab kostjate ühisvarasse kuuluda Osaühingu X osa (äriseadustiku §-d 148

jj), mitte Osaühing X. Hagejale tuleb vajadusel anda selles osas tähtaeg enda nõude

täpsustamiseks.

16.2. Ringkonnakohus nõustub kostjaga II selles, et hagis on esitatud nõudeid, millel

puudub kujunduslik toime. Maakohus on sellised nõuded ka rahuldanud. Ringkonnakohus

märgib, et vähemalt Eesti õiguse kohaldamisel hageja hetkel esitatud nõuete rahuldamine

kostjate ühisomandit ei lõpeta. Ühisvara jagamiseks tuleb kostjatel anda tahteavaldused, mis

on vajalikud kokkuleppe tekkimiseks, millega ühisvara, s.o ühisvarasse kuuluvad esemed,

jagatakse, kinnisasja puhul on lisaks vajalik kostjate nõusolekut kinnistusraamatu kannete

tegemiseks (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses). Hagejal on vajalik

kohtulahend, millel on kostjate nõutavaid tahteavaldusi asendav mõju. Kui isik on

kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust TsÜS § 68 lg 5 järgi

kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Tahteavalduste

tegemiseks kohustav hagi on sooritus-, mitte tuvastushagi ning kohtuotsuse resolutsioon

peab vastama TsMS § 442 lg 5 teises lauses sätestatud nõuetele, st hagi rahuldamisel peab

resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab.

Maakohtul tuleb eelmärgitut asja uuel läbivaatamisel hagejale vajadusel selgitada ning anda

võimalus hageja eesmärgist lähtuva nõude sõnastamiseks. Sellest tingituna võib muutuda ka

hagihind.

16.3. Ringkonnakohus

ei

käsitle

apellatsioonkaebuse

väiteid

täitmisteadete

kättetoimetamise kohta, sest need puudutavad mh kohtu poolt tõendite hindamist ning

asjaolude tuvastamist. Ringkonnakohus ei saa asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saates

ette kirjutada, millisele järeldusele tuleb jõuda tõendite hindamisel või asjaolude

tuvastamisel, sest maakohtule on kohustuslikud vaid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi

tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 658 lg 2).

17. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme

kohus asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)