Legislator Case Law & Legislation
2-23-110921/7 AI generated

2-23-110921/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-23-110921/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Legislator headnote

AI generated

2-23-110921/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Hagejalt väljamõistetavad Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Keywords

AI generated
bank charges bank guarantee claim event bank credit balance bank deposit banking secrecy pledge shortfall certificate
AI generated
2-23-131788/12
Aktiva Finance Group OÜ esitas 08.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 7 621.26 euro saamiseks.
2-23-105549/6
Välja mõista kostjalt M. M.elt (M.) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Välja mõista kostjalt M. M.elt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivised alates
2-21-123200/8
AS Aktiva Finants (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi, milles palus mõista K.
2-22-125060/5
Mõista M. K. ) AS Aktiva Portfolio kasuks välja võlgnevus 485 eurot 64 senti (põhivõlg Mõista M. K. Aktiva Portfolio kasuks välja lisanduv viivis tasumata põhivõlalt 9,9 %
2-25-103495/11
T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 18.detsember 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-25-103495; Aktiva Finance Group OÜ hagi E.I vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks; tsiviilasja hind 4837,87 eurot Kohtunik Kalev Kuningas Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; aadress XXX, 10149 Harjumaa) Hageja esindaja Sigrid Rahkema (jurist@:julianus.ee) Kostja E.I (isikukood XXX; aadress xxxxx XXX, xxxxxxxxxxxx) Asja lahendamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista E.I V. (E.I) OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingute nr L89016852140 alusel põhivõlgnevus 1319 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 164,94 eurot; välja mõista E.I V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (1319 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 17.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-110921

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi L.S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

140,36 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

aadress A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10150,

Harju maakond)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post jurist@julianus.ee)

Kostja L.S. (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne aadress

xxxxxxxxx xx xx-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx

xxxxxxx; tegelik elu- või asukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad

menetluskulud puuduvad.

3. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

4. Toimetada kohtuotsus hagejale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 19.06.2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 82,02 eurot, intressid 4,30 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 11 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 30.09.2023. Kostja tähtaegselt kohtule oma vastust esitanud ei ole.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 140,36 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 02.08.2021 Inbank AS-ga järelmaksulepingu

nr. L89006208775, mille alusel võimaldas krediidiandja kostjal soetada kaupu summas 659,99 eurot

(dtl 33). Hageja on kinnitanud, et tagasimakseid on kostja teinud kokku summas 675,48 eurot

(dtl 27). Kohtule ei ole esitatud andmeid, et krediidiandja oleks saatnud kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles oleks antud kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Samuti

ei ole kohtule esitatud krediidiandja poolset lepingu üles ütlemise teadet, seega puudub kohtul

teadmine, kas leping on kehtivalt ülesöeldud. Eelnevast hoolimata kontrollib kohus ka

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda antud andmetest ning

riiklikest registritest tehtud päringutele. Esitatud andmed ei ole piisavad järeldamaks, et kostjal on

piisav maksevõime. Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid esitatud ei ole.

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

2(3)

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 15,90% aastas

(vt dtl 33). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud

intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne

kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

10. Hageja on võimaldanud kostjale krediiti kokku summas 659,99 eurot, kohustusega tasuda iga

kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid kokku ligikaudu 12x65,77

eurot.

11. Hageja on kinnitanud, et kostja on tagasimakseid sooritanud kokku 675,48 eurot (dtl 27).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu saab kostja tasutud summat pidada laenu

põhiosa tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks (kui leping on üldse

nõuetekohaselt üles öeldud) tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud

ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Lepingu ülesütlemise ajaks oli

tagastatud kogu põhivõlgnevus. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda.

12. Kokkuvõtteks ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda

kostjalt intressi ega ka viivist.

13. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

14. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

15. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

17. Kuna kostja sisuliselt menetluses ei osalenud ei ole kostjal ka kulusid mida hagejalt välja

mõista, seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

18. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

3(3)