2-23-110921/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
Legislator headnote
AI generated2-23-110921/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Hagejalt väljamõistetavad Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maili Riisenberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2023, Viljandi
Tsiviilasja number
2-23-110921
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi L.S. vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
140,36 eurot
Menetlusosalised
ja
nende
esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,
aadress A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10150,
Harju maakond)
Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse
Õigusbüroo OÜ; e-post jurist@julianus.ee)
Kostja L.S. (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne aadress
xxxxxxxxx xx xx-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx
xxxxxxx; tegelik elu- või asukoht teadmata)
RESOLUTSIOON
1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2. Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad
menetluskulud puuduvad.
3. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
4. Toimetada kohtuotsus hagejale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud
Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse
üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse
tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit (TsMS § 637 lg 21).
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;
kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
Asjaolud ja kohtu põhjendused
1. Hageja esitas 19.06.2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja
põhivõla 82,02 eurot, intressid 4,30 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud
viivis 11 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud
Teadaanded kaudu 30.09.2023. Kostja tähtaegselt kohtule oma vastust esitanud ei ole.
3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud
korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist
on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500
eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4. Hagi hind on 140,36 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt
TsMS § 405 lg-le 1.
5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi
lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja
tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 02.08.2021 Inbank AS-ga järelmaksulepingu
nr. L89006208775, mille alusel võimaldas krediidiandja kostjal soetada kaupu summas 659,99 eurot
(dtl 33). Hageja on kinnitanud, et tagasimakseid on kostja teinud kokku summas 675,48 eurot
(dtl 27). Kohtule ei ole esitatud andmeid, et krediidiandja oleks saatnud kostjale lepingu
ülesütlemise hoiatuse, milles oleks antud kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Samuti
ei ole kohtule esitatud krediidiandja poolset lepingu üles ütlemise teadet, seega puudub kohtul
teadmine, kas leping on kehtivalt ülesöeldud. Eelnevast hoolimata kontrollib kohus ka
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.
7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks
nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et
adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast
küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja
tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
8. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda antud andmetest ning
riiklikest registritest tehtud päringutele. Esitatud andmed ei ole piisavad järeldamaks, et kostjal on
piisav maksevõime. Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid esitatud ei ole.
9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks
on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel
2(3)
juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem
kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 15,90% aastas
(vt dtl 33). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud
intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne
kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
10. Hageja on võimaldanud kostjale krediiti kokku summas 659,99 eurot, kohustusega tasuda iga
kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid kokku ligikaudu 12x65,77
eurot.
11. Hageja on kinnitanud, et kostja on tagasimakseid sooritanud kokku 675,48 eurot (dtl 27).
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu saab kostja tasutud summat pidada laenu
põhiosa tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks (kui leping on üldse
nõuetekohaselt üles öeldud) tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud
ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Lepingu ülesütlemise ajaks oli
tagastatud kogu põhivõlgnevus. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda.
12. Kokkuvõtteks ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda
kostjalt intressi ega ka viivist.
13. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
14. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.
15. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista
kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus
kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja
lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust
lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja
põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
17. Kuna kostja sisuliselt menetluses ei osalenud ei ole kostjal ka kulusid mida hagejalt välja
mõista, seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
18. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline
suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Riisenberg
kohtunik
3(3)